1986-07-17-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 17.. JUUUL - THURSDAY, JULY 17 „Meie Elu" m, 29 (1897) 196@ ^ Expolesineb ligi sada rühma päe- ~. vas. Enamuses on need amatöörid omal alal ja neid jälgitakse pealiskaudselt, möödaminnes. Kalev-Es-tienr^ e võimlejad aga said rahvamassi heakskiidu osaliseks ja seda pea: miselt sellepärast, et nad olid seni esinenud võimlejatest siiski väga erinevad nii stiililt kui ka dresside poolest. Erilist tähelepanu äratas Marta Bobo, kes on muide neljandal kohal maailma võimlejate ridades. Kalev-Estienne esinemised sattusid kokku Kanada^Nädala ja USA erilise päevaga Expol, mis kestis 29. juunist kuhi 4. juulini. Esinemiste kohaks oli valitud Plaza of Nations, mis oma keskse asukoha tõttu tõmbab kiokku suuri rahvamasse. Esimene esinemine,'3. juunil kellal ajal, oli esinejatele küll rohkem peaprooviks, kuigi väga nauditav vaatlejatele. Ilmselt olid ettevalmistused tehtud tavalisele Javale.Plazä of Nations lava on a^a võimlejate jaDks liiga väike, kuigi soolodega katsetati. Esi- • nemised toimusid põrandal, mida ümbritses vaatlejaskond pea täis-sõõris. 'Nii H l i paramatult esineda suurele osale seljaga publiku poole. Kõik need ettenägemata takistused ja puudused kõrvaldati ja kella 4- ne esinemine algas kindlalt, hoogsalt ja sujuvalt. Samkiti oli saatemuusika mahedam, mis Plaza of Nations laval tavaliselt ei ole. Õleks aga siiski tahtnud kuulda "eesti muusikat, sest erinevus on tänapäeval ikkagi see, mis mõjule pääseb. Esitati nii rütmilist kui ka võistlusvõimlemist, kasutades palle, rõngaid, salle jne. Dressid olid värvirikkad ja vaheldusid tihti. Ainult valged dressid ja pallid ei pääsenud mõjule lubiyalgel tagapõhjal osale vaatle-jaist. Erilist tähelepanu äratasid Marta Bobo soolod põrandal. Lõppstsee-nid olid sedavõrd professionaalsed, et pealtvaatajad ei suutnud oma imestust vaiksena hoida. Rohkelt oli kohale ilmunud ka kohalikke eestr lasi, kes tänu meie koguduste õpetajatele olid aegsasti teadlikud esinemiste aegadest, mida vahendas Expol,, Meie Elu" Vancouveri esindaja. 4. juuli esinemine õnnestus samuti hästi. Rühmas oli 26 tüdrukut ja 3 vanemat- valvajat. Nende hulgas oli 12 eesti noort — Karen.Boyko, Liisa MEIE ELU' esindaja Vancouveris on VALLY JOHANSON {604}684-9911 Võidupüha ja jaanipäeva tähistamise Jumalateenistus Royal Beachis Bovko, Monika Eder, Anette Grot, \ j . . , . J - - i » , Sirje Järvel, Debra Kavchak, EUen Kevadised Peetri koguduse leerinoored. 1. nda, vasakult - praost Andres Taul, Tiia Kristine Pihl, Kristi Kempman. Liisa Lugus, Heli Oder, ^ng"d Laansoo, Anne Mai Pedel, Tiina Maret Pedel, Rita Lillian Lees, Lisa Kai Kaid, õp. Edgar Heinsoo. Taimi Petersoo, Tamara Tambre ja 2. rida - Pia Kori, Jenny Oad, Riina Kindlam, Leigh-Ann Pahapill, dr. Roman Toi, Lena Kristi Pahapill, Särina Westerblom. Vanemateks Corrine Patricia Sepp, IngridKangsepp, Särina Westerblom. 3. rida-Andres Musta, Martin Tarmo Sepp, olid: Evelvn KOOD (iuht1, Elve Anff^roc i v a i - T C W ? * ^ T\Ä^^^..O D«*^,. t r „ : 4 ^ T » — « . - 1 ^ V . . ! . » . i i Evelyn Koop (juht), Kovchak ja Re^et Petersoo. Kalev Estienne esines veel Expol 10 - 12.juulini. Nad olid Expol Ontario Paviljoni kutsel, mille eriliseks päevaks oli 11. juuli. Päev hilj^em, 12. juunil oli Briti eriline päev. Andres Ivar Rass, Eric Korjus, Margus Koop, Peter Vaido Paas, Paul Christopher Timusk. Foto - Lembitu Ristsoo Õpetajate Keskühingu koosolek Eesti Majast, ES Valley^st ja arhiivides ROYAL icPAGE = REALESTÄTE SERVICES LTD. 10,8 asikrilmd K^UaiTkohG Jõ®- kääru juures WeiFsid® Road'i ääjros. Krunt on loodusSikuilt Bm®k®na oma kodu ehitamiseks, mis oleks küllalt kaugel linna probleemSdest ja siiski Sä-enqlss ® Tel. 236-1731 4-kuuse tembrist Lawrenc® ja 'i rajoonis sep>- ÄntoniTniuvert on lootsis des jutustanud „Teatajale" Toronto Eesti Majast, ESTO-Valley projektist ja eesti arhiividest. Ta ütles ajalehele: — Väga palju Kanada eestlaskonna tulevikuprobleeme on seotud Eesti Maja väljaarendamise kavadega. Eesti Maja piiravad juba praegu kõr-gehitused la on nelid, kes pooldavad, et ka Eestimaja ehitataks välja kõrg-majaks korteritega, mis siis -hiljem finantseeriks ka kogu muud eestilist tegevust. Osa soovib praegust Eesti Maja ja eriti selle krunti ära müüa, mille eest juba varem pakuti üle 1 miljoni dollari. Uus eestlaste keskus tuleks