1981-07-02-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
s r, M.Yv (M.EJ - K. Lin-mase protsessi jätkudes liidukohtu- Bik Jacob Mishler küüIäs videotape aparaadi abil seletusi kohtuministee-riumi tunnistajailt, millised vahhiš-> tati kolm kuud tagasi ministeeriumi erikomisjoni ametnllce poolt koostöös Nõukogude ,;Karistatud natsi-lköllaboräator Hans Laats ütlesV; et|Lirm'as on isik-likijlt juhatanud veoauto täie jvangi-de hukkamist Tartus ja siis tluiista-nud lõpuks ka ise ohvreid, et olla kindel nende surmas. Ütles enese kohta, et ta olla kohapeal olnud Omakaitse liikmena kiii Linnas ri-vistanud need vangid ja lugenud neile ette surmaotsuse.. Varigid olnud põlvili ja siis Linnas ^ annud käsu grupile sõduritele neid tulistada. Laats lisas, et surmatud olnud 1941; a. kommunistid ja liberaalid, kuna juute hukatud hiljem, neid siis Tartus ei olnud. Laatsile näidati kaheksat fotot, millede hulgast ta Linnase ära tundis, kus foto oli 30 ä. vana (tehtud järjelikult.USÄ-s 1951. aO.; Kohtus märgiti, et M. Liit on K. Linnast nõudnud välja 1961. a., millest USA võimud on siis keeldunud. Aasta hiljem, on okup. Eestis peetud kohut, kus !K. Linnas mõisteti tagaselja surma. - Teine tunnistaja okup. Eestist Elmar Puusepp seletas videotape kaudu, et ta on töötanud Tartus sakslaste okupatsiooni ajal toölaagris, kus ta oh näinud, et Lirinas ja teised . natsidega^ koostÖötava Omakaitse (Home Güard) Hikmed On karjatanud inimesi juudi koolist oninibussi. Üks põlastavamaid juhte oli kui Linnas abistanud ühte 5--6 aastast tüdrukut, kes hoidis tema enese suurust nukku, sisenedes omnibussi. E. Puusepp kinnitas, et ta ei ole mitte ise näinud nende hukkamist aga oletab, et nad sõidutati lähema hukkamis-kraavi juurde ja tulistati surnuks, kuna tema ei ole kunagi hiljem neid enam riäinud. Hiljem ta on näinud, " et üks valvur on mänginud selle noore tüdruku nukuga, Kohtus ülekuulatud Karl Linnale endine kaastööline Richard Siebach, kes temaga tööle sõidul on kasutanud sama autot, seletas, et 1961. a-kui tõusid jutud Linnase/ tegevusest sõja aegses Tartus, on Linnas temale ütelnud> et: „ma olin küll suur mees („god") aga. ma ei ole;mitte kedagi mõrvanud". SOTSIAAIRIIK GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Pärast sotsiaalde-niiokraatide võimuletulekut 1969. a. alustati suurejooneliste sot-siaalreformidega Rootsi eeskujul. Sotsiaalse kaitsevõrgu silmad tehti lüngatult tihedaks osalt ka valimiskingituste näol. Nüüd, mil sotsiaälaridamid moodustavad 54 protsenti riigi eelarvest, on asi nii kaugel, et riigil ja kogukondadel on umbes 500 miljardit marka võlgu. Seega on elatud üle jõu. GE2SLINGEM („Meie Elu" kaastööliselt) Viini kongress mil pärast Napoleoni lüüasaamist Euroopa uuesti kön-aldati, ijõbustas ennast kuulu järgi kuude kaupa tantsimisega. Alates läinu^ ä. septemb^ rist toiinuval Madriidi konveröitsil ei tantsita küll, aga käiakse ringiratast, tehakse paigalmarssi. Diplomaatide lõbustus 35-est riigist toimi^b, väga kitsastes piirides. Pärast kaheksa nädalat kestnud eelläbirääkimisi jä vahepeal juba ligi kaheksa kuud kestnud läbirääkimisi julgeolekuks ja koostööks Euroopas, näivad paadunud diplomaadid idast ja läänest muutuvat väsinuks ja ebadiplomaatlikult ärrita-tuks. Kuus nädalat erine jõulupühi vaieldi ägedalt inimõiguste, Afganistani, inimõiguslaste vaenamise, pres-sivabaduše ja. kaubavahetuse üle. Pärast jõulupühi kuni tänaseni vaieldakse ilma tulemusteta uute ettepanekute üle paremaks koostööks Ja Euroopa sõjaliseks julgeolekuks, eelkõige aga Moskva poolt soovitud Euroopa desarmeerimiskonverentsi üle. Maailma avalikkus pöörab sellele konverentsile, millest võtab osa viitsevälisministreid, korgekraadilisi saadikuid ja palju delegatsioone, vaevalt tähelepanu. ^Kavakohaselt :pidi Madriidi konverents lõppema 5. iiärtsil. Enne kevadpühi taotlesid lääneriikide de-legatsiooriid ijda tardunud hoiaku tõttu konvierentsi töpetamist.^ Aga Moskva peadelegäat Ilitshov tähendas seepeale, naeratades, et ta on hiinlastega juba 13 a. läbirääkimisi pidanud ^ä) näe seetõttu mmgit põhjust panna ennast ajasurye alla. Pärast kevadpühr näisid rinded kummalisel kombel ümbenpöördud olevata Järsku oli sotsialistlikel riikidel kiire, et oma lemmikprojekti: „Eü-roopa desarmeerimiskonverentsi" katuse alla viia. Ja lääne delegatsioonid tahavad endile aega võtta, kuni „kaalutud ja sisukas" lõppdokument koostatud. ' / Lääs on desarmeerimiskonverent-siga, päri, aga ainult siis, kui võib arvestada konkreetseid, kontrollitavaid ja usaldustäiatävaid abinõusid sõjaväelisel alal Euroopas kuni Uuralini. Äga NATO ei taha laskuda ida propa-gandakonverentsi. 