1982-04-22-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
AR^ED . Arthur PuksovI
Fondi auhinnad
1982.
,Jtiel« Öu" nr. ai (im m
ISO
M«iBnBiwno»9Ufli(«iiBiii»BiiiHiHBniMflMöiiOHaiioiiBii8UBna«DiiBHiitnnm^
1 ' ' • ^
, Torontos elunev, Inglismaal debüteerinud
ja Läänes tunnustust võitnud
kirjanik Arved Viirlaid sai esimesel
kevadpühal 60 aastaseks. Sel
I puhul on' temale pööratud tähelepanu
vaba maailma suuremates e?ist-laste
keskustes ja kodulhmas toimub
juubilari austamine maikuu lõpus.
Stokholmis andus ikirjanlku loomingust
ülevaate Karin Saarsen
Eesti Kultuuri Koondise kirjandus-'
õhtul.
Ta ütles kokkuvõttes:
.„Arved Viirlaid on meie pärastsõ-ja-
aegse kirjanduse üks suurkujusid,
ikeda võime võrrelda ameerikas sõja-römaanide
autorite Norman Mailer'!
ja'^' Invin Shaw'gä. :
Aastal 1975 ilmunud romaanis „Kes
tappis Eerik Hormi?" leiame Ihk. 23
Viirlaiu kirjanduslikku moto: „Kir-j^
nik cm iOmä ajajärgu jääävustaja,
; inimhingede kroonik, initte poliitiliste
voolude lipukandja. Eelkõige
p^ab ta'olema oma aja südametun-
" m s t ü s / ' ^
'Jluubilar Viirlaid, endine metsa-vend
- ja soomepoiss, oh tõepoolest
meie aja südametunnistus. Eriti ,
öitia vnmaste aastate teostes, kiis
analüüsitakse tabava teravusega isegi
paguluse väärnähteid; Seega võiks
ütelda, et 'ta on ka meie SolzÜenit-son.
kes on kriitiline niihästi ida kui:
lääne suhtes. Kes Siberi Icaristus-laagrite
halastarhatü tõe jäädvustamisel
väärinuks mõnda kõrget rahvusvahelist
auhinda — kas või Nobeli
preemiat — nagu Soltzhenitsõn,
'kellele see uhke Rootsi aiihind alles
kodutu põgenikuna kätte anti. Kang-ro^
ägi-gistikivi toimetatud ;,Eesti
Kirjandusp Paguluses" a. 1972 sei-i
savad järgmised v!ähedrämaätüised
- ,,Vi|irlaid, Arved, sünd. 11^4.^:m
Fädise vallas tahipidä^aJuliü V.
pojana, õppinud Kloostril Ja Tallin^
nas Riigi Rakenduškunstikoolis 1937;
—41. Töötanud Tallihnalš kirjastuses
tehnilise toimetajana,F põgenenud
Soome, võtnud, osa sojast Soome armees
eesti üksuse koosseisus.. Viibi-
^ nud põgenikuna Rootsis 1944—45,
Inglisrnaal 1945—54, Sellest ajast
pealej Torontos, kus töötab trükitöö-
• •;iiseria/':.';;v."^
Küpses^^^ rjieheikka jõudnud, 60-
aastase Viirlaiu senine looming
iöosneb ll-nest romaanist/enamik
neist; käheköitelised/ nagu ,tormiaasta
Ii ja II'', ,,Ristideta hauad I jä
H'V „Kes tappis Eerik Hormi?" ja
v^uniud ei loe".'Peale prbq^
õn tema ^lest ilmunud seni 5 luu-
Idcogu ülitnalt individuaalse ja tem»
peramentsk nimimärgiga. Kuues
iüuleraam|t JgaViku; silmapilgutus"
on praegu^ Ee&ti Kirjanike Kooperatiivis
Lun^iš ladumisel. Erilisa ^^äht-:
suse Viirlaiu loomingus omavad:te-^
ina tõlked ja nende laialdane leVik:
iiilUiästi Ingto-saksi kt^
:keelkonna i - prantsuse ja hispaania
lugejaskonna hulgas. Tema ,JR^is-tideta
hauad", mis kajastavad metsavendade
verist kroonikat a- 1944
kuhi; 1945,
: jcüüditamiste, äraandmiste jä muu-dej
tõetruude sündmuste ah^stuslik
loetelu, ön^l^tud; rootsi, šo!dme,lä^
^ti^ prantsuse, hispaania j^;^ inglise
keelde. Möödunud ilmus isegi
; hiinakeelne tõlge Taiwani (Formoo-
'sa>v saare pealinna Taipei ühe kirjastuse
poolt. Ta teoste katkendeid
on Ilmunud ka tüi^^ korea
ja leedu keeles. Sügiseks 1982 on oodata
välik-luulekogu inglise keeles ja
inglisekeelset tõlget romaanist„Mär-
, git^d''a. 1980., See käsitleb pa^ sõ.
;: ja tlõppu Soome elama jäänud endiste
eesti rmdevõitlejate saatust.
Margaret Thatcheri residenti Dow-ning
Streedil. Raamatu said kinke-eksemplarina
kõik Kanada Parlamendi
liikmed Ottawas. Autor on
isiklikult kinkinud ule 1000 eksemplari
levitamiseks Ouebeoki ja Prantsusmaa
keskkoolides. Ta on väsimatult
moto all „Raamat on relv" pidanud
ettekandeid Rahvusval^elises
PEN-klubis, Amnesty Intemationali
kokkutulekuU ja mitmel kongressil.
Kanada kritiikud on Viirlaidu võr-.
relnud 'Nobeli laureaadi Borife Pas-temaki,
jugoslaavlase Milan Djilase
'ja soomlase Väino Linnaga. i^jVIeist-ritöö
on sündinud", ütleb Ottawa
ajaleht „LeDroit" juunis 1962, mil '
ilmus „Ristideta hauad" inglise tõlge.
„Dramaatiline teos väärib lugemist
ja mediteerimist nende poolt,
kellele sõna õ i g u s ikka veel omab
sisu ja tähendust", nendib kaalukas
prantsuse ajaleht „Le Figaro", Eestlased
võõrsil on tulihingelist prooisa-meistrit
^ vääristanud peale mitme
stipendiumi kahel korral ka Henrik
Visnapuu-nimelise auhinnaga, viimati
just romaani ,,Märgitüd" eest a.