siis rajada kusagile Toronto perifeeriasse. Praegune Eesti Maja juhtkond jätkab maja väljaehitamist. Maja finantseerimisega võib tulevikus tulla raskusi, kui kõiki organisatsioone enam ei suudeta käigus hoida. Need vaidlused Eesti Maja tuleviku ümber jätkuvad aga endiselt, — Aga eestlastel on teisigi vaba-õhupiirkondi ja üks projekt"^kavatseb vist isegi alalise eesti kunstimuuseumi loomist uues piirkonnas? — See ESTO-Valley projekt oli algul kuidagi realistlik. Hiljem tekkisid raskused. Piirkond on kuulutatud looduskaitse äiaks, mis takistab sobivate hoonete ehitamist. See Eesti KunS.tide Keskuse ja rea kultuurite- ^Ig^glj gelaste projekt on ilmselt ebarealist- Kuidas jääb'aga siis lugu eesti lik Aga oige^on see, et Torontos on ^^g, , õppeaastaks 1986/7 on meil 0 emas idba jmponeer.v kogu ^^^^ kursust andma prof. eest. kunsti,! Selle paigutamiseks velloSalo, kes on Toronto Ülikooli oleks vajaEesti Majas uks majakord, juu.g, tegutseva Schoolof Continu-ing Studies raames eesti keelt õpetanud juba 1976;a. alates. is june M? Sellenimelisi ästisõnastatud informatsiooni-lehti levitasid balti noored 17. juunil. Kan.ada sõjaohvrite mälestuseks püstitatud kenotäafi juures „Kanadaväljakur' Montrealis. Juba oma sõjajärgsest Montrealiko-gunemise algusest saadik on eestlased koos teiste Balti rahvastega iga juunikuu algupoolel selle kenotäafi juures meenutanud seda musta laupäeva, millal tuhanded nende suguvennad ja -õed vene okupatsiooni võimude ohvriks langesid. Oma siiavotu lõpetas P. Möldre pärja asetamisega kenotäafi jalamile kolme Balti rahvuse nimel. Läti Rahvusliku Föderatsiooni esindaja omas inglis-ja prantsuskeelses kõnes kordas peajoontes Möldre pooh puudutatud asjaolusid, lisades juurde põrutavaid fakte oma isiklikest kogemusist. Külaliskõneleja, föderaalparla-mendi liige Verdunist ja St. Paulist Que), Gilbert Chartrand, tõi tervitusi peaministrilt ja valitsuselt ning äval- 29. juunil toimus Royal Beachi lähedal, maantee 4Q ääres asuva perekond Rein Hõbeda talu avaral õuel jumalateenistus, kuhu palvelisi ol'i tulnud kokku ligidalt ja kaugemalt üle kolmekümne. Jutlustas Jakobi koguduse õpetaja mag. T. Nõmmik ja organistina- akordionil-toimiš E. Welin. Õpetaja oli oma jutluse aluseks valinud Matteuse ev. peatükk 7. 1-5 salmini, mis räägib ,,ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõisteta*'; sidudes oma kõne päeva tähistamisega. Kuna järgmisel päeval oli talu peremehe Jakobi koguduse esimehe Rein Hõbe da sünnipäev, siis ta pa- STOGKHÜLM - Eesti Õpetajate lus laulda „Ta elagu!". das oma poolehoidu ja tunnustust Küüditamisohvrite mälestamise okupatsiooni all vaevlevaile rahvusi-traditsiooni koos pärjapanekuga le. Vastandina mitmete varemate on tänini järjekindlalt äü sees pee- aastate külaliskõnelejate sõnavõttu-tud. • delfe, mis pahatihti piirdusid ainult Tänavuse mälestustalituse avas kulunud sõnakõlksudega ja kompli- Balti Liidu president Peeter Möldre mentidega, ilmutavad nende viimas-informatsiooniküllase ülevaatega te aastate kõnedpõhialikumat olude-sündmustest ja olukordadest, miks tundmist ja neist jojhtuvatest prob- 14. juunit 1941 mälestatakse. Peeter leemidest arusaamist. Möldrel on tulnud lugematuid kprdi |UMALÄTEENISTUS ja väga mitmesuguse kuulajaskonna pärjapanekult siiMuti rongkäigus ees sellest kõneleda, kuid alati on tal. rahvuslippude all iKanadaväljaku olnud mõningaid uusi ja varem-aval- otseses naabruses asiivasse „Maarja, Eesti keel 1 jMiires Teatavasti valiti esimeseks Eesti õppetooli titulaariks Toronto Ülikooli juures dr, Tõnu Parming, kes on erihariduselt sotsioloog. Mitmesugustel kaalutlustel ei otsustatud õppetooli täitmisel keeleteaduse kasuks, nii et ka tulevased küla-damata fakte oma kõnele juurde lisada. Lisaks sellele kasutab ta tabavalt uusi vaatenurki faktide — ka varem-tuntute — esitamisel. Kõik see teeb tema ülevaated kaasakiskuvaks neile, kellele esitatud asjaolud on uudiseks. Nendes aga, kellele 14. juuni sündmused on hästi tuntud, kinnitavad Möldre uudsed väited veendumust, et Bahi rahvastele osaks saanud ülekohut kunagi unustada ei tohi. • Trelle Maailma Kuninganna" katedraali, mis on Rooma Peetri katedraali vä- Keskühingu nõukogu koosolek peeti Roslagenis Väddö rahvaülikooli ruu-liiides teisipäeval, 17. juunil kus samaaegselt olid eesti pedagoogid kogunenud järjekordsele suvekursuse- .Ifi. Olulisematest küsimustest olid kõne all õpetajate rahvusvahelised kontaktid, Keskühingu liikmeskond ja edaspidine tegevus. Kesk- ja kõrgemate koolide õpetajate ülemaailmse liidu FIPESO kongressil Cambrid-ge'is möödunud aasta juulis esindasid eesti õpetajaid Enn Saluveer ja ohan ning Ingrid Ungerson, Ingrid Ungerson valiti kaheks aastaks Liidu juhatusse. Õpetajate ülemaailmse keskorganisatsiooni IFTA kongressil Dakärta:s Senegalis siive! 