'Sellest seisundist tingituna valmistuvad ikka hõredamaks jäävad lääne delegatsioonid pikemaks viibuniseks Madriidi. Konverents, mis ei tahtnud tülide tõttu päevakorra osas algada, ei taha nüüd lõppeda. Aga diplomaadid Madriidis pole ainsad paigalmarssij ad. Viinis käivad juba seitse aastat edutud läbirääkimised NATO ja Varssavi pakti vahel tasakaalustatud desarmeerimi-seks Kesk-Euroopas. Kogu SCanada leinab oma rahvuskangelast Terry Fox'i, kes suri pühapäeva varahommikul vähihaigu- S€!sse. Kanädlaste tähele^panu tulSr punkti viis 22-aastase invalüdi tema „Marathon of Hope", mida ta alustas sihiga jooksta ookeanist ookeanini ja tiivustada rahvast annetama vähihaiguse vastu võitlemiseks. Erakordne kunstialaga jodkisja jõudis poolele teele Thunder Bay lähedale olles katnud 3.339 miili, kui kopsu jõudnud vähk ta sundis haiglasse. Selleks ajaks oli laekunud 23 miljonit dollarit vähihaiguse vastu võitlemiseks. Tema surm ühendas veelkord ko^ Kanada rahvuslikuks leinaks. Lipud langetati poolde masti, parlamendis erakondade juhid meenutasid tema kangelaslikkust, üks maantee ristiti temanimeliseks jne. Kanada kaasaegse rahvuskangelase nimi ulatus'1 kaugele üle riigipiiride ja tema lahkumist märgiti ka Liitunud Rahvaste ;anisatsioonis. Alcan l^oduets JA TORUD JA UKSED LÄTI ETTEVÕTE 2226 Bimdas St. W. Tomnto,: Oht. M6R 1X3 Võtke ühendust firma ojmanikuga. — Ei mingit vähemast. City Gouncil must appoint another member to Board of Commissioners for the-^Tõronto Eleetrk Gpmmission, The person appointed as a member of the Comniission woüld be respönsifelie for the control and managementof this püblic ütility. If you-re interested in being considered for this appointiTient, please ^libmit an application öütlining your qualifications to the City Clerk* Second Floor, City Hall; Toronto M5H2N2byJuly 3, 1981.^ F further information on this poskion, please call Austraalia Eesti Seltside Liidu ja ajaleht „Meie Kodu" vahel on tekkinud arusaamatused lehes ilmunud kriitiliste märicuste pärast seoses nooremate poolt valmistatud videofilmiga. Liidu esimehe Raivo Kalamäe poolt saadeti liikmesorganisat-sioonidele kolm ajalehte ründavat saadetist, millest ütiüüd „Meie Kodu" Noorte ja teiste vastupanugrupid võtsid julgust, ning juba Icaitseväeli-ses korras saabus 15 tundi hiljem esimene üksus, avades tule üle veel allesoleva Vabadussilla. 'Nii algaski Tartu lahing. Liidu esimees oli oma informat- ' siooni lisanud väi j avõtteid ajalehest kui häiteid et leht olevat vaenulik liidu juhatuse jä esimehe isiku vastu. HÄIRIV LÕIK ARTIKLIST "Austraalia Essti Ssltšids Liidii Esinduskogu koosolek" MEIE KODU" NR.4-28.1.81 -lk. 1. Poleemikat tekitas Sydney noorte poolt tehtud vi^eo-film (esialgse pealkirjaga "Eestlased Austraalias", hiljem Rootsis Esto-80 aja! nžjtamisel "Kolm rootslast Austraalias" nime all). See film kujunes palju kulukamaks kui oii ette rfihtud ja sisuliselt ei kujunenud kaugeltki esitatud kava kohaseks. Eriliselt tõsteti üles ssjaolu; et lubati valmistada kõrgekvaliteediline film, mida saaks niidata Austraalia eestlaste tutvustamiseks ka etnilises TV^s. Valminud film aga osutus nii sisuliselt kui ka tehniliselt igati selleks ebasobivaks. TSsine asjaolu on ka see, et filmi valmistamiseks anti summad (ule $1000) Rahvuskapitali v$li$v5ittusek$ mtfeldud summadest, vaatamata Liidu valis- ja vabadusvõitluse jMhataja Tiiu Kroll-Simmuli protestile. HÄIRIV LÕIK ARTIKLIST "Äslontosina'' VMEIE KODU" NR. 4 -28.1.81 - lk. 2. Meil SIIM aga kulutati summasid välisvõitluse nime all kergemeelsete harrastuste teostamiseks, mis selle asemel oleksid võimaldunud esindaja saatmist Madriidi. Juhid peavad oma kohustusi püüdma maksimaalselt taita vdi abilisi leidma ja neid koordineerima. Vastutus ühiskonna ja selle omandi vastu ei tphl alistuda likele ja ilikSikele suhteile. Ajaleht lisab vastusena: "Meie Kodul" on õigus ja informeerida ja kommenteerida ka negatiivsete nähete üle meie ühiskonnas, et Tuntud tööstur Arvo Austla' (73) suri 1- juun|il. Ta oli Eestis tegev Elvas põllumajanduslike masinate tootmisega. A. Austla kuulus E.S.V.L. (R.S.L.) Eesti osakonna juhatusse, ning oU aktiivselt kaasaaitaja seltskondlikus töös. Tema sõbralikkus ja külalislahkus oli tuntud ja hinnatud, Ajaloolise tähtsuse omab kadunu, kuna tõi prof. Jüri Uluotsa Tartu kes oli peidus Peedu lähedal koopas. Sinna oli ta põgenenud Maksalt läbi metsade, et pääseda hävituspataljoni haardest. Samal päeval (18. 