Meie Elu = Our life, April 22, 1982

              ,3fieie Elu" nr. 16 (1677) 19fi2
- V - .
Oleva aasta esimese poole ürituste
hooaeg hakkab lõpW lähenema. Se-laini
on see olnud ürituste osas õige
tihe jä intensiivne.'Kujutava kunsti
osas mitte ja pole märke, et see vas-ftu
kevadet ja suve elavneks. Nelja
tagasihoidlikku märkust võiksime
siiski ära märkida.
Esimesena -esines-'MAIE: LANDRA
märtsis Karu of Ganada Gallery's,
See galerii on kunstnik Alfred Karu
raamitööstusega ühises hoones
Markhamis, esinduslik ja avar> mis
avati aasta tagasi. Maie Ländra oh
meie noorema põlvkonna kunstnik,
kelle kunstiõpingud kulgenud To­rontos
Ontario Art Collegels, mille
lõpetanud AvO.CA. kraadiga. Siit
peale oli aktiivne ja esines sageli
näitustel. Mäletame tema suuri öV^
maale plahvatavas värvirikkuses.
Hea joonistajana siirdus aga varsti
graafikale ja joonistustele. NeiŠt^^ön
kunstnik säilitanud c>sa oma välja­antud
kunsümapis| „Immortal
Wood"; Mõne aastase Vaheaja järele,
esinemistest tagasitõmbunud, ülla­tas
ta oma uue äiaga — kunstipäras­te
seinavaipadega ning antud näitu­sel
olid; need teiste eksponaatide
hulgas domineerivad^ ^eed kuigi
kuuluvad rakehduskunsti liiki kunst-
: käsitöödena, on neis abstraktset
maalilisust. Uue kõrval pole Maie
loobunud otsesest kujutavast kuns»
tost, J^äitusel väärivad tähelpanu va­lla
hoonete^ otse dokumentaalne
jäädviistammei mis taandunud ja
kadumas uütfe ja uue stiili eest.
LEM (LEMBIT) ^OOTS esines sa=
mai ajal Merton Gallery's, m^ on
väneni ja kunstnikele eelistatud ga=
leriiKs. Soots õn asunud pidevamalt
kunsti juures alles vanemas eas. Na­gu
tähtub galeriis tema tutvustamis.
kirjeldusest, on ta keskeas, 1975. a.
paiku alustanud Torontos Ontario
Art Cöllege's kursustel nmg siirdu­nud
seejärel pidevJmalt õpingutele
Experimental and Firie Arts osakon­nas
kuni 1980. aastani. Ta on esine­nud
grupinäitustel ja mullu erinäi­tusega
Merton Gallery's; "
V Tal on julget; hakkamist. Seekord­ne
näitus, ca 20 suuremõõtmelist
teostust ühispealkirjaga „Les põseu^
ses" (poosid), pastellis ja koUaazhi
lisandustega. Tõeliselt ori need vaid
iaktijoonišed nii nagu neid kunsti
õpingute ' eelastnies läbivõetakse
anatoomia ja liikumise tundma õp-piniiseks.
Sootsi inimfiguuride pöö-
' sidest pole ühtki täispoosi —r tervik­likku
figuuri, vaid üksikud osad
ning et eelistab esile tuua naisfiguu­ride
ümaraid osi. Seejuures pn ilm-irae
joonistuslik sujuv joon ja koloriit
di turirietus. Ees seisab veel küllalt
pikk tee kunstnikuni.
OSVALD TIMMÄS oli samal ajal
Cambridge (Ont.) Art Centreis esi­nemas
oma töödega ühispealkirjaga
„New Directions" (uued suunad).
Sellest on tieada väid galerii infor-
• matsioonist, et on esitatud töid nel-jelt
Kanada tänapäeivä juhtivalt ak­varellistilt,
igalt viis tööd> mis vaM-y
t u d galerii kuraatori poolt.
