Meie Elu = Our life, December 30, 1982

              •„Meie ESitt" m. S2 1981
•BosaO.
T E E
I naga Puna-Hiinat, kus esines võist-liustel
ja. demostratsioonidel Pekin­gis,
Nanikingis ja Shanghais, Sellel
reisil olid tema ema Hiilja ja õde
Maarika kaasa treeneritena ja ^irje
Laanemets kohtunikuna.
R Oktoobri alul HILJA iPAUL yõtti®
osa treenerina koos oma klubi võim-/
lejä Aimee Brenederiga Atlantic Ci-tys
toimunud rahvusvahelistel yõim-temisvõi^
tlus-tel, kus viibisid nais-konnad
Lääne-Saksama^t, Jäapa^
riist, «Ühendriikidest ja 'Kanadast
Võistlustel tuli üldvõiljaks 'Regina
Weber Lääne-Saksamaalt ja Aimee
I Breneder oli parim Kanada võimte-/
jatest.
Ja oktoobri'kuu lõpul oli Hilja Pau­lil
järg olla kohtunikuks valikvõist-liistei
Monctonis New Bruriswickis,
et selgitada naiskonda novembrikuul
Uus-Meremaale sõitnud Kanada esin-dtisnäi.
skonnale. Siiri Paul valiti §el-lesse
gruppi ainu'kes^ eestlasena
l võJmlemises, kuna kohtuniküns
] sõitsid veel kaasa eestlastest Ani
Jõe torontpst ja treenerina Mäll Ve*
sik Briüsh Columbiast. Muide Malj
Vesiku võimleja Lori Fung oli kat' -
sevõistlustel seal osutunud pari-mak
Võistlused Auoklaridis kestsic.
kuni 5. detsembrini ja peale sedž
rlendasid võimlejad ed'aši Austraa­liasse
ja jõudsid tagasi koju jõulud
pühade eel. Siiri Paul -r pärast viie­kuulist
ärfaolekut leidvat Biis veeL
küllalt aega treenimiseks oma uu teks
[ võistlusteks järgmisel keyadel.
. Vahepeal toimusid Hilja Pauli klu-
[ bi ikorraldusel .või'mlemisvõ:istlused
'kodulinnas Montrealis; kus Maiy-mount
High Schooli võimlas leidsid
aset n.n. invitational-võistlused.
; Ja mis puutub rohkem meisse en­disse,
siis Hilja Paul ütleb, et tema
I ja ta tütred oleksid rõõmsad, kui
Montreali ^stlasiperes leiduks roh­kem
uut huvi moodsa rütmilise
I võimlemise vastu, kuna ees seisavad
uued Eesti Päevad ja need ootavad
[noori osavõtjaid jälle igalt poolt meie
1 eestlaste kes'kustest. Võibolla, Mont-realist
leitakse veel uus järelkasv
i meie tüdrukute ja neidude hulgast.
võimlemas.
lesti muinasjutud
inglise keeles
j Eesti muinasjuttude tõlkija Gisela
|; McBride> kelle „Tales from Estonia"
llmüs äsja USA-s, yiibis Torontos ja
külastas ka Eesti Maja. Selgus, ei
Toronto on talle olnud kodulinnaks
aastatel 1957-59. Pärit tääne-Berlii-ništ,
siirdus Inglismaale, sealt Ka­nadasse
ja elab nüüd USA-s.
Saanud pärandina kogu raamatuid,
leidis ta nende hulgast saksakeelse
eesti muinasjuttude kogu jä nagu ta
ütleb— ^sümpaatiast meie maa ja
j^t^Rva vastu" tull mõttele tutvustada
eesti jutte inglise keeles, lisades va­bandavalt,
et kahekordse tõlkimise
tõttu originaaltekst on muidugi kan­natanud.
Kogu ei ole mõeldud ka
otse lasteraamatuks, kuna selleks
oleks pidanud vastavalt lood ümber-jutustama,
mida tõlkija vältis.
84-leheküljelises kogus (?h toodud
70 lühijuttu, neist vUmasena Kalevi­pojast.