7. 41) toimus Näituse tänavall6. algkooli ees Omakaitselaste rivistus millest osa võttis ka prof. Uluots, kus teda tutvustati kui Eesti Vabariigi presidendi k.t.d. indiste vabatahtlik© Torqnto Eesti Võitlejate Ühing korraldab 19. septertibrü Toronto Eesti Majas „relvavendade sõprusr õhtu" meie esimeste vabatahtlikkude sõj ateekonnale asumisest kommunismi vastu 40 a. tagasi. Sõprusõhtu oh kõigile kaasvõitlejaile ja • nende sõpradele; et meenutada vanu mälestusi ja tugevndada sidemeid endiste relvavendade vahel. 'Korraldav toimkond loodab rohket osavõttu. ' .. Nüüd kaalutakse parlamendis ja massimeediumides võimalusi, mis-sugustel aladel teha kärpimisi, et" riigi eelarvet'jälle tasakaalu saada.; Tänavuse eelarve tasakaalu viimiseks vajatakse uut riigivõlga umbes 34 jniljardi marga ulatuses. Lõviosa sellest loodeti saada Saudi-Äräabialt, ' kus liidukantsler 'Schmidt.käis läbirääkimisi pidamas. Nagu on selgunud hiljem pressiteadetest, soovivad saudid vastutasuks saksa relvi, eestkätt Leopard II tanke. Iisraeli survel ei julge Liiduvabariik alustada relvaäri Saudi-Araabiaga. Seega võib arvata, et tulevaraastal tuleb märgatavaid kärpimisi ka sotsiaalalal ja subventsioonides. Konkreetselt pole veel midagi avaldatud, aga võib arvata, et need kärpimised tehakse gruppide arvel, kes võivad küll kisa teha, aga mitte streikida. Ametiühingute liidu esimees Heinz Oskar Vet-ter on juba aegsasti teatanud, et töötajate sotsiaalandamite kärpimine võib ohustada sotsiaalset rahu. Ehk-' ki ka tööliskonnas esineb palju sotsiaalandamite kuritarvitusi, nagu näiteks liiga sagedad haigusepäeväd ja kõrge töötu abiraha, mis ei meelita uut töökohta vastu võtma. EKSTREMISTID v '. RIIGITEENISTUSES , : . • Ehkki ekstremistide võtmine riigi- ja omavalitsuse teenistusse pole lubatud, OÜ L jaan. s.a. Hesseni lii-, dumaal 278 kommunist j ja natsi rii-giteeni/ stuses. Selle teate avaldas Hesseni siseminister Ekkhard Gries parast parlamentaarset järelepärimist GDU poolt. Nendest äärmusläs-test kuulub 255 komparteisse ja 23 9n uusnatsid. Enamus : ekstremistidest tegutseb ülikoolide õppejõududena või on pedagoogid teistes koolides. Gries toonitas ühes intervjuus, et see väike arv langeb ..raamist väl- , ja" ning valmistab talle suurt muret. Hoolimata sellest ei kavatse ta ekst-remistide pääsu riigiteenistusse tõkestada. > HULKURITE KONGRESS Stuttgardis toimub septembris üleliiduline hulkurite kongress,'mis toimub moto all „Üksikutena soolatakse meid sisse, aga ühiselt oleme võitmatud'1 Vastutavaks kongressi eest on 'Stuttgardi hulkurite, initsiatiiv. Kogusummas arvatakse Liiduvabariigis elavat umbes 80.000 kodutut hulkurit. AHNED ARSTID Nürnbergis anti kohtu alla üks tõmbsoonte eriarst. Ta oli haigekassale esitatud arve põhjal „ravinud" üheainsa päeva jooksul 173 patsienti, milleks oleks päev pidanud vähemalt 70 tundi pikk olema. Kogusummas pettis ta aasta jooksul hai-; gekassadelt välja 123.0ÖO marka. ' Suurema skandaali avastas riigikontroll ühes Düsseldorfi kliinikus. Seal olid arstid teeninud olematute ületundidega 4,3 miljonit marka. Ük& arstidest oli märkinud endale 500 ületundi ja kasseerinud 15.000 marka/ ehkki ta ületunde ei teinud. Koolides tunde andvatest U-st arstist kasseerisid 9 arsti topelt. KALLID; HAIGUSEPÄEVÄD Siin makstakse töölistele haiguse puhul kuus nädalat täispalk edasi töpandja poolt. Nagu selgub noorte ettevõtjate poolt tehtud uurimisest, maksavad ettevõtjad aastas 20 miljardit marka lihtsate „viilimiste" eest, kuna umbes 20 protsenti palkade edasimaksmisest rajaneb patsientide kuritarvitusel. Sama kinnitavad ka käitiste haigekassad. Arstidele .heidetakse ette liiga kergekäelisi haigekskirjütamisi. :,-kk • Jaht tunnistajatele USA press avaldab teateid, et kui Iisraelis äsja on üle maailma tulnud kokku 3—4000 juuti, kes pääsesid eluga natside KZ-laagritest, nende seas eriti palju USA-st ja Känääast saabunuid, siis sõitis sinna ka ÜSA kohtuministeeriumi eriosakonna' juhataja Allen Ä. Ryan oma abüistega, et nende' ja ülejäänud paarituhande KZ-laagreist