•^;:^:;;:AÖEL : L E E ' t arvult :30,:EkK,
korraldusel olid esitatud Tartu Gol-legel
saalis ühel õhtul (1. aprillil)
seoses samas Tartu Instituudi jloen-gu
õhtul, mil kõneles Abel IM tee­mal
y,Kobpamaalide$t kuni renessan-smi"
ning teistkordselt pühapäeval,
4. aprillil seoses Liina Purje ja Je-remy
Viinalassi kontserdiga. See m
ikka E K K maneer pista mõne üritu­se
juurde mõned kunstiteosed ja ni­metada
esitist kunstinäituseks> mida
oma aruandeis .loendatud üle veel-randsaja.
Tegelikult on need väid
piiratud ajaga ja vaid teatavast üri­tusest
osvõtjaile. Laiemale kui^iftir
huviliste ringile jäävad aga nägema­ta.
Abel Lee tööd nõuaksid küll üht
tõelist kunstinäitust! 1
Seekord tööd Tar^u Gollegel sei-nai
oli iväik^formäadilised, sisult
fantaasial ja aknad, Leele omases
värvikülluses ja vormikindlad, põhi­liselt
poeetilise-lüürilise alatooniga,
poolabstraktse jsr abstraktse kalla^
kuga. .
. P E E T E R KAUFSI '^O^nest tööst,
koosnev näitus toimus nädalalõpul
16. ja 17. aprillil E. Baptisti Kogu­duse
noorte ruumis. See oli intiimne
näitus nii ruumi kui maalilaadilt. Ei
midagi põrutavat, otsivat ja mitte
leidvat, ega eksperimenteerivat. Pee.
ter Kaups teab, mida tal on ja mida
muudab. Ta on realist, õieti natura­list.
Mötüvid maastikud, maalituna
otse loodusest, heas vormis käsitlu­ses
ja värvi tunnetuses. Ta ei paku
üle ega jäta midagi puudu, mis an­nab
töödele intiimse ja mõjuva vär­vingu.
Menetluslaadilt on ta see«
kord avaram, senine akvarelltelpka
oleks nagu jäänud tagaplaanile. 30-
nest teostusest on vaid 8 akvarellis.
Akrüülis ja õlis maalimine on eelis-tunud
(15 tööd). Ka segatehnika ja
monotüüpia on esindatud. Parimad
teostused näivad olevat siiski akva­rellis.
Neis on enam kunstniku impn
ressiooni, distantsi, õhulisust ja vär-vimuljeid
- „§ügisvärvid Musko-kas",
> Jalvehelendüs", ./Talvevai^
kus" jt. Õlides tuntub üledetailseeri-mist
ja liigset kinnitust motiivi.
ILMUS
neljas köide mälestusi
Hinnad temjaliikmeile: üksik raamat brosh. §9.50, köites ^11.70.
Poolsati brösh. $53;00, köites' $66.00. ^—.KaamieMMd mniitteliikHmeile:
' 1112.00, köites $16.00 , .
Arved Viirlaid
GÄVIKU
kuues kogu luuletusi — 112 Ihk. $10.00
Esiridai ad: A. Viiriaid, 63 Glen Davis Cres Toronto, Ontario M4E
1X7; Estonian Publishing Go., ,^Ifeie Elu" 9!8 Broadview Ave., Toron­to,
Ontario, M4K 2R6; V. Kokla, 86 Stirlmg Ave. N., Kitche^er, Onta-fio;
El Kivestu. 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484-
0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; V. Lerik, 51 j Lawr
son IlfcLoridon, Önt., N6G l Y l ; W. Metski, 6 Bawn Rd., St. Cathari-nes,
Ont. L2N 4M6; Mrs. LvNormet, 343 Cannon St. E., Hamilton,
Ont. l iL 2C1; K . Pikker, 3876 Pandora St., N. Bumaby, B.G.^ Veed-
Ieiv47
ie, Ot
[Cent Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 SMfnuel Dri-iwa,
Ont. KIG 3G3.
