Meie Elu = Our life, December 19, 1985

              nr. 5'«|;(1867) 1985
nn 65
r ti
välja 850 v a l i m i s -
i t u d a a m i h e l i s t a -
)ätele, K a i u s M e i -
tele 102-s v a l i m i s -
v a l i m i s ' p i i r k o n n as
ja tema abikaasa
nnas, tehes k a ena-
It.--••• •* • - •
v a l i r f l i s k a m p a a n ia
|Meipoom -lisas, et
2else selgitustöö te-
^lik ja eriti tugev
irooplaste juures.
ikariadalasi olid
[vastased, eriti k u i
:inopolit koolinõu-ianias
töötas kaasa
5t tunnist k u n i mit- ^
-25-aastase panus
loõremate valijate
du ja tähelepane-i
k u s k i rakendada,'
)om.
k u l u d on 4898,10
lol. on trükikulud,
)1. Eestlaste majan-
18, k u i g i ei u l a t u -
|sidkatma. Olirõõ-
|[ väikese sissetule-i
d oma toetuse
[eesmärki. Ja v a l i -
Jlt ja teisel kohal
idaat 2552p hääU.
nult 11 hääit igast
|t j rohkem^ et sisse
l i i r k o n n a g a tutta-lavad,
ret hääleta-üllatavalti
head.
J k o r d a k a n d i d e e r i -
liimber.
IlKS OLLA EDU
uuesti kandidee-
:;mis^e v a l i m i s t e n i
|t elu ette ennusta-
J g i p e a b kandidee-
|ba alustanud or-
5tutöö peaks alga-let
eestlased saak-ti
koolinõukogus-
|samalt organisee-nöukogu
on tähtis
lest üle poole To-fu
on tähtis ees-ie
poole T o r o n to
bst käib koolinõu-tard
of E d u c a t i o n
dojlari päevas ja
)00 d o l . s a a b s u u -
l a l u t l u s t e l . "
i. / \ -h
ETER KIVILO
IST
Ineraalid. •
G E R i poolt.
r
>rth Ave.,
^nt. M4K INS
466-1951
466-1502
kTÜSES.
Illed.
i)Ö-5.00 p.l.
mm
Jts. toimub Lät-
Toronto Eesti
kaditsiooniline
isega kell 3 p.l.
Illtllillllilllllllllilllllllillllll)
HEATING
^AIRS
ialijud, korstna-liey
linings).
ime • Eesti äri
:ÜLLIK
r/5-1280
)lttilllllllillllillllBII9lillS3iS)
7*
JÄÄTMETE ARAVIIIlSSETEAOAAiM
25. DETSEIVIBER'
^ NELJÄP/
D E T S ™
KESKNÄDAL.
1. JAANUAR 1986.a.
on kuulutatud omavaütsusteenistujate puhkepäevaks.
Prahi ja jäätmete kogumist ei toinfiu ülaltähendatud päevadel.
Kavakohaselt neljapäevane (26. detsembri) prügivedu toimub reedel
27. detsembril.
Tavaline reedene prügivedu toimub laupäeval, 28. detsembril.
Ajalehtede ja mahukate esemete korjamist toimetatakse kesknäda-lati
18. detsembril ja 8. jaanuaril.
. y '" • • *
Kesknädalal, 25. detsembril 1985 ja 1. jaanuaril 1986. a. mahukate
jäätmete ja ajalehtede korjamine jääb ära.
Palume jälgidi^ Ülaltä|i0ndatud kuupäevi jäätmete tänavale asetami­sel.
•.,
Märkus: T o r o n t o s o n i 7 klaasi ja metallJ ümbertöötlemise keskust.
Septembris 1985;a. kojguti 258 tonni ajalehti, 4 2 tönni klaasi ning 3
tonni konservikc(P|De. Lähemaks informatsiooniks helistage numbril
392-7742. Palume mitte paigutada klaasitükke ja teisi teravaid
esemeid plastkottidesse.