eluga pääsenute hulgast kes elunevad Iisraelis, leida elavaid tunnistajaid natsi-sõjakurjategijate ja kollaboraatorite vastu. Investigee-rimise direjctor A. Ryan seletas seal pressikonverentsil, et ta tahab luua tunnistajate reservi, milleks on jagatud 5-tuhande eluga pääsenud natsi- - ohvri hulgas vastavaid ankeetlehti. Ta lisas, et USA-s on praegu kohtuis käigus süüdistused kahekümne isiku vastu ja üle kahesaja isiku suhtes on alles juurdlused käigus. Iisraeli oli kogunenud end. KZ-laagrites olnuid kokku 21 maalt, neist 3-tuhat Põhja- Ameerikä mandrilt. Rahvusvahelist anu pi estis kontrolli Täte-mõõduline ehituse 22.000 ruutjalga 'Sydneyes suri lõikuselaual pärast pikemat haigust Endel Nigql (53), kes kuulus nende koolinoorte; hulka, kes ahistasid Tartus 9. 7. 41 omal käel võitlust kommunistide vastu. Ropka käsirelvade lao vallutamise järele asuti relvade proovimist. Kärarikas ,,lahing" panigi ärevil olevad venelased Kivisilla õhkima, et sakslased, oilevat Ropkas maandunud. kokkuleppel, helistada igal ajal(416> 5624247 6ga uus MEIE ELU" tellija sa sisukamale ajalehele. ''immumimMiiMifL — Balti Komitee aastakoosolekul võeti vastu resolutsioon, et Balti Komitee taunib kontaktid Baltikumiga, mida teostavad nn. kultuurisidemete komiteed, mis on kontrollitud KGB poolt. Koosolekul olid suhtlemlsküsimi^sed tulipunktis, kuna nädalpäevad varem kirjutas Rootsi maoistide ajaleht läti suhtlemisorganisatsiooni (vastab Tallinna VEKSAIe) külastusest KGB ülesandel Stokholmi seoses Balti Instituudi konverentsi ettevalmistus- CSCE Digest — Euroopa julgeoleku ja koostöö USA' parlamentaarse, komisjoni pidevalt ilmuv bülletään avaldab rohket materjali inimõiguste küsimusis rahvusvaheliselt pinnalt. Ühes äsja ümunud numbris on selle ja üldse Helsingi kokkuleppe probleemide ikphta terve" lehekülg kä Eestist ja eestlastest. Seda on põhjustanud eriti rahvusvaheline vastureaktsioon Moskvalt eesti vabadusvõitleja Jüri Kuke toorele kohtlemisele, mis teatavasti lõppes asjaosalise surmaga. CSCE avaldab selles asjaliku lühikese ülevaale^^kasutades omakorda materjaliks Inglismaal ilmunud pressiinformatsioqne. Bülletään lisab, et kuna J. Kukk! oli 1975— 76 a. vahetusteadlasena LPrantsus maal, siis prantsuse keemikud tunnevad lähemalt teda ja venelaste brutaalne teguviis on kutsunud Prantsusmaal välja teadlaste organiseeritud protestiaktsioone, millel võivad olla edaspidiselt vastavad laienevad mõjutused N. Uidu ja Prantsusmaa vahel eksisteerivale teadlaste vahe-tussüsteemile. CSCE veergudel avaldatud artikkel pingetõusust Eestis omab aga erilist tähelepanu seepärast, et seda levitatakse Ühendriikide Kongressi liikmetele, valitsusasutustele, pressile ja ka Madriidi järel-konverentsiga seoses olnud instantsidele. 958 Broadview Ave, Toronto, Ontario M4K2R6 Pank avatud: räevallO:00--3:(X)(esmasp.--^reedfini) onjõud ^^htul 5:30^8:00 (esmap. jä; ndjap.) Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel. Kõik uued laenud on laenuvõtja su^ j |30W ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni $10,(KM) ulatuses vastavalt kindlustuse ting^ Balti Instituut loodi vabade teadlaste sõltumatu organisatsioonina, mille üheks peamiseks ülesandeks oli võideldji totalitaarse ühiskonna ajaloo ja teiste teadusalade võltsim!- se ja pröpagändateenistusse rakendamisega. Teatud isikute manipuleerimise tõttu on BI nüüd asunud teele, mis pn viinud koostööle N. Liidu julgeolekuvõimudega ja propaganda-asutustega, kelle eesmärgiks on vabade baltlaste tegevuse ja organisatsioonide hävitanüne. Ligi 25 BL nimekat liiget on selle tõttu nisatsioonist lahkunud. varn „MEIE ELU" lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast ,,MEIE ELU" Soome toll konfiskeeris salakaupa TaHinnast HELSINGI (M.E.) - Kui reisilaev „Georg Ots" jõudis Tallinnast Helsingisse oli üheks reisijaks 45-aasta-ne mõni aeg Soomes elanud välismaa antiikasjade kaupmees, kelle kohvrist Sooipe tolliametnikud konfiskeerisid paarkünimend kilogrammi vanu rahasid, medaleid, postmarke ning ümbrikuid. Hiljem sooritati mehe korteris läbiotsimine, kust leiti rohkesti filate-lisflikke ja numismaatilisi kaupasid koos 80 vene- ikooniga, Kokku kaupade kaaluks on umbes 30 kilogrammi ja need on toodud Soome mitme aasta kestel.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 2, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-07-02 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810702 |