Millest kirjutab siis juubilar, •kes
on suutnud äratada muulaste huvi
meie maa ja rahva ränga saatuse,
lootusetuna näivas võitluses toodud
vereohvrite ent murdmata vabadus-püüdluste
vastü?^ Teise nõukogude
okupatsiooni sügisest 1944i^ kodumaale
jäänud eestlaste meeleheitlikust
olukorrast, im^tsavendaAe julmast
võitlusest, mitmest rahvusest
sõjavangide surmamarsist Siberi ka-ristuslaagreisse
ja virelemisest sealseis
ebainimlikes oludes. Uskumatult
jubedaid situatsioone loob Viirlaid"
kriminaalvangide erigruppide,
nagu platnoide ja sukaäde (need;
kes koos töötavad laagri ^juhtkoniia-ga)
verisest sisesõjast. Peensusteni
bn autor tabanud ülekuulamisi küll
NKVD. MVD, küll KGB keldrites.
Maseridayad on^ ^^^^ kirjeldused
Talliniia Patarei vanglast,
metsavendade! punkritest, Kiisela
või ipotma laagri orjatöö rutiinist>
põgenemiskatsetest ja jäisetest kartsadest,
kus vangid kolmandal päeval
surnuks külmusid...
Poeedina on Viiriaml erikoht eesti
väliskirjanduses. See on lüürilisie
hingega sõduriluiüe, mis kajastub
a. 1949 Londonis ilmunud kogus
,,Hulkiu:i eVangeelhom" ja ,Jäätanud
peegel" 13i aastat hiljem Ka^
Äga ta võib laulda ka armastusest,
mis On kui peen.filigraan ehistöö ta
nooreea teises kogus, samuti oma
'kaanejoonistusega „Üks suveõhtune
naeratus", pühendatud abikaasa Üü-jale,
kellega tal on nüüd juba 32-
aast^sed kaksikud, poeg j ^ tütar.
Vähempaeluvad on ehk „Hõllalau-lud'Ma„
Käsi5^äes".
Kriitiliselt vaadates võib' proosa
kohta öelda, i t Viirlaid ei harrasta
. eriti oma tegelaste hinge sügavloodimist.
Ta p n Ä b situatsioonide hingematva
põnevusega, kusjuures kangelased
on kas ülimalt positiivsed
või äärmiselt negatiivsed tiiübid; Alles
hilisema aja romaanides muutuvad
inimesed rohkem nüansiteeri-tuiks,
yäljalarvatud naised. Millegipärast
jääVad need ikka joonistatud
sarjade nukk-kujudeks Ent puht
s tiililiselt ori Viirlaid iga raamatugi
keelerikkuse ja lauseehituise uu<
damise. poolest üha arenenud. Ta
loo midagi rutiini ajel, ei raputa mif
dagi käisest, et vaid lehekülgi täit2|.
Ta kirjutab t^stt^ südameveijega|.
Teoses .^Kirjanikult lugejale" a. 195B
paljastab Viirlaid oma loomingüsa-laduse:
,;Su laual on kiri kaasvõitlejalt,
keda nimetad Taavi Räudjojaks.
Ta nõuab: Kirjuta nendest! Nad ei
tohi kaduda haudadesse, millel pole
: Kristi ega nime." ^:"•:::•• ;,^v:^: .•::•
•. A. ?uksovi FoiMi E^ti Üliõpilaste
Seltsi juures on määranud aU'
Mnnad käesoleval aastal neljale
teadlasele nende eesti ajalugu käsitavate
tööde eest järgmiselt:
S. Auhind $2,000 suuruses Tartust
päritolevale Kieli ülikooli professor
riie pi^of. dr. Georg v.Rauchile, kes
m tuntud Ida-Euroopa ja Baltimaade
ajaloo eriteadlane, tema uurimuse
eest Tartu Ülikooli vanema ajaloo
kohta, mis ori põhjalikumaid ja
ülevaatlikumaid sc^es küsimuses.
See uurimus on ilmunud 1980. a« tema
tööde kogus Aus der baltischen:
(Seschichte.
. Auhind $1,000 suuruses Tartu Üli-
Esoolist võrsupudUSA-s elunevale ÕIT
^steadlasele Ilmar Rebasele tema
uurimuse eest ülevaade kohtutest
Eestis läbi aegade (1981). Autor on
seni avaldamata kujul kriitiliselt
kokku võtnud kohtute ajalugu ja|
arengut Eestis alates ke^ajast. |
3. Auhhid $500 suuruses meie noo-'
rema põlve teadlasele I^rylandl
Ülikooli sotsioloogia pröfesorile Tõnu
Parmingule, tema uurimuse eest
etöti rahva demograafia arengust
alates 13. sajandist, mis ihnus aja-kirjas
Sociology and Social Research
aprillis 1979. a.
4. Auhhid $500 suunises Rootsis
elunevale õigusajäloolasele dr.jur.
Ihnar Arensile, kes 1979—81 on aval-d^
nud lühi-uurhnusl mitmest eri aspektist
eesti vanema ajaloo kohta.
Auhhidasid antaks^ dr. A, Puksovi
Fondi poolt igal aastal eesti ajaloo
uürbnistööde eest, kusjuures eesõi-gustatud
on uurimused, mis käsitavad
ajastut enne 1721 ja pole rohkem
kui kaks aastat vanad. Auhinna
summa otsustab Fondi Zhürii vaatavalt
töö väärtusele, auWndade aastane
kogusumma võib olla kuni Can.
$6,000. Tööd tuleksid esitada hiljemalt
3. oktoobriks soovitavalt kolmes
eksemplaris zhüriile: Overarki-vtir
dr. phU. V. Helk, Undehojvej 29,
3460 Birkerod, Denmark; või prof.
di^. H. Rebas, Historisches Seminar,
dhristian-AlbrechVlJniversität> 2300
Kiel, Lääne-Saksamaa; või prof. dr^
% P. Rebane, History Dept., Pennsylvania
State UniVi, Ogontz Cam-pu8,
Abington,M, 19001, USA.^^^
des Fondi küsimustes: Fondi Valit-suse
esimees prof .dr. K. Aun, Wilf-ried
i^urier üMvetsityj^^^^^^^W
Ont, Canada^ N2L 3a^
SAABUNUD
On aeg .
esemete 'kiilmutusruumi
hoiule saatmisele. Pakume
teile täieliku kamsnahkade
eest hoolitsemise jä garanteerime
rahulolu.