R. M . B R E M N E R . P. E n g : , F.I.C.E. •
C o m m i s s i o n e r of P u b l i c W o r k s .
Toronto Eest 1 uh 1 spanga
lahtioleku aiad 0
ia UUE AASTA
tõttu ärqnevalt:
(Sismasp. 23. dets.
^Gisip. 24. dets.
kolmap. 25. dets.
Q^eljap. ^6. dets.
Epeede 27. dets.
ssmasp. 30. dets.
31. dets.
. 1. jaan.
f Ä JD PÜ
^eisip.
- 10.00-3.(
- 9.00-1.(
- suletud
~ suletud
-10.00-3.00
- 10.00-3.00
- 9.00-1.00
SOBIV JÕULUKINK
NEEME J Ä R ¥i
Saadaval Meie Elu talituses. .
Postiteel vöi kojutoomine: ALAM TEDER, 29 Bowden
, Toronto, M4K 2X3 t Tel. (416) 465-5382
St.,
l D E T S E M B R I L - , O E C E M B E R 19 3
I Eo Naberi jõulujutt
a taevast 0 0 (D
t
t
Oli pühade-eelne aeg ja pü- niiöelda keisrile keisri kohus,
hademeeleolud hõlmasid ini- aga Jumalale Jumala kohus, ^a
meste meeli ikka enam jä see viimane käib minu kohta!"
enam, Autod vurisesid siiasin-na
ostukeskuste vahel, tänava­tele
ilmusid tulekirjad ja täna­vanurkadelt
kostus tuntud „ho-ho-
ho"!
Meenusid kodumaised rahu-pühad,
kus inimesed tõmbusid
oma kodudesse, et vaikses har­duses
lasta jõuluküünlail vastu
särada laste silmades halja jõu-
„Oo! Petlpmas! Olen seal
käinud — ekskursiooniga. Ma
kuulsin seal ühe lapse sünd-misest
palju, palju aega tagasi
— sõimes, õlgedel — ega ome-
II •. •.
„Minu nimi on Joosua," ütles
võõras naeratades, „aga poolt
saadetuda Lunastajana; see on.
lukuuse ümber. Ma andsin mis see nimi tähendab."
Maestro Neeme Järvi portree on üks väljapanekuid Lembit Sootsi
portreemaalide näitusel Tartu College'is, V a s a k u l kunstnik, paremal
Neeme Järvi ja tema tütar Maarika Järvi. Foto - L e m b i t u R i s t s oo
Lembit Sootsi portreemaalide eäitus
• • ^ ^ '. •• . '
Lembit Sootsi portreemaalide Näituse avab neeme Järvi laupäe-näitus
toimub 28. ja 29. detsembril vai, 28. dets. kl. 3, Müükidest tulu
Tartu Gollege'is. Kunstnik esitab toetab kunstnik E d u a r d Tubina
üle poolesaja portree eestlastest.
1^
lk
oma kreditkaardi naise kätte,
võtsin kaenlasse pühakirja
piibli ja siirdusin oma tavali­sele
pargipingile, et seal luge­da
ja omaette mediteerida
maailmaasjade ja inimeste pat­tude
üle. Pühakirja järgi pidi
tulema keegi, kes meid pattu­dest
lunastaks. Õieti tundub
see küll võimata ülesandena
tänapäeva hukkuvas maail­mas.
„Tegin, mis võisin, „jätkas ta
kurvalt, „aga ma näen, võib­olla
ohverdasin end asjata. Sel
esimesel korral oli sedavõrd
edu, et sai kirjutada püha evan­geelium,
aga kas tänapäeval
oleks mingit kasu sellisest ene­seohverdusest?
Kes teab! Seda
selgitama saatiski Isa mind sira
maailma tagasi."
„Nojaa!" venitasin, „Aga siin
pole Naatsaret ega Petlem. Siin.
Istusin, lugesin — hämarik on hoopis Ameerika!"
