1982-12-30-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MEUAFÄlEVAL, m DEI^EI^BRIL - tMRSDAV, DECEMBER ,JWele nr, S2 (im) S98Ž
Juubilari sünnipäeva pühitseti ta
tütre Silja ja väimehe Matti ikodus,
armsa abikaasa, kahe lapselapse, su-
.gulaste ja paljude sõprade, koguduse
ning organisatsioonide esindajate
keskel.
August sündis 27. detsembril 1912.
a. Narvas, ^aani ja Amalie esimese
pojana, 1917, a. siirdus perekond tagasi
vanemate sünnipaika Härjanurme
valda Tartumaal, kus nelijaliik-meline
lastepere üles kasvasi
Juba väikese poisina tundis August
huVi' piltidega piibli vastu, mida ta
5-aastasena juba soravalt luges.
Oma pika Icarjapoisirameti üle di
ta koguni uhke, sest teda inspireeris
piiblilugu kangelas-karjapoisist Taa-vet'ist,
kellest sai oma raliva kimin-gas.*:'
Muusikatalent ilmnes Augustis õige
noorelt:, ta õppis lühikese ajaga
mängima suu- ja harmoonipille. Peale
Saduküla kõrgema algkooli lõpetamist
ühines Härjanurbie tuletõrje
orkestriga, kus tema ikätte usaldati
I kornet. Orkestri ja segaikoori ridades
tegi kaasa maakondlikud ja liM-lauiup^
od. '
Peale sundaja* teenimist sidepataljonis,
lõpetas ühistegevuse kooli äri-jühtide
klassi 1936. a: Abiellus 1937.
a. Lelle ühlsk. raamatupidaja Louise
Keskküla'gä. Töötas ärijuhina ühistegevuse
kauplustes kuni Sooiiie kaudu
Rootsi põgenemiseni 1944. a.
Nende abielust sündis tütar Silja
Svea, kes omab M.E.D. magistrikraadi
ja õigusteaduse äial L.L.B, töötades
advokaadina.
Olles noorelt tundma õppinud Jumala
Sõna. tõdiesid, rajas August oma
eluhoone sellele kaljule, milleks on
Jeesus Kristus. Kõik talendid, mis
Looja talle kinkinud, püüdis ta rakendada
esmajoones Jumala teenimiseks
ja kiitmisdks, ning rahvuskultuuri
viljelemiseks.
Saabudes perega ICanadasse 1949.
a., mängis ta kaasa Toronto puhkpillide
ansmblis ning oli 15 aastat
Peetri koguduse „Vaimulik Pasuna-
•koor Torontos" juhataja. Andeka
tfompetiraängijana on pidevalt esinenud
ka solistina.
Aastal 1958 astus Peetri'kog. segakoor
„Cantate Domino" ridadesse
iESTLASE KASVATATUD KANNIKESED
OLID NÄITUSE PARIMAD
,^ele Elu" esindajal avanes ainulaadne
võimalus näha suurt auhindade
kogu, mida eesti ema Hilda Karusoo
võitis läinud kevadisel Toronto
African Violete Society suurnäitusel,
mis toimus Edwards Gardenis.
Hilda Karusoo aafrika kannike osutus
näituse üldvõitjaks — „Queen of
tihe Show", saades diplomi, karika
Ja $185.00 suuruse rahalise auhhma.
Näituse teise ja kohnanda koha ja aknale,
veel kahe ksa erildassi lillede kogude läinud
esimesed auhinnad kroonisid ka tema
töövaeva, millele lisandusid veel
22 esüneft kohta lintidega. Näituse
vahekoht mikuks olid USA-st kutsutud
eriteadlased. Lillede hhidamine
toimub khidlate reeglite järgi.
tat tagasi. Tütar Kaara oli emale ostnud
lille „Honest Ed'ist". Tütar oli
rääkinud, kuidas kasvatada ja kuidas
ettevaatlikult kasta. Hilda Karusoo
oligi oma-arvates ettevaatlikult
kastnud — kuni kannikese lehed hak-kasid
kukkuma. Siis oli ar\'anud, et
lill ^tajq
võiks oi
kasvami
Aafrika kannikeste kasvatamine
nõuab palju tööd ja kannatust. Lille
arendamine väiksest lehest liiteni' on
9 kuud tööd. Lilled kasvavad kunst-b
päikest; mis muud viga
a. Iga taim vajab ju päikest
seks ja oligi asetanud poti
kus palju päikest. Lill oli
mõne päevaga pruuniks ja
sellega l)li esimene katse lõppenud
kaotusega.
Oli hakkanud mõtlema, et kui kannike
oli algul nii ilus, siis tema pidi
midagi valesti tegema. Pidas nõu
tütrega, ning otsustas mmm African
Violei klubisse, et targemaks saada.
Koolimajas kus tütar oli õpetajaks,
kohtus klubi kord' kuus. õhtul esimesele
koosolekule minnes ta ei tundnud
ega teadnud seal kedagi ja ei
Diakon P. Mlchael Sepp (äärmine paremal) õnnistati koos üheksa kaasõppijaga New Yorgis^St. Pat-ricku
katedraalis katoliku preestriks. Keskel kaikal Terence Coõke. Noore preestri isa oii ehitusettevõtja
Elmar Sepp, kes pärineb SaarertiaaIt,SõrveIt. Tema vanaisa, laevakapten Hindrek Sepp
küüditati 1941. a. Siberiss®,
liku valguse all ja toa temperatuur juignud kellelegi öelda kui vähe tea-ei
tohi ulatada 7.5°?. Puhujatega tu- dis kannikestest,
^eb õhku tsirkuleerida. Lillede kast- ^
mine ja väetamine on omaette kunst, AUHINNAD
ei saavutada soovitud tulemusi. Vett Hiljenl sai kõikidega tuttavaks ja
ei tohi lasta lille lehele, arm jääb igaühelt õppis midagi. Tellis vastava
on Iiri
tta suri orjalaagris. Preester Michael Sepal on viis' õde-venda, ta emä Järele ja kannike on diskvalifitseeri- kirjanduse ja nii hakkas tõsine kat-
. , , tud. Kastmisvesi on võrdne toa tem- setamine. kannikeste kasvatamisega.
peratuurile. Kannikesi tuleb kasta Mõne aja pärast sai lintauhindu ja
- ' • • • • • '" ' • ' • • • alt, asetades pott vette. Käed peavad sellest julgust esineda klubi 25, aas-alati
puhtad olema, et vältida taime- ta juubelinäitusel suure koguga.
haigusi. Vesi ja päikesevalgus on aaf- , , .....