. Helistage nüüd tasuta
kasuka äraviimiseks!
, . ÄRIS UUED
lALAMEES
s .3-
0
1
m
&
s
i
s
5
33a
g
&
Sia
Lõpetame Igasuguste nahkmant-lite
ja jakkide müügi. Kõik on
'Väljamüügil. Müüme välja omahinnaga
või allapoole^
191 EGLINTON. AVE. EAST
s
Jalakäijat on juba hallidel aegadel
viletsaks vennaks peetud.
Eestis öeldi mõne uhke täku-omaniku
kohta, et ega see võta
jalamest jutulegi. Ja kui mõni
mees määrati jalaväkke aega tee-nima,
siis arvati, et ega see mujale
kõlba. Ehkki Suur-Saksa- *
maa Wehrmaohtis nimetati jj^la-väge
„relvade kuningannaks". •
Tänapäeval enam palju jala-mehi
ei QIQ. Igal rätsepa- ja
maaliSsellil on neli ratast istumise
all. Autod omavad ka need
talusulased, kes Eestis ^uto eest
lepikusse putkasid. Auto on tänapäeval
kas liiklusvahend või
saatdsesümbol, rohkem viima-ne.
Oma praeguse kodulinna tänavas
olen ainsaks jalameheks.
Häbi' kirjutada,! aga nii see on.
Linnas võib veel jalgsi liikuda,'
sest saab kiu^mmi edasi. Aga
väljas maanteel kõndides võib
politsei kergesti küsida, et mis
teie siin huigute? Jalakäija
maantel teeb ennast 'kahtlaseks
ja „elab ohtlikult. Iga mopeedi;
nokk võib sind hunnikusse sõita.
Aga mõnikord lläheb siisiki autot
vaja. Kui tegin kevadel esimese
inspektsiooni oma latifun-diumil,
avastasin külma tagajärjel
langenud niüüri, mis tu-eb
uuesti laduda. Müürimehel
•peab aga olema Jiiva ja tsementi.
Nende lihtlabaste ehitusmaterjalide
saamisega oli mul umbes
samasugune 'leil' nagu, idabloki
elanikul jalavarjude saamisega.
Helistasin ühte ehitusr
materjali ärisse ja tellisin koti
tsementi ja mõne ämbritäie liiva.
Ärisell, kes mu tellimise vastu
võttis, teatas lühidalt, et nad
müüvad ainult suurel arvul.
Soovitas tellida autokoorma.
Ega siis midagi kui helistasin
teise ärri. Seal oldi väga lahked
ja lubati tuua. Ainsaks tingimuseks
oli see, et pidime telhma
veoauto kreisilinnast.
,JMis see maksab?* küsisin.
,jKuuskiimmend marka." ; ;
,Jä mis maksab kott tsemen-ti?"
„Kaheksa marka."
„Hea küll", olin nõus,
võtke liiõhi änibritäis liiva kaa-
.30e.l.~.6.00p!l.'
eljap. 7.00 p.l.,
laup. 3.00 p-t. j
X — Master Charge
H sa.
„Liiva meil ei ole."
Jutt oH jällegi kzrtk
siin ehitusmaterjaii ärisid ei ole.
Pidasin siis Kurnäuga sõjanõu
ja otsustasime k(^ti tsementi käsi
vankriga, siinmaa keeles „Wä-
KetKlllällBIIBIISIIOIISIIBIIGII
E]
S
El
i s
5
i
gele", ära tuua. Vedasime selle
sõjaaegse olulise transportva-hendi
kolikambrist välja ja asu- .
sime kahe kilomeetri pikkusele
retkele. Vanker vingus ja kägises
nagu vana pensionär, ked^
pannakse vanas eas leiba teenima.
Aga tühjalt logistas ärini
välja. Seal laadisime tsemendi
peale 4a võtsime kursi kodutule-de
sufcaš. Veidi piinlik oli, sest
autoniehed vahtisid meid väga
üleolevalt nagu esimesi inimesi.
Aga jalamehpl peab paks
nahk^tema. !
'Nii '"sns logistasime peaaegu
kodu lähedale. Siis vihastas vanker
vist lõplikult väüja. Üks ta-gumistest
ratastest vajus tänavale
Ijnili.'Mõned kodarad lienda^
sid automeestele jalgu. Paar
roolikeerajat sõimasid:
,3Ais sa siga höövddad siin ^
oma noaaegse käruga? Korista '
oma kaikad tänavalt ja ära ta- ,
kista vägede liikumist!"
Nüiid oli hea nõu kallis.
Kolme rattaga vanker ei nih-,
ikunud paigalt Võtsin operatii^'se '
juhtimise vastupidi tavadiele i
oma kätte ja käs];itasm:
.^Kurnäu, mirfe il^oju ja too i
pikk teivas!"
Ise istusin vankririsudele ja
sütasin piibu. Loomulikult pidin
kaua oodates neelama möödaminejate
pilkavaid märkusi,
nii nagu:
,;Kas hakkate kirikut ehitama?
Mamma, kas see on esimene
inimene? El tea, kust kuradi
urkast niisugune on välja lastud?"
Ja samas vaimus edasi.
Siis oli Kurnäu |kohal. Naiselikus
nõmeduses oli ta toonud tieji-ba
asemel naiseliku löögiriista
— luuavarre.. Ei jäänud muud
midagi üle, kui pidin ise koju
minema, et midagi käepärast ot-^
sida/JKurnäu jäi möödaminejate
pilkealuseks. I
Võtsin kodust labida kaasa.
Panin varreotsa esimese assi
peale, keskpaiga tagumise assi
alla ja labidaiehe takka tohise-ma.
Ja nii vedasime oma saagi
koduväravasse välja, nii et labidas
lõi munakividel tulesädemeid
ja tegi põrgujSnmi nagu
friseeritud. mopeed. *
Aga tsement oli katuse all.
Nüüd tuleb pidada veel üks ümmargune
nõu, kuidas liiva saada.