Qisela McBride kavatseb
Järgmisena tõlkida ukraina jutte -Ja
hiljem Aafrika omi.
„Tales from Estonia" on ilmunud
autori väljaandel ja saadaval ka
„Mele Elu^' talituses.
Aktsiooni kavandatajcse Rootsis toi­munud
ja hästi õnnestunud Esto-8®
lippude aktsiooni eeskujul, kusjuu­res
organisatsioonidel, ettevõtetel ja
eraisikutel on võimalus osta eesti
lip^ ja neid Esto-84 ajaks laenata
üritustel kasutamisdcs ja linna välja
pa lemiseks.
Täpsem informatsioon ja tälitpäe=
vad 100. a. juubelilipu kavandite esi-taniise
ja kultuurilise loomingia
võistluste suhtes ilmub eesti ajaleh­tedes
lähemal ajal.
Vanemuise Lenin ei
MosI
lIGÜUSTi l i i TAASTATAKSi
Euroopa eksiilajakirjanike konverentsi presiidium: vasakult
prof. 'dr, Bossle, dr, S. , dr. 2. Mäkra.
Foto ~ A . Kokk
morn IKSIILÄJAKIRJANiKI
KONVERENTS MilNCHENiS
GEISLNGEN (M.E.) — Eksiilajakirjanike-Euroopa Liit pidas
oma konverentsi Münclienis esindusliku hotelli ,,Vier Jahrenzei-
Jen" ruumes. Koos oli üle 50-nb ajakirjaniku peaaegu kõigist Lää-ne-
Euroopa riikidest. Eestlasi esindasid peatoimetaja Juhan Kok-la,
Balti Seltsi president dr. Olgred Aule, Jüri Ädila ja Airnold
Kokk.-
iKonverentsi avas tervitusega ikoos-olijatele
Vaba Pressiliidu president
dr. Stefan iMariinoff. Järgnesid ter­vitused
Baieri Maapäevalt, Baieri
Ajakirjanike Liidu ja üksikute maa-
I de eksiilajakirpainfke esindajate
' poolt. Eesti ajakirjanike nümel Skan-
^dinaavias tervitas Juiian
•MEFERAADm / :
Esimeseks referendiks oli dr. Ste­fan
Marinoff, 'kes andis ülevaatliku
. pildi alatistest 'kriisidest vapustatud
N. Liidust. Referent toonitas, et N.
Liit on püsirii;d tänu lääneriikide
majanduslikele katodde. Vajalik
oleles astuda otsustavalt vastu, seni
älcihinnatudsovettide propagandale.
Prof. dr. Lothar Bössle refereeris
teemal „Vabaduse «maailimaüihtluS
Euroopa ülesanne olevikus". Kõnele­ja
tav^^is njinlmet^iud rahuiliikumisi
läänes, kus nad teenivad sovettide
hwisid.- Pahem(poolse ideoloogiaga
piimestatud grupid koosnevad isiku­test,
kes on võimetud vastutust kand­ma.
On 'kahetsusväärne, et seda väär­õpetust'
sisendavad nobrtesse peda-
• googid ja vaimulikud. I Sellistele lii­kumistele
tuleb avaldada umbusal­dust
ning otsustavalt tõega vastu as^
luda. Sisukat referaati katkestasid
spontaansed aplausid'. ;
Teemal ,Atlandi Liit — garantii
Lääne vabadustele" referee^ris dr. Vic-tor
von Štanköviöh Pariisist. Ta rõ­hutas,
et vabadus on inimestele üli­maks
varaiks. Seetõttu peavad lääne^
riigid endi\ ikaitsma 'kominuni&tliku
oligarhia vastu. 'M. Liit ise ei taha ka
sõda, aga ihaldab niaailma valitse­mist.
Edasi teatas kõneleja, et NATO-liitu
koondilnud riükides valitseb sel­les
osas üksmeel hoolimata valitsuse
poliitilisest kallaikust. NATO kaitse-konspekti
tulevikus kuulub konvent­sionaalse
relvastuse tugevdamine, et
vältida nukleaarsõja puhkemist.