1965 oi: eesti õpetajaid volitatud esindame Šveitsi prantsuse kee); Kcne;tva:r õpetajate .uniooni presideni ;&an-] Maspere. Nimetatud konsressid :o:- muväd tavaliselt igal aastsl. Ku: Kaugused on võimaldanud, on eesti õpetajate esindus neist alati ka osa \ õ:- nud. .-arutati osavõtmist käesoleval^.: suvel peetavaist rahvusvahelistes: n^upidamistest. seekord Helsineõris Lõpuks teatas õpetaja, et järgmine jumalateenistus peetakse 27. juulil kell 12 k.p. Suttoni kalmistul, mis on ühtlasi ka surnuaiapühana, ja andis sõna J. Saagile. J. Säägi oma kõnes mainis: ,,Sü-dašuve lävel oli jaanipäev, meil rahva armastatuim ja oodatuim püha. Üks kord aastas toimus sel päeval vabas looduses põliste puude all surnuaiapüha jumalateenistus, ligidah ja kaugelt voolasid rahva hulgad oma kodukihelkonna kalmistule, et ükskord viibida külistena nende omaste juures, kes meist surma läbi lahutatud.'" Lõpetades oir.a ;sa.^jipäeva jutu sõnadega- ..iiiU::zii'>c] kodukihelkonna ki',:rdir.-] — ;ce;: leia suudaks KcTi.i.X..*vi«Df mis algasid 5 ^u hiilgava v' " Lõpetades cr.£ ne sõnadei^i. ,. •1 ' Tl ^ hendatud skaalas koopia. Pühakoja (FIPESO) ja Roomas ilFTA). peasissekäigu kohal rippuv loosung. Kevadel ilmus eesti õpetajaid ,,Ravivons notre esperance" — taas- ühendav perioodiline väljaanne elustagem oma lootus — oli nagu ..Bülletään" nr. 34. mis sisaldab pea-määratud antud päeva oikumeenilise le erialaste kirjutiste rohkesti infor-mälestusteenistuse teemaks, kuigi matsiooni eesti õpetajatelt Rootsis ja see suvehooaja jumalateenistuste USA-s. Avaldati tänu ..Bülletääni" sarja motona seal ja ka kiriku sees altari kohal juba mõnda aega oli rippumas olnud. Mälestusteenistus algas Miina Härma ,,Veel kaitse, kange Kaleviga" eesti segakoorilt Ingrid See on üks soove tulevases Eesti Maja. väljaarendamise kavades. Nüüd on loodud ka organisatsioon ülemaailmseiEesti Kunstikogu väljaarendamiseks. — Sa tutvusid siin Bahi Arhiivi tegeyuseg^ ja kogudega. Kanadas on teil siis nüüd kaks arhiivi? — Sellest ei ole midagi. Eesti Majas on arhiiviruumid kitsad ja on Ontario masterite kergejõustiku võistlused viievõistluses peeti laupäeval 12-1 juulil Scarborough' UAmoreaux' CI. spordiväljakul. Masterite viievõistlus koosneb kaugushüppest, odaviskest, 200m jooksust, kettaheitest ja 1500m jooksust. Eesti masteritest võtsid võistlustest osa K. Trei, M. Jaago ja toimetajale Herman Rajamaale. Herman Rajamaa on olnud Keskühingu häälekandja . ..Bülletään" pea- ja tegevtoimetaja 1951. aastast alates ja on seda ülesannet täitnud ilma mingit töötasu saamata, juba Tärki juhatusel ja Karl J. Raudsepa mõned aastad tagasi avaldas ta soovi orelisaatel. Järgnesid eestikeelne sellest ülesandest vabanemiseks, palvus õp. H. Laaneotsalt ja Eesti juhatuse tungival palvel nõustus hümn. Herman Rajamaa veel ühe ..Bülle- Ingliskeelse päevakohase jutluse tääni" numbri toimetama, pidas Läti Kolmainu koguduse õpe- Eesti Õpetajate Keskühingu asutaja, G. Huns. Jutlusele eelnes läti tamisest möödus 6. juunil-35 aastat. Esialgu on ette nähtud kursus V. Kõresaar. Vastavalt oma vanu-algajaile (Elementary Estonian), segruppidele K. Trei saavutas esi-rahvusliku orelimuusikaettekanne J. Teraudsi poolt, ja järgnes lätikeelne palvus samalt õpetajah ning Läti' hümn. •Seda sündmust otsustati tähistada õpetajate kokkutulekuga Stockholmis eeloleval sügisel. uhatus ja revisjonikomisjon valiti umalateenistuse leedu osa algas vanas koosseisus tagasi kuni kalend-mis kestaks kaks semestrit, kusjuures esimese semestri õpperaamatuks oleks Austraalias ilmunud „Estonian ior Beginners". Õppeaastal 1987/8 järgneks sellele teine . u u 1 • rr . n n - u aste (edasijõudnuile), kaugema tu-amuh haa. kui Tartu Collegei hoo- ^^^^^ ^^^^^ ^^j^. nes saab teine^rhiiv abiks olla. Sim Esiteks on vaja näha, kas kur-on teha veel tohutu paliu. Ka meil on . , u: ; i i„u v ..... , \. , J .., 1., , , süstel on kullalt osavõtjaid. Kuna haa kontakt Kanada