Seda meie väikelinnas müügil
ei ole. Tuleb vist mõnele ehitusplatsile
minna. Vpibollia on
võimalusi virutamiseks.
jHOiiaiioitcflano
Eyaid Uustalu äsja ihnünud mälestusteos
„Tagurpidi,sõudes" annab
ülevaate Eesti iseseisvusperioodist
ja selle saatuslikest ja murrangulistest
lõppaastatest. Meie memuaare
•kirjanduses paguluses on teos ainulaadne
$elles mõttes, et autoril on
olnud kasutada ^pohjaKk ja rikkalik
allikmaterjal kodumaalt oma perekonna
kroonika osas. Ta on siin
.kaasabi saanud oma kodumaale jäänud
sugulastelt ja seda ka eriti vä-ga
ainulaadse ja rikkaliku fotoma-terjali
osas. Selle kodumaal kogu-tud
ja kontrollitud põhjaliku allikmaterjali
on ajaloolane ja suure ar»
yu teoste ja koguteoste autor ja toi-metaja
Evald Uustalu kokku surur
nud oma suure selgusega, kokku^
haaravusega ja loogiliselt üles ehita-tud
teoses. Ta 'kiiijeldab Oma elu-kroonikat
järgmistes peatükkides:
Lapsepõlve suved, Tallinnas, ülikoolis.
Eesti Vabariigi välisteenistuses,
pkupatsioonid ja Löpetuseiks. Luge-'
des Uustalu raamatut võime iõik
kogeda, kui palju siin kirjeldatust
on ühine ka meie eiidi elukäigule ja
)ninevrku radadele kodumaal. Evald
Uustalu elukroonika tagapõhjaks on
avar projektsioon Eesti rahva aja-loost
aastavahemikus 1914—1943.
Teos bn imüügil ,jMJie Elu" talitu^
03^ 9SE&D
Kaotage kaalu tõhusalt Individuaalsed
kaalukaotuse programmid.
Helistage või külastage
313 A Danforth Ave. Tel. 465-3444
:.MEiE ELU;'
oma
e soovitamast
..MEIE ELU"
Toronto Eesti Segakoori suurim |
tänu kõigile peolistele kes rohke-,
arvulise osavõtuga (võimaldasid 4.
aprillil toimunud Lõbusa Läupäeva^.
Õhtu head kordaminekut.
Eriline südamlik tänu järgnevatele
isikutele ja ettevõtetele, kes lahkelt
aniietasid loterii heaks väärtuslikke
esemeid: -
H. Later & Co. Ltd.', J. Ratas Op- ^
tica. & Jewellers, Broadvjew Delica- "
tessen, Gardeiiia Flowersjš Gifts, Pr. BS
MaimuUsm,Pr.Jähr.E.Naa^^ "
A. kunstimees, ja kõigile T,E. Ser
ri liikmetele. - >
RIAL etTATf LTD., ««oifOit
[E.INO-:PÄRNSAL;Ü,;
Broker
(416)469.511$
TORONTO EESTI
SEGAKOORI JUHATUS
saD
Diplomaat on meesi, kes peab mee-
• j les naise sünnipäeva, kuid unustab ta
-vanuse.; '
Eesti. Abistamiskomitee ja M ^ Einsteini. Nad vajavad 50
re avaldavad siiramat tänu Evald Ui- „v.o*«> 1
Naised avastasid relativismi tebo-a
enne Einsteini., Nad vaja
aastat, et 40-aastaseks saada.
JUHATUS ! Jumal iSi inimese seepärast^ et ta
t oli ahvist pettunud. Hiljem ta loobus
ses.
24. Ja25vaprinSI
dr. T.::Kuutan^;
Viirlaid ise on tylhud ülimalt aktiivne:
oma teoste kinkimisel ja levi^
tamisel Ameerika kontinendil. Euroopas
ja Kaug-Idas. iJlistideta
hauad" jõudsid president Carteri
ajal Valgesse Majja jä psaminister..
Taavi Raudoja, peategelane „Risti-deta
hauad" I ja II oli tegelikult
eesti sõjaväe kapten, kes sügisel 1944
Soomest paadiga Eestisse tagasi
oma naist ära-- tooma, • Ta ei
tulnud iialgi tigasi. Viiriaid jätkab-
„See teadfe on piitsalöögiks sellesa
ma saatuse käest, kelle tujukuse
tõttu sul jäi jaga|iata verevendade
teekond koju.... Ja siit sa tahad
oma e 1 u v õ | ga kuidagi maksta
Oma päevi millegagi lunkstada. Kas
sa sellepärast kirjutad? Võibolla
Sest mida. oskaksid siisi Oma eluõi"
guse lunastamiseks teha?'
Täies; loomingujõus juubilarile
tervist ja õnne soovides, tuleb vaH
aukartusega nentida) et oO-aa^t^
Arved Viiriaid oma öhivõla iufc!^
Ta ^ i fetkordselt^^^l^ QJJ," : V
^ Teisip., 27. apr. kunsttteadl&jg^
Eda $epa referaat valgiisipiltidegar
,Johann Köler ja eesti rahvusliku
kunsti sünd" Tartu College'is algu^
^ Laup., 24. apr. AiandusWubi õpp^ bopuule rahalise annetuse ja 'kbas^
käUc Valleyview Gardeiis'!. Kogun©- bi eest klaveri ostmiseks Ehatarple.
nüne kl. 10 h. 3012 Kennedy Rd.
^ Laup., 24. aprilUl E.V. S(yakooH
aastapäeva ball Tartu Cotiegel saa» • ^ -. ^ - . g
Ms algusega M. 7 õ.
^ Neljap*, 28. apr. AiändusWubl
laudkönnavesthis ;,Kasvuho<med, ^ ; Gehtleman on mees, kes
taimed ja aiamuUad" Eesti Majas al^ ^ ,,Meie EW' (neljapäeval, 8. apri^ abielus naise koju ainiüt sik, M ta
gusega Id. 8 õ. lil) veergudel toodud väljendus: „Lõ. ^ggij, et mees kodus pde.
^Reedel. 30. apr^Estcmia koori - puks ^^^^^^^ ' .
East Yöric Symphony sümfoonia^^^^^^^^^^^^V^ aga hr. Vanasel-
Kontsert r St. CuthbertV AngUcan: ja't, te
Church1s|algusegakl.8õ.^^^^^^^^^^^ v^^^ iga naise vaikima paneb ka siis; km
^j^ ReedeVSO. apr. AkadeemiHse Ko» Lipuvarda, kops lipuga, kinkis pr. hambaid näitab.
duMai-vastuvõtt Tartu^C^ ^^-'-^^
; a l g u s e g a m 8 õ . ' ^ ^ ' a r e m . •v::- ^^^^
^ Reedel, 30. apr. MtarÄunstnik 'Lasteaia juhataja Iive Vaik^^ Võibolla näeks maailm parem väl-
Baggeri kontsert Eesti M®- das tänu hr. Vanasel!ja'le lasteaiale ja, kui inimesed saaksid suukorvid
Jas algusega kl. 730 5. kingitud lipwardahoid^^^ ^ Ja koerad seadused.