Puudutades Madi*iidi konverentsi,
märki s, referen t, et see on vilja tu
ning võib jätta Venelastele mulje, na­gu
oleks lääneriikidel tingimata
vajalik sovettidega rääikid'a'.
POOLA JA AFGANISTAN
Poola tänapäevast kõnelds pastor
Jerzy Galinski. Et rahvas võib par-teidiktaluuri
põlviU suruda, selleks
tõi ta näitena poola „Solidaarsuse".
jfaruzdski sõjaväeline diktatuur näi­tab,
et parteil pole mingit sidet rah­vaga.
Ku nüüd vihale aetud noored
hiljem kutsut£^e sõjaväeteenistus­se,
siis võib see saada saatuslükulcs
parteile. Seega on totaalsete rezhii-mide
kokotamine idablokis teoreeti­liselt
ettekujütatav. ;
Olukorrast Afganistanis kolm aas­tat
pärast sovettide sissemarssi ju»
lustasid Hussan Ikram ja Roman
Debryekyj. Mõlemad tõeildasid, et
vabadusvõitlejate read on tihenenud,
organisatsioon koordineeritum kui
sovettidte invasiooni alguses. (Ker-gdd
relVi saadalkse Pakistanist, Hii­nast
ja Iraanist. Puudus ön tanki- ja
õhutõrje relvadest, samuti meditsii­nilisest
varustusest. Afgaanid^t
koosneva^"„punaarmee" moraal on
laostunud ning koosseis langenud
8(}.000-ndelt 2(>-30.000-ndde mdide.
Murdmatu on aga' vabadusvõitlejate
võitlusvaim'. Vastupanu sovettidest
okupantidele võib kestajaga kaua.
Lõppsõnas kutsus dr. Marinoff üles
toetama afgaanide vabadusvõitlust.
Samaaegselt 'kui lääneriigid ei julge
abistada Afganistani vabadusvõitle­jaid,
teevad nad sageli kalleid kingi­tusi
punastele di'ktaatoritele kolman­das
maailmas.
ÜLESKUTSE AKTSIOONIDELE"
Bonnis elunev läti pastor Pauliiis
Klavins ilmlus kõnepulti pikas tume^
daä rüüs, mille esiküljel seisis saksa
keeles: „Nõu!kogude Liidus jälitatu
peab seisma pidevalt avalikkuse val­guses!"
Ta 'kutsus ^koosolijad üles
üksikaktsioonideks nõukogude vägi­valla
vastu. ,JKui iga vaba (kodanik
läänes pühendate tuhandiku polüt-vängi
karistusajast temaga solidaar­suse
demonstreerimiseks, oldcs pal­ju
tehtud", toonitas Klavins.
Lõpuks võttis veel sõna üks endine
.sa'ksa sõjavange kes oli 1953. a, üks
STOKiHOlJM— Lisaks varem toi>j
dud -kujutisele ,.Kremli kelladö"
etenduse 'kohta'Tamperes on |Eesti
Päevaleht" veel saanud täiendavaid
andmeid „Vanemuise" teatri '|cavat-suste
ja ürituste kohta. j
Läinud aasta lõpupoole, tekkis ja
küpses „Vanemuise" teatril kavatsus
külastada käesolnud suvel Stokholmi
ja anda sün mõned (külalisetendu­sed.
Sellele Jcavatsusele aga tõmbas
Moskva — põhjust teataniata! -
kriipsu peale.
Sdle asemel otsustas ^Vanemuine"
oma ansambliga osaleda Tamperes
rahvusvahelisel teatripidustusel ka­he
riäidendiga: „Kremii kellad" ja
„Puntila". Selle kavatsuse teostami-.
seks ei tehtud Moskva poolt mingit
takistust.' - -
Teatavasti sai „Kremli kellad" Soo­me
arvustajate ipoolt hävitava kriiti'-
ku osaliseks. Ainult näitleja Evald
Hermaküla, kes kehastas Leninit, sai
ainsana . positiivse tunnustuse. Kõik
muu ebaõnnestus soomlaste arvates
täielikult.