rnkliku keskar-koha ja võitis kuldmedali. M. Jaago ja V. Kõresaar saavutasid kolmandad kohad ja võitsid pronksmedalid Vihmase ilma tõttu oli spordiväljak muutunud pehmeks ja poriseks, milletõttu tagajärjed olid tagasihoidlikud. Osavõtjad oli 30-ne üm° leedu helitööde ettekandmisega leedu tütarlaste koori, ,,Pavasaris", pooh Ingrid Tärki juhatusel ja Made-leine Rochi orelisaatel, mispeale Montreali Leedu Mees-oktett M. Rochi juhatusel ja orelisaatel esitas riaasta lõpuni: esimees — Henno Kirimäe, abiesimees — Johan Ungerson. sekretär — Paul Laan, välissekretär — Enn Saluveer, abisekretärid — Edith Kotka-Nyman ja Meemo Mäelo, laekur - Marje Tui, ..Bülle-hiiviga, aga meie inimesed on seniajani olnud ettevaatlikud arhiivimaterjalide sinna djeponeerimisel. Puudub täielik selgus ja kindlustunne, mis nende materjalidega võiks edasi juhtuda^ Senini kui need küsimused ei oleselged, kogume materjale edasi omal algatusel ja oma jõuga. : A.H. sedakorda on tegemist nn. arves-tuspunkte andva kursusega(Toron-tos pole niisugust veel olnud), siis seisame täiesti uue olukorra ees. Ülikooli poolt kinnitatud õppeplaani alusel sobiks see kursus peamiselt neile eestlastele, kelle eesti keele oskus oh väga piiratud; prof. Salo arvab, et need, kes juba vabandada kõnelevad, tunneksid lihtsalt iga vust algajaile määratud esimese \ff \ aasta jooksul. Kursusele võib see- - M.Srt vastu oodata teatavat arvu kanada- (Algus esiküljel Möödunud nädala ,,Meie^ Elus'- (nr. 28, lk. 3), artikHs" „Kaheksa medalit Craig Potsepale",.' on sõna .,kuus" kuld- (medali] ees trükikojas' väljalangenud. Palume viga lahkesti. kolm vaimulikku laulu. Leedukeelse lääni" talituse sekretär - Tiiu Nurk. palvuse pidas preester J. Aranaus- arhivaar - Leida Sulg..,Bülletääni" kas. millele järgnes Leedu hümn. toimetaja — Herman Rajamaa (ex Mälestusjumalateenistus lõppes officio). juhatusliikme asemik - preester S. Sileika õnnistuspalvuse- Udo Juuno, Revisjonikomisjon: An-ga ja/ühise Kanada hümni laulmi- ne-Mari Asker, William Grossthal ja sega. Hilda Marand. . : . c . : : ; i a s t , san-r. estuspäe- .E:::nfi[utest, , : L I r l r = lõppes : : : 1919. a. ~:n j.f5:nud kõ-if^ unf i f i : c^n täis rahutust ja sekuset-s: N(r:r inimlik - silm ei suuda veel nada n::ll:ne on tuleviku maailma pale -ä m:llise osa sellest saab. meie paUu^innatanud rahvas kodu-Eest">. Meie rahva mineviku heitlused, oleviku raskused ia tundmata sõdurite hauad kohustavad rfieid. et meie ei tojhi väsida ega ükskõikseks muutuda. Kuigi tõehääl ajutiselt vaikima sunnitakse, kujundab jumal siiski nende suurte ajaloo pöördeliste sündmuste varjus uut paremat maailma. Uuele võidupühale ja ilusamale tulevikule vastu sammudes - kuigi see sünnib läbi ajutiste kaotuste, valude ja pisarate — nõuab uus aeg ja meie rahva õnnelik tulevik kõlbeliselt tugevaid mehi ja naisi, kes pole endid võõrsil moraalselt alla käivitanud. Uus igatsetud vaba kodumaa vajab uue südamega inimesi, kes usuvad eestlusesse ja selle püsimisse, kes Jumalat usaldavad enam kui oma rahutuid südame lööke. Ainult siis ehitame üles eesti kodu, olles nende väärilised, kelle võitlused ja võidud meid kohustavad ja julgustavad!" Pärast aktust palus peremees kiri-kulisi talu elamusse, kus perenaine Selma Hõbe oli katnud eine- ja kohvilaua.- Perenaine mängis helilindilt ööbiku laulu, käo kukkumist ning teisi eesti metslindude laule mis lõi hubase kodumaise olemise. Noorem rahvas lõbutsesid väljas lõkke-tule ääres, kuna vanemad inimesed rändasid oma mõtete ja jutuga kaugel kodu- •maal käidud radadel. J.S-gi lasi, kes on huvitatud eesti keelest dele. Selleks kavatseb ta poõletei-puht keeleteaduslikust seisuko- seks aastaks katkestada õpingud ja ^2ist. minna Ühendriikidesse Colorado Põhiliselt võib seda, eesti keele Springs'i treeningule, kus' asub kursust võrrelda ükskõik missugu- Ühendriikide laskurite treeningkes-se teise keele õpetamisega Toronto kus olümpiavõistlejate ettevalmista- Ulikooli raames algastmel. Eelsei- miseks. Ajalehe kirjelduses on mär-' sev kursus algab 8. septembril ja gitud ka, et^tema isa on eesti päritolu- -,1 , , ., . „ kestab 10. aprillini (vaheajaga 5. ga ? R««del, 8. augustil Rock-tantsud dets. kuni 5. jaanuarini). Loengud , Huvitav on siinjuures märkiH. .t Soome Ma as, 276 Main SL (Main a toimuvad P^ma^näPva ia knlma r Danforthl alfltP^ k l R õ toimuvad esmaspäeva ja