EELK Tartu Pauluse koguduse 70. aastapäeva külalisi 31. okt. 1981. a.
Vaimulikest on ülesvõttel:
Alumine rida: aseop. E. Serm— Avinurme, õp. H. Tammur — pastor loci. aseõp.
F:. Ilja — emer.;, aseop. Rahamägi ^ L a i u s e . Keskmine, rida: .aseõp. A.EIjari —
Kodavere, aseõpj. K. Mesila — Tartu Peetrj, õp. A. Ein — emer., praost A. Jänni
emer., peapiiskop E, Hark, õp. J! Selliov^-, emer. Ülemine rida: õp. Eenok Haa­mer
— Mustvee; õp. Harry Haamer — Tarvastu, õp. 0. Tallinn — Tartu-TVl
Pudilt puuduvad: praost K. Kasemaa — Võnnu ja aseõp. Mikker — Käru kogudus,
P a r t i i Pauluse kogudus pühitises
oma 70; aastapäeva: Usupuhästuspü-
M 31. oktoobril 1981. a. piduliku
jumalateenistusega kus jutlustas
peapiiskop E . Hark. Kirik oli rah­vast
tulvil.
Peeter Kaups oma tööde näitu­sel.
Seinal õlimaalid „Vanas
Tallinnas", „TaIvine tee Musko-kas"
» ' Foto —B. Piirik
• KURIOOSUM. Nii ^ võiks- -alljärgne­vat
pealkirjastada. Kümnenda Balti
Õhtu kavva oli sel aastal esmakord­selt
kavandatud ka kunstinäitus. Iga
Balti Liidu raihvusgrupp osavõtus
oma kümne kuhstnikugä* Niisiis oli
hea juhus laiemalt ka eesti kunsti
paremikku esitada kõrgel foorumil
ja näituse kuu aega (16. veebr, kuni
13. märtsini) lahtiolles ka muu pea­linna
kunstihuvilistele ja publikule
Public Archives of Ganada näituse
ruumes.
Nende ridade kirjutajal on vaid
kasutada selle näituse kataloog. Sel­le
põhjal nähtub meie poolset hooli­matust
ja diletantlikust. Esitatud on
küll 10 kunstnikku töödega, kuid;
pooled ndst on tundmatud või alga­jad.
Tuntumaist vaid Andres (kata­loogis
Jaan) Kingissepp, Abel Lee,
Merike Lugus, Eric Pehap, Joann
Saarniit /kataloogis Jaan Saarniit).
Teadaolevalt meiepoolseks korralda­jaks
oli EKN kultuuri toimkonna
juhataja StellaKersön, kes on, ka
EKK president. Kas siis EKK kuns­tikogudes,
millele i)tsiti juba aastaid
tagasi poolemiljonilist pänipaika, ei
olnud ühtki tööd esitada Ottawas? i
ESTO '84 kavandatava kunstinäi­tuse
teadaannet-üleskutset, niis aval­datud
kõigis eestikeelseis ajalehte­des,
näituse toimkonna juhataja
Ants Vommi allkirjaga, on võõras­tav
lugeda. Selles on; märgitud, et
näitusest võivad osa võtta ka kõik
muulased kunstnikud, kel abielusi-demed
eestlasega, rahvuse ja rassile
vaatamata. Pole teada ega ka usu­tav,;
et ESTO '84 peakomitee sellise
uudsuse meie rahvusliku suuriiritu^
se läbiviimisel on omaks võtnud.
Näib, et see on ühe toimkonna või
isiku mõte ja algatus. Taolised ja
üldse kõik põhimõttelised küsimu*
sed peaksid olema pidustuste peako-mite
aktsepteeritud, kontrollitud ja
maksma pandud, mitte aga üksi —
toimkonna heaksarvamisel \ja äranä­gemisel.