^ Laup.; i. mail Vabal^^ IV.
rastlõuna sõnas ja laul^
Ave. M r i ^ algusega 3 pi
Laup., 8. Ja 1 mail Walter Lwjdl
jljniaalide iiäitus Eesti Majas.
^ Uup., 8. in^
^albalL Downtovwi Holiday tois
algusega kl. 6i0 5.
^Nel.jap.,17.--20. juuni Tallimi Festival
Eesti Majas. j
eestlaste korterimajale „No8tra Domus". (
Lähem informatsioon 481-7696 hr. £. Leet
XBSEXIQEQSEB
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 22, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-04-22 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820422 |
Description
| Title | 1982-04-22-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
AR^ED . Arthur PuksovI
Fondi auhinnad
1982.
,Jtiel« Öu" nr. ai (im m
ISO
M«iBnBiwno»9Ufli(«iiBiii»BiiiHiHBniMflMöiiOHaiioiiBii8UBna«DiiBHiitnnm^
1 ' ' • ^
, Torontos elunev, Inglismaal debüteerinud
ja Läänes tunnustust võitnud
kirjanik Arved Viirlaid sai esimesel
kevadpühal 60 aastaseks. Sel
I puhul on' temale pööratud tähelepanu
vaba maailma suuremates e?ist-laste
keskustes ja kodulhmas toimub
juubilari austamine maikuu lõpus.
Stokholmis andus ikirjanlku loomingust
ülevaate Karin Saarsen
Eesti Kultuuri Koondise kirjandus-'
õhtul.
Ta ütles kokkuvõttes:
.„Arved Viirlaid on meie pärastsõ-ja-
aegse kirjanduse üks suurkujusid,
ikeda võime võrrelda ameerikas sõja-römaanide
autorite Norman Mailer'!
ja'^' Invin Shaw'gä. :
Aastal 1975 ilmunud romaanis „Kes
tappis Eerik Hormi?" leiame Ihk. 23
Viirlaiu kirjanduslikku moto: „Kir-j^
nik cm iOmä ajajärgu jääävustaja,
; inimhingede kroonik, initte poliitiliste
voolude lipukandja. Eelkõige
p^ab ta'olema oma aja südametun-
" m s t ü s / ' ^
'Jluubilar Viirlaid, endine metsa-vend
- ja soomepoiss, oh tõepoolest
meie aja südametunnistus. Eriti ,
öitia vnmaste aastate teostes, kiis
analüüsitakse tabava teravusega isegi
paguluse väärnähteid; Seega võiks
ütelda, et 'ta on ka meie SolzÜenit-son.
kes on kriitiline niihästi ida kui:
lääne suhtes. Kes Siberi Icaristus-laagrite
halastarhatü tõe jäädvustamisel
väärinuks mõnda kõrget rahvusvahelist
auhinda — kas või Nobeli
preemiat — nagu Soltzhenitsõn,
'kellele see uhke Rootsi aiihind alles
kodutu põgenikuna kätte anti. Kang-ro^
ägi-gistikivi toimetatud ;,Eesti
Kirjandusp Paguluses" a. 1972 sei-i
savad järgmised v!ähedrämaätüised
- ,,Vi|irlaid, Arved, sünd. 11^4.^:m
Fädise vallas tahipidä^aJuliü V.
pojana, õppinud Kloostril Ja Tallin^
nas Riigi Rakenduškunstikoolis 1937;
—41. Töötanud Tallihnalš kirjastuses
tehnilise toimetajana,F põgenenud
Soome, võtnud, osa sojast Soome armees
eesti üksuse koosseisus.. Viibi-
^ nud põgenikuna Rootsis 1944—45,
Inglisrnaal 1945—54, Sellest ajast
pealej Torontos, kus töötab trükitöö-
• •;iiseria/':.';;v."^
Küpses^^^ rjieheikka jõudnud, 60-
aastase Viirlaiu senine looming
iöosneb ll-nest romaanist/enamik
neist; käheköitelised/ nagu ,tormiaasta
Ii ja II'', ,,Ristideta hauad I jä
H'V „Kes tappis Eerik Hormi?" ja
v^uniud ei loe".'Peale prbq^
õn tema ^lest ilmunud seni 5 luu-
Idcogu ülitnalt individuaalse ja tem»
peramentsk nimimärgiga. Kuues
iüuleraam|t JgaViku; silmapilgutus"
on praegu^ Ee&ti Kirjanike Kooperatiivis
Lun^iš ladumisel. Erilisa ^^äht-:
suse Viirlaiu loomingus omavad:te-^
ina tõlked ja nende laialdane leVik:
iiilUiästi Ingto-saksi kt^
:keelkonna i - prantsuse ja hispaania
lugejaskonna hulgas. Tema ,JR^is-tideta
hauad", mis kajastavad metsavendade
verist kroonikat a- 1944
kuhi; 1945,
: jcüüditamiste, äraandmiste jä muu-dej
tõetruude sündmuste ah^stuslik
loetelu, ön^l^tud; rootsi, šo!dme,lä^
^ti^ prantsuse, hispaania j^;^ inglise
keelde. Möödunud ilmus isegi
; hiinakeelne tõlge Taiwani (Formoo-
'sa>v saare pealinna Taipei ühe kirjastuse
poolt. Ta teoste katkendeid
on Ilmunud ka tüi^^ korea
ja leedu keeles. Sügiseks 1982 on oodata
välik-luulekogu inglise keeles ja
inglisekeelset tõlget romaanist„Mär-
, git^d''a. 1980., See käsitleb pa^ sõ.
;: ja tlõppu Soome elama jäänud endiste
eesti rmdevõitlejate saatust.
Margaret Thatcheri residenti Dow-ning
Streedil. Raamatu said kinke-eksemplarina
kõik Kanada Parlamendi
liikmed Ottawas. Autor on
isiklikult kinkinud ule 1000 eksemplari
levitamiseks Ouebeoki ja Prantsusmaa
keskkoolides. Ta on väsimatult
moto all „Raamat on relv" pidanud
ettekandeid Rahvusval^elises
PEN-klubis, Amnesty Intemationali
kokkutulekuU ja mitmel kongressil.