Description
Title | 1981-07-02-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | s r, M.Yv (M.EJ - K. Lin-mase protsessi jätkudes liidukohtu- Bik Jacob Mishler küüIäs videotape aparaadi abil seletusi kohtuministee-riumi tunnistajailt, millised vahhiš-> tati kolm kuud tagasi ministeeriumi erikomisjoni ametnllce poolt koostöös Nõukogude ,;Karistatud natsi-lköllaboräator Hans Laats ütlesV; et|Lirm'as on isik-likijlt juhatanud veoauto täie jvangi-de hukkamist Tartus ja siis tluiista-nud lõpuks ka ise ohvreid, et olla kindel nende surmas. Ütles enese kohta, et ta olla kohapeal olnud Omakaitse liikmena kiii Linnas ri-vistanud need vangid ja lugenud neile ette surmaotsuse.. Varigid olnud põlvili ja siis Linnas ^ annud käsu grupile sõduritele neid tulistada. Laats lisas, et surmatud olnud 1941; a. kommunistid ja liberaalid, kuna juute hukatud hiljem, neid siis Tartus ei olnud. Laatsile näidati kaheksat fotot, millede hulgast ta Linnase ära tundis, kus foto oli 30 ä. vana (tehtud järjelikult.USÄ-s 1951. aO.; Kohtus märgiti, et M. Liit on K. Linnast nõudnud välja 1961. a., millest USA võimud on siis keeldunud. Aasta hiljem, on okup. Eestis peetud kohut, kus !K. Linnas mõisteti tagaselja surma. - Teine tunnistaja okup. Eestist Elmar Puusepp seletas videotape kaudu, et ta on töötanud Tartus sakslaste okupatsiooni ajal toölaagris, kus ta oh näinud, et Lirinas ja teised . natsidega^ koostÖötava Omakaitse (Home Güard) Hikmed On karjatanud inimesi juudi koolist oninibussi. Üks põlastavamaid juhte oli kui Linnas abistanud ühte 5--6 aastast tüdrukut, kes hoidis tema enese suurust nukku, sisenedes omnibussi. E. Puusepp kinnitas, et ta ei ole mitte ise näinud nende hukkamist aga oletab, et nad sõidutati lähema hukkamis-kraavi juurde ja tulistati surnuks, kuna tema ei ole kunagi hiljem neid enam riäinud. Hiljem ta on näinud, " et üks valvur on mänginud selle noore tüdruku nukuga, Kohtus ülekuulatud Karl Linnale endine kaastööline Richard Siebach, kes temaga tööle sõidul on kasutanud sama autot, seletas, et 1961. a-kui tõusid jutud Linnase/ tegevusest sõja aegses Tartus, on Linnas temale ütelnud> et: „ma olin küll suur mees („god") aga. ma ei ole;mitte kedagi mõrvanud". SOTSIAAIRIIK GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Pärast sotsiaalde-niiokraatide võimuletulekut 1969. a. alustati suurejooneliste sot-siaalreformidega Rootsi eeskujul. Sotsiaalse kaitsevõrgu silmad tehti lüngatult tihedaks osalt ka valimiskingituste näol. Nüüd, mil sotsiaälaridamid moodustavad 54 protsenti riigi eelarvest, on asi nii kaugel, et riigil ja kogukondadel on umbes 500 miljardit marka võlgu. Seega on elatud üle jõu. GE2SLINGEM („Meie Elu" kaastööliselt) Viini kongress mil pärast Napoleoni lüüasaamist Euroopa uuesti kön-aldati, ijõbustas ennast kuulu järgi kuude kaupa tantsimisega. Alates läinu^ ä. septemb^ rist toiinuval Madriidi konveröitsil ei tantsita küll, aga käiakse ringiratast, tehakse paigalmarssi. Diplomaatide lõbustus 35-est riigist toimi^b, väga kitsastes piirides. Pärast kaheksa nädalat kestnud eelläbirääkimisi jä vahepeal juba ligi kaheksa kuud kestnud läbirääkimisi julgeolekuks ja koostööks Euroopas, näivad paadunud diplomaadid idast ja läänest muutuvat väsinuks ja ebadiplomaatlikult ärrita-tuks. Kuus nädalat erine jõulupühi vaieldi ägedalt inimõiguste, Afganistani, inimõiguslaste vaenamise, pres-sivabaduše ja. kaubavahetuse üle. Pärast jõulupühi kuni tänaseni vaieldakse ilma tulemusteta uute ettepanekute üle paremaks koostööks Ja Euroopa sõjaliseks julgeolekuks, eelkõige aga Moskva poolt soovitud Euroopa desarmeerimiskonverentsi üle. Maailma avalikkus pöörab sellele konverentsile, millest võtab osa viitsevälisministreid, korgekraadilisi saadikuid ja palju delegatsioone, vaevalt tähelepanu. ^Kavakohaselt :pidi Madriidi konverents lõppema 5. iiärtsil. Enne kevadpühi taotlesid lääneriikide de-legatsiooriid ijda tardunud hoiaku tõttu konvierentsi töpetamist.^ Aga Moskva peadelegäat Ilitshov tähendas seepeale, naeratades, et ta on hiinlastega juba 13 a. läbirääkimisi pidanud ^ä) näe seetõttu mmgit põhjust panna ennast ajasurye alla. Pärast kevadpühr näisid rinded kummalisel kombel ümbenpöördud olevata Järsku oli sotsialistlikel riikidel kiire, et oma lemmikprojekti: „Eü-roopa desarmeerimiskonverentsi" katuse alla viia. Ja lääne delegatsioonid tahavad endile aega võtta, kuni „kaalutud ja sisukas" lõppdokument koostatud. ' / Lääs on desarmeerimiskonverent-siga, päri, aga ainult siis, kui võib arvestada konkreetseid, kontrollitavaid ja usaldustäiatävaid abinõusid sõjaväelisel alal Euroopas kuni Uuralini. Äga NATO ei taha laskuda ida propa-gandakonverentsi. 