kolma- kuigi tedavoib pidada parimaks eesti ^ r!nn l« f^^^^ y P«eva ö h M d [k 2 tundi). Mõlemad laskuriks vabas maailmas, ei ole tall^ ® Laup^,16. jkl7.aug.EestiOhyit. semestrid lõpevad eksamitega. Lä- kunagi teatatud ega ka I n t l f . se^d^KoguSuyepäev I gukalender, mis tuli trükist alles tele « l l i l l l l l H juuni lõpuks. ' HARALD RAIGNA KUHU MINNA? ® Teisip., 29. juulil prof.Tlse Lehiste loen^ Tartu CollegeUs algusega k l 19.30. Royal Beach'i jumalateenistusest ja Võidupüha-jaanipäeva siktusssü osavõtjad. Ees, vasakult neljas koguduse esimees Reii Hõbe ja õp. T; Nõmmik Foto — J. Osavõtt kongressis] oli elav, S( mine kongj vähem kui P.E.N. osal tidena luul Karsltedt-abiesimee; Montrealif retär-laeki hingtonist Saksamaall Kongressi päeva ajalii| peegelduse esines tervi^ bariigi prel Weizsäckei] poliitika nu] dadesarvan suhetes võil sakaalustö\| teineteist t( teid vahetal arutles kirj| tänapäeva kirjanik Gi]| PINGELll Järgneval sitlevad ett sed olid \\ meie aastas arutleti täi retseti tulel leidmine lõi se varju mi boliseeridej gunemist a| se ja tulet? masoja saal de tagajärgi õhkkond mis, eriti tl olnud üllatj . raske poliit tähelepanul kirjanike nende abist! sele. Nagu poqlt nend^ kirjas rohk( ühestki teif Prof. Mai Babington| Ülel ai kii vab On oliili võõrkeelte sed raami suurematel eest peanii Londoni Ü| kogu aadrt kataloogid] TheLibrI East Euro] of Löndoi Street. Loi lend. The Brit East Euro]
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 17, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-07-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860717 |
Description
Title | 1986-07-17-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 17.. JUUUL - THURSDAY, JULY 17 „Meie Elu" m, 29 (1897) 196@ ^ Expolesineb ligi sada rühma päe- ~. vas. Enamuses on need amatöörid omal alal ja neid jälgitakse pealiskaudselt, möödaminnes. Kalev-Es-tienr^ e võimlejad aga said rahvamassi heakskiidu osaliseks ja seda pea: miselt sellepärast, et nad olid seni esinenud võimlejatest siiski väga erinevad nii stiililt kui ka dresside poolest. Erilist tähelepanu äratas Marta Bobo, kes on muide neljandal kohal maailma võimlejate ridades. Kalev-Estienne esinemised sattusid kokku Kanada^Nädala ja USA erilise päevaga Expol, mis kestis 29. juunist kuhi 4. juulini. Esinemiste kohaks oli valitud Plaza of Nations, mis oma keskse asukoha tõttu tõmbab kiokku suuri rahvamasse. Esimene esinemine,'3. juunil kellal ajal, oli esinejatele küll rohkem peaprooviks, kuigi väga nauditav vaatlejatele. Ilmselt olid ettevalmistused tehtud tavalisele Javale.Plazä of Nations lava on a^a võimlejate jaDks liiga väike, kuigi soolodega katsetati. Esi- • nemised toimusid põrandal, mida ümbritses vaatlejaskond pea täis-sõõris. 'Nii H l i paramatult esineda suurele osale seljaga publiku poole. Kõik need ettenägemata takistused ja puudused kõrvaldati ja kella 4- ne esinemine algas kindlalt, hoogsalt ja sujuvalt. Samkiti oli saatemuusika mahedam, mis Plaza of Nations laval tavaliselt ei ole. Õleks aga siiski tahtnud kuulda "eesti muusikat, sest erinevus on tänapäeval ikkagi see, mis mõjule pääseb. Esitati nii rütmilist kui ka võistlusvõimlemist, kasutades palle, rõngaid, salle jne. Dressid olid värvirikkad ja vaheldusid tihti. Ainult valged dressid ja pallid ei pääsenud mõjule lubiyalgel tagapõhjal osale vaatle-jaist. Erilist tähelepanu äratasid Marta Bobo soolod põrandal. Lõppstsee-nid olid sedavõrd professionaalsed, et pealtvaatajad ei suutnud oma imestust vaiksena hoida. Rohkelt oli kohale ilmunud ka kohalikke eestr lasi, kes tänu meie koguduste õpetajatele olid aegsasti teadlikud esinemiste aegadest, mida vahendas Expol,, Meie Elu" Vancouveri esindaja. 4. juuli esinemine õnnestus samuti hästi. Rühmas oli 26 tüdrukut ja 3 vanemat- valvajat. Nende hulgas oli 12 eesti noort — Karen.Boyko, Liisa MEIE ELU' esindaja Vancouveris on VALLY JOHANSON {604}684-9911 Võidupüha ja jaanipäeva tähistamise Jumalateenistus Royal Beachis Bovko, Monika Eder, Anette Grot, \ j . . , . J - - i » , Sirje Järvel, Debra Kavchak, EUen Kevadised Peetri koguduse leerinoored. 1. nda, vasakult - praost Andres Taul, Tiia Kristine Pihl, Kristi Kempman. Liisa Lugus, Heli Oder, ^ng"d Laansoo, Anne Mai Pedel, Tiina Maret Pedel, Rita Lillian Lees, Lisa Kai Kaid, õp. Edgar Heinsoo. Taimi Petersoo, Tamara Tambre ja 2. rida - Pia Kori, Jenny Oad, Riina Kindlam, Leigh-Ann Pahapill, dr. Roman Toi, Lena Kristi Pahapill, Särina Westerblom. Vanemateks Corrine Patricia Sepp, IngridKangsepp, Särina Westerblom. 