Kanada kritiikud on Viirlaidu võr-.
relnud 'Nobeli laureaadi Borife Pas-temaki,
jugoslaavlase Milan Djilase
'ja soomlase Väino Linnaga. i^jVIeist-ritöö
on sündinud", ütleb Ottawa
ajaleht „LeDroit" juunis 1962, mil '
ilmus „Ristideta hauad" inglise tõlge.
„Dramaatiline teos väärib lugemist
ja mediteerimist nende poolt,
kellele sõna õ i g u s ikka veel omab
sisu ja tähendust", nendib kaalukas
prantsuse ajaleht „Le Figaro", Eestlased
võõrsil on tulihingelist prooisa-meistrit
^ vääristanud peale mitme
stipendiumi kahel korral ka Henrik
Visnapuu-nimelise auhinnaga, viimati
just romaani ,,Märgitüd" eest a.
Millest kirjutab siis juubilar, •kes
on suutnud äratada muulaste huvi
meie maa ja rahva ränga saatuse,
lootusetuna näivas võitluses toodud
vereohvrite ent murdmata vabadus-püüdluste
vastü?^ Teise nõukogude
okupatsiooni sügisest 1944i^ kodumaale
jäänud eestlaste meeleheitlikust
olukorrast, im^tsavendaAe julmast
võitlusest, mitmest rahvusest
sõjavangide surmamarsist Siberi ka-ristuslaagreisse
ja virelemisest sealseis
ebainimlikes oludes. Uskumatult
jubedaid situatsioone loob Viirlaid"
kriminaalvangide erigruppide,
nagu platnoide ja sukaäde (need;
kes koos töötavad laagri ^juhtkoniia-ga)
verisest sisesõjast. Peensusteni
bn autor tabanud ülekuulamisi küll
NKVD. MVD, küll KGB keldrites.
Maseridayad on^ ^^^^ kirjeldused
Talliniia Patarei vanglast,
metsavendade! punkritest, Kiisela
või ipotma laagri orjatöö rutiinist>
põgenemiskatsetest ja jäisetest kartsadest,
kus vangid kolmandal päeval
surnuks külmusid...
Poeedina on Viiriaml erikoht eesti
väliskirjanduses. See on lüürilisie
hingega sõduriluiüe, mis kajastub
a. 1949 Londonis ilmunud kogus
,,Hulkiu:i eVangeelhom" ja ,Jäätanud
peegel" 13i aastat hiljem Ka^
Äga ta võib laulda ka armastusest,
mis On kui peen.filigraan ehistöö ta
nooreea teises kogus, samuti oma
'kaanejoonistusega „Üks suveõhtune
naeratus", pühendatud abikaasa Üü-jale,
kellega tal on nüüd juba 32-
aast^sed kaksikud, poeg j ^ tütar.
Vähempaeluvad on ehk „Hõllalau-lud'Ma„
Käsi5^äes".
Kriitiliselt vaadates võib' proosa
kohta öelda, i t Viirlaid ei harrasta
. eriti oma tegelaste hinge sügavloodimist.
Ta p n Ä b situatsioonide hingematva
põnevusega, kusjuures kangelased
on kas ülimalt positiivsed
või äärmiselt negatiivsed tiiübid; Alles
hilisema aja romaanides muutuvad
inimesed rohkem nüansiteeri-tuiks,
yäljalarvatud naised. Millegipärast
jääVad need ikka joonistatud
sarjade nukk-kujudeks Ent puht
s tiililiselt ori Viirlaid iga raamatugi
keelerikkuse ja lauseehituise uu<
damise. poolest üha arenenud. Ta
loo midagi rutiini ajel, ei raputa mif
dagi käisest, et vaid lehekülgi täit2|.
Ta kirjutab t^stt^ südameveijega|.
Teoses .^Kirjanikult lugejale" a. 195B
paljastab Viirlaid oma loomingüsa-laduse:
,;Su laual on kiri kaasvõitlejalt,
keda nimetad Taavi Räudjojaks.
Ta nõuab: Kirjuta nendest! Nad ei
tohi kaduda haudadesse, millel pole
: Kristi ega nime." ^:"•:::•• ;,^v:^: .•::•
•. A. ?uksovi FoiMi E^ti Üliõpilaste
Seltsi juures on määranud aU'
Mnnad käesoleval aastal neljale
teadlasele nende eesti ajalugu käsitavate
tööde eest järgmiselt:
S. Auhind $2,000 suuruses Tartust
päritolevale Kieli ülikooli professor
riie pi^of. dr. Georg v.Rauchile, kes
m tuntud Ida-Euroopa ja Baltimaade
ajaloo eriteadlane, tema uurimuse
eest Tartu Ülikooli vanema ajaloo
kohta, mis ori põhjalikumaid ja
ülevaatlikumaid sc^es küsimuses.
See uurimus on ilmunud 1980. a« tema
tööde kogus Aus der baltischen:
(Seschichte.
. Auhind $1,000 suuruses Tartu Üli-
Esoolist võrsupudUSA-s elunevale ÕIT
^steadlasele Ilmar Rebasele tema
uurimuse eest ülevaade kohtutest
Eestis läbi aegade (1981). Autor on
seni avaldamata kujul kriitiliselt
kokku võtnud kohtute ajalugu ja|
arengut Eestis alates ke^ajast. |
3. Auhhid $500 suuruses meie noo-'
rema põlve teadlasele I^rylandl
Ülikooli sotsioloogia pröfesorile Tõnu
Parmingule, tema uurimuse eest
etöti rahva demograafia arengust
alates 13. sajandist, mis ihnus aja-kirjas
Sociology and Social Research
aprillis 1979. a.
4. Auhhid $500 suunises Rootsis
elunevale õigusajäloolasele dr.jur.
Ihnar Arensile, kes 1979—81 on aval-d^
nud lühi-uurhnusl mitmest eri aspektist
eesti vanema ajaloo kohta.
Auhhidasid antaks^ dr. A, Puksovi
Fondi poolt igal aastal eesti ajaloo
uürbnistööde eest, kusjuures eesõi-gustatud
on uurimused, mis käsitavad
ajastut enne 1721 ja pole rohkem
kui kaks aastat vanad. Auhinna
summa otsustab Fondi Zhürii vaatavalt
töö väärtusele, auWndade aastane
kogusumma võib olla kuni Can.
