Meie Elu = Our life, December 30, 1982

              Nr. 52 (1713) 1982
Second Class Mail Registration No. 1354.
NEUAPÄEVAL, 30 DETSEMBRIL - THURSDAY, pECEMBER 30 XXXIII aastakäik
- \ •
\ •
V
Esto 8f ettevalmistamine ja noorte kaasatõmbamjne rahvuslikuks- ja vabadusvõitluslikuks tööks
J on suuremad eelseisvad ülesanded, selgus aastavahetuse jutuajamistel eesti organisatsioonide esi­meestega,
kus „Meie Elu" esitas küsimused: Mida tõstate välja oma mullusest tegevusest Ja mis
seisab olulisemana ees 1983. aastal?
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esimees Laas Lelvat:
„Üheks tähtsamaks sündmuseks
EKN tegevuses möödunud aastal tu­leb
pidada X Balti Õhtu korralda­mist
. Ottawas Kanada kindralkuber-nerl
Edward Schreyeri osavõtul. Sel
puhul peeti iihtlasi olulisi läbirääki­misi
Kanada välisministeeiriumis
Balti riikide enesemääramise õiguse
ning Eesti ja i.äti konsulite Kanadas
asuvate välisniikide esindajate trü­kitud
•riimekirja võtmise küsimuses.
Viimases küsimuses jätkub 'veeljgii
f,KA: .^kirjavahetus. välismitiisteeriu-miga.
Välisministeeriumis on koos­tatud
pikem aruanne Eesti ja teiste
Balti riikide juriidilise olukorra koh­ta
ja nüüd on vaja saada välismi­nistri
otsust selle aruande ettepane­kute
suhted. ^
Edasi oli suurem tähtsus eesti va­badusvõitleja
Sergei Sdd^itovi külas­käigul
Kanadasse. Sel puhul oli tal
Ottav^as informatsioonilisi kokku­saamisi
paria^i^nendiliikmetega ja lä-biräälciimine
välisnjinisteeriumis oku-
;:peeri!tud JEestis vj^lUseyaV oltikp
• ikdhla. . .
Aasta lõpul toimus Toronto linna-
. vaHtsuse ikooip?iekiitesaaliic^i Ida-Eü-rqopa
solidarsuse päev Toronto lin­napea
patronaazhi all rea silmapaist­vate
poliitikute, Toronto akadeemili­se
ringkonna arvukate esindajate jä
kümnekonna Euroopa ikestatud rah-mitmešuguste
nooi^tectrgainisaitsioo^
nide esindajatega.
Eestlaste ülemaailmses koostöös
ritegevuse
lähendamist
Möödunud nädalal ilmusid N. Lii-ametlikus
ajalehes ,^ravda"
kommunistliku partei Ülemnõukogu
Presiidiumi karmid nõuded kuritege­vuse
vähendamiseks N. Liidus. Ku-
Bi viimase ajaAi on toiiegevust
peetud tsaariaja halvaks pärandiks.
viidi Ühendriikides läbi Ülemaailm- :^üüd seda enam ei tehtud. Mitte
kaua aega tagasi Brezhnevi väimees
kinnitas, et kuritegevus on langen
niid vihnasel ajal 16%. Korrapolitsei
(MVD) andmetel see on isegi suure­nenud.
Kaebekirjades nõutakse kar­mi
karistust taskuvarastele,, hangel­dajatele
jä riigivara kõrvaldajatele.
Vi
se Eesti Kesknõukogu inkorporeeri­mine.
Sellega ühtlasi moodustati
ÜEKN juurde inkorporeerituna üle­maailmne
Eesti Vabadusfond Eesti
vaibadusvõitluse majanduslilkuks toes­tamiseks.
Koostöös teiste balti keskorgani­satsioonidega
tahame lüüa Ottawas-se
alalise balti esinduse, kes balti
'keskorganisatsioonide sealsele esin­dajate
juhtimisel teostaks pidevalt
ühendüsepidaimist parlamendiliikme-tega
ja Kanada valitsusasutustega.