'Sellest seisundist tingituna valmistuvad ikka hõredamaks jäävad lääne delegatsioonid pikemaks viibuniseks Madriidi. Konverents, mis ei tahtnud tülide tõttu päevakorra osas algada, ei taha nüüd lõppeda. Aga diplomaadid Madriidis pole ainsad paigalmarssij ad. Viinis käivad juba seitse aastat edutud läbirääkimised NATO ja Varssavi pakti vahel tasakaalustatud desarmeerimi-seks Kesk-Euroopas. Kogu SCanada leinab oma rahvuskangelast Terry Fox'i, kes suri pühapäeva varahommikul vähihaigu- S€!sse. Kanädlaste tähele^panu tulSr punkti viis 22-aastase invalüdi tema „Marathon of Hope", mida ta alustas sihiga jooksta ookeanist ookeanini ja tiivustada rahvast annetama vähihaiguse vastu võitlemiseks. Erakordne kunstialaga jodkisja jõudis poolele teele Thunder Bay lähedale olles katnud 3.339 miili, kui kopsu jõudnud vähk ta sundis haiglasse. Selleks ajaks oli laekunud 23 miljonit dollarit vähihaiguse vastu võitlemiseks. Tema surm ühendas veelkord ko^ Kanada rahvuslikuks leinaks. Lipud langetati poolde masti, parlamendis erakondade juhid meenutasid tema kangelaslikkust, üks maantee ristiti temanimeliseks jne. Kanada kaasaegse rahvuskangelase nimi ulatus'1 kaugele üle riigipiiride ja tema lahkumist märgiti ka Liitunud Rahvaste ;anisatsioonis. Alcan l^oduets JA TORUD JA UKSED LÄTI ETTEVÕTE 2226 Bimdas St. W. Tomnto,: Oht. M6R 1X3 Võtke ühendust firma ojmanikuga. — Ei mingit vähemast. City Gouncil must appoint another member to Board of Commissioners for the-^Tõronto Eleetrk Gpmmission, The person appointed as a member of the Comniission woüld be respönsifelie for the control and managementof this püblic ütility. If you-re interested in being considered for this appointiTient, please ^libmit an application öütlining your qualifications to the City Clerk* Second Floor, City Hall; Toronto M5H2N2byJuly 3, 1981.^ F further information on this poskion, please call Austraalia Eesti Seltside Liidu ja ajaleht „Meie Kodu" vahel on tekkinud arusaamatused lehes ilmunud kriitiliste märicuste pärast seoses nooremate poolt valmistatud videofilmiga. Liidu esimehe Raivo Kalamäe poolt saadeti liikmesorganisat-sioonidele kolm ajalehte ründavat saadetist, millest ütiüüd „Meie Kodu" Noorte ja teiste vastupanugrupid võtsid julgust, ning juba Icaitseväeli-ses korras saabus 15 tundi hiljem esimene üksus, avades tule üle veel allesoleva Vabadussilla. 'Nii algaski Tartu lahing. Liidu esimees oli oma informat- ' siooni lisanud väi j avõtteid ajalehest kui häiteid et leht olevat vaenulik liidu juhatuse jä esimehe isiku vastu. HÄIRIV LÕIK ARTIKLIST "Austraalia Essti Ssltšids Liidii Esinduskogu koosolek" MEIE KODU" NR.4-28.1.81 -lk. 1. Poleemikat tekitas Sydney noorte poolt tehtud vi^eo-film (esialgse pealkirjaga "Eestlased Austraalias", hiljem Rootsis Esto-80 aja! nžjtamisel "Kolm rootslast Austraalias" nime all). See film kujunes palju kulukamaks kui oii ette rfihtud ja sisuliselt ei kujunenud kaugeltki esitatud kava kohaseks. Eriliselt tõsteti üles ssjaolu; et lubati valmistada kõrgekvaliteediline film, mida saaks niidata Austraalia eestlaste tutvustamiseks ka etnilises TV^s. Valminud film aga osutus nii sisuliselt kui ka tehniliselt igati selleks ebasobivaks. TSsine asjaolu on ka see, et filmi valmistamiseks anti summad (ule $1000) Rahvuskapitali v$li$v5ittusek$ mtfeldud summadest, vaatamata Liidu valis- ja vabadusvõitluse jMhataja Tiiu Kroll-Simmuli protestile. HÄIRIV LÕIK ARTIKLIST "Äslontosina'' VMEIE KODU" NR. 4 -28.1.81 - lk. 2. Meil SIIM aga kulutati summasid välisvõitluse nime all kergemeelsete harrastuste teostamiseks, mis selle asemel oleksid võimaldunud esindaja saatmist Madriidi. Juhid peavad oma kohustusi püüdma maksimaalselt taita vdi abilisi leidma ja neid koordineerima. Vastutus ühiskonna ja selle omandi vastu ei tphl alistuda likele ja ilikSikele suhteile. Ajaleht lisab vastusena: "Meie Kodul" on õigus ja informeerida ja kommenteerida ka negatiivsete nähete üle meie ühiskonnas, et Tuntud tööstur Arvo Austla' (73) suri 1- juun|il. Ta oli Eestis tegev Elvas põllumajanduslike masinate tootmisega. A. Austla kuulus E.S.V.L. (R.S.L.) Eesti osakonna juhatusse, ning oU aktiivselt kaasaaitaja seltskondlikus töös. Tema sõbralikkus ja külalislahkus oli tuntud ja hinnatud, Ajaloolise tähtsuse omab kadunu, kuna tõi prof. Jüri Uluotsa Tartu kes oli peidus Peedu lähedal koopas. Sinna oli ta põgenenud Maksalt läbi metsade, et pääseda hävituspataljoni haardest. Samal päeval (18. 