$6,000. Tööd tuleksid esitada hiljemalt
3. oktoobriks soovitavalt kolmes
eksemplaris zhüriile: Overarki-vtir
dr. phU. V. Helk, Undehojvej 29,
3460 Birkerod, Denmark; või prof.
di^. H. Rebas, Historisches Seminar,
dhristian-AlbrechVlJniversität> 2300
Kiel, Lääne-Saksamaa; või prof. dr^
% P. Rebane, History Dept., Pennsylvania
State UniVi, Ogontz Cam-pu8,
Abington,M, 19001, USA.^^^
des Fondi küsimustes: Fondi Valit-suse
esimees prof .dr. K. Aun, Wilf-ried
i^urier üMvetsityj^^^^^^^W
Ont, Canada^ N2L 3a^
SAABUNUD
On aeg .
esemete 'kiilmutusruumi
hoiule saatmisele. Pakume
teile täieliku kamsnahkade
eest hoolitsemise jä garanteerime
rahulolu.
. Helistage nüüd tasuta
kasuka äraviimiseks!
, . ÄRIS UUED
lALAMEES
s .3-
0
1
m
&
s
i
s
5
33a
g
&
Sia
Lõpetame Igasuguste nahkmant-lite
ja jakkide müügi. Kõik on
'Väljamüügil. Müüme välja omahinnaga
või allapoole^
191 EGLINTON. AVE. EAST
s
Jalakäijat on juba hallidel aegadel
viletsaks vennaks peetud.
Eestis öeldi mõne uhke täku-omaniku
kohta, et ega see võta
jalamest jutulegi. Ja kui mõni
mees määrati jalaväkke aega tee-nima,
siis arvati, et ega see mujale
kõlba. Ehkki Suur-Saksa- *
maa Wehrmaohtis nimetati jj^la-väge
„relvade kuningannaks". •
Tänapäeval enam palju jala-mehi
ei QIQ. Igal rätsepa- ja
maaliSsellil on neli ratast istumise
all. Autod omavad ka need
talusulased, kes Eestis ^uto eest
lepikusse putkasid. Auto on tänapäeval
kas liiklusvahend või
saatdsesümbol, rohkem viima-ne.
Oma praeguse kodulinna tänavas
olen ainsaks jalameheks.
Häbi' kirjutada,! aga nii see on.
Linnas võib veel jalgsi liikuda,'
sest saab kiu^mmi edasi. Aga
väljas maanteel kõndides võib
politsei kergesti küsida, et mis
teie siin huigute? Jalakäija
maantel teeb ennast 'kahtlaseks
ja „elab ohtlikult. Iga mopeedi;
nokk võib sind hunnikusse sõita.
Aga mõnikord lläheb siisiki autot
vaja. Kui tegin kevadel esimese
inspektsiooni oma latifun-diumil,
avastasin külma tagajärjel
langenud niüüri, mis tu-eb
uuesti laduda. Müürimehel
•peab aga olema Jiiva ja tsementi.
Nende lihtlabaste ehitusmaterjalide
saamisega oli mul umbes
samasugune 'leil' nagu, idabloki
elanikul jalavarjude saamisega.
Helistasin ühte ehitusr
materjali ärisse ja tellisin koti
tsementi ja mõne ämbritäie liiva.
Ärisell, kes mu tellimise vastu
võttis, teatas lühidalt, et nad
müüvad ainult suurel arvul.
Soovitas tellida autokoorma.
Ega siis midagi kui helistasin
teise ärri. Seal oldi väga lahked
ja lubati tuua. Ainsaks tingimuseks
oli see, et pidime telhma
veoauto kreisilinnast.
,JMis see maksab?* küsisin.
,jKuuskiimmend marka." ; ;
,Jä mis maksab kott tsemen-ti?"
„Kaheksa marka."
„Hea küll", olin nõus,
võtke liiõhi änibritäis liiva kaa-
.30e.l.~.6.00p!l.'
eljap. 7.00 p.l.,
laup. 3.00 p-t. j
X — Master Charge
H sa.
„Liiva meil ei ole."
Jutt oH jällegi kzrtk
siin ehitusmaterjaii ärisid ei ole.
Pidasin siis Kurnäuga sõjanõu
ja otsustasime k(^ti tsementi käsi
vankriga, siinmaa keeles „Wä-
KetKlllällBIIBIISIIOIISIIBIIGII
E]
S
El
i s
5
i
gele", ära tuua. Vedasime selle
sõjaaegse olulise transportva-hendi
kolikambrist välja ja asu- .
sime kahe kilomeetri pikkusele
retkele. Vanker vingus ja kägises
nagu vana pensionär, ked^
pannakse vanas eas leiba teenima.
Aga tühjalt logistas ärini
välja. Seal laadisime tsemendi
peale 4a võtsime kursi kodutule-de
sufcaš. Veidi piinlik oli, sest
autoniehed vahtisid meid väga
üleolevalt nagu esimesi inimesi.
Aga jalamehpl peab paks
nahk^tema. !
'Nii '"sns logistasime peaaegu
kodu lähedale. Siis vihastas vanker
vist lõplikult väüja. Üks ta-gumistest
ratastest vajus tänavale
Ijnili.'Mõned kodarad lienda^
sid automeestele jalgu. Paar
roolikeerajat sõimasid:
,3Ais sa siga höövddad siin ^
oma noaaegse käruga? Korista '
oma kaikad tänavalt ja ära ta- ,
kista vägede liikumist!"
Nüiid oli hea nõu kallis.
Kolme rattaga vanker ei nih-,
ikunud paigalt Võtsin operatii^'se '
juhtimise vastupidi tavadiele i
oma kätte ja käs];itasm:
.^Kurnäu, mirfe il^oju ja too i
pikk teivas!"
Ise istusin vankririsudele ja
sütasin piibu. Loomulikult pidin
kaua oodates neelama möödaminejate
pilkavaid märkusi,
nii nagu:
,;Kas hakkate kirikut ehitama?
Mamma, kas see on esimene
inimene? El tea, kust kuradi
urkast niisugune on välja lastud?"
Ja samas vaimus edasi.