Seesuguse „lobbisti^' tegevus on Was­hingtonis
osutunud väga otstarbeko­haseks
ja see tuleb rakendada ka
,'a esindajate osavõtul. Koosolekult Ottawas. Kulud kannatksid kolm bai- ;
ettepanek (Kanada valitsuseüe, keskorganisatsiooni.
Edasi on kavandamisel Eesti Päe­vade
.ajal 1984 Eesti välisipropaganda
korraldamine koostöös Eesti Päeva­de
Peakomiteega. BKN annaks tema
wimalüste kohaselt selleks ESTO
'S44e oma kaasabi. - j-
Meie oma ühiskonna' suhtes - <Mi_jf
LAAS LEIVAT.
Eestlaste Kesknõukoguii
esimees
N. LUdu tavade kohaselt õn see ta­valine,
et enne suurpuhastust või akt-
.siooni lastakse kohtadelt saata va-
. litsusele pikki kaebekirju. Seega sei­sab
ees varaste Ja riigivara kõrval­dajate
paljastamine jä karistamine,
nagu uus president Juri Andropov
lubas teha.
et Kanada kuulutaks välja iga-aasta^
se Ikestatud Rahvaste ^^ädala, nagu )
see toimub juba aastaid Ühendrüki-des.
:. )l
Meie endi ühiskQiinä osas olid.sü-i
gisel sisukad B K M liikmete sümpoo j
sioiii tööpäevad Kingstoni lahedal, '
'kus pandi alus noorema generatsioo­ni
esindaijate suuremaks kaasatõm­bamiseks
meie yabadusvõitluslikule
ja rahvuskultuurilisele tegevusele.
Tagajärjena tekkis tugev EKN noor­sootöö
komisjon, ikes on juba pida­nud
ühe laiema töökoosoleku koos
Venelastel suured
kaotused
nistani^
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo:
jANADA EESTLASKOND IKKA VEEL
AKTIIVNE JA JÕULINE'^
Aastavahetusel pöördusime E.V. aupeakonsul Ilmar Hein­soo
poole küsimusega: „Mida peate E.V. esindaja seisuko­halt
oluliseks saavutuseks Kanada eestlaste elus möödunud
aastal ja mida ootate uuelt aastalt?"
— Kui ma mõtlen tagasi kõigi­le
neile üritusile, mis möödunud
aasta jooksul toimusid eestlaste
keskustes silt Lõuna Ontarlost
kuni lääneranniku Vancouverinl
välja, siis jõuame küll kõik ühi­sele
rõõmsale järeldusele: Kana­da
eestlaskond on ikka veel ää^
miselt aktiivne ja jõuliselt funM-sioneeriv
ühiskond.
Kõigi nende kogunemiste- ja
ürituste raames on toimunud
meie traditsiooniline rahvuskul-tuuri
viljelemine, tihti väga hin­nataval
tasemel. See on minu
arvates kõige konkreetsemaks
tõendiks Kanada eestlaste elu­jõust.
Nooruse paraad Kotkajärvel,
Suvehari Seedriorul, lapsed Jõe^
käärul, Killapäev Toronto Eesti
Majas, Tallhma Festival, Võidu­püha
Lättemäel, rahvakogunenü-sed
läänerannikul, rahvast tulvil
kirikud — need on vaid üksikud
mälupildid eesti elu kaleldoskoo-pist
Kanadas möödunud aastal.
Kogusummas on see siiski meelt­ülendav
pilt ühest suhteliselt
väikesest rahvusgrupist Kana­das.
Astudes vastu tulevale aastale
julgeme loota, et see mitmepal­geline
tegevus kujuneb isegi hi-tensllvsemaks,
sest kõik meie
üritused aastal 1983 on teataval
määral eelprooviks Esto 84-le.