Hilda KaTusoo korterit külastades
on võimalus näha 20p aafrika kannikese
värviküllast ilu Need on ta
Vaipade ja mööbli
iceemirme puhastüi
samuti akende pesemine. „Scotch
@tainguard" hinna sees. Söögituba,
dutuba ja koridor $59.95. Pensionäride
korteritele hhma^landus.
PEETER VALING - Tel. 6904961
ILVE RÜTT VAIKLÄ
INMlkMORIAM
Nagu kuMidi levis 18. jõuMuu
päeval teatlje Toronto eesti ühiskon-
Pisut enne Jõdirlapse saabumist, nas, et Iive VaiMale tuli kutse iga-
22. detsembrif, püihitses rohkeairvuli- vibust. Sinu elutuli Kustus. Sj^iahku-
£.sutaja liikmena ja valiti esimeseks ^es sõprade ja akadeemiliste tos. meie keskelt. Olime ehmunudja
vendade ringis New Yorgis onm 70. oleme kurvas lemas. Smd aseliti
a. sünnipäeva Eesti Rahvusikomitee omaste ja hulga sõpradte saatd li-Ühendriikides
juhatusiiige^igusnõu- memüs kalmistiie, kus puhkafc
nik-laekur Jaan Tüvel.
Sündinud 22. dets. )912 Valgamaal!
esimeheks; on tänaseni selle koori
aktiivne liige. Innuka laulu- ja muusikamehena
|On juubilar osa võtnud
kõigist Eesti Päevadest ning P.A.
laulupidlidest.
KURT STROBE
INMEMORIAM.
Laupäeval! 20. novembril suikus
Adelaide'is igavesse umie populaarne
vabariigiaegne tantsuorkestri juht
ja dzhässmuusika pioneer Eestis»
Kurt Strobel.
Kurt Aleksander Immanuel Stro-
-bel sündis 8. aprillil 1904. a. Tallinnas
tuntud muusiku ja orkestrijuhi
Christian Strobeli pojana.
Christian Strobel (või „Vana Strobel",
nagu teda hüüti Tallinna muu-sikaringkondades
vastandiks ,^oore-le
Ströbelile") oli sündinud Böömi'-
mal Rossbachi linnas värvalmeistri
perekonnas Austria-Ungari keiserriigi
alamana. Ta lõpetas Leipzigi konservatooriumi
ja pärast mõndaaeg-set
muusikategevust Shveitsis ja
Saksamaal siirdus kaheksakümnendatel
aastatel Venernaale, kus sai
viiulimängijaks Peterburi Riikliku
Mariinski teatri orkestri. Suvevaheajad
veetis tema Tallinnas, mis oli
rika kannikese suuremad vaenlased,
kui neid valesti kasutada.. Valgustuseks
kasutatakse florescent lampe
,.Cool White" ja „Warm White".
.ESIMENE KATSE :
Hilda Karusoo tegi esimese katse
kasvatada aafrika kannikest 11 aas-suutnud
kasvatada 9' aasta kestel.
Et olla edukas, pea 3 olema töösse
armunud, ütleb palj|udc auhindade
võitja. ]
dna
On kauaaegne Peetri kpg. nõukogu Helmes end. tsaariveltveebli, nüüd.
ja juhatuse liige. Hea piibli tuiidja- eduka ehitusettevõtja perekonnas, lõ-na
on olnud üks koguduse piiblitun- petanud Tõrva ühisgümnaasiumi ja
dide juhatajaisf ning teeninud Sõtta- 1938. a. Tartu ülikooli õigusteadus-ga
kai evangelisatsiooni jumalatee» konna,v mõlemad cum laude, ja E.
nistustel. " Vabar. Sõjakooli aspirantide kürsu-
Oma igapäevast leiba teenis Au- se,' jätkas ta hariduse täiendamist
abjikaasa. MälUekraanile tulevad G.
Suitsu sõnad: ,,Elu-tuli põleb ja eluv tol aja^kuulsäks kuurordiks, mängi-tuli
'kustub — titleasegi viimati mus- .t^es Kadriorus asuva Kontsertaia su-tub.
Püha on elu-tule tuhal'ase. Elu- veorkestris. ^
tuli helkiv, püham on ise." Tallinn meeldis talle väga ja viitmaks
ta enam Peterburi tagasi ei läi-
Ilve, ka Sinu elutuü helkis ja soo- nudki, vaid jäi Tallinna, kus abiellus
jendas südameid. Eesti õpetajana ja Kontsertaia restoratori omaniku Al-lasteaia
juhatajana kandsid Sa su- lase tütre Olgaga. Tamnnas juhatas
. . , . .. ^ , , ^^^^^ ja huulil mõtteid: ,Meie õpe- ta orkestreid, nende seas ka Kont-güst
lühemat aega pagari^n omant di.pl.edasioppijana fmantsoiguse alal tajad tasume veel hinda, mida nõuab sertaia orkestrit tegutses muusika-kuna
japuusepana. Vahepeali lõpetas ning^alustas praktiseerimist vande-, kadumaa!" Ka nüüdki, kus vaikuse- pedagoogina ja mängis esimest viiu-
Board of Education Accountancy advokaadi abina. . ingel on sulgenud Su silmad ja ase- Ht „Estonia" ooperi- ja sümfoonia-kursused.