7. 41) toimus Näituse tänavall6. algkooli ees Omakaitselaste rivistus millest osa võttis ka prof. Uluots, kus teda tutvustati kui Eesti Vabariigi presidendi k.t.d. indiste vabatahtlik© Torqnto Eesti Võitlejate Ühing korraldab 19. septertibrü Toronto Eesti Majas „relvavendade sõprusr õhtu" meie esimeste vabatahtlikkude sõj ateekonnale asumisest kommunismi vastu 40 a. tagasi. Sõprusõhtu oh kõigile kaasvõitlejaile ja • nende sõpradele; et meenutada vanu mälestusi ja tugevndada sidemeid endiste relvavendade vahel. 'Korraldav toimkond loodab rohket osavõttu. ' .. Nüüd kaalutakse parlamendis ja massimeediumides võimalusi, mis-sugustel aladel teha kärpimisi, et" riigi eelarvet'jälle tasakaalu saada.; Tänavuse eelarve tasakaalu viimiseks vajatakse uut riigivõlga umbes 34 jniljardi marga ulatuses. Lõviosa sellest loodeti saada Saudi-Äräabialt, ' kus liidukantsler 'Schmidt.käis läbirääkimisi pidamas. Nagu on selgunud hiljem pressiteadetest, soovivad saudid vastutasuks saksa relvi, eestkätt Leopard II tanke. Iisraeli survel ei julge Liiduvabariik alustada relvaäri Saudi-Araabiaga. Seega võib arvata, et tulevaraastal tuleb märgatavaid kärpimisi ka sotsiaalalal ja subventsioonides. Konkreetselt pole veel midagi avaldatud, aga võib arvata, et need kärpimised tehakse gruppide arvel, kes võivad küll kisa teha, aga mitte streikida. Ametiühingute liidu esimees Heinz Oskar Vet-ter on juba aegsasti teatanud, et töötajate sotsiaalandamite kärpimine võib ohustada sotsiaalset rahu. Ehk-' ki ka tööliskonnas esineb palju sotsiaalandamite kuritarvitusi, nagu näiteks liiga sagedad haigusepäeväd ja kõrge töötu abiraha, mis ei meelita uut töökohta vastu võtma. EKSTREMISTID v '. RIIGITEENISTUSES , : . • Ehkki ekstremistide võtmine riigi- ja omavalitsuse teenistusse pole lubatud, OÜ L jaan. s.a. Hesseni lii-, dumaal 278 kommunist j ja natsi rii-giteeni/ stuses. Selle teate avaldas Hesseni siseminister Ekkhard Gries parast parlamentaarset järelepärimist GDU poolt. Nendest äärmusläs-test kuulub 255 komparteisse ja 23 9n uusnatsid. Enamus : ekstremistidest tegutseb ülikoolide õppejõududena või on pedagoogid teistes koolides. Gries toonitas ühes intervjuus, et see väike arv langeb ..raamist väl- , ja" ning valmistab talle suurt muret. Hoolimata sellest ei kavatse ta ekst-remistide pääsu riigiteenistusse tõkestada. > HULKURITE KONGRESS Stuttgardis toimub septembris üleliiduline hulkurite kongress,'mis toimub moto all „Üksikutena soolatakse meid sisse, aga ühiselt oleme võitmatud'1 Vastutavaks kongressi eest on 'Stuttgardi hulkurite, initsiatiiv. Kogusummas arvatakse Liiduvabariigis elavat umbes 80.000 kodutut hulkurit. AHNED ARSTID Nürnbergis anti kohtu alla üks tõmbsoonte eriarst. Ta oli haigekassale esitatud arve põhjal „ravinud" üheainsa päeva jooksul 173 patsienti, milleks oleks päev pidanud vähemalt 70 tundi pikk olema. Kogusummas pettis ta aasta jooksul hai-; gekassadelt välja 123.0ÖO marka. ' Suurema skandaali avastas riigikontroll ühes Düsseldorfi kliinikus. Seal olid arstid teeninud olematute ületundidega 4,3 miljonit marka. Ük& arstidest oli märkinud endale 500 ületundi ja kasseerinud 15.000 marka/ ehkki ta ületunde ei teinud. Koolides tunde andvatest U-st arstist kasseerisid 9 arsti topelt. KALLID; HAIGUSEPÄEVÄD Siin makstakse töölistele haiguse puhul kuus nädalat täispalk edasi töpandja poolt. Nagu selgub noorte ettevõtjate poolt tehtud uurimisest, maksavad ettevõtjad aastas 20 miljardit marka lihtsate „viilimiste" eest, kuna umbes 20 protsenti palkade edasimaksmisest rajaneb patsientide kuritarvitusel. Sama kinnitavad ka käitiste haigekassad. Arstidele .heidetakse ette liiga kergekäelisi haigekskirjütamisi. :,-kk • Jaht tunnistajatele USA press avaldab teateid, et kui Iisraelis äsja on üle maailma tulnud kokku 3—4000 juuti, kes pääsesid eluga natside KZ-laagritest, nende seas eriti palju USA-st ja Känääast saabunuid, siis sõitis sinna ka ÜSA kohtuministeeriumi eriosakonna' juhataja Allen Ä. Ryan oma abüistega, et nende' ja ülejäänud paarituhande KZ-laagreist eluga pääsenute hulgast kes elunevad Iisraelis, leida elavaid tunnistajaid natsi-sõjakurjategijate ja kollaboraatorite vastu. Investigee-rimise direjctor A. Ryan seletas seal pressikonverentsil, et ta tahab luua tunnistajate reservi, milleks on jagatud 5-tuhande eluga pääsenud natsi- - ohvri hulgas vastavaid ankeetlehti. Ta lisas, et USA-s on praegu kohtuis käigus süüdistused kahekümne isiku vastu ja üle kahesaja isiku suhtes on alles juurdlused käigus. Iisraeli oli kogunenud end. KZ-laagrites olnuid kokku 21 maalt, neist 3-tuhat Põhja- Ameerikä mandrilt. Rahvusvahelist anu pi estis kontrolli Täte-mõõduline ehituse 22.000 ruutjalga 'Sydneyes suri lõikuselaual pärast pikemat haigust Endel Nigql (53), kes kuulus nende koolinoorte; hulka, kes ahistasid Tartus 9. 7. 41 omal käel võitlust kommunistide vastu. Ropka käsirelvade lao vallutamise järele asuti relvade proovimist. Kärarikas ,,lahing" panigi ärevil olevad venelased Kivisilla õhkima, et sakslased, oilevat Ropkas maandunud. kokkuleppel, helistada igal ajal(416> 5624247 6ga uus MEIE ELU" tellija sa sisukamale ajalehele. ''immumimMiiMifL — Balti Komitee aastakoosolekul võeti vastu resolutsioon, et Balti Komitee taunib kontaktid Baltikumiga, mida teostavad nn. kultuurisidemete komiteed, mis on kontrollitud KGB poolt. Koosolekul olid suhtlemlsküsimi^sed tulipunktis, kuna nädalpäevad varem kirjutas Rootsi maoistide ajaleht läti suhtlemisorganisatsiooni (vastab Tallinna VEKSAIe) külastusest KGB ülesandel Stokholmi seoses Balti Instituudi konverentsi ettevalmistus- CSCE Digest — Euroopa julgeoleku ja koostöö USA' parlamentaarse, komisjoni pidevalt ilmuv bülletään avaldab rohket materjali inimõiguste küsimusis rahvusvaheliselt pinnalt. Ühes äsja ümunud numbris on selle ja üldse Helsingi kokkuleppe probleemide ikphta terve" lehekülg kä Eestist ja eestlastest. Seda on põhjustanud eriti rahvusvaheline vastureaktsioon Moskvalt eesti vabadusvõitleja Jüri Kuke toorele kohtlemisele, mis teatavasti lõppes asjaosalise surmaga. CSCE avaldab selles asjaliku lühikese ülevaale^^kasutades omakorda materjaliks Inglismaal ilmunud pressiinformatsioqne. Bülletään lisab, et kuna J. Kukk! oli 1975— 76 a. vahetusteadlasena LPrantsus maal, siis prantsuse keemikud tunnevad lähemalt teda ja venelaste brutaalne teguviis on kutsunud Prantsusmaal välja teadlaste organiseeritud protestiaktsioone, millel võivad olla edaspidiselt vastavad laienevad mõjutused N. Uidu ja Prantsusmaa vahel eksisteerivale teadlaste vahe-tussüsteemile. CSCE veergudel avaldatud artikkel pingetõusust Eestis omab aga erilist tähelepanu seepärast, et seda levitatakse Ühendriikide Kongressi liikmetele, valitsusasutustele, pressile ja ka Madriidi järel-konverentsiga seoses olnud instantsidele. 958 Broadview Ave, Toronto, Ontario M4K2R6 Pank avatud: räevallO:00--3:(X)(esmasp.--^reedfini) onjõud ^^htul 5:30^8:00 (esmap. jä; ndjap.) Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel. Kõik uued laenud on laenuvõtja su^ j |30W ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni $10,(KM) ulatuses vastavalt kindlustuse ting^ Balti Instituut loodi vabade teadlaste sõltumatu organisatsioonina, mille üheks peamiseks ülesandeks oli võideldji totalitaarse ühiskonna ajaloo ja teiste teadusalade võltsim!- se ja pröpagändateenistusse rakendamisega. Teatud isikute manipuleerimise tõttu on BI nüüd asunud teele, mis pn viinud koostööle N. Liidu julgeolekuvõimudega ja propaganda-asutustega, kelle eesmärgiks on vabade baltlaste tegevuse ja organisatsioonide hävitanüne. Ligi 25 BL nimekat liiget on selle tõttu nisatsioonist lahkunud. varn „MEIE ELU" lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast ,,MEIE ELU" Soome toll konfiskeeris salakaupa TaHinnast HELSINGI (M.E.) - Kui reisilaev „Georg Ots" jõudis Tallinnast Helsingisse oli üheks reisijaks 45-aasta-ne mõni aeg Soomes elanud välismaa antiikasjade kaupmees, kelle kohvrist Sooipe tolliametnikud konfiskeerisid paarkünimend kilogrammi vanu rahasid, medaleid, postmarke ning ümbrikuid. Hiljem sooritati mehe korteris läbiotsimine, kust leiti rohkesti filate-lisflikke ja numismaatilisi kaupasid koos 80 vene- ikooniga, Kokku kaupade kaaluks on umbes 30 kilogrammi ja need on toodud Soome mitme aasta kestel. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-02-03