3. rida-Andres Musta, Martin Tarmo Sepp, olid: Evelvn KOOD (iuht1, Elve Anff^roc i v a i - T C W ? * ^ T\Ä^^^..O D«*^,. t r „ : 4 ^ T » — « . - 1 ^ V . . ! . » . i i Evelyn Koop (juht), Kovchak ja Re^et Petersoo. Kalev Estienne esines veel Expol 10 - 12.juulini. Nad olid Expol Ontario Paviljoni kutsel, mille eriliseks päevaks oli 11. juuli. Päev hilj^em, 12. juunil oli Briti eriline päev. Andres Ivar Rass, Eric Korjus, Margus Koop, Peter Vaido Paas, Paul Christopher Timusk. Foto - Lembitu Ristsoo Õpetajate Keskühingu koosolek Eesti Majast, ES Valley^st ja arhiivides ROYAL icPAGE = REALESTÄTE SERVICES LTD. 10,8 asikrilmd K^UaiTkohG Jõ®- kääru juures WeiFsid® Road'i ääjros. Krunt on loodusSikuilt Bm®k®na oma kodu ehitamiseks, mis oleks küllalt kaugel linna probleemSdest ja siiski Sä-enqlss ® Tel. 236-1731 4-kuuse tembrist Lawrenc® ja 'i rajoonis sep>- ÄntoniTniuvert on lootsis des jutustanud „Teatajale" Toronto Eesti Majast, ESTO-Valley projektist ja eesti arhiividest. Ta ütles ajalehele: — Väga palju Kanada eestlaskonna tulevikuprobleeme on seotud Eesti Maja väljaarendamise kavadega. Eesti Maja piiravad juba praegu kõr-gehitused la on nelid, kes pooldavad, et ka Eestimaja ehitataks välja kõrg-majaks korteritega, mis siis -hiljem finantseeriks ka kogu muud eestilist tegevust. Osa soovib praegust Eesti Maja ja eriti selle krunti ära müüa, mille eest juba varem pakuti üle 1 miljoni dollari. Uus eestlaste keskus tuleks siis rajada kusagile Toronto perifeeriasse. Praegune Eesti Maja juhtkond jätkab maja väljaehitamist. Maja finantseerimisega võib tulevikus tulla raskusi, kui kõiki organisatsioone enam ei suudeta käigus hoida. Need vaidlused Eesti Maja tuleviku ümber jätkuvad aga endiselt, — Aga eestlastel on teisigi vaba-õhupiirkondi ja üks projekt"^kavatseb vist isegi alalise eesti kunstimuuseumi loomist uues piirkonnas? — See ESTO-Valley projekt oli algul kuidagi realistlik. Hiljem tekkisid raskused. Piirkond on kuulutatud looduskaitse äiaks, mis takistab sobivate hoonete ehitamist. See Eesti KunS.tide Keskuse ja rea kultuurite- ^Ig^glj gelaste projekt on ilmselt ebarealist- Kuidas jääb'aga siis lugu eesti lik Aga oige^on see, et Torontos on ^^g, , õppeaastaks 1986/7 on meil 0 emas idba jmponeer.v kogu ^^^^ kursust andma prof. eest. kunsti,! Selle paigutamiseks velloSalo, kes on Toronto Ülikooli oleks vajaEesti Majas uks majakord, juu.g, tegutseva Schoolof Continu-ing Studies raames eesti keelt õpetanud juba 1976;a. alates. is june M? Sellenimelisi ästisõnastatud informatsiooni-lehti levitasid balti noored 17. juunil. Kan.ada sõjaohvrite mälestuseks püstitatud kenotäafi juures „Kanadaväljakur' Montrealis. Juba oma sõjajärgsest Montrealiko-gunemise algusest saadik on eestlased koos teiste Balti rahvastega iga juunikuu algupoolel selle kenotäafi juures meenutanud seda musta laupäeva, millal tuhanded nende suguvennad ja -õed vene okupatsiooni võimude ohvriks langesid. Oma siiavotu lõpetas P. Möldre pärja asetamisega kenotäafi jalamile kolme Balti rahvuse nimel. Läti Rahvusliku Föderatsiooni esindaja omas inglis-ja prantsuskeelses kõnes kordas peajoontes Möldre pooh puudutatud asjaolusid, lisades juurde põrutavaid fakte oma isiklikest kogemusist. Külaliskõneleja, föderaalparla-mendi liige Verdunist ja St. Paulist Que), Gilbert Chartrand, tõi tervitusi peaministrilt ja valitsuselt ning äval- 29. juunil toimus Royal Beachi lähedal, maantee 4Q ääres asuva perekond Rein Hõbeda talu avaral õuel jumalateenistus, kuhu palvelisi ol'i tulnud kokku ligidalt ja kaugemalt üle kolmekümne. Jutlustas Jakobi koguduse õpetaja mag. T. Nõmmik ja organistina- akordionil-toimiš E. Welin. Õpetaja oli oma jutluse aluseks valinud Matteuse ev. peatükk 7. 