Aga „Vanemmse" kavas olid au­gustis
külalisetendused ika Moskvas,
kus muu hülgas sooviti etendada ka
•^Kremli kenad". Nagu on ikka ta­vaks
ohiud, niiJka seekord tuli han­kida
eelluba. Selleks saabus Mosk­vast
Tartu vastav k( ntroUkomisjon.
Pärast etenduse vaatamist tõmma­nud
kontrollkomisjon ,;Kremli kella­dele"
kriipsu peale.
Siinjuures väärib erilist märki­mist,
et keelu põhjuseks olnud just
Evald Hermaküla Lenini kehastus^
Aga kuidas Evald Hermaküla kuju­tas
Leninit Soomes, selle vastu ei
.tundnud Moskva mingit huvi! Kõi­gile
teistele kavas olnud etenduste­le
(nagu Tammsaare „Tõde ja õigus"
•ja ,vPõrgupõhja Vanapagan") antud
vajalik eelluba.
Moskvaski toilmunud kõik etendu­sed
eesti keeles. Teatripublik olnud
varustatud kõrvaklappidega ja sõna­lised
osad kantud otsekohe samas
üle vene keelde.
Eesti trubaduur
@i pääsenud välja
STOKHOLM CBPL) ^ Nagu ailes
nüüd teatavaks saab. on novembri-"
kuu lõpul W. Liidu — Soome piirira-joonis
tabatud piiriületamiskatsel
Eestis hästi tuntud nooremapõlve
trubaduur Tarmo Urb, 30 a. vana ja
vidud PetrozavodSki vanglasse, kus
ta ootab kohtuotsust.
Tarmo Urb abiellus i979-ndal aas­tal
Tallinnat - külastanud itaallanna­ga
ja taotlles siis väljasõiduliuba. Mil­legipärast
keeldusid aga võimud tal­le
$eda andmast. Kui siis abikaasa
Itaalias avaldas soovi lahutamiseks|
siis nähtavasti' lootust kaotades üri^
tas ta illegaalset piiriületamilt, et
Niguliste kiriku torn pildistatud
1982.a. suvel
STOKHOLM (EPL) - Nagu salgub
Tallinna kommunistlikest lehtedest,
on otsustaW taastada hiljuti põle­nud
Niguliste kirik, millise tornikii­ver
vajus kokku kuumuses. Eelmine
restaureerimine, mis kestis paar­kümmend
aastat, ei olnud veel lõpe­tatud,
kui õnnetus sõja ajal hävhie-nud
ku-ikut uuesti tabas.
Okupatsioonivõimudel oli kavatsus
kirikuhoonest teha kontserdisaal
(milleks monteeriti kohale uus kont­sertorel
Tshehhoslovakkiast) ja va^
na kunsti (ning ateistUik!) muu­seum.
Nüüd pärast tulekahju on Id-tud,
et Niguliste on „üldiidulase
tähtsusega arhitektuurimälestus",
mis tähendab seda, et Moskva on val-miis
andma krediite taastamiseJks.
Nagu taastamiskomisjoni esimees
Andres Sagr ,vRahva Häälele" On se­letanud,
e saanud mitte kahjustada
torni ja kiriku kivivõlvid, nii et nen­de
kandejõud on endine. Ka mosaiik-aknad
olevat terved, samuti uus ord.
Nüüd olevaJ kiire kõigepealt kiri-
Vahi&tamine sai teatavaks, kui
itaallannast abikaasa Tallinna läki;
lahutuse teostamiseks ja sai ametli
kult teate, et mees viibib Petrozat,
vodski. vanglas Karjala-Soomes.'
Niguliste kirik pääle põlemist
oktoobris
ku Icaitsmisega talve vastu, eeskätt
on vaja katus korda seada, samuti
keevitada lahti längu vajunud torni-kiiver.
mida sügistormid võivad l^hti
murda ja ohtu seada naabruse. Osa
kiivrist on juba eemaldatud. Nagu
intervjuus rõhutatakse, on tallinla­sed
osutanud erakordset abivalmi­dust
nii üksikisikute 'kui ka asutus­te
osas — kogu Tallinn soovib, et Ni-
.gulisteikiiresti päästetakse.