, •:
Eestikeelsed teatrietendused on
viimasel ajal kujunenud harukord-seiks
sürilmusil^s, huviga oodatuiks
Ja täniigE.: vastuvõetuiks. Tundiib
Ssegi, na§u oleks meie professionaal-,
sie näitu atepere end energiast, et-tevõtlitki
sest ja öriginaalseist ideist
tühjaks inmiutanuid. Seda rõõmul-tavam
ö n kogeda ühe tuntud vane-mapõlve
näitleja originaalse lava­teose
esiiakordšet esitamist, vaata­mata
sellele, et ta, on ise juba loo­bunud
ai ;tüysest näitlemisest ja la­vastamisest.
Ta mõte tegeleb aga
edasi U|atöö ja loova draama juu­res,
puüil es omalt poolt aidata meie
põüasi teatrielu elustada ja edasf
kasvada.
„Läbi tormi" on Kaarel Šöödon
esiknäidehdj arvatavasti aga mitte
ainuke ega viimane. Näidendi peal­kiri
kapseldab endasse lühidalt teo­se
idee,
nii autori kui ka kogu meie rahva
eluränne
•I jiud ja
on ka.
kajastal
kesel
Euid vihjab laiemas mõistes
wle, Küna autor on kasVa-
; ivakogemusi saanud Eestis,
J >omuIik, et ta esiknaidend
lõiku sellest ajastust, väi-
SEJkrel kusägii maismaa vahe­tus
läheduses. Nii miljöölt kui kom?
bestilcult tundub tegevus aga toimu-vst
k|auj[es minevikus, niipalju ori
ajad, läriisaamad ja elulaad vahepeal
muu
Väädi
leituste
müstik
liijtliku
lijelt J
id.
uha läbi autori noorusemä-roösade
prillide, on simd-
|ugevasti romantilise ja idea-ooniga,
ja seigad dramaatik
urendatud proportsioonlder
i tormi" on äjaviitenäidend
sille pi^temas mõttes, pakkudes põ-nävusmpmente,
romantikat^ mäles­tusi
kaugesi Eestist ja seitsme ini­mese
lõngad
n tiivad
u igaval saarekesel, kelle elu-yiivuks
pooljuhuslikult põi-ja
siis jällegi omaette laiali
hargneyad. Sel saarel ei juhtu palju
nüdagi, seal omandab iga sündmus
elanike ie erilise tähtsuse, isegi nii,
et vah(5l tuleb sündmusi provotsee­rida
iargipäeva elustamiseks.
„Saaje kuningaks" kutsuti tuletor-r
i üleipat, erruläinud mereväekap­tenit,
keda kehastas Ernst Vähi kõi-liti
väärikalt. Seda domineerivat
rolliiellistas ta mõõdukalt Ja inimli-luItilleiBbelt.
Hea rüht, sujuv lavali­sus,
vajlietü kontakti saavut^ine n!l
laashäptlejate kui publikuga, elusta­tud
jrolii sisseelamise dünaamikast,
{ndsid usutava Ja meeldejääva ka-lakterpsa.
Tema noort, igavlevat Ja tujukat iiaist riängis Oudi Kalm sijure ahip-ituijdi
ja vilumuslikkusega. Ilusa ja
toketeeriva naisena valis ta oma
ühjade päevade ajaviiteks noore
iijaten ja, üliõpilase Ilmar Tamme-i,
aimamata sellest johtuvat kriitt-ist
konflikti ja oma tõeliste tunne-e
ära undniisele jõudmist. Näitleja-
:ar mängis eriti oma dramaatilisi
Stseenfe balanseeritud temperamen-i
ka rannamehena, kes oli parajaks
paarimeheks koristaja Amaliele;
Nende dialoogid olid nauditavad ja
näidendi pariniad, kutsudes esile
südamlikke naeruhooge publikust.
Kahjuks läjks osa dialoogi kaotsi.