30. n o v e m b r i l toimus
Torontos leedu kiriku ruumes
Põhja-Ämeerika Balti Spordiliidu
esindajate koosolek, et ära kuulata
aruandeid ja plaanitseda uut ühist
tegevust järgnevateks aastateks.
Eesti spordisektoritest o l i e s i n d a -
Üldiselt on spordivõistlustest osa­võtus
o l n u d t a g a s i m i n e k u i d . T e a t ud
aladel on aga märgata suurt h u v i ja
vilgast tegevust, mis r a h v u s g r u p p i d e
vahel v a r i e e r u v a d . Eestlaste osa balti
spordis on o l n u d minimaalne juba
m i t u aastat. Näiteks o l i 1985.a.'Balti
võistlustel eestlasi 72-e kergejõusti­ku
võistlusest ^osavõtja hulgas v a id
39-sa l a s k u r i hulgas 3 jne. A i n u l t uju­mises
on eestlased teiste B a l t i rah-vaste
esirinnas olnud. K e s hiljutisel
B a l t i ujumisvõistlusel Torontos käi­sid,
võisid k a seal kogeda vähest uute
ujujate järelkasvu. K o o s o l e k u l tõste­tuid
esile Eesti Mängude |<orralda-mist
L a k e w o o d i s , U S A - s k u i eestlas­te
iga-aastast suuremat spordiüri­tust.
Eestlased peaksid 1986-dal aastal
läbi v i i m a b a l t i kergejõustiku võist­lused.
K u n a see on aga K a n a d a s meie
nõrgemaid sektoreid, siis k o r r a l d a ­takse
nped leedu ja läti koostöös.
Järgmised ujumisvõistlused v i i a k se
loodetavasti läbi leedulaste poolt
C l e v e l a n d i s , Ohios. K u i selleks ras­k
u s i peaks tekkima, siis eestlaste
poolt Torontos. Suusatamises peeti
D e v i i s E l b o w ' s sobivamaks asuko­haks.
Rohkesti o l i k õ n e all V a b a
Olümpiaadi korraldamine Torontos
1988.a. suvel. T e a t u d eeltöid on sel­les
suunas juba tehtud. K o o s o l ek
asus seisukohale, et b a l t i rahvus­gruppide
osavõtu ja organiseerimise­ga
seoses olevad küsimused kuulu­v
a d B a l t i S p o r d i l i i d u k u i U S A ja
K a n a d a b a l t i s p o r d i o r g a n i s a t s i o o n i ­de
keskuse kompetensi. K u n a I V üle­maailmsed
E e s t i Päevad 1988 toimu­vad
detsembris, siis ei ole need k u i ­dagi
takistuseks eestlaste jõulise­maks
Vabast, Olümpiaadist osavõ­tuks
sel aastal. H u v i t a v a asjaoluna
/selgus, et lätlastel on E s t o g a sama­aegselt
A u s t r a a l i a s teised ülemaailm­sed
spordimängud, m i l l e k s juba raha
kogumine käimas.
B a l t i spordi tugevdamiseks otsus--
tati tuua juhatus Torontosse, m i l le
ümbruses kõige enam eesti-läti-lee-du
i n i m e s i . Juhatus koosneb neljast,
isikust igast rahvusest. Uueks esi­meheks
sai energiline Läti Spordi-
Hidu esimees Juris Z i v t i n a , k u n a pea­sekretäriks
on nüüd endine kauaaeg­ne
B a l t i S p o r d i l i i d u e s i m . leedulane A .
B i e l s k u s . C l e v e l a n d i s t , kes ei saanud­ki
haiguse tõttu koosolekust osa võt­ta.