Pikemat aega, kuni pensio- Olles sooritanud vahepeal kõik elc- tanud palveks Su käed rinnale, so- orkestris. Ta komponeeris ka mõne
niie minekuni, töötas Canadian samid ka Ühistegevuse instituudis ja sistaiksid veelgi Su hiiuled — kus- opereti. Oma poega ta õpetas maast
omavalitsussekretäride kursustel, va- tumatust armastusest, kustumatust madalast mängima viiulit ja andis
liti noor jurist teadaolevalt noorima valmisolekust oma rahva, oma kodu-mehena
sel alal Elva linnasekretäri maa ja eesti nc^oruse vastu. Sa olid
vastutusrikkale kohale. Ent röövel- alati abivalmis, siiras, töökas ja soo-lik
'kallaletung idast lõpetais peatselt jasüdameline kolleeg. Sinul oli üda
selle ala karjääri, vües noore ohvit- midagi teha. Sinu käed'olid seotud
seri rühmaülemana', pataljoniülema hoolsa tööga. Eesti Maja pikad kori-adjutandina
ja lõj)uks kompainüüle- dorid teavad rääkida su ruttavatest
bane talveresidents on olnud puhke| mana üle 3 aastaks rindetulle. Oma- sammudest, su askeldustest ja kor-paigaks
ka mitmele kaasmaalasele, des ülesnäidatud vahvuse eestanne- raldustest eesti noomse eest. Sa võ-
Suvitacfes lõunamaal, ei ole juubi- J atud mitmeid aumärke, kaasa>rva- lusid oma õrna naeratuse- ja rähu-lar
oma^, Eestist kaasa toodud hõber tud kaks Raudriisti, viis haavatisaar ga kindlusetunde mudilastesse, kes
trompetit vaka allä pannud, vaid sel- mine ta haiglasse ja evakueerituna Sindümbritsesid. Ikka teistele, ala-
'e puhtad helid kostavad ka Florida tagalasse, kust i^ääses perekonda ti eestlusele — selline oli Sinu elu
Brõadcas ting Corporation'is.
Jumal on õnnistanud mõistliku majapidaja
kätetööd,- nii et ta võib
pensionieas koos abikaasaga oma
rikkaliku kätetöö vilja maitsta, veetes
suvekuudRice järve suvilas või
Toronto kodus ja talvise külma ajaf
Florida 'päikesesäras, kus nende hu
talle varakult edasi ka mujd muusikalisi
oskusi, nii et kui Kurt pääsis
1913 a. peale kolmeaastast õppimist
Hindreuse erakoolis eksamitega Tallinna
Peetri Reaalkooli pandi ta kohe
mängima viiulit kooliorkestris.
leestiaste kdkkutulekuil. enam nägemata põgenikuna Rootsi.
Sinu rohkearvulised laulu-, muusi- Lühem tööperiood jaoskonnakoh-ka-
ja ususõbrad õnnitlevad Sind tä- :uametnikuna-arhiivilöölisena Root-nutundes
Su juubeli puhul, soovides^ sis — ning juba 1947. a..kohtame te-head
tervist ning jätkuvat Jumala li- da New Yorgis, kuš tuli jällegi kat-giolli!
MUU KAUR
setada mitmesugustel kant&eleikoh-tadel,
MvokaadifIrmades, isegi kin-risvarade
müügiagendina, ning täiendada
ennast keele- ja õigusteadus-
Nüüd küll juba puhkepaigal, jätkab
alastel kursustel! ülikoolides, kuni
tasuvama töökoha leidmiseni pangas,
tr pangatööd osalise tööajaga ka
praegu.
Jaan Tüvel on mehi, kellele töö-rühmamine
eestluse, vabadusvõitluse
ja noorema juurdekasvu huvides on
antud Looja. ipoolt sündides ikaasa.
Kes jõuaks siinkohal lugeda üle^
kõiki neid temal lasuvaid kohustusi!
1957—64 Ülemaailmse E. Keslmõu-kogu
ja ER'KÜ peasekretär, lüge seni
juba 8 Esinduskogus, praegu E.'Rahvuskomitee
juhätushige ja õigusnõu-ni'k-
laekur, Üleniaaüm. E. (Kesknou-kogu
rev.-Jkom. esimees, kirj .-üh.
Mordik Pressi aseesimees, korporatsioon
Rotalia ülemaailmse vilistlase
siht ja sisu.
Lah'kudes oled' jätnud maha oma
andekad lapsed, oma eestlusele tehtud
elutöö. Meile jäid 'kaunid mälestused
ühest asendamatust, andekast
eesti õpetajast, ühest toredast eesti
Muusikahuvilise ning ettevõtliku
poisina asutas Kurt Strobel 1918 a.
orkestri, mis mängis esialgu oma lõbuks
kodus, kuid leidis varti endale.
ulatuliivU rakenduse väljaspool
kodu. Onkestrile pandi nimeks
„Murphy Band" ühe inglise kirjani-
Aafrika kannikeste kasvataja Hilda Karusoo oma lillede ja auhindadega.
Foto Elna Kungla
Elfriede Strobel oma õnneliku abielu
ku miereromaani tegelase järele, kes kuldpulma.
oli noore Strobeli imetluse objektiks.
Sellest orkestrist kasvas esimene elukutseline
dzhässoriester Tallinnas.
Aastal 1923 tegi Kurt Strobel läbi
naisest^ ühest armastava!St,ennastoh- abituuriumi ja siirdus Karlsruhesse
verdavast eesti emast.
Ole tänatud ustava ja abivalmis
sõpruse eest!
Mälestus Sinust on kustumatult
keemiat õppima. Aasta pärast läks
ta üle sama ainet studeerima Tartu
Ülikooli, kuid 1925 a. astus sealt välja,
siirdudes otsustavalt muusikaalale,
iJa elustas „Muiphy Bändi"
Tallinnas. See orkester alustas oma
Kolleegid T.E.S. Täienduskoolist ja elukutselist tegevust restoranis
Eesti Õpetajate Ühingust Kanadas „Marceille" Raekojaplatsil, jätkates
seda hiljem ,;Estonia" Valges saalis.
Suvevaheaegadel mängiti Pärnus
Rannasalongis ja mujal,
teele suunamisel, et nad oma esiva- Aastal 1927 läks K. Strobel oma
nemate ja vanemate pärandust orkestriga Saksamaale, mängides
hooldades ja edasi kandes saaksid Beriiini^, Rostockis, Dresdenis ja
'ka oma elu väärikalt sisustada - mujal. Septembris 1929 a. tuldi taga-auks
endale ja käsuks rahvale. Sel- si Tallinna ja hakati mängima „Esto-lelselgepiirsei
rajal on püsinud ja na" Valges saalis. Aasta pärast jõu-püsib
tänane sünnipäevalaps kõigu- dis lõpule K. Strobeli kuueaastane
tamatult. ajapikendus sõjaväeteenistusest ja
Olgu sel väärika töö ja teoga tam- ta võeti mereväkke, kus teenis me-
Aastal 1939 asus Kurt Strobel ümber
Saksamaale, hakates seal restoraatoriks.