Leida Järvi Ämaliena oli järjekord­selt
nauditav tema poolt kehastatud
oiyäliste karakteriseeringute pikas
reas. Ta rahvapärane naljasoon ja
sädelevü$ haarasid kohe publiku
poolehoiu. Kaarel Söödof tõendaä
taas, et ta pn võimeline pulslikut lõ­bustama
mõntiša huumoriga;
Lavastaja teeneks tuleb pidada
dramatiseeringu tiheäakoelišt sünd-mustekäiku,
pinge dramaatilist tõu­su
ja osakarakterite detailset välja-voölimišt.
Vaatamata algvaatuse
aeglasele arengule, tousid hoog Ja
pinge juba esunese pildi lõpupoolel,
kulgedes dramaatilises haripunktis
ja raugedes „õnrielikus lõpus". Teat»
ripõua all kannatav publik täitis
pe^gu kogu Leaside'i keskkooli aula;
elas innukalt kaasa tegevusele ja
võttis esitatu vastu tänulike aplau­side
ja lilledega/
Sobivalt ajakohased kostüümid^
olid Endla Komi'lt. Meeldiva lavakü-junduse
autorks oli 'vanameister
Arthur Mihkelsoo, pakkudes sobi­vaid
merepanoraame. Lydia Vphü
pälvis suurima kiituse näidendi la^
vakohastamiset ja näitlejatekaadri
ühtlaselt täiuslikuks ansambliks su°
latamise eest. Märkimata ei saa ka-jätta
iJeli. Ja valgusefektide loojaid
ning jteisi nägematuid lavaabilisi,
kelleta' lavastus ppleks täiele mõju­le
pääsenud.
Näidferidi lõppedes said rambitule
ette reastunud osalised hulgaliselt
lillii Erika Veskimets tänas sooja-sõnaliseUlavasitaJät
Lydia Vohu't,
ulatades lilli temale ja lavakujunda­jale
Arthur Mhkelsoole. lipuks
meelitati aplausi saatel lavale ka au.
tor Kaarel Söödor, keda austati nÜ
lillede kui kingituse ja tugeva äplau-
, Tervitusi tõid Tartu praöstkonri
praosti k;t. Ja Võnnu koguduse ,õp€'
täja Kalle Kasemaa^ kes märkis, et
Pauluse kogudus bn^viimase kümne
aasta kestel kaevanud suurimaks
praostkonnas, emakoguduse Tartu-
Maarja nimel õp. 0. Tallinn, Õp. J.
SeHiov (koguduse õp. 1959—1979) pü­hendas
oma tervitussõnad kõigile
kaastöölistele /koguduse töös. Prae­gune
koguduse hingekarjane H.
Tammur mälestas endisi hiTigekarja-seid
Ä. Habichti, A. Jürgensoni ja
A. Võsut. V.
Jumalateenistuse pihtikõne pidas
õp. Harri Haamer (kog. op, 1933—
kelle õlul olid ka esimesed
šuurmured kirikuhoone taastamisel.
Jumalateenistusel osalesid veel
õpetajad Mesik Tartu-Peetrist, ]Ee-nok
Haamer 'Mustveest, Eljad Ko­daverest,
Rahamägi Laiuselt, Serm
Avinurmest ja õp. emeritused Ein,
Ilja ja Jaoni. Kirik oli rahvast tul­vil.
Esinesid koguduse laulukoorid,
perek. Haameri vokaaltertsett ja pr.
M. Haarnlr soololauluga.
. Pidulikult lõunalauast võtsid osa
ka koguduse juhtivad tegelased ja
kutsutud . külalised eesotsas peapiis­kopiga.
: - •
Koguduse juubelit' arvestati see­kord
tema riiklikust registreerimi­sest
aastal 1911.;
(Selle sõnumi'ja pildi Tartu Pati-lus<?_
koguduse 70. aastapäevast aval"-
das Stokhoimis ilrtiuv Eesti Kirik..
Autorina märgitud J. Selliov.)