Kui lätlaste ja leedulaste poolt
juhatusHikmete^kohad täideti, v a l i ti
uude kahe-aastalise kestvusega j u ­hatusse
praegu vaid üks eestlane,
Mai Kreem E e s t i U j u m i s k l u b i s t . T e i ­sed
kolm esindajat t u l e v a d selgitada
USA Eesti S p o r d i l i i d u ja K a n a d a ees­ti
sportlaste poolt 11. jaanuariks
1986, mil uus juhatus esimeseks
koosolekuks k o k k u astub. Ideaalne
oleks, kui eesti s p o r d i k l u b i d e esin­dajad
Torontos, skautide-gaidide
spordijuhid, agaramad i n i m e s e d or­ganiseerimata
spordialadel. Jõekää­ru
spordilaagi korraldajad, akadee­miliste
organisatsioonide võistluste
^oFTdldajad, meie s p o r d i a l a eksper­did
ja U S A E e s t i S p o r d i l i i d u esinda­jad
üheks põhjapanevamaks nõupi­damiseks
k o k k u tuleksid, mis läbi
arutaks eesti s p o r d i l i i k u m i s e tulevi-kusuunad
ja tegevuskava koostöö
teiste b a h i rahvastega n i n g ellu kut­suks
m i n g i eesti spordielu koordinee­riva
keskuse Kanadas ja v a l i k s k a
ülejäänud kolm esindajat Põhja-
Ameerika Eesti Spordiliitu,. M e i l on
küllah potentsiaali. P r o b l e em on or­ganiseerimises
ja koostöös.
R . K .
laskus ikka sügavamalt mu
ümber, valitses vaikus puude
vahel ja kuuldus vaid nõrka
kirikukella heli kaugusest...
Järsku tabas mind iseäraline
tunne, nagu ma poleks üksi
seal. Vaatasin ringi hämaras,
kui mu pilk tabas midagi valget
ühel vastaspingil. Lähemale
minnes nägin seal kedagi lama­vat,
valge rüü üll, jalad paljad,
ja mustade juuste ning mingi
iseäralise punutud kattega
nende üle.
Minu lähenedes avas lamaja
silmad ja tõusis piilgil istuli. Ta
ei näinud olevat üllatatud ega
irriteeritud minu ilmumisest,
vaid tema näost paistis lahkus
ja silmadest väljus isieäralist
valgust. See sundis tahtmatult
austusele, kuigi pidi arvama, et
on tegemist mingi pingil maga­va
„pommiga" või muidu nn.
„kodutuga".
„Kas tohib küsida, kes olete
ja mis te teete siin külmal par­gipingil
Teie rüü on õhuke, ja
te külmetate ära oma varbad".
Võõras naeratas ja vastas:
„Asi ei ole nii paha, nagu võib
paista. Mu jalad on küll paljad,
kuid — vaadake — nad kõndi­des
peagu ei puuduta maad.
Mul oli kord ka üleriie, aga
„TÕ8i, tõsi!" naeratas võõras,
„Siis seda maad veel ei olnud­ki!
Või oli, aga polnud Isa poolt
avalikult teada antud. Kolum­bus
talitas täiesti omapead —
õnnetuseks. Kui palju häda ja
missileid oleks maailmas vä­hem
olnud!"
Aga millest te õieti elate, see |
on — kust saate süüa? Või on ^
teil mingi töökoht?" küsisin
edasi.
„Toidu poolest pole muret",
lausu võõras naeratades, ,>mul
on veel alles sellest leivast ja
kalaest, mida kord jagasin rah­vale
— seal, k u n a g i . . ! Kalilea
järve ääres!"
„Nojah! Siin süüakse kala, |
aga ainult lõhet ja shrimpi",
tähendasin vahele. „Seda saab
osta poest, kui on töökoht ja
raha."
„Jaa! Töökoht!" jätkas võõ- §j
ras mõtlikult. ,,Minu töö tuleb |
teisest riigist, mida seesinane
riik siin ei tunnusta; nagu kord
Pilaatuse e e s . . . Juhtusin suu­re
maja juurde, kus oli hulgana I
lapsi. Läksin sinna, et lasta lap- jjj
sukesi oma juurde tulla, aga ^
mind tõrjuti sealt kohe välja. ^
Öeldi, et see on riigi kool ja seal |
võib küll kuratit vanduda, aga |
mitte Jumala nime suhu võtta.
selle võtsid Rooma sõdurid iÜks väike poiss tõmbas mind
mult ära."