Kuid 194 l a . mobiliseeriti
ta mereväkike, kus rakendati administratiivsel
alal.
Sõja lõppedes asutas ta Saksamaal
orkestri; milline aga ei püsinud ikaua,
kuna 1949 a. rännati välja Austraaliasse,
kus K. Strobel pidi leiba^ teenima
talle muusikamehena võõrastel
tööaladel.
. Adelaide'is 'soetas ta endale ilusa
kodu ja kasvatas koos oma abikaasaga
üles oma kaks poega, saades lõ-
Duks oma suureks rahulduseks vanaisaks.
Ta oli väga populaarne kaasmaalaste
seas oma lõbusa iseloomu, lah-
NALJAD
gncD
,;Ma tõmbasin Atlandist välja nii
suure kala, et veepind langes kümne
sentimeetri võrra kui ta maale tõmbasin",
praalib üks õngitseja.
„01i see vaal yõi?" uurib teine.
„Ei olnud. Vaal oli mul õnge otsas
söödaks." j
„Miks siiri Brezhnev kohe pärast
oktoobrirevolutsioon aastapäeva?"
„Ta arvas, et oktoobrirevolutsioon
on 65 aastat vana ja läheb nagunii
kuse ja silmapaistva huumorimeele pensionile."
tõttu; nende omaduste pärast oli ta
tähelepanu keskuseks kõikjal, kus .
ta juhtus viibima. ,;Ma olen maa peal patustanud".
Ta matuseteenistus toimus teisi- pihib katoliku preester taevas. , '
.päeval, 23. nov. Warradale'i luteri ki- j^^^ ^^^^^ ^^^^^...^ ^^-.-.^^^
rikus rohkete lemaliste osavõtul ja p^^trus. ,„Sui majateenija on juba
tä sängitati,mulda Brightoni surnu-miset
^ s t i ^ mehel >eväe ekipaazhis, kus asutas peatselt ,13.1. Teenis Uipraost J Aarik. Kirst
kogu juhatuse e ^ aastataks ja r a C orkestri,
näiteist. Li^ks kuni 30 kirjam ulatuv eaa.r,„f,„cf.> n«..,T,.,.:..J vyiu ^ ^
meie juures.
RICHARD JAAN HELMESTE
Sündinud 1955 a. Montrealis, õppis
McGiin la Guelphl ülikoolides, lõ^
petadesi B.Sc. kraadiiga bioloogias.
Asus edasi õppüna Toronto Ülikoolis
ja sai magistrikraadi (M.Eng.)
1981 a. Töö- ja terviskaitse alal. Töö-tab
oma erilalal (InduiJtrial Hygie-mist)
MacLarem PIams«arch Inc. juia-saavutuste
üte! Eesikujud on töhis-t€
iks> nagu majakatul: 11 laevadeie.
Jaan Tiiveli senine elutee on võrHne
gaioo, ^oosoieKua j a imu Ka eravn^ -kaoigele tormidesse kiiskuva v S t ria PalaceT' tantsulökaalis ja^Es-silme
ola allapanek kaasmaalaste tähisega. Selte tP^ Voi. . c ..^ik ednedes sat
siin-seal aitamiseks nõu ja jõuga.
korrespondents nädialas ning väljasõidud
rahvuslikes ülesandeis, pan-gatöö,
koosolekud ja tihti ka eravii-
Vabanedes, sõjaväeteenistusest asutas
ta uue orkestri.(„Kurt Strobel ja
ta orkester"), mängidesSellega„Glo-oli
kaetud sini-must-valge lipuga kadunu
soovil. Liili ja pärgi oli ebatavaliselt
suurel hulgal. AES nimel ütles
järelhüüde ja asetas surnuaial
kirstule pärja AES abiesimees H.
tahkega Selte tee eduks ühinevad tonia" Valg^ saalis, esmedes sageli " '^^^^ ^^^^^^.^
sairtkohal heades tulevikusoovides sa- ka raadios. Ta tantsuorkester saavu- ^^^^^ ^, L,a„,i(õrb. Pärast
ia .kannab selle väsimatu, töömehe , sobrad ninnineviku kui tä- tas suure .populaarsuse ja temast^en- koosviibimine kadunu ko- e».to^M«ST»Sd 'Tf ^J=«l*adee- dast kujunes iema .temperamentsu- • j„,^„ha ilusas aias. x
uutee seni^eia saawiTOi ja puuai^^ miteed kaasvennad, kellele ta atati se, lõbususe a ettevotlflokuse tpttu , Vi,|...„
na sõnas to, teos? El ofe aga'eksi- nn cinitann/t Ü <,i„,*„u i •• „ i ;t;iir leüa jaid iemama ^Diicaasa, Kans
lud, kui röhuiada siin tema meel«. lf:]i^t!!lJ^^^^^ poega peiekondadega, ' sugulasel
luiuiiniiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiHn^^^^^^^
KUHU MINNA?
i( Reedel, 31. dets.' uuea^sta-vastu-^
võtu ball Eesti Majas.
ms5 töövaeva eest ia edu eökp; •
kindlust ja truudust oma rahvale ja ülesannete'edutee niniel ette T '
ta võitlustele, truudust oma isamaa- .^^^^ meest ei imurra .
le, perekonns-Ie ja sõpradele, aga eri- ^^^^^ ra.škused! .
ti ka väsimatuid püüdlusi noorema- L . .
t? r-k?.d'e:^ml'l£te «csti meeote õllele .