Selle vabade eestlaste suurko-gimemise
juhid ja peakomitee
on juba pikemat aega pingelises
tegevuses. Järgmise aasta ja poo­le
jooksul vajavad nad kogu Ka-
ILMAR HEINSOO
E.V. aupeakonsul Kanadas
nada organiseeritud ühiskonna
tuge ja panust.
Sellel aastavahetusel kutsun
mä Kanada eestlaskonda üles
toetama selle suurürituse ette­valmistusi
nõu ja jõuga. Selle
ürituse õnnestumine on meie
kõikide üMne uhkus.
Selleks jõudu ja edu uuel aas­tal!
töökavas meie endi ühiskoniia akti'
viseorimine. vabadusvõitlusliiku tege-
\use huvides, eriti aga noorema ge­neratsiooni
kaasaitõnibamine, meie
ühiskondlikule tegevusele.
• 'ESTO '84-ga ühenduses on EKN
N. LUdu sõduri jutustuse ko
haselt, kes läks üle afganistani vaba­dusvõitlejate
poolele, on venelastel
kaotused selles kolmeaaastaseš sõjas
30,000 surnut ja kaks korda niipalju
KIRIKUÕPETAJATE OSAS KANADA
; OLUKORRA
ülesandeks eriti ülemaailimse Eesti haigeid ja haavatuid. Pakistanist
Rahyuskongressi ja Eestit tutvusta- saadud andmete kohaselt on vene-va
üldnäituse korraldamine. Selleks lastel nüüd Afganistanis 100,000
alustatakse vajalike eeltöödega. meest ja nende väljavaated võiduks
Uue aasta saabumisel tänab Eest- ei ole paranenud vaid viimasel ajal
Isste Kesknõukogu Kanadas kõiki halvenenud.
— Kirikuõpetajate osas oleme meie kõige õnnelikumas olukor-ms,
ütles EELK Kanada praost Andres Taul aastavahetuse jutu­ajamises
„Meie Elule".
. Kanada eestlasi EKN-u tegevusele
antud kaasabi eest ja soovib Kanada
eestlastele uueks aastaks head koos­töö
vaimu ja palju jõudu ja õnne
, eestluse kindlustamisel Kanadas ja
meie rahvuslike ülesannete teostami­sel.
Head uut aasitat kõigile!"
,/Käesoleval aastal kandib Usutea­duse
Instituut oma esimest vilja ja
Eesli Ev. Lutheri Usu kirik sai^kaks
uut ordineeritud õpetajat. . Albert
Roost ördineeriti praostkonna vi-kaarõpetajakš
ja Väino Käldma
Sault Ste. Marie ja Sudbury kogu-
I duste. õpetajaiks. Neli Usuteaduse
Instituudi kandidaati on praegu oma
prooviaaslal.
Häid uudiseid on aga veel. Edgar
Heinsoo, kes ühest Usyteaduse Ins­tituudi
kursusest osa võttis» sai sel-
"lest niivõrd tiivustatud, et ta astus
Montrealis asuva McGill ülikooli usu-leaduskondä,
miille käesoleval aastal
lõpetas. Edgar Heinsoo ^Igab oma
prooviastat Peetri koguduse õpetaja
juures.
Käesoleva aasta kevadel valiti uus
praost ja praostkonna nõukogu. Sa­muti
oli muudatusi koguduste vai­mulike
osas. Sellega on aasta 1982 \
toonud muudatusi meie koguduste
elus, aga eriti suur rõõim on uutest
vaiimulikest, kes on leidnud tee Ees^
ti 'kiriku juurde. Eesti kiriku õpeta­jate
osas on Kanada kõige õnneli­kumas
olukorras.
KIRIKUTöö KANNAB VIUA
Kirikutöö kannab nähtavat ja näh­tamatut
vilija. Kes võib hinnata seda
nähtamatut vilja kus keegi kaasmaa­lane
on saanud jõude ja tuge jumala­teenistusest.
Kus haigeid on kinnita-lud
Jumala Sõnaga, kus noorpaare
on saadetud ellu Kristuse nimel ja
kus laihkunuid liikmeid on mulda
sängitatud igavese elu lootuses ja
lapsi ristitud Kristuse käsu kohaselt.