Kantsler Helmut Schmidt selgitas
möödunud laupäeval, et USA-s toot-miselolevad
keskmis^ lennuulatuse-ga
tuumlaenguga raketi(jl tuleb tuua
Euroopasse selle ^kcii^inendi kait­seks.
See on ainukene moodus kui­das
saab ära hoida, et N. Liidul ei
teki tahet rünnata NATO riikide
territooriume. N. Liit respekteerib
ainult sõjalist jõudu ja šeda peab
lääneriikidel küllaldaselt olema, kü!
hakatakse N. Liiduga rääkima rel­vastuse
vähendamisest. Lääneriikide
ebavõrdsus relvastuse alal N. Liidu­ga
on suuremaks ohuks rahu taga­misele
Euroopas.
•N. Liit lõpetas hiljuti 3®0 keskmise
lennukaugusega tuumlaenguga rake­ti
(SS-20) positsioonidele asetamise
oma territooriumil. Igal nendest m
3 eriti suure lõhkevõimega tuura!^
pommi, mis suunatud Läähe-Euroo»
pa poliitiliste ja sõjaliste keskuste
vastu. Kantsler Schmidt luges eba­õigeks
lääneriikides relvastumise
keelustamiseks korraldatavaid de­monstratsioone.
Neiöd teenivad N.
Liidu huve.
-J- Ühe magamistoaga
KORTER
garaashiga müüa Eesti kodus.'
Helistada peale kella 6 j tel. 787-4338.
Soome kasvab ta
di ja
UAAEG
2S. aprillist kuni 31/oktoobrini 1982
Linnapea pn proklameerinud suvise kellaaja Toronto lin­nas
1981 .aastaks. Üleininek suvisele kellaajale toimub
pühapäeval, 25. aprillil kell 2 öösel ja
kestab kuni 31. oktoobrini kella 2 öösel
Palutakse'kellad üks tund edasi lükata. ^ ° • .
EOY^V. HEMDERSON
. City Clerk
unnetusega.
Harri Mürki kehastuses kujunes
noore mereväelase osa psühholoogi,
iselt läbunõelduks ja realistlikuks.
Ometi paistaks 25 aastane noormees
tänapäeval väheusutav oma elukoge-nematuse,
romantilise idealiseerimi­se
ja kergesti naise võrgutusis^e lahi
gemisj poolest. Samuti on raske us­kuda,
et tühise flirdi tagajärjena
meese salised mõlgutavad mõtteid
enesesurmast või mõrvast, mis on
motiveerimatu.
Meieväelage Troosti kõrvalosas
esine^ Tõnu Naelapea tähelepandava
hoo, ^larjise ja puhtaima eesti keele-ga.
Samuti oli tubli Allan Teder tei­se
mpeväelase osas. Tuleb rõhuta-da,
et kõik kohn noort näitlejat oii
lootusrikkalt andekad ja lavaliselt
head, neid peaks võimaluse korral
üh? enam lavatöösse rakendama
eesti teatri tuleviku huvides.
Erik Kastein oli jõukohane motc
rist. nmimsrina, toredalt ^ l^möosi»
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvuslikku tegevust toetasid oma
majandusliku panu^ga 1982. a.
veebruaris ja märtsis aUjärgnevadl
kaasmaalased r
Martin H. Alaots, Milvi Amo,lins,
Väino Brambat.
J. Haiko, Ilmar Heinsoo, Telma
Holmberg. ^
Sven Ehvert, Heino Elken,M. Jen-
..sen.
E. Kalkis, Fritz Karnask,J. Karu,
Jaak ja Marta Kivik, E. Kopa, Amo
Koppel, Hilja Kuutma, H. Kõrb, K.'
Kõrgesaar, Almä Kõvaski pärandus-tomp.
Arnold La,as, Robert ja Olga Laats,
Hella Leivat, Aleksander ja Hilda
Lepismaa, Paul Lepmets, Kustas Lii-
' varnagi, V. LinarinLinholm, G. Lind-ström,
Elfriede Loosberg, Aksel ja
Tiiu Loospere, Hilda Luukas.