Mu imestus tõusis üha. Küsi­sin:
„Aga kust te siis õieti tulete ja
mis kavatsete siin ette võtta,
või kuhu minna? Ehk politsei
võiks teid aidata?"
Võõras väristas järsult õlgu,
tähendades:
„Ei mingit politaeid! Nende­ga
on mul juba olnud tegemist
kaua aega tagasi, kui nad mu
kohtuhoonesse tassisid. Aga
olgu nende patt neile andesta­tud,
sest nad ei teadnud, mis
nad teevad!"
„Kust te siis õieti tuelte, või
kuidas sattusite siia?" uudishi­mutsesin
loomulikult.
Olen pärit Naatsaretistj aga
õieti tulin ma siia maisesse
maailma Petlemas Juudamaal
— seal peetakse mu perekon-nakirju.
See on nii ilmalikus
mõttes, et ei oleks segadust —
lvaruka«t ja küsis — kui su nimi ^
on Jeesus, kas sa oled siis Puer- §
to Ricost?" ^
Tänaval, kui hakkas juba pi­menema
ja õhtu jõudma, tulid
•mu juurde ühed isikud, kes
tahtsid mind vägisi toimetada ^
kuhugi kodutute kotimeeste ^
kodusse. Tõrjusin nad eemale, |
öeldes nende vastu: eks teie f,
tea, et minu Isa kodu pole mitte
siit maailmast..."
Iseäraline hiilgus levis mu
ümber ja hakkas teravalt silma ^
torkama. Märkasin, et üks po­litseinik
valgustas mu nägu tas-kulan)
ibiga, öeldes, et vaatab,
kas olen tulnud siia avalikku
kohta purjus pead välja maga­ma.
Ühe „pommi" kõrvalt pin­gilt
olevat ta juba minema aja­nud.
Kirikutornist kostis kella- %
helin viisil: ,,Ma tulen taevast
ülevalt..." Oli niiske ja külm
väljas — ja sees! / ^
käituse avab NEEfl^E JÄRVI laupä8val/28. dets. ksll 3 p J .
J^uusikalisGS osas:
0
Riho Marfinson
Foster City linnapeaks Califor­nias
valiti eestlane Riho Martin-son,
kes oli aasta abilinnapeaks.
Onnesoovijatele ta ütles, et on sün­dinud
iseseisvas Eesti Vabariigis.
Tema perekond oli sunnitud Tiõge-nema
1944.a. vene okupatsiooni
eest. Perekond asus Rootsi, kuid
Korea sõja ajal siirdusid Kanadas­se,
kus ta sai osa oma haridusest.
Asus USA-sse ISGS.a.jet omandada
Ph. D. kraadi ja 1968.a. valis elu-,
kohaks Foster City. Ta omab samas
linna insenerifirma Martinson &
Associates.
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
tascrBptions ® Patient Record System for Senior Citison
We deliver • Kojutoomine
RICHARD LEWIS PHARMACY LTO.
255 Morningside Ave., V^est Hill, Ont. MIE 3E6 ~ TEL. (416) 281-3000
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
ViUARPUU
(käitus omi avatud ainult 28. ja 29. dets. 1985 k®lila t1-7-m 5.
Teistu CoBSegeIs, Toronto, Ontario.
S5.00 SISSEPÄÄS LAUPÄEVAL
^^f.^,^,^.^,^,^.^^^,^:^^^.^^^ sel aastal saanud TO-aastaseks.
Muusikaprofessor Endel Kalam
suri 11. dets. CambridgeMs, U S A - s .
Ta varises kokku kammerorkestri
kontserdil, mida juhatas. Ta oleks
ühenduses on jõud
Ssikli
laonud 9.50%
alates 10.50%
465-4659
avatud Gsmaep.-reGde 10:00-3;
ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
niwiwnriTivu