1-5 salmini, mis räägib ,,ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõisteta*'; sidudes oma kõne päeva tähistamisega. Kuna järgmisel päeval oli talu peremehe Jakobi koguduse esimehe Rein Hõbe da sünnipäev, siis ta pa- STOGKHÜLM - Eesti Õpetajate lus laulda „Ta elagu!". das oma poolehoidu ja tunnustust Küüditamisohvrite mälestamise okupatsiooni all vaevlevaile rahvusi-traditsiooni koos pärjapanekuga le. Vastandina mitmete varemate on tänini järjekindlalt äü sees pee- aastate külaliskõnelejate sõnavõttu-tud. • delfe, mis pahatihti piirdusid ainult Tänavuse mälestustalituse avas kulunud sõnakõlksudega ja kompli- Balti Liidu president Peeter Möldre mentidega, ilmutavad nende viimas-informatsiooniküllase ülevaatega te aastate kõnedpõhialikumat olude-sündmustest ja olukordadest, miks tundmist ja neist jojhtuvatest prob- 14. juunit 1941 mälestatakse. Peeter leemidest arusaamist. Möldrel on tulnud lugematuid kprdi |UMALÄTEENISTUS ja väga mitmesuguse kuulajaskonna pärjapanekult siiMuti rongkäigus ees sellest kõneleda, kuid alati on tal. rahvuslippude all iKanadaväljaku olnud mõningaid uusi ja varem-aval- otseses naabruses asiivasse „Maarja, Eesti keel 1 jMiires Teatavasti valiti esimeseks Eesti õppetooli titulaariks Toronto Ülikooli juures dr, Tõnu Parming, kes on erihariduselt sotsioloog. Mitmesugustel kaalutlustel ei otsustatud õppetooli täitmisel keeleteaduse kasuks, nii et ka tulevased küla-damata fakte oma kõnele juurde lisada. Lisaks sellele kasutab ta tabavalt uusi vaatenurki faktide — ka varem-tuntute — esitamisel. Kõik see teeb tema ülevaated kaasakiskuvaks neile, kellele esitatud asjaolud on uudiseks. Nendes aga, kellele 14. juuni sündmused on hästi tuntud, kinnitavad Möldre uudsed väited veendumust, et Bahi rahvastele osaks saanud ülekohut kunagi unustada ei tohi. • Trelle Maailma Kuninganna" katedraali, mis on Rooma Peetri katedraali vä- Keskühingu nõukogu koosolek peeti Roslagenis Väddö rahvaülikooli ruu-liiides teisipäeval, 17. juunil kus samaaegselt olid eesti pedagoogid kogunenud järjekordsele suvekursuse- .Ifi. Olulisematest küsimustest olid kõne all õpetajate rahvusvahelised kontaktid, Keskühingu liikmeskond ja edaspidine tegevus. Kesk- ja kõrgemate koolide õpetajate ülemaailmse liidu FIPESO kongressil Cambrid-ge'is möödunud aasta juulis esindasid eesti õpetajaid Enn Saluveer ja ohan ning Ingrid Ungerson, Ingrid Ungerson valiti kaheks aastaks Liidu juhatusse. Õpetajate ülemaailmse keskorganisatsiooni IFTA kongressil Dakärta:s Senegalis siive! 1965 oi: eesti õpetajaid volitatud esindame Šveitsi prantsuse kee); Kcne;tva:r õpetajate .uniooni presideni ;&an-] Maspere. Nimetatud konsressid :o:- muväd tavaliselt igal aastsl. Ku: Kaugused on võimaldanud, on eesti õpetajate esindus neist alati ka osa \ õ:- nud. .-arutati osavõtmist käesoleval^.: suvel peetavaist rahvusvahelistes: n^upidamistest. seekord Helsineõris Lõpuks teatas õpetaja, et järgmine jumalateenistus peetakse 27. juulil kell 12 k.p. Suttoni kalmistul, mis on ühtlasi ka surnuaiapühana, ja andis sõna J. Saagile. J. Säägi oma kõnes mainis: ,,Sü-dašuve lävel oli jaanipäev, meil rahva armastatuim ja oodatuim püha. Üks kord aastas toimus sel päeval vabas looduses põliste puude all surnuaiapüha jumalateenistus, ligidah ja kaugelt voolasid rahva hulgad oma kodukihelkonna kalmistule, et ükskord viibida külistena nende omaste juures, kes meist surma läbi lahutatud.'" Lõpetades oir.a ;sa.^jipäeva jutu sõnadega- ..iiiU::zii'>c] kodukihelkonna ki',:rdir.-] — ;ce;: leia suudaks KcTi.i.X..*vi«Df mis algasid 5 ^u hiilgava v' " Lõpetades cr.£ ne sõnadei^i. ,. •1 ' Tl ^ hendatud skaalas koopia. Pühakoja (FIPESO) ja Roomas ilFTA). peasissekäigu kohal rippuv loosung. Kevadel ilmus eesti õpetajaid ,,Ravivons notre esperance" — taas- ühendav perioodiline väljaanne elustagem oma lootus — oli nagu ..Bülletään" nr. 34. mis sisaldab pea-määratud antud päeva oikumeenilise le erialaste kirjutiste rohkesti infor-mälestusteenistuse teemaks, kuigi matsiooni eesti õpetajatelt Rootsis ja see suvehooaja jumalateenistuste USA-s. Avaldati tänu ..Bülletääni" sarja motona seal ja ka kiriku sees altari kohal juba mõnda aega oli rippumas olnud. Mälestusteenistus algas Miina Härma ,,Veel kaitse, kange Kaleviga" eesti segakoorilt Ingrid See on üks soove tulevases Eesti Maja. väljaarendamise kavades. Nüüd on loodud ka organisatsioon ülemaailmseiEesti Kunstikogu väljaarendamiseks. — Sa tutvusid siin Bahi Arhiivi tegeyuseg^ ja kogudega. Kanadas on teil siis nüüd kaks arhiivi? — Sellest ei ole midagi. Eesti Majas on arhiiviruumid kitsad ja on Ontario masterite kergejõustiku võistlused viievõistluses peeti laupäeval 12-1 juulil Scarborough' UAmoreaux' CI. spordiväljakul. Masterite viievõistlus koosneb kaugushüppest, odaviskest, 200m jooksust, kettaheitest ja 1500m