Kristlik töö Icannab aga ka veel
nähtamatut rahvuslikku vilja. Kahes
suuremas koguduses kantakse pal­ves
Jumala ette meie kodumaa igal
pühapäeval pali^esaliniga „Su ülie Ju­mal
valvaku", i Kirik tähistab kõik
meie rahvuslikiid pühad eriliste ju­malateenistustega,
Eesti Vabariigi
aastapäev, küüditatute mälestus­päev.
Kodumaalt lahkumine aasta­päev
j ä sõjakangelaste mälestuspäev
kus üle maailma austatakse isamaa
Peamiseks põhjuseks, miks sõdur
Kamal Jan põgenes vene armeest ja
läks üle Afganistani vabadusvõitleja­te
poole, oli vene ohvitseride halb
suhtumine oma alluvatesse. Ta ta­hab
saada heaks muslemlks ja või­delda
koos afganistaanlastega vene-late
vastu. N. Liit ei ole kunagi aval­danud
arvulisi andmeid oma väeosa­de
suuruse ja kaotuste kohta sealses
kolmeaastases sõjas.
raakis end
pokri
Kes võiib. mõõta km
. uut lootust ja usku
Vik
PRAOST ANDRES TAUL
eest langenuid
palju kinnitust
helgemaks tuletikuks kõik see näih-tamatu
töö annab.
UUED ÜLESANDED)
Aastal 1983 meie kogudused jätka­vad
seda tööd ja kutsuvad üles kõiki
lk. S)
VELLO HUBEL
Eesti Liit Kanadas esimees
SIDEMETE SÄILITAMINE
Eesti Liit Kanadas esimees
Hubel:
,3/iöödunud aastal ei võetud ette
mingit nimetamisväärset projekti.
Peamine tegevus oli sidemete säilib
tamine lükmesorgänisatsiö onidega
Montrealist kuni Vancouverini.
Oma seikluste läbi kuulsaks saa­nud
vene spioon Hugh Hambleton
uhkustas Kanadas, et ta! on nii suu­red
tutvused ja sidemed', et teda ei
puuduta keegi. Samas teadmises ta
läks ka Inglismaale, kuigi Kanada
ROMP üks agentidest teda hoiatas.
Hambleton jäi kindlaks oma kavat­sustes.
Ta plaanitses purjetada Ing­lismaa
vetes ja koguda andmeid
Hrspaania kuninga Alfonso biograa­fia
tarvis.
Magu pärast protsessi selgus, cn ka
Inglise salapolitsei soovitanud
Hambletonil sõita kohe tagasi Ka-
T^adasse. Hambleton keeldus. Inglise
salapoltseü ei jäänud teist teed kui
Hambleton arreteerida ja kohtu alla
anda. Kohus mõistis spiooni 10 aas­taks
vangi peamiselt ta oma sele­tuste
põhjal. Kui ta pidanuks suu,
karistus võinuks olla märksa kergem
või üldse ära jääda.
Trudeau valitsus Kanadas ei ole
avaldanud uurimuse tulemusi Hamb-
Järgmiseks aastaks ja ESTO-84 pu- ^^^^ RCMP-il olla küllalt
huks on kavas mitmed projektid, andmeid, et Kanadas välja saata ku-mille
kohta on varajane anda lähe- ni 25 N. Liidu agenti, kuid ei tee
mat seletust. Tukb jälle kinnitada,, .^eda^ põhjusel, et sMs tulevad uued,
et Eesti Liit Kanadas on mi tugev j^^^^ jälitama. See se-kui
ontem.aliifemesorganisatsioonid. letus tunduB 'küll kummalisena, aga
lk. 3) võib olla tõsi.