Taastamiskomisjon otevat seadnud
eesmar ?iks põhilise restaureerimise­ga
toir letulemiše juba, tuleva aasta
lõpul, omikiivriga, mis konstrueeri­tavat
.'^ningradis, loodetakse aga
valmis saada alles 1984. Kui nüüd
ime juhtub; et seekord plaanidest
suudel, ikse kinni pidada . . .
• ^ ~ i^.
Vahepeal läände jõudnud Tallinna
..Õhtuleht" käsitas m.h. Niguliste põ­lemise
põhjust. Nagu selgub moo­dustati
kuulduste puhul, nagu oleks
tegemist olnud kuritahtliku süütami­sega,
uurimiskomisjon, milline ra­porteerib,
et tuli tekkis lohakusest
ehitustööliste poolt. 13. oktoobril toi­munud
tornis keevitustööd, miile
juures töölised ei olevat järginud tu-leohu-
eeskirjadlele. Süüdlased võeta­vat
kohtulikule vastutusele.
EPL/K
Eriaktsioon inim­õiguste
nõudjate
vabastamiseks
Rahvusvahelise Inimõiguste PSevo
puhul alustasid 7 Nobi^li rahuauWn-m
saajat erilise aktsiooni kõigi nen­de
vabastamiseks, keda valitsused m
vangistanud nende isiklike veenete
pärast^ mis vastolus valitsus kltsen.'
duse ja survega üldiselt tunnusta­tud
isikuvabaduste ja õiguste kasw-tamlsel.
Vastavale deklaratsioonile kirjuta-sld
alla Andrel Sahharov, kes viibib
eksiilis Gorki linnas, argentlWte
Adolfo Perez Esqulval, Mairead Cor-rigan
Põhja-Ilrlmaalt, Willy Prandt
Lääne-Saksamaalt, Heinrich BöU,
Ellas Canettl, Aiva Myrdal ja Gunnar
Myrdal Rootsist. *,
Nende vangide vabastamine on va­jalik,
et süvendada usaldust riikide
ja rahvaste vahel ning suurendada
respekti inimõiguste ja vabaduste
vastu.
Eestlastest viibib N. LUdu vangla­tes
ja sunnitöölaagrites momendil 38
Isikut põhjusel, et nad on" julgenud
tõsta oma häält selle vastu, et KUI
dus raskelt eksitakse Ininõiguste ja
Isikuvabaduste vastu; eitades hilmõfi-guste
ja vabaduste kasuta]i;ilst N. Lii­du
oma põhiseaduse ja Heislngl kob
kuleppe alusel. Sellel on N. Liidia
esindaja allkiri.
streilgi ja iile|tca||5u ' orgamseerijaid
Vorkutas. i
^ 'Konverentsi teisel päeval arutasid
delegaadid eksiilajakirjanike organi­satsiooni
puutuvaid küsimusi'.
Konverentsi käik edastati samal
päeval Baieri televisioonis.
' 4k ..
Mii algas Niguliste tragöödia:
kirik nagi pärast venelaste suur-pommitamist
Tallinnale 10.
märtsi 1944 hommikul selline
välja. 38 aastat hiljem, kui res­taureerimine
oli lõpuks ometi
lõpujärgus ja tornil oli utis kii­ver,
tuli uus põlemine. Nüüd
on aga pommitatud kirik ^üle­liidulise
tähtsusega"...
PLÄSTSÜDA
Esmakordselt meditsiini ajaloos
sai üks inimene tehissüdame. Ope-jjatsioon
viidi läbi Utah ülikooli haig­las
Salt Lake Citys, USA-s. Patsient
oli 61-aastane raskelt südamehaige
hambaarst Barney Clai^k, kelle juu­res
poleks olnud võmalik sooritada
lavalist südame siirdamisoperatsioo-ni.
Ptestsüdant tuli, hiljem paranda­da
tehnilise rikke tõttu.
..MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage omü
sõpradele soovitamast -
..M^IE ELU"
Kangro .^Arbujate
kaasaeg'' ilmumas
Bernard Kangro avaldas 19Sl. a.
mahuka teose .Arbujad". See käsit­les
SO^ndatel aastatel esilekerkinud
luuletajate (Talvik, Alver, Vüding,
Masing,- Kangro, Merilaas, Sang) elli
ja loomingut, praegune jätkuköide
käsitleb — nagu pealkirjast näha —
nende kaasaega, see on peamiselt 30-
iidaid, aga ka 20-ndaid aastaid'. Tege­likult
on see meie kirjandusliku elu
ajalugu, esitatud huvitavas esseew-mis
ja varustatud isiklike kogemus­te
ja tähelepanekutega, nii Jiägu oli
see eelmiseski teoses.
„Arbujad" kujunes peagi bestsel­leriks
ja lõppes trtikist otsa ning
paljud soovijad jäid sellest ilma.
Nüüd on selle vältimiseks kirjastus
valija kuulutanud et te tellimised, Ja
seda soodsa hinnaga, kuigi! raamat
oma suure piltide hulgaga (üle 225)
|a teikstimahuga on suuri kulusid
nõudev, (Pärast ilmumist tõuseb
hind normaalsele tasemele). Ettetel-limishinnaks
on Kanadas 25.—. Tel­lida
saab „Meie 'Elü" talitusest.
. Kavas on ettetellijate nimede
irükkijnine raamatusse, sest see on
huvitav kultuurilooJine dokument,
mis näitab nii meie huvi kui ka kul­tuuritahtelise
eestlaskonna koosseisu
1983. a. Raamat ise on juba valmimi­sel,
ootab ainulit ettetellijate .nimes^
tikku ja võiks ilmuda' juba veebruari
algul 1983, kui ettetellimised on kõik
saabunud.
NiitiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiittiiiiitniiiiiiitin^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumakiuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
telsiele eesti orgarilsRtiloorddele
Eesti Sihtkapital Kanadas j
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
~ Eesti Maja» Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Rd
littilllUlllllllllillllllllllillilllilltlllltlllllllNiiltNIilllilllilNllltl
EMniuiiiiuiiiiiiiiiiniiiiuiniitiiiianaiiiiiiiiOHiH3iiou8itiiitiisiiQiiaiioiiigiaiiotii3uaiioun»^
noorusmaa
UllllQnoilDnilllQIIDIIBIiailDIIDlIIIIIQIIBIIDIIOIIOIIIIIQIIDlilliailQIIDnOlllllOIIOIIGIIlliailOIIIIII^^^^
U S K U J A I D . . P
Ega üht linna ei moodusta ainult
majade lassaadid, tänavate räga ja
mustavee torustik, vaid nagu igal
ajajärgul, nii ka linnal on oma vaim,
ja need I kaks kokku annavad oma
iseloomustuse antud ajale ja kohale.
See vaim võib „välja lüüa" igal pool,
kus kodanikud liiguvad, nagu näiteks
saunas. Saunu oli Tartus mitmeid,
tähtsamaks aga „Emajõe" saun selle
poolest, et sinn^ ehitati ka supelbas-sein,
nagu nähtud Soomes, välja ar­vatud,
et puudusid naispesijad mees­tele
ja vastupidi. iKuid oli olemas nn.
numbrisaun, omaette kabiinike, ku­ini
igaüks võis ise oma seljapesija
kaasa võtta. Aga ,>Pargi" saunas oli
olemas nn. üldnumber, mis tähen-c'as,
et pesuruumis oli^ kasutada su-kusele
jalutuskäigule, millega noor­mees
paha aimamata nõustunud. Sel­gus
nimelt, et professori hommiku­ne
,yjalutuskäik" viis Unnast välja
Kvistenthali ja tagasi. Noormees ko­lis
ära teisale.
üheks üldiselt tuntud, väljapaist­vaks
kujuks — ja mitte ainult oma
notari ameti ja esivanemate, vaid ka
pika sirge kasvu poolest — oli il
ri Reiman. Temale sekundeeris sale­duse
ja pika kasvu poolest tema abi­kaasa
(esimene). Pikad poisid olid
üldse uJLked' ja lõid oma ,;Pikkade
meeste klubi", kuhu kuulusid tart­lastele
tuntud tegelased, nagu ;,Pikk
Jüri" jt.