jooksust. Eesti masteritest võtsid võistlustest osa K. Trei, M. Jaago ja toimetajale Herman Rajamaale. Herman Rajamaa on olnud Keskühingu häälekandja . ..Bülletään" pea- ja tegevtoimetaja 1951. aastast alates ja on seda ülesannet täitnud ilma mingit töötasu saamata, juba Tärki juhatusel ja Karl J. Raudsepa mõned aastad tagasi avaldas ta soovi orelisaatel. Järgnesid eestikeelne sellest ülesandest vabanemiseks, palvus õp. H. Laaneotsalt ja Eesti juhatuse tungival palvel nõustus hümn. Herman Rajamaa veel ühe ..Bülle- Ingliskeelse päevakohase jutluse tääni" numbri toimetama, pidas Läti Kolmainu koguduse õpe- Eesti Õpetajate Keskühingu asutaja, G. Huns. Jutlusele eelnes läti tamisest möödus 6. juunil-35 aastat. Esialgu on ette nähtud kursus V. Kõresaar. Vastavalt oma vanu-algajaile (Elementary Estonian), segruppidele K. Trei saavutas esi-rahvusliku orelimuusikaettekanne J. Teraudsi poolt, ja järgnes lätikeelne palvus samalt õpetajah ning Läti' hümn. •Seda sündmust otsustati tähistada õpetajate kokkutulekuga Stockholmis eeloleval sügisel. uhatus ja revisjonikomisjon valiti umalateenistuse leedu osa algas vanas koosseisus tagasi kuni kalend-mis kestaks kaks semestrit, kusjuures esimese semestri õpperaamatuks oleks Austraalias ilmunud „Estonian ior Beginners". Õppeaastal 1987/8 järgneks sellele teine . u u 1 • rr . n n - u aste (edasijõudnuile), kaugema tu-amuh haa. kui Tartu Collegei hoo- ^^^^^ ^^^^^ ^^j^. nes saab teine^rhiiv abiks olla. Sim Esiteks on vaja näha, kas kur-on teha veel tohutu paliu. Ka meil on . , u: ; i i„u v ..... , \. , J .., 1., , , süstel on kullalt osavõtjaid. Kuna haa kontakt Kanada rnkliku keskar-koha ja võitis kuldmedali. M. Jaago ja V. Kõresaar saavutasid kolmandad kohad ja võitsid pronksmedalid Vihmase ilma tõttu oli spordiväljak muutunud pehmeks ja poriseks, milletõttu tagajärjed olid tagasihoidlikud. Osavõtjad oli 30-ne üm° leedu helitööde ettekandmisega leedu tütarlaste koori, ,,Pavasaris", pooh Ingrid Tärki juhatusel ja Made-leine Rochi orelisaatel, mispeale Montreali Leedu Mees-oktett M. Rochi juhatusel ja orelisaatel esitas riaasta lõpuni: esimees — Henno Kirimäe, abiesimees — Johan Ungerson. sekretär — Paul Laan, välissekretär — Enn Saluveer, abisekretärid — Edith Kotka-Nyman ja Meemo Mäelo, laekur - Marje Tui, ..Bülle-hiiviga, aga meie inimesed on seniajani olnud ettevaatlikud arhiivimaterjalide sinna djeponeerimisel. Puudub täielik selgus ja kindlustunne, mis nende materjalidega võiks edasi juhtuda^ Senini kui need küsimused ei oleselged, kogume materjale edasi omal algatusel ja oma jõuga. : A.H. sedakorda on tegemist nn. arves-tuspunkte andva kursusega(Toron-tos pole niisugust veel olnud), siis seisame täiesti uue olukorra ees. Ülikooli poolt kinnitatud õppeplaani alusel sobiks see kursus peamiselt neile eestlastele, kelle eesti keele oskus oh väga piiratud; prof. Salo arvab, et need, kes juba vabandada kõnelevad, tunneksid lihtsalt iga vust algajaile määratud esimese \ff \ aasta jooksul. Kursusele võib see- - M.Srt vastu oodata teatavat arvu kanada- (Algus esiküljel Möödunud nädala ,,Meie^ Elus'- (nr. 28, lk. 3), artikHs" „Kaheksa medalit Craig Potsepale",.' on sõna .,kuus" kuld- (medali] ees trükikojas' väljalangenud. Palume viga lahkesti. kolm vaimulikku laulu. Leedukeelse lääni" talituse sekretär - Tiiu Nurk. palvuse pidas preester J. Aranaus- arhivaar - Leida Sulg..,Bülletääni" kas. millele järgnes Leedu hümn. toimetaja — Herman Rajamaa (ex Mälestusjumalateenistus lõppes officio). juhatusliikme asemik - preester S. Sileika õnnistuspalvuse- Udo Juuno, Revisjonikomisjon: An-ga ja/ühise Kanada hümni laulmi- ne-Mari Asker, William Grossthal ja sega. Hilda Marand. . : . c . : : ; i a s t , san-r. estuspäe- .E:::nfi[utest, , : L I r l r = lõppes : : : 1919. a. ~:n j.f5:nud kõ-if^ unf i f i : c^n täis rahutust ja sekuset-s: N(r:r inimlik - silm ei suuda veel nada n::ll:ne on tuleviku maailma pale -ä m:llise osa sellest saab. meie paUu^innatanud rahvas kodu-Eest">. Meie rahva mineviku heitlused, oleviku raskused ia tundmata sõdurite hauad kohustavad rfieid. et meie ei tojhi väsida ega ükskõikseks muutuda. Kuigi tõehääl ajutiselt vaikima sunnitakse, kujundab jumal siiski nende suurte ajaloo pöördeliste sündmuste varjus uut paremat maailma. Uuele võidupühale ja ilusamale tulevikule vastu sammudes - kuigi see sünnib läbi ajutiste kaