Meie Elu = Our life, December 19, 1985

              \ •
2 19. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 19 „Meie Elu»' nr. 5iv{1867) 1985
„WIEiE ELU" -
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House.958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel.466-0951 '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDrM Mew Milford, NJ.,U^^
Tel. (201) 262-0773.
- „Meie Elu"'väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut A. Weileri algatusell950.
,.Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. jareedelkl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.
MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00, 6 k. S24.00,
3 k. $15.00.i ® USA-sse 1 a. S47;00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadess^ 1 a.i52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.
Kiripostilisä: Klanadas 1 a. S28,50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.^00, 3 k. $15.50.
' Üksiknumber - 75(t
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis $5.00.
iiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiniiin
, „.qte proL Martin Puhvelise^f^^g^ "^^^l, Norra langes
kõnest Vabadussõja alguse tähiste- s^mal ajastul Taani alla ja sai iseseis-mise
aktusel Montrealis.) v^ks Rootsi ah käesoleva sajandi
alul. Kreeka, Euroopa vamm kultuu-
Täna, mil tähistame Vabadussõja rimaa, ägas türklaste ikke all keskaja
alguse 67. aastapäeva, meenutame kõpust möödunud sajandmi h r ^
ka kõiki teisi vabadusvõitlusi ja - oli Inglise ülemvalitsuse all XII s^
võitlejaid Eesti pikas ajaloos, alates landist 1921, aastani. Tshehhoslo-hallidest
aegadest, millede kohta vakkia ja Ungari kuulusid aastasadu
meil vähe teada, ja Lembitu ning austria impeeriumi. Ja Poola, meist
tema relvavendade võitlustest kuni rahvaarvult ca. 30 korda suurem,
II maailmasõja eesti sõjameeste vap- ^^as vene ikke all ainult monikum-ra
ja ennastsalgava panuseni, mille mend aastat vähem kui meie. vaba-lõppedes
nad võisid püstipäi öelda: nes meiega ühtaegu. Need on ainult
„Kõik on kaotatud, peale au". üksikud näited maadest, mis pärast
Vabadussõda jääb siiski vist kõige Pi^^a ^^äs^üsööd lõpuks vabaduse
hiilgavamaks peatükiks meie rah- hommikut nägid. Ja kuigi mõned
va võitluste ajaloos, sest see kindlus- ^^^^t P^^^^^ raudeesriide taga on.
Koolinõukogu valimised
estlastel polnud õnne
kuid NDP võim murti
KzadtK^ and ^tä^ oi Me^d [ i iK :
happLf. to
to tho.
tas iseseisva Eesli riigi rajamise, mis kes läänemaailmas julgeks kahelda
omakorda tõendas mitte ainuh rahva nende õiguses vabadusele j a enese-
Thn dolouKlal diviA^ity czlzb/iatlon^ and
{^a^tixjaU b.zlng kzld- acAOJt>^ Can.ada in t h e ^ e com^ng uieeli^
b\inQJb into c,lQ,a\ iocai tiit malticaltaKal a-n^QUCne^vi oi oa\
nation. Tho, iKzadom to o'b6Zi\}<i t/iaditional atknic and ^
x^llgloa^ pKacticd'^ aiandamzntal iact oi Canadian l i i z,
and T hopz that yoiLX ovon cAltbKation^b iDÄll bt ZKciting and
joyiiil, ..• '
Toronto koolivolinike valimistel
NDP kandidaatide vastu moodusta­tud
ühisrinne, kuhu kuulus ka kolm
eestlast, lõpetas sotsialistide viis
aastat kestnud valitsemise ja nad
kaotasid juhtivad kohad. 26^1iikme-liseharidusnõukogu
esimeheks va­liti
parempoolne Anne Vanstone
senise NDP erakonna liikme Penny
Moss'i asemele ja samuti asendati
sotsialistid abiesimehe ja komitee­de
esimeeste kohtadel.
Vanstone kuulus 12. nov. toimu­nud
valimistel „Positive Ahernati-ve"
kandidaatide gruppi, kes taunis
parteipoliitikat koolinõukogus, kus
NDP liikmed hääletasid koos ja valit-seid.
Nad kaotasid valimistel kolm
kohta ja nende grupp vähenes küm­nele.
KOLM EESTLAST
,,Positive Alternative" kandidaa'ti-de
grupist valiti 8 koolivolinikku.
Eestlased Ene Martens, Kaius Mei-poom
ja Peter Kivilo ei pääsenud
koolinõukogusse, kuid nad on rahul
üldtulemustega. 1. valimispiirkon-nas
sai Peter Kivilo 1.117 häält (esi­koht
5.767), 2. piirkonnas Kaius
Meipoom 1.534 häält (esikoht 4.327),
6. piirkonnas Ene Martens 4.104
häält (esikoht 7.440)
Tänukirjas oma kaastöölistele üt­leb
Ene Martens, et ta sai rohkem
hääli oma piirkonnas kui kuus kan­didaati,
kes valiti nende piirkonda­des,
ja seitsme,,Positiivse Alternati­ve"
kandidaadi hulgas, keda ei vali­tud,
oli tema häälte arvuh esikohal.
Ene Martens alustas kuu aega enne
valimisi nullpunktilt ilma organisat­sioonita
majandusliku aluseta.
tahet, vaid ka võimet iseenda valit­semiseks,
mitte ainult maailmale,
vaid ülekõige iseendale. Seda tead­mist
ja enesetunnet!ei suuda meilt
keegi võtta ja meie rahvas nii kodu­maal
kui võõrsil ammutab sellest
jõudu rahvuslikuks vastupidamiseks
ja. esimesel võimalusel vabaduse
taastamiseks.
Vahel kuulerhe vihjeid asjaolule, et>,
meie rahvas on vümasb 71/2 sajandi
jooksul nautinud vaid veidi üle 20
aasta iseseisvust, otsegu tõendina,
nagu oleksid meie väljavaated, või —
koguni — õigusedki selleks mini­maalsed.
Sejlised väited, kas paha-määramisele?
Sama absurdne on ka­helda
meie igivana rahvuse õiguste
olemasolus. Tegelikult õigus polegi
siin küsimuse all — see on reaal-pohitika,
mis praegusel hetkel mine­tab
võimaluse meie rahva vabanemi­seks.
'Keegi ei alustaks meie pärast
sõda praegusel tuumarelvade aja
Võimalus meie vabastamiseks maga­ti
maha II maailmasõja lõpul, mil
selleks ainult survest ja ähvardusest
piisanuks, ajal kui Venel need hävi-tusrelvad
veel puudusid. N i i peame
paratamatult olukorra muutumise
ootele jääma. Lydia Koidula kirjutas:
„ M u Eestimaa, oh looda, küll ajad
Mai/ I extend to ijoa my \)<LKy
joyoa^ holiday 6ia^on with liope^ that
bfilng^b peace,. ho^alth and luppin^^^ to
yoiLK community o.
6e4t iüi^^kz-b iofi a
the coming .y^iah.
yoan. iamilio,^ and to
55 000 TRÜKIST
Kaius Meipoom alustas valimis­kampaaniat
juuli alul, jagades koos
abilistega välja 6000 pildiga nime­kaarti
majast majja käies. Peakam-paania.
algas 15. sept. ja mõne päeva
jooksul jaotati 10 000 lendlehte. Vali-ÖTTAWÄ
tahtlikud või lihtsalt pessimistlikud, muutuvad". Nad muutusidki ja või­ja
defeatistlikud,.ei pea paika. Rää-. vad jälle muutuda. Näiteks ^võib
kimata Eesti iseseisvuse tunnusta- suurvõimude sõjalise jõu tasakaal,
misest igaveseks ajaks N. Liidu poolt rajatud tuumarelvadele, otsustavah
Tartu rahulepingus, mis õigust saaks muutuda prafegusel kõrgtehnoloogia
venelastel olla Eesti üle selle tõttu, et
nad veidi üle 200 a. valitsesid meie
maa üle? Keegi ei kutsunud neid —
nad tulid ülekaaluka sõjajõuga Põh­jasõja
keerises kui Karl XII kaitse­jõud
varises. Nad tulid rüüstates ja
põletades ning surusid eesti rahvale,
erititaHpoegkonnale, peale raskema
koorma kui seda aastasadu nähtud
oU. •Nad tulid vihatud vaenlasena,
kelle 200- aastasele okupatsioonile
eesti rahvas lõpu tegi Vabadussõja
ajastul, eriti siis, kui president Rea­gani
nn. ,,Starwars" idee realiseerub.
Seda kardab N. Liit nagu kurat väl­ku.
Ainuke, mida meie rahvas praegu
teha saab. on püüda elada üle eba­soodne
ajastu, lootust mitte maha
mattes. On ju 40 a.meie rahva pikas
ajaloos üsna lühike aeg. Kui suutsi­me
tõusta peale pikki aastasadu, siis
suudame seda jälle, kui meie vaim ja
vabadustung tugevana püsivad. Ja
meie teame, et kodueestlastel see
sangarlikusvõitluses, haarates kinni tugev ja püsiv on. Nii olgu see ka
esimesest ajalooliselt võimalusest
Nii siis, kui keegi tuleb meie ütlema,
et Vene võttis liht&ah tagasi,
mis talle kuulunud oli, oh meil kerge
selgeks teha, et röövel röövis lihtsah
oma ohvrit teist korda. Ja kui siis
keegi ütleb, et teie polnud ja aasta
sadu enne Põhjasõdagi iseseisvad,
siis vastakem, et see pi tähenda mi­dagi
muud, kui et meie ei olnud väga
väikse rahvusena küllalt tugevad,
kui sattusime ülimalt strateegilises
meil, vabas maailmas! Ajalooline
võimalus võib tulla üsna äkitseh ja
ootamatult. Nii ei lootnud keegi selle
sajandi alul, isegi mitte I-e ilmasõja
algaastail, et täielik iseseisvus või­malik
oleks. Kõik, mida meie rahvus­likud
radikaalid, nagu K. Päts, loot­sid,
oli saavutada suuremat rahvus­likku
autonoomiat. Ja kui saabus äk-
\ki ajalooline võimalus, oli meie rah­vas
valmis^selle haaramiseks mitte
just, nagu üks moes — seda ei juhtu
Kuidas sündis,. o
(Algus esiküljel)
kesi ning kõigis külades kogu orus sadandeid laule peas oleVat ja see üks
helisesid kirikute kellad. ^ jäävat ka sinna-kirjutamata. Varsti
Paater Mohr oli aga kogenud tõe- lauldi „Püha ö ö d . . . " orelimeistri
list jõuluime. Kui ta istus jälle oma kodukülas ja kogu orus. Orelimeister'
toas, pärast elamusrikast kesköö- aga ei aimanud, et oH aluse pannud
messi, katsetas ta seda kogetud jõu- kahe tundmatu väärtuslikule loo-luime
paberile panna. Sõnadest said mingule kogu maailmas,
värsiread ning hommikhalluseks oli ' .
sündinud luuletus. Veel samal päe- Lapsed Leipzigis kogesid varsti,
vai, esimesel jõulupühal, kirjutas millist mõju avaldas see laul tõttavas
külakooli muusikaõpetaja ning paatri pulbitsevas linnas. Kõikjal seisatasid
sõber Franz Xaver Gruber asjaloo- möödujad^ja olid võlutud lihtsast,
dud sõnadele viisi. . südamlikust meloodiast. Tunnustu-
Külalapsed kuulsid paatrit ja õpe-, sena ilusa laulu eest andis muusika-tajat
kahekesi laulmas, sest parajasti direktor Pohlenz lastele pääsmed
polnud neil käepärast orelil. Sellepä- suurele kontserdile, mida ta ise juha-rast
kasutasid nad esmakordsed viisi tas. Lapsed olid üheaegseU vaimus-ettekandmiseks
vaid oma häält.f„Is- tatud ja jahmunud hiilgusest ja särast
\sand kuuleb meid ka ilma orelita", pidulike helidega täidetud saalis,
ütles Gruber. Nad ei teadnud, et sel- Otse võlutuina istusid nad saalis, kui
leaastane Kristuse sünnipäev oli ka kõlasid kontserdid. Äkki seisis nende
ühe jõululaulu sünnipäevaks, jõulu- ees muusikadirektor ise ja teadustas
laulu, mis sai tuntuks kõigil maadel, publikule, et saalis on neli last, kes
kus pühitsetaksejõule. Nad ei tead- omavad ilusamaid hääli, mida ta iial-geograafilises
positsioonis ida ja lää- • kunagi — kuid küllaldaste tulihinge-ne
ristteil, suuremate naabrite rist- de eestvedamisel, nende, kellede pa-tules
ajaloo veskikivide vahele. Et need nust meie siin täna kõrgelt hindame,
meie rahvast muljusid ja jahvatasid, kelledest paljud siis andsid oma elu ja
kuid siiski ära hävitada ei suutnud,
on kõigö hiilgavam tõend eestluse
elujõust jä tahtest säilida. Ja et see
tahe surematult võimas on, seda tões­tas
eelkõige meie rahvuslik ärkamis­aeg
ja meie kangelaslik ja edukas
vabadusvõitlus 1918-20.
Tegelikult pole Eesti saatus aasta­sadu
anastatud rahvana kaugeltki
midagi ainulaadset. Sama saatust on
jaganud loendaniatud euroopa rah-kellede
suur enamik on ammu vari­senud
manalasse, kuid kellede hiil­gav
eeskuju ikka veel tiivustab meid
hoidma õh lambis, püssirohi kuiv
ja olema isamaa eest alati valmis.
Kui teeme seda, täidame oma ko­hustuse
oma igivana rahva vastu,
hoidmaks ära saatust, mis saanud
osaks nii paljudele meie hõimudele,
nagu liivlased ja teised. Oleme nii
nud ka seda, et selle laulu levitajaiks
said neli last samast orust.
Kõigist ilusamaid hääli Zillertalis
omasid Strasseri Caroline, Jaseph,
Andreas ja Ainalie. Viimane oli veel
nii väike, et sõnade väljaütlemine ei
läinud kuigi libedati.
,,Strasserid laulavad nagu ööbi­kud,"
ütlesid inimesed. Ja ööbikutena
rändasid lapsed ka igal kevadel põh­ja
— Leipzigi, Sakseni kuningriiki, et.
sealsel suurel messil aidata oma va­nemaid
kaljukitsenahast kinnaste
müümisel. Kui nad siis seal võõraist
kihavas linnas vahel ära eksisid, siis
laulsid nad oma troostiks mõnd lau­lu.
Laul, mida nad kõige sagedamini
laulsid, oli,,Püha öö . . . " .
kaua püsinud Läänemere kaldal, ise- Karl Mauracher, kuulus Zillerta
vused.paljud neist hoopis, suuremad , gi raskemates olukordades, kui prae- ' orelimeister, oli see, kes šislle laulu
ja vähem tundlikuEj strateegilises po- gu ja nüüd on meil tiivustuseks ja lastele kaasa andis. Kord kutsuti
julgustuseks Vabadussõja-vaim ja
sellest võrsunud hiilgav saavutis —
Eesti Vabariik — tõend, et suudame,
kui selleks avaneb vähimgi võima­lus
olla vaba rahvas. - ts -
sitsiooni^ asu\(äd. Soome, näiteks,
vallutati rootslaste pooh samal ajas­tul
kui Eesti, saksa ordu ja Taani
pooh. Ta sattus vene võimu alla eel­mise
sajandi alul ja saavutas vabadu-
Mauracher naaberkülla orelit paran­dama.
Töö lõpetanud, soovitas ta
organistil kohe orelit proovida, kes
s^da ka tegi. Organist oli Franz
OCDBB
1 Chartered Accountant
Sui|@ 1180)2, l ä l University Ave., Toronto, Ontaroo, 8Vi5H 3M7
Tel. 864-0099
trükist ja pandi välja 850 valimis-plakatit.
Lisaks mitu daami helista­sid
sadadele valijatele, Kaius Mei­poom
koputas ustele 102-s valimis­jaoskonnas
(2-s valimispiirkonnas
on 141 jaoskonda) ja tema abikaasa
käis kuues jaoskonnas, tehes ka ena­muse
kontoritööst.
TÕHUS TOETUS
See annab pildi valimiskampaania
ulatusest. Kaius Meipoom lisas, et
vastuvõtt valimiseelse selgitustöö te­gijatele
oli sõbralik ja eriti tugev
poolehoid ida-eurooplaste juures.
Üllatavah palju kanadalasi olid
veendunud NDP-vastased, eriti kui
kuulsid nende monopolit koolinõu­kogus.
,,Valimiskampaanias töötas kaasa
67 eestlast, mõnest tunnist kuni mit­me
päevani. 16—2,5-aastase panus
oli tõhus, eriti nooremate valijate
hulgas. Nende indu ja tähelepane­kuid
võiks tulevikuski rakendada,
ütles Kaius Meipoom.
Senini selgunud kulud on 4898,10
dol., millest 4000 dol. on trükikulud.
Eelarve oli4500 dol. Eestlaste majan­duslik
abi oli tõhus, kuigi ei ülatu-nild
kaugehki kulusid katma. Oli rõõ­mustav,
et mitmed väikese sissetule­kuga
eestlased saatsid oma toetuse
pidades tähtsaks eesmärki, -ja vali­mistulemused?
,,Sain, 1534 häält ja teisel kohal
sissesaanud kandidaat 2552 häält.
Seega vajanuks ainult 11 häält igast
valimisjaoskonnast rohkem^ et sisse
saada. 2. valimispiirkonnaga tutta­vad
poliitikud väidavad, et hääleta-mistulemused
olid. üllatavalt head.
Tavaliselt esimest.korda kandideeri­ja
saab 800 hääle ümber.
. i , • •
EESTLASTEL VÕIKS OLLA EDU
— Kas kavatsete uuesti kandidee­rida?
,, Kolm aastat järgmiste valimisteni
on liiga pikk aeg, et elu ette ennusta­da.
Kahtlemata keegi peab kandidee­rima
NDP on juba alustanud or-misbroshüüri
jagamine ja majast ' ganiseerimist ja vastutöö peaks alga-majja
käimine algas 26. okt. ja lõp- ma. Ma ei kahtle, et eestlased saak-pes
paar päeva enne valimisi, Jagati ^ d mitu kandidaati koolinõukogus-välja
2nn0 0n0n0n ub^r^o„suh, -ü: ,ü- ;r„ ;i . iVar l„imi iisp_ ä„e ­'
se, kul veelgl tõhusamalt orgaiiisGC-val
ja eelõhtul jagati,,meeldetuletusi"
majadesse ja valimisõhtul TTC pea­tustes
10 000. Lisaks veel 500 ukrai­na-,
korea- ja vietnamikeelset lendleh­te
ning 1500 erilehte määratud laste-rida.
Toronto koolinõukogu on tähtis
eesmärk NDP-le, sest üle poole To­ronto
koolinõukogu on tähtis ees­märk
NDP-le, ja üle poole Toronto
kinnisvaramaksudest käib koolinõu-ta
perekondadele. 15 000 lendlehte kpgu käest läbi. Bo^rd of Education
„Star'i" ja ..Sun'i" artiklite kokkuvõt- kullitab üle miljoni dollari päevas ja
teist jagati välja paar päeva enne sellest umbes 250 000 dol.saab suu-valimisi.
Kokku jagati välja 55 000 nata poliitilistel kaalutlustel."
KAIUS MEIPOOM ENE MARTENS PETER KIVILO
C. OTTWAY HERBALIST
Ravitaimed, tervislikud' toiduained, vitamiinid ja mineraalid,
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A.TOIGERi poolt.
300 Danforth Ave. Toronto. Ont. fVl4K 1N6. Tel. 463-5125
gi kuulnud. Võibolla oleksid majes­teedid,
Sakseni kuningas ja kunin­ganna,
ning lugupeetud kuulajad •
nõus kuulama ka nende laste l a u l u . . .
See teade mattis lastel peaaegu
hingamise, kuid väikseim neist sosis­tas:
„Paneme lihtsah silmad kinni ja
teeme suud lahti — nii nagu me
laulsime kodus." Nende esimene laul
oli „Püha öö, õnnistud ö ö . . . " .
Laulu lõppedes valitses hetkeks
vaikus, siis puhkes aplaus. Nad laul­sid,
mitmeid laule, ning lõpuks veel
kord „Püha ö ö d . . . " . Ikka uusi kor­damisi
nõudis publik. Siis ütles tea­dustaja,
et majesteedid soovivad las­tega
kõnelda.
,,See oli tõesti väga kena", ütles
kuningas lastele. „Seda jõululaulu
pole maa veel iialgi kuulnud. Kuidas
on laulu nimi?"
• ,,See on Tirooli rahvalaul", vasta-
Gruber ja ta mängis orelil jõulume- sid lapsed ja kuninganna ütles: „Kas
loodiat, mille ta oli loonud paater te ei tuleks jõuluks meile külla ja
Mohrile. laulaks ka meie lastele?" Ja nii juh-"
,,Seda laulu ma pole veel iialgi tuski, et jõuluõhtul 1832 laulsid neli
kuulnud", ütles orelimeister mõtli- Tirooli last kuninglikus Saksi hoovi-kulhäälel,
..on teil midagi selle vastu, kirikus jõulujumalateensituse lõ-kui
ma viisi kaasa võtan? Mu kodu- puks:
küla rahvas rõõmuštukš sellest kind­las'!"
Gruber tahtis lauluiiles kirju- Püha öö, õnnistud öö,
tada, kuid Mauracher üües enesel ^^^^ maas, rahu sees,
6ARDEN1A
362 Danforth Ave..
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
416)466-1502
ÜLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES U U T Ü S E S.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
ilCäsitöö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraa­mika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti Jäti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.1;, laupäeval 8.30-5.00 p.l.
ocpoMiiy4wmt<KHiiI)liru IImiiiii i i i i i i i i iiiin iimiiii n i • n n n h HM U MU, J n — U M ifiKi<M»(KM» < t<MMHB»(
TEADAANNE
Laupäeval, 28. dets. toimub Lät­temäel
Montreali jä Toronto Eesti
noorte korraldusel traditsiooniline
valvab Joosep ja Marial veel
hingab lapsuke põlvede peal.
Maga, sa patuste rõõm,
maga, sa patuste rõõm! r,n. , , , „ „ ,
Metsajouiupuu, algusega kell 3 p.l.
Ja sel jõuluõhtul jättis see laul ka Kõik on teretulnud!
nelja lapsega jumalaga ning läks väl­ja
kogu laia maailma. ^
Majas, kus elas ja suri Gruber,
laulab koor igal jõuluõhtul „Püha
ö ö d . . . " . Nüüd kantakse see pidulik
jõulutseremoonia seah raadio kaudu
üle tervele maailmale.
Muusika suur ja igavene riik ei
tunne kaduvikku ja elab igavesti. Iga­vesti
kõlab ka jõululaul nagu tõeline
jõululäkituski kõikedele inimestele,
kes on puhtad südamest.
PLUMBING, HEATING
and REPAIRS
Oli-, gaasi-ja elektriahjud, korstna-voodrid
(chimney linings).
Ahjude puhastamine • Eesti äri
R O L A N D KULLIK
Tel. (416) 275-1280
i^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiidiiiüiitiiiiüiiiiiiiiiHimiiHiinin