Aastal 1931 abiellus tet Strobel Saksamaal, koolivennad ja endised ^ Reedel, 31. dets. Toronto Eesti
Estonia" balleti tantsita.ri Elfriede ametivennad üle\ maaUma, rohke Meeskoori Aastavahetuse ball hötel-
Lepat^a m''llisest abiaust on sündis sõprade pera ja kc^u kt^haüik rah- Hs Inn On The Park algusega kl. 7 õ.
nud kaks poega, Dieter ja Christian. -usgriipp. \. '
Möödunud aastal tähistasid Kurt ja L. {il!l!!liil|||ii||nHMiiijii|||ii|j||iji!ij||||i|||j||j||«iij||jjj|ij
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 30, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-12-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821230 |
Description
| Title | 1982-12-30-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | MEUAFÄlEVAL, m DEI^EI^BRIL - tMRSDAV, DECEMBER ,JWele nr, S2 (im) S98Ž Juubilari sünnipäeva pühitseti ta tütre Silja ja väimehe Matti ikodus, armsa abikaasa, kahe lapselapse, su- .gulaste ja paljude sõprade, koguduse ning organisatsioonide esindajate keskel. August sündis 27. detsembril 1912. a. Narvas, ^aani ja Amalie esimese pojana, 1917, a. siirdus perekond tagasi vanemate sünnipaika Härjanurme valda Tartumaal, kus nelijaliik-meline lastepere üles kasvasi Juba väikese poisina tundis August huVi' piltidega piibli vastu, mida ta 5-aastasena juba soravalt luges. Oma pika Icarjapoisirameti üle di ta koguni uhke, sest teda inspireeris piiblilugu kangelas-karjapoisist Taa-vet'ist, kellest sai oma raliva kimin-gas.*:' Muusikatalent ilmnes Augustis õige noorelt:, ta õppis lühikese ajaga mängima suu- ja harmoonipille. Peale Saduküla kõrgema algkooli lõpetamist ühines Härjanurbie tuletõrje orkestriga, kus tema ikätte usaldati I kornet. Orkestri ja segaikoori ridades tegi kaasa maakondlikud ja liM-lauiup^ od. ' Peale sundaja* teenimist sidepataljonis, lõpetas ühistegevuse kooli äri-jühtide klassi 1936. a: Abiellus 1937. a. Lelle ühlsk. raamatupidaja Louise Keskküla'gä. Töötas ärijuhina ühistegevuse kauplustes kuni Sooiiie kaudu Rootsi põgenemiseni 1944. a. Nende abielust sündis tütar Silja Svea, kes omab M.E.D. magistrikraadi ja õigusteaduse äial L.L.B, töötades advokaadina. Olles noorelt tundma õppinud Jumala Sõna. tõdiesid, rajas August oma eluhoone sellele kaljule, milleks on Jeesus Kristus. Kõik talendid, mis Looja talle kinkinud, püüdis ta rakendada esmajoones Jumala teenimiseks ja kiitmisdks, ning rahvuskultuuri viljelemiseks. Saabudes perega ICanadasse 1949. a., mängis ta kaasa Toronto puhkpillide ansmblis ning oli 15 aastat Peetri koguduse „Vaimulik Pasuna- •koor Torontos" juhataja. Andeka tfompetiraängijana on pidevalt esinenud ka solistina. Aastal 1958 astus Peetri'kog. segakoor „Cantate Domino" ridadesse iESTLASE KASVATATUD KANNIKESED OLID NÄITUSE PARIMAD ,^ele Elu" esindajal avanes ainulaadne võimalus näha suurt auhindade kogu, mida eesti ema Hilda Karusoo võitis läinud kevadisel Toronto African Violete Society suurnäitusel, mis toimus Edwards Gardenis. Hilda Karusoo aafrika kannike osutus näituse üldvõitjaks — „Queen of tihe Show", saades diplomi, karika Ja $185.00 suuruse rahalise auhhma. Näituse teise ja kohnanda koha ja aknale, veel kahe ksa erildassi lillede kogude läinud esimesed auhinnad kroonisid ka tema töövaeva, millele lisandusid veel 22 esüneft kohta lintidega. Näituse vahekoht mikuks olid USA-st kutsutud eriteadlased. Lillede hhidamine toimub khidlate reeglite järgi. tat tagasi. Tütar Kaara oli emale ostnud lille „Honest Ed'ist". Tütar oli rääkinud, kuidas kasvatada ja kuidas ettevaatlikult kasta. Hilda Karusoo oligi oma-arvates ettevaatlikult kastnud — kuni kannikese lehed hak-kasid kukkuma. Siis oli ar\'anud, et lill ^tajq võiks oi kasvami Aafrika kannikeste kasvatamine nõuab palju tööd ja kannatust. Lille arendamine väiksest lehest liiteni' on 9 kuud tööd. Lilled kasvavad kunst-b päikest; mis muud viga a. Iga taim vajab ju päikest seks ja oligi asetanud poti kus palju päikest. Lill oli mõne päevaga pruuniks ja sellega l)li esimene katse lõppenud kaotusega. Oli hakkanud mõtlema, et kui kannike oli algul nii ilus, siis tema pidi midagi valesti tegema. Pidas nõu tütrega, ning otsustas mmm African Violei klubisse, et targemaks saada. Koolimajas kus tütar oli õpetajaks, kohtus klubi kord' kuus. õhtul esimesele koosolekule minnes ta ei tundnud ega teadnud seal kedagi ja ei Diakon P. Mlchael Sepp (äärmine paremal) õnnistati koos üheksa kaasõppijaga New Yorgis^St. Pat-ricku katedraalis katoliku preestriks. Keskel kaikal Terence Coõke. Noore preestri isa oii ehitusettevõtja Elmar Sepp, kes pärineb SaarertiaaIt,SõrveIt. Tema vanaisa, laevakapten Hindrek Sepp küüditati 1941. a. Siberiss®, liku valguse all ja toa temperatuur juignud kellelegi öelda kui vähe tea-ei tohi ulatada 7.5°?. Puhujatega tu- dis kannikestest, ^eb õhku tsirkuleerida. Lillede kast- ^ mine ja väetamine on omaette kunst, AUHINNAD ei saavutada soovitud tulemusi. Vett Hiljenl sai kõikidega tuttavaks ja ei tohi lasta lille lehele, arm jääb igaühelt õppis midagi. Tellis vastava on Iiri tta suri orjalaagris. Preester Michael Sepal on viis' õde-venda, ta emä Järele ja kannike on diskvalifitseeri- kirjanduse ja nii hakkas tõsine kat- . , , tud. Kastmisvesi on võrdne toa tem- setamine. kannikeste kasvatamisega. peratuurile. Kannikesi tuleb kasta Mõne aja pärast sai lintauhindu ja - ' • • • • • '" ' • ' • • • alt, asetades pott vette. Käed peavad sellest julgust esineda klubi 25, aas-alati puhtad olema, et vältida taime- ta juubelinäitusel suure koguga. haigusi. Vesi ja päikesevalgus on aaf- , , ..... Hilda KaTusoo korterit külastades on võimalus näha 20p aafrika kannikese värviküllast ilu Need on ta Vaipade ja mööbli iceemirme puhastüi samuti akende pesemine. „Scotch @tainguard" hinna sees. Söögituba, dutuba ja koridor $59.95. Pensionäride korteritele hhma^landus. PEETER VALING - Tel. 6904961 ILVE RÜTT VAIKLÄ INMlkMORIAM Nagu kuMidi levis 18. jõuMuu päeval teatlje Toronto eesti ühiskon- Pisut enne Jõdirlapse saabumist, nas, et Iive VaiMale tuli kutse iga- 22. detsembrif, püihitses rohkeairvuli- vibust. Sinu elutuli Kustus. Sj^iahku- £.sutaja liikmena ja valiti esimeseks ^es sõprade ja akadeemiliste tos. meie keskelt. Olime ehmunudja vendade ringis New Yorgis onm 70. oleme kurvas lemas. Smd aseliti a. sünnipäeva Eesti Rahvusikomitee omaste ja hulga sõpradte saatd li-Ühendriikides juhatusiiige^igusnõu- memüs kalmistiie, kus puhkafc nik-laekur Jaan Tüvel. Sündinud 22. dets. )912 Valgamaal! esimeheks; on tänaseni selle koori aktiivne liige. Innuka laulu- ja muusikamehena |On juubilar osa võtnud kõigist Eesti Päevadest ning P.A. laulupidlidest. KURT STROBE INMEMORIAM. Laupäeval! 20. novembril suikus Adelaide'is igavesse umie populaarne vabariigiaegne tantsuorkestri juht ja dzhässmuusika pioneer Eestis» Kurt Strobel. Kurt Aleksander Immanuel Stro- -bel sündis 8. aprillil 1904. a. Tallinnas tuntud muusiku ja orkestrijuhi Christian Strobeli pojana. Christian Strobel (või „Vana Strobel", nagu teda hüüti Tallinna muu-sikaringkondades vastandiks ,^oore-le Ströbelile") oli sündinud Böömi'- mal Rossbachi linnas värvalmeistri perekonnas Austria-Ungari keiserriigi alamana. Ta lõpetas Leipzigi konservatooriumi ja pärast mõndaaeg-set muusikategevust Shveitsis ja Saksamaal siirdus kaheksakümnendatel aastatel Venernaale, kus sai viiulimängijaks Peterburi Riikliku Mariinski teatri orkestri. Suvevaheajad veetis tema Tallinnas, mis oli rika kannikese suuremad vaenlased, kui neid valesti kasutada.. Valgustuseks kasutatakse florescent lampe ,.Cool White" ja „Warm White". .ESIMENE KATSE : Hilda Karusoo tegi esimese katse kasvatada aafrika kannikest 11 aas-suutnud kasvatada 9' aasta kestel. Et olla edukas, pea 3 olema töösse armunud, ütleb palj|udc auhindade võitja. ] dna On kauaaegne Peetri kpg. nõukogu Helmes end. tsaariveltveebli, nüüd. ja juhatuse liige. Hea piibli tuiidja- eduka ehitusettevõtja perekonnas, lõ-na on olnud üks koguduse piiblitun- petanud Tõrva ühisgümnaasiumi ja dide juhatajaisf ning teeninud Sõtta- 1938. a. Tartu ülikooli õigusteadus-ga kai evangelisatsiooni jumalatee» konna,v mõlemad cum laude, ja E. nistustel. " Vabar. Sõjakooli aspirantide kürsu- Oma igapäevast leiba teenis Au- se,' jätkas ta hariduse täiendamist abjikaasa. MälUekraanile tulevad G. Suitsu sõnad: ,,Elu-tuli põleb ja eluv tol aja^kuulsäks kuurordiks, mängi-tuli 'kustub — titleasegi viimati mus- .t^es Kadriorus asuva Kontsertaia su-tub. Püha on elu-tule tuhal'ase. Elu- veorkestris. ^ tuli helkiv, püham on ise." Tallinn meeldis talle väga ja viitmaks ta enam Peterburi tagasi ei läi- Ilve, ka Sinu elutuü helkis ja soo- nudki, vaid jäi Tallinna, kus abiellus jendas südameid. Eesti õpetajana ja Kontsertaia restoratori omaniku Al-lasteaia juhatajana kandsid Sa su- lase tütre Olgaga. Tamnnas juhatas . . , . .. ^ , , ^^^^^ ja huulil mõtteid: ,Meie õpe- ta orkestreid, nende seas ka Kont-güst lühemat aega pagari^n omant di.pl.edasioppijana fmantsoiguse alal tajad tasume veel hinda, mida nõuab sertaia orkestrit tegutses muusika-kuna japuusepana. Vahepeali lõpetas ning^alustas praktiseerimist vande-, kadumaa!" Ka nüüdki, kus vaikuse- pedagoogina ja mängis esimest viiu- Board of Education Accountancy advokaadi abina. . ingel on sulgenud Su silmad ja ase- Ht „Estonia" ooperi- ja sümfoonia-kursused. Pikemat aega, kuni pensio- Olles sooritanud vahepeal kõik elc- tanud palveks Su käed rinnale, so- orkestris. Ta