' Joomas Metsala, Liina Müüripeal.
•Rudolf ja Irene OUjum, Fileida
.Ozog. f
. H. Raudvee, V. Reiljan, A. Rump,
Alver Rõika.
aSarlaste Ühing Xorontos, Volde-niar
Salurand, Leo Sepa, Harald SeT
ren, Aino Soots, Ants Soots. '
t). ja E. Tamre, E.EJL.K. Thunder
Bay kogudus, Toronto Eesti Pensio­näride
Klubi, Konstantin Treialt.
Oskar Viia, Kalle Viires, Jüri Vil-lem,
Julius Vähi.
Arne Õunapuu, Alfred Üleoja.
Toetuste laekuminei Jätkub, i
aasta rahu-kasvatuse auhind
on annetatud . skaudiliikumisele
UNESGO (Ühendatud Rahvaste kas­vatuse,
teaduse ja kultuuri organi-
.satsiooni) poolt.
See oli esimene aasta selle, auhinna
annetamiseks/ milline võrdselt ja(-.
gati Helena Kekkoneniga, Soomest
— tema võimete ja oskuste eest kas­vatuse
radadel.
Skaudiliikumise oli auhinna peale
esitanud dr. Abdullah Nasseef, ku-mingas
Abdulazize ülikooli president
Saudi-Araabiast. Üheksa tiikmelise
zhürii, erimaadelt, otsus oli ühehää­leline.
1 „Kasvatus rahuks on skautluse põ­hiline
juhend jai,õpetus''i — ütles
Laszio Nagy, skjautluse maailmaor­ganisatsiooni
(Rahvusvahel. Skaut.
Büroo) peasekretär. Tema oli kõne-
Käesoieva aasta algusest saadik on
Soome ; pindalaks 338 127 ruutkilo­meetrit,
_ seega IICO ruutkilomeetrit
rohkem kui 1934. a. Läänidest on
kõige enam kasvanud Vaasa, teisele
kohale paigutub Oulu lään, :
Maad on uuest pindalast momen-dil
304 643 jä vett 33487 ruutkilo>
meetrit. -l ^ -- ^
Aga kui näiteks Vaasa lään kas­vas
457 ruutkilomeetri võrra ja Oulu
429, oli seevastu Lapimaa areng vas»
tupidine. See vähenes 261 ruutkilo­meetrit,
millest on mäiadf 93 062 ja
vatt 5875 ruutkilomeetrit. . Vähene­mine
sõltub uute mõõtmis- ja kaar-distamisviiside
täpsustumisest 50
aasta jooksul. ' '
Soome Põhjalahe i rannikualadel
tõuseb maa umbes 90 sm saja aas­ta
kestel ja nii soonilased „valluta-vad"
pidevalt maad ilma relvadeta,
rahulikult. i '
lejaks UNESCO rahu-auliinna' üle=
andmise tseremoonial Pariisis,
Briti skautide organisatsiqon avas
skautluse 75 a. juubeli aasta jaanua­ris
Briti Saadikutekojas (Höuäe of
Common). ,
Juhataja .(The Speaker) kutsel
olid kohale: ilmunud 74 maa tuntu­mad
skauditegelased. Kohal olid ka
end peaminister Harold Wilson ja
aukülalisena (The Stär Guest) —
Arthur Prinlmer, veel ainukesena
Baden-Powelli esimesest laagrist
Brownsea saarelt ^ 75 aasta eest.
H. MICHELSON
JOHN E. SGOSMli, CA.
Chartered Accountant '
Sulte 6Ö0,55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel. 8627115
„Meie Elu" nr. 16 (1677) 1M2
KIRIKLIKKE
TEATEID
EELK PEETRI KOGUDUS
817; M. Pleasant Rd.,
Toronto. Ont. M4P 2L1
(Op. 0. Puhni (pikaajalisel puhkusel)
Hooldaja Õpetaja Udo Petersoo
Organist dr. Roman Toi
' "Laupäeval, 24. ^aprillil SINODI JU-MAUTEENISTUŠ
kell 5 pl. Jutlus-
. tab pastor P. Vanker. Teenivad sino­dist
osavõtvad õpetajad. Laulab T.E.