Siis oli Kurnäu |kohal. Naiselikus
nõmeduses oli ta toonud tieji-ba
asemel naiseliku löögiriista
— luuavarre.. Ei jäänud muud
midagi üle, kui pidin ise koju
minema, et midagi käepärast ot-^
sida/JKurnäu jäi möödaminejate
pilkealuseks. I
Võtsin kodust labida kaasa.
Panin varreotsa esimese assi
peale, keskpaiga tagumise assi
alla ja labidaiehe takka tohise-ma.
Ja nii vedasime oma saagi
koduväravasse välja, nii et labidas
lõi munakividel tulesädemeid
ja tegi põrgujSnmi nagu
friseeritud. mopeed. *
Aga tsement oli katuse all.
Nüüd tuleb pidada veel üks ümmargune
nõu, kuidas liiva saada.
Seda meie väikelinnas müügil
ei ole. Tuleb vist mõnele ehitusplatsile
minna. Vpibollia on
võimalusi virutamiseks.
jHOiiaiioitcflano
Eyaid Uustalu äsja ihnünud mälestusteos
„Tagurpidi,sõudes" annab
ülevaate Eesti iseseisvusperioodist
ja selle saatuslikest ja murrangulistest
lõppaastatest. Meie memuaare
•kirjanduses paguluses on teos ainulaadne
$elles mõttes, et autoril on
olnud kasutada ^pohjaKk ja rikkalik
allikmaterjal kodumaalt oma perekonna
kroonika osas. Ta on siin
.kaasabi saanud oma kodumaale jäänud
sugulastelt ja seda ka eriti vä-ga
ainulaadse ja rikkaliku fotoma-terjali
osas. Selle kodumaal kogu-tud
ja kontrollitud põhjaliku allikmaterjali
on ajaloolane ja suure ar»
yu teoste ja koguteoste autor ja toi-metaja
Evald Uustalu kokku surur
nud oma suure selgusega, kokku^
haaravusega ja loogiliselt üles ehita-tud
teoses. Ta 'kiiijeldab Oma elu-kroonikat
järgmistes peatükkides:
Lapsepõlve suved, Tallinnas, ülikoolis.
Eesti Vabariigi välisteenistuses,
pkupatsioonid ja Löpetuseiks. Luge-'
des Uustalu raamatut võime iõik
kogeda, kui palju siin kirjeldatust
on ühine ka meie eiidi elukäigule ja
)ninevrku radadele kodumaal. Evald
Uustalu elukroonika tagapõhjaks on
avar projektsioon Eesti rahva aja-loost
aastavahemikus 1914—1943.
Teos bn imüügil ,jMJie Elu" talitu^
03^ 9SE&D
Kaotage kaalu tõhusalt Individuaalsed
kaalukaotuse programmid.
Helistage või külastage
313 A Danforth Ave. Tel. 465-3444
:.MEiE ELU;'
oma
e soovitamast
..MEIE ELU"
Toronto Eesti Segakoori suurim |
tänu kõigile peolistele kes rohke-,
arvulise osavõtuga (võimaldasid 4.
aprillil toimunud Lõbusa Läupäeva^.
Õhtu head kordaminekut.
Eriline südamlik tänu järgnevatele
isikutele ja ettevõtetele, kes lahkelt
aniietasid loterii heaks väärtuslikke
esemeid: -
H. Later & Co. Ltd.', J. Ratas Op- ^
tica. & Jewellers, Broadvjew Delica- "
tessen, Gardeiiia Flowersjš Gifts, Pr. BS
MaimuUsm,Pr.Jähr.E.Naa^^ "
A. kunstimees, ja kõigile T,E. Ser
ri liikmetele. - >
RIAL etTATf LTD., ««oifOit
[E.INO-:PÄRNSAL;Ü,;
Broker
(416)469.511$
TORONTO EESTI
SEGAKOORI JUHATUS
saD
Diplomaat on meesi, kes peab mee-
• j les naise sünnipäeva, kuid unustab ta
-vanuse.; '
Eesti. Abistamiskomitee ja M ^ Einsteini. Nad vajavad 50
re avaldavad siiramat tänu Evald Ui- „v.o*«> 1
Naised avastasid relativismi tebo-a
enne Einsteini., Nad vaja
aastat, et 40-aastaseks saada.
JUHATUS ! Jumal iSi inimese seepärast^ et ta
t oli ahvist pettunud. Hiljem ta loobus
ses.
24. Ja25vaprinSI
dr. T.::Kuutan^;
Viirlaid ise on tylhud ülimalt aktiivne:
oma teoste kinkimisel ja levi^
tamisel Ameerika kontinendil. Euroopas
ja Kaug-Idas. iJlistideta
hauad" jõudsid president Carteri
ajal Valgesse Majja jä psaminister..
Taavi Raudoja, peategelane „Risti-deta
hauad" I ja II oli tegelikult
eesti sõjaväe kapten, kes sügisel 1944
Soomest paadiga Eestisse tagasi
oma naist ära-- tooma, • Ta ei
tulnud iialgi tigasi. Viiriaid jätkab-
„See teadfe on piitsalöögiks sellesa
ma saatuse käest, kelle tujukuse
tõttu sul jäi jaga|iata verevendade
teekond koju.... Ja siit sa tahad
oma e 1 u v õ | ga kuidagi maksta
Oma päevi millegagi lunkstada. Kas
sa sellepärast kirjutad? Võibolla
Sest mida. oskaksid siisi Oma eluõi"
guse lunastamiseks teha?'
Täies; loomingujõus juubilarile
tervist ja õnne soovides, tuleb vaH
aukartusega nentida) et oO-aa^t^
Arved Viiriaid oma öhivõla iufc!^
Ta ^ i fetkordselt^^^l^ QJJ," : V
^ Teisip., 27. apr. kunsttteadl&jg^
Eda $epa referaat valgiisipiltidegar
,Johann Köler ja eesti rahvusliku
kunsti sünd" Tartu College'is algu^
^ Laup., 24. apr. AiandusWubi õpp^ bopuule rahalise annetuse ja 'kbas^
käUc Valleyview Gardeiis'!. Kogun©- bi eest klaveri ostmiseks Ehatarple.
nüne kl. 10 h. 3012 Kennedy Rd.
^ Laup., 24. aprilUl E.V. S(yakooH
aastapäeva ball Tartu Cotiegel saa» • ^ -. ^ - . g
Ms algusega M. 7 õ.
^ Neljap*, 28. apr. AiändusWubl
laudkönnavesthis ;,Kasvuho |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-22-08