komponeeris ka mõne niie minekuni, töötas Canadian samid ka Ühistegevuse instituudis ja sistaiksid veelgi Su hiiuled — kus- opereti. Oma poega ta õpetas maast omavalitsussekretäride kursustel, va- tumatust armastusest, kustumatust madalast mängima viiulit ja andis liti noor jurist teadaolevalt noorima valmisolekust oma rahva, oma kodu-mehena sel alal Elva linnasekretäri maa ja eesti nc^oruse vastu. Sa olid vastutusrikkale kohale. Ent röövel- alati abivalmis, siiras, töökas ja soo-lik 'kallaletung idast lõpetais peatselt jasüdameline kolleeg. Sinul oli üda selle ala karjääri, vües noore ohvit- midagi teha. Sinu käed'olid seotud seri rühmaülemana', pataljoniülema hoolsa tööga. Eesti Maja pikad kori-adjutandina ja lõj)uks kompainüüle- dorid teavad rääkida su ruttavatest bane talveresidents on olnud puhke| mana üle 3 aastaks rindetulle. Oma- sammudest, su askeldustest ja kor-paigaks ka mitmele kaasmaalasele, des ülesnäidatud vahvuse eestanne- raldustest eesti noomse eest. Sa võ- Suvitacfes lõunamaal, ei ole juubi- J atud mitmeid aumärke, kaasa>rva- lusid oma õrna naeratuse- ja rähu-lar oma^, Eestist kaasa toodud hõber tud kaks Raudriisti, viis haavatisaar ga kindlusetunde mudilastesse, kes trompetit vaka allä pannud, vaid sel- mine ta haiglasse ja evakueerituna Sindümbritsesid. Ikka teistele, ala- 'e puhtad helid kostavad ka Florida tagalasse, kust i^ääses perekonda ti eestlusele — selline oli Sinu elu Brõadcas ting Corporation'is. Jumal on õnnistanud mõistliku majapidaja kätetööd,- nii et ta võib pensionieas koos abikaasaga oma rikkaliku kätetöö vilja maitsta, veetes suvekuudRice järve suvilas või Toronto kodus ja talvise külma ajaf Florida 'päikesesäras, kus nende hu talle varakult edasi ka mujd muusikalisi oskusi, nii et kui Kurt pääsis 1913 a. peale kolmeaastast õppimist Hindreuse erakoolis eksamitega Tallinna Peetri Reaalkooli pandi ta kohe mängima viiulit kooliorkestris. leestiaste kdkkutulekuil. enam nägemata põgenikuna Rootsi. Sinu rohkearvulised laulu-, muusi- Lühem tööperiood jaoskonnakoh-ka- ja ususõbrad õnnitlevad Sind tä- :uametnikuna-arhiivilöölisena Root-nutundes Su juubeli puhul, soovides^ sis — ning juba 1947. a..kohtame te-head tervist ning jätkuvat Jumala li- da New Yorgis, kuš tuli jällegi kat-giolli! MUU KAUR setada mitmesugustel kant&eleikoh-tadel, MvokaadifIrmades, isegi kin-risvarade müügiagendina, ning täiendada ennast keele- ja õigusteadus- Nüüd küll juba puhkepaigal, jätkab alastel kursustel! ülikoolides, kuni tasuvama töökoha leidmiseni pangas, tr pangatööd osalise tööajaga ka praegu. Jaan Tüvel on mehi, kellele töö-rühmamine eestluse, vabadusvõitluse ja noorema juurdekasvu huvides on antud Looja. ipoolt sündides ikaasa. Kes jõuaks siinkohal lugeda üle^ kõiki neid temal lasuvaid kohustusi! 1957—64 Ülemaailmse E. Keslmõu-kogu ja ER'KÜ peasekretär, lüge seni juba 8 Esinduskogus, praegu E.'Rahvuskomitee juhätushige ja õigusnõu-ni'k- laekur, Üleniaaüm. E. (Kesknou-kogu rev.-Jkom. esimees, kirj .-üh. Mordik Pressi aseesimees, korporatsioon Rotalia ülemaailmse vilistlase siht ja sisu. Lah'kudes oled' jätnud maha oma andekad lapsed, oma eestlusele tehtud elutöö. Meile jäid 'kaunid mälestused ühest asendamatust, andekast eesti õpetajast, ühest toredast eesti Muusikahuvilise ning ettevõtliku poisina asutas Kurt Strobel 1918 a. orkestri, mis mängis esialgu oma lõbuks kodus, kuid leidis varti endale. ulatuliivU rakenduse väljaspool kodu. Onkestrile pandi nimeks „Murphy Band" ühe inglise kirjani- Aafrika kannikeste kasvataja Hilda Karusoo oma lillede ja auhindadega. Foto Elna Kungla Elfriede Strobel oma õnneliku abielu ku miereromaani tegelase järele, kes kuldpulma. oli noore Strobeli imetluse objektiks. Sellest orkestrist kasvas esimene elukutseline dzhässoriester Tallinnas. Aastal 1923 tegi Kurt Strobel läbi naisest^ ühest armastava!St,ennastoh- abituuriumi ja siirdus Karlsruhesse verdavast eesti emast. Ole tänatud ustava ja abivalmis sõpruse eest! Mälestus Sinust on kustumatult keemiat õppima. Aasta pärast läks ta üle sama ainet studeerima Tartu Ülikooli, kuid 1925 a. astus sealt välja, siirdudes otsustavalt muusikaalale, iJa elustas „Muiphy Bändi" Tallinnas. See orkester alustas oma Kolleegid T.E.S. Täienduskoolist ja elukutselist tegevust restoranis Eesti Õpetajate Ühingust Kanadas „Marceille" Raekojaplatsil, jätkates seda hiljem ,;Estonia" Valges saalis. Suvevaheaegadel mängiti Pärnus Rannasalongis ja mujal, teele suunamisel, et nad oma esiva- Aastal 1927 läks K. Strobel oma nemate ja vanemate pärandust orkestriga Saksamaale, mängides hooldades ja edasi kandes saaksid Beriiini^, Rostockis, Dresdenis ja 'ka oma elu väärikalt sisustada - mujal. Septembris 1929 