Meeskoor C. Kipperi juhatusel.
Pühapäeval, 25. aprillil õpetaja OS­KAR
PUHMI 70 AASTA SüNNIPÄE-VA
JA ERRUMINEKU TÄHISTAMI­SE
PIISKOPLIK JUMALATEENIS­TUS.
Jutlustab piiskop Kl Raudsepp.
, Leerieelsed. Teenivad, praost R. Ki­viranna
ja praostkonna õpetajad.
Laulavad Cantate Doriiino G. Kippe­ri^
juhatusel ja noortekoor, ..Lootus"
ReetVoksepp-Lindau juhatusel. Lee­rieelsed.
/•.;;,
Ingliskeelne jümatoteenistus kell
9.30. Teenib pastor E. Hahn; .
Pühapäeval. 2. mail LEERILASTE
•ÕNNISTAMINE kell .2 ,pl. St. Paul'!
'kirikus. Teenivad piiskop K. Raud­sepp
ja pastorid U. Petersoo ja E.
Pähn. Laulav,ad Helmi Betlem ja
Cantate Domino. ' , _
" Igal pühapäeval PHBLlfUND kell
10, PÜHAPÄEVAKOOL kell 11. NAIS-RING
kolmapäkiti kell 5\pl.-:
Pastor U. Petersoo KÕNETUNNID
tel. 624-6128 esmasp. ja neljap. kl
7—9. Kantselei tunnid teisip. 6—8 ja
neljap. kell 2-4. Kiriku te efon 483
5847. : ••• i "-^
TORONTO EELK JAKOBI
/ KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirik,
Bloor & Indlan Rd.
Op. T. Nõmmik
501 Davlsvillej^ve., Toronto M4S V
Tel: 483-2478 ja 1.327-0410
Pühapäeval, 2.. mail kell 17.00 ElMi
DBPÄEVA JUMALATEENISTUS
PÜHAPÄVAKOOL. Solist Kad
N^ riimik. Järgneb Emadepäeva t
histamine. . »
ÕPETAJA KÕNETUNNID: ig
ne japäeval kell 18.00-19.30 öm;
kodus 501 Dayisville Ave,, Toront
ning iga esmaspäeval kell 18.00^
19.00 Hamiltoni kiriklas,' 3 Mapi
side Ave.. Hamilton, tel. 527-0410.
E E L K TORONTO VANAANDRES
^ KOGUDUS
Vana-Ändrcse kirik Garl^ohl ja
Järvise nurgal.
Op.jAndres Taul
17 Frank Cr^s., Toronto M6G SKl
Tel. 656.52ji8, kirikus: 023-5171
Pühapäeval, 25. aprillil kogudu
AASTAPÄEVA JUMALATEENISTl
keil 4 pl. Jutlustab praost Rudolf 1
viranna. Solist sopran Liina Pur
Kohvilaud, i Eeskava: Liina Pur
TÜna Kük, Kristina Nops.
Pühapäeval, 2. mail JUMAUTE
NISTUS kell II hommikul.
ÕPETAJA! KÕNETUNNID teisip
vai ja neljapäeval kl. 6—8 õ. kiri
käärkambris.
OTTAWA E E S T I EV. LUTERI
USU PAULUSE KOdUDUS
Kirik: King Edwardi Ja Wilbitn
tJKnavAte nurgal
JUMALATEENISTUS on laup
väi, 1. man kell 4.pl. Külalisena 1
nib. õpetaja Aulis Jalonen.
Mina olen üles­tõusmine
ja elu.
ARMAST K
MA
sündin
sun
mäle
T(
Ki
ARiVUST KODUKÜLA Nii
MÄIUE