POOUS VABASTATI PpUmUSEp
VANGID
Seitse nendest vahistati uuesti
'Poola parlamendi (Seimi) otsuse
kohaselt lõpetatakse sõjaseadus Poo­las
selle aasta lõpul ja vabastatakse
kõik poliitilised vangid. Vangid va­bastati
enne sõjaseaduse lõpetamist,
aga 7 nendest arreteeriti uuesti kui
kriminaalkurjategijad. Kõik uuesti
arreteeritud olid endised „Solldaar-suse"
juhtivad isikud. Milles; neid
uue arretesrimise juures süüdistati,
ei ole teada.
Lääne ajakirjanikele antud jutu­ajamises
märkis endine ,„Solidaarsu-se"
juht Lech Walesa, et viimased
nädalad enne -tema vabastamist on
teda hoitud täiesti isoleerituna välis­maailmast.
Kdlegilfe ei antud luba
teda külastada, temale ei antud eda­si
kirju ega ajalehti. Ka raadio kuu­lamine
oli keelatud. Võimude poolt
oli antud mõista, et tal tuleks võtta
Lätte sulg ja kirjutada. Viimaks ta
tegi.seda,'mitte ärmupalvena, vaid
ettepanekuna, et läbirääkimiste teel
lähendada Poola sisepoMitilised prob­leemid.
Mida sisaldas I-ech Walesa
ettepanek, seda ta ajaikirjaniikele ei
avaldanud, lugedfes seda veel liiga
varajaseks,
Lech Walesa vabastamine vangis­tusest
järgnes varsti pärast kirja
saatmist | peaminister kindral Jaru-zelskile.
Kas sõjaseaduse lõpetami­ne
ja polütihste vangide vabastami­ne
-võis oUa seoses selle kirja kirju­tamisega,
ei seligunud. Sõjaseaduse
kaotamise kohta Walesa märicis, et
oiuilcord jääb Poolas endiseks, ainult
sõjaseaduse, asemete tuleb politšeiva-litsus,
kes hoiab korda väga karmide
seaduste alusel, mis Seim viimastel
nädalatel vastu võttis.
Lech Waltesa kinnipidamine näda­lapäevad
varem, nn et ta ei saanud
kõneleda töölistele Gdainsiki' laeva­tehastes,
1970. a. ülestõusu ohvrite
mälestussamba juures, äratas lää­nes
suurt tähelepanu. Poola valitsuse
poolametlik ajateht „Tribuna Ludu"
kirjutas selle kohta väga sarkastili­selt,
et Walesa keeldus tulemast po­litseisse
andma aru oma tiilumaksu
teate kohta, mis ei andnud' küllalt
selget pilti tööliste ametiühingute lii­du
rahade kasutamise kohta. Hiljem
teda sõidutati Varssavi ümbruse tee­del
6 kuni 7 tundi, et teda ,4caitsta
lääne ajakirjanike rünnaku vastu".
Need olid valinis teda ründama küsi-
LECH WALESA
muslega, mis temaga juhtus ja miks
la politseisse ülekuulamisele viidi.
Artikkel lõpeb iroonilise märkega, et
Poola ajalehed ja rahvas «ei olnud
sugugi häiritud, kui Itaalia kohus
ajutiselt vangistas Sophia Loreni
ebatäpsete andmete andmise pärast
oma sissetulekule kohta.
Reagan soovib
(relvastuse
^ähendamis
Kuue suurema raadiojaama esin­dajale
antud jutuajamises president
Reagan vältis, et USA on süralt hu­vitatud
rahulikust koostööst N. Lii­duga
ja praegune sõjaväe eelarve
suurendamine on tingitud sellest, et
eelmiste USA valitsuste ajal sõjavä­gi
oli jäetud vaeslapse ossa. Relvas­tus
oli lastud vananeda ja sõjavägi
puudulikult varustatud ja makstud.
Sõjaväe eelarve suurendamisega püü­takse
taastada ainult sõjaväe vääri­kus,
au ja uhkus.
Tulevase aasta kohta presldemit
ennustas suuremat ja hoogsamat te­gevust
rii^majandus^ alal ja väh&.
mat töötatööliste arvu.
mm