Kui andestada üldse raha, siis võist­les
notariga' kindlasti advokaat Rüt-ii,
kelle kohta tagaselja räägiti, et tal
„raha om, aga avvu om puudu". Mis
oli kindlasti üks pahatahtlik -jutt,
kuna härra Rütli ei omanud ainult
üht suuremat maja Suurturu ääres,
vaid ka oma „estate"-i üleval Aia tä­navas,
mille ust ilustas Soome vapp,
kui selle riigi konsuli asukohta; Ega
inimeste kurja keelt ei saa ju keegi
kontrollida. Kui. härra Rütli oli tei­nud,
reisi Indiasse ja sellest' omal
moel jutustanud, siis õli keegi (Gai-lit?),
kes tegi sellest teistmoodu pa-.
roodia nagu ^ „Indiasse tuleb sõita
k:evaga. Laev on niisugune, mis ujub
' vee peal ja tal on kaks klassi — esi­mene
ja teine. Mina muidugi sõitsin
esimeses kMssis!"
Si.aia paistis ka professor Lüüs,
vähemalt oma auväärse habeme poo-pelvannid.
Seal see oli, kus võis ho-hata
üldtuntud ja tüsedavõitu „pa-pa"
Paldrocki laupäeviti oma muhe­daid
anekdoote jutustamas^ kusjuu­res
auditoorium oli sama kiindunud,
kui tema loenguil ülikoolis.
Kui juba juttu professoreist, siis
oli üheks tähtsaks Tartu vaimu
kandjaks juba algusaegadest kahtle­mata
professor Koppel, kes jcäis ala­liselt
saksapärases nn. Lodenmant-
Us, ebamäärases rohekas värvuses ja
pelegriiniga üle õlgade. Tema vitaal­suse
kohta jutustas üks ta noori su­gulasi,
kes väyastpoolt ülikooli tul^
les asus esialgu elama professori
juurde, kes omas avara maja. tlom-mrkul
küsinud professor noormehelt,
kas ta tnldks tem&ga kaasa hcmmi- L-st. A"sa tems^a juhtunud (ussldus-väärseil
allikail) üks päris profiessor-lugu.
Nimelt olnud kord „Vane-muise"
saalis bankett mimgisuguse
nkultuuri" puhul. Suure saali taga
asuval väikesel saalil oJi aga teata­vasti
väikeuks, mille taga asus väike
üheinimese toalettruurhike. Sinna oli
lipsanud ühe tuntud advokaadi
proua, jättes ukse seestpoolt kinni­tamata.
Nii tulnud siis. professor-
Iiärra, tõmmanud ukse lahti ja hüüd-nudj:
,;Tc1ie ka p^, p^om Sum-berg!
Kuidas läheb?"
Vana ja vähe kunstlikult põimitud
Tartu lugu oli ühe pangadirektori
tutvumise kohta samuti tuntud ap-;
teekri-isandaga. 'Esimene tutvusta­nud
end, öeldes ,4õudu". Teine vas­tanud
„Imelik"; „Mi's seal imelikku",
lausunud esimene, „minu nimi on
Jõudu". Teine vastu: „Aga minu ni'-
mi on Imelik." Peab ütlema, et va­nemad
linlased olid sellest jutust ju­ha
tüdinud. Siis on juba parem jutt
i^hest tuntud, teisest soost advokaa­dist
ja tema sama sorti sõbrast äri-niehest.
Esimene soovitanud: ,yKuu-
.'^"Mirvitz, sa kõnni väljas tagurpidi,
näeb parem välja!" Vähe hiljem ko­hates,
kaevanud Mirvitz, et ta ei saa
^'^eda soovitust sõbramehe poolest
Järgida. Sest kui ta katsunud käia
selle järgi, siis vastutulevad tuttavad
J^ergitanud kübarat, lausudes: „Tere
Gens!"
Vähemalt nime järgi tundis igaüks
^art Jänest ja tema riidsäri, mis oit
Suurim ,.ko'mes kubermangus" ja
Pliile tagavaradest pärast Tartu põle­mist
viimases sõjas jätkus veel .aas­taiks
jagada neile, ke oüd jagamise
.juures. Tema reputatsiooni nõrgaks
küljeks oli tema poeg, kelle kohta oli
jutt, et ta otoud kutsutud tunnistaja-,
na kohtusse, kus ta tunnistanud:
,Jilinu nimi on Jäne^k, mina olen
maalt ja midagi ei teal" Tema'teened
tegid temast „vaikival ajastul" vaiki­va
Kihnu saare elaniku.
Jänesega võistelda püüdis muuseas
tema endine sell, kes asutas ka riide-kaupluse
ja kuuluta,ajalehes: ,|^ude
Maril Kust ostad sina kõik oma rü-dekaubad?
— Ikka Kari Abeli riide­kauplusest
Kaubahoovis!" Tähtsam
aga kui tema ja mõnes mõttes kuul­sam
kui Jänes oli ärimees Reinhold
ehk ,;Ple'ki-Karla", Icelle kohta keegi
kirjutas näidendi „Pleki-Karla kosja-käigud",
missugust etendati täisma­jadele
Kivisilla otsa juurde asutatud
,.Kaidala" nimelises; teatris. Karl
Reinhold igatahes viis oma äri üle
Uueturu tänavalt prominentsemale
Suurturule, kus hakkas esimesena
müüma jalgrattaid järelmaksuga.
Tagajärjeks oli, et selle süsteemiga
harjumatud linna- ja maapoisid kao­tasid
oma^siss^makstud raha. ja jalg­ratta
sinna otsa, kui jäi hiljaks mõne
osamaksu tasumine. Kuna nõnda sei-
^ sis kontrahis ja jaoskonnwikohtun^k
pidi sellise otsuse kirjutama Reinhpl-di
nõudekirja peale.
Oli üks (Raudsepa) raamatukaup­luse
müüja, kes kasvas välja väikes­test
rasmidest üheks Tartu ettevõt­luse
suurkujulcs. See oh oma lahke
olemise ja sõbraliku käitumisega
igati lugupidamist võitnud Johannes
Paabo, kelle elukäik lõppes, Lake-woodis
USA-s. Temast sai Tartu koh­vikute,
kinode ja taoliste ettevõtete'
tõeline „kuningas", kelle „võimuala"
laienes kuni Narva-Jõesuuni ja Eesti­maa
pealinnani. Ehk kuuleme temast
veel tagapool.
Tartu vaimu, kas nii, või vastaste
poolt jutumärkidesse pandult, lõi,
esindas ja kandis meie rahvuslik
suuricuju, „rahvusliku iseolemise"
prohvet Jaan Tõnisson oma sama
kuulsa ,;Posthnehega". See viimane
oli Tartu tuksuv süda juba — ja eriti
— eeliseseisvuse ajast, kus „Vana.
Jaan" oli valmis äigama ka koodiga,
kui Vaja. Kui tal eeliseseisvusajal oli
palju võitlemist „Tartu Tantaga"
(saksa kohalik leht, mille väljaand­jaks
oli vanem saksa daam), siis hil­jem
tuli võidelda pealetungiva Tal­linna
vai^u — ehk õijgem küll või­muga.
Nõnda tekkis hüüdlause
„Tallinnas võim — Tartus vaim!"
Ajalugu näitab, et viimane tikub esi­mesele
alla jäärha. Kui Pytagoras
omal ajal joonestas liivale geomeet­rilisi
ekvivalente, hüüdis ta sissetun-givaile
Rooma sõdureile: ,,NoU län­gere
circufos meos!" ehk ära puutu
mu jooniseid! Kuid roomlane võttis
tal habemest ja lõi ta pea maha.
jJaan tõnissonirt võeti tema vaim­ne
""ja füüsiline elamisalus „Posti»
mees", allutades see riikliku sekvest­rivalitsuse
kontrollile.
Jaan Tõnissoni asemel pandi Tar­tut
valitsema kindral Tõnisson.
(Järgneb)