a. tuldi taga-auks endale ja käsuks rahvale. Sel- si Tallinna ja hakati mängima „Esto-lelselgepiirsei rajal on püsinud ja na" Valges saalis. Aasta pärast jõu-püsib tänane sünnipäevalaps kõigu- dis lõpule K. Strobeli kuueaastane tamatult. ajapikendus sõjaväeteenistusest ja Olgu sel väärika töö ja teoga tam- ta võeti mereväkke, kus teenis me- Aastal 1939 asus Kurt Strobel ümber Saksamaale, hakates seal restoraatoriks. Kuid 194 l a . mobiliseeriti ta mereväkike, kus rakendati administratiivsel alal. Sõja lõppedes asutas ta Saksamaal orkestri; milline aga ei püsinud ikaua, kuna 1949 a. rännati välja Austraaliasse, kus K. Strobel pidi leiba^ teenima talle muusikamehena võõrastel tööaladel. . Adelaide'is 'soetas ta endale ilusa kodu ja kasvatas koos oma abikaasaga üles oma kaks poega, saades lõ- Duks oma suureks rahulduseks vanaisaks. Ta oli väga populaarne kaasmaalaste seas oma lõbusa iseloomu, lah- NALJAD gncD ,;Ma tõmbasin Atlandist välja nii suure kala, et veepind langes kümne sentimeetri võrra kui ta maale tõmbasin", praalib üks õngitseja. „01i see vaal yõi?" uurib teine. „Ei olnud. Vaal oli mul õnge otsas söödaks." j „Miks siiri Brezhnev kohe pärast oktoobrirevolutsioon aastapäeva?" „Ta arvas, et oktoobrirevolutsioon on 65 aastat vana ja läheb nagunii kuse ja silmapaistva huumorimeele pensionile." tõttu; nende omaduste pärast oli ta tähelepanu keskuseks kõikjal, kus . ta juhtus viibima. ,;Ma olen maa peal patustanud". Ta matuseteenistus toimus teisi- pihib katoliku preester taevas. , ' .päeval, 23. nov. Warradale'i luteri ki- j^^^ ^^^^^ ^^^^^...^ ^^-.-.^^^ rikus rohkete lemaliste osavõtul ja p^^trus. ,„Sui majateenija on juba tä sängitati,mulda Brightoni surnu-miset ^ s t i ^ mehel >eväe ekipaazhis, kus asutas peatselt ,13.1. Teenis Uipraost J Aarik. Kirst kogu juhatuse e ^ aastataks ja r a C orkestri, näiteist. Li^ks kuni 30 kirjam ulatuv eaa.r,„f,„cf.> n«..,T,.,.:..J vyiu ^ ^ meie juures. RICHARD JAAN HELMESTE Sündinud 1955 a. Montrealis, õppis McGiin la Guelphl ülikoolides, lõ^ petadesi B.Sc. kraadiiga bioloogias. Asus edasi õppüna Toronto Ülikoolis ja sai magistrikraadi (M.Eng.) 1981 a. Töö- ja terviskaitse alal. Töö-tab oma erilalal (InduiJtrial Hygie-mist) MacLarem PIams«arch Inc. juia-saavutuste üte! Eesikujud on töhis-t€ iks> nagu majakatul: 11 laevadeie. Jaan Tiiveli senine elutee on võrHne gaioo, ^oosoieKua j a imu Ka eravn^ -kaoigele tormidesse kiiskuva v S t ria PalaceT' tantsulökaalis ja^Es-silme ola allapanek kaasmaalaste tähisega. Selte tP^ Voi. . c ..^ik ednedes sat siin-seal aitamiseks nõu ja jõuga. korrespondents nädialas ning väljasõidud rahvuslikes ülesandeis, pan-gatöö, koosolekud ja tihti ka eravii- Vabanedes, sõjaväeteenistusest asutas ta uue orkestri.(„Kurt Strobel ja ta orkester"), mängidesSellega„Glo-oli kaetud sini-must-valge lipuga kadunu soovil. Liili ja pärgi oli ebatavaliselt suurel hulgal. AES nimel ütles järelhüüde ja asetas surnuaial kirstule pärja AES abiesimees H. tahkega Selte tee eduks ühinevad tonia" Valg^ saalis, esmedes sageli " '^^^^ ^^^^^^.^ sairtkohal heades tulevikusoovides sa- ka raadios. Ta tantsuorkester saavu- ^^^^^ ^, L,a„,i(õrb. Pärast ia .kannab selle väsimatu, töömehe , sobrad ninnineviku kui tä- tas suure .populaarsuse ja temast^en- koosviibimine kadunu ko- e».to^M«ST»Sd 'Tf ^J=«l*adee- dast kujunes iema .temperamentsu- • j„,^„ha ilusas aias. x uutee seni^eia saawiTOi ja puuai^^ miteed kaasvennad, kellele ta atati se, lõbususe a ettevotlflokuse tpttu , Vi,|...„ na sõnas to, teos? El ofe aga'eksi- nn cinitann/t Ü <,i„,*„u i •• „ i ;t;iir leüa jaid iemama ^Diicaasa, Kans lud, kui röhuiada siin tema meel«. lf:]i^t!!lJ^^^^^ poega peiekondadega, ' sugulasel luiuiiniiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiHn^^^^^^^ KUHU MINNA? i( Reedel, 31. dets.' uuea^sta-vastu-^ võtu ball Eesti Majas. ms5 töövaeva eest ia edu eökp; • kindlust ja truudust oma rahvale ja ülesannete'edutee niniel ette T ' ta võitlustele, truudust oma isamaa- .^^^^ meest ei imurra . le, perekonns-Ie ja sõpradele, aga eri- ^^^^^ ra.škused! . ti ka väsimatuid püüdlusi noorema- L . . t? r-k?.d'e:^ml'l£te «csti meeote õllele . Aastal 1931 abiellus tet Strobel Saksamaal, koolivennad ja endised ^ Reedel, 31. dets. Toronto Eesti Estonia" balleti tantsita.ri Elfriede ametivennad üle\ maaUma, rohke Meeskoori Aastavahetuse ball hötel- Lepat^a m''llisest abiaust on sündis sõprade pera ja kc^u kt^haüik rah- Hs Inn On The Park algusega kl. 7 õ. nud kaks poega, Dieter ja Christian. -usgriipp. \. ' Möödunud aastal tähistasid Kurt ja L. {il!l!!liil|||ii||nHMiiijii|||ii|j||iji!ij||||i|||j||j||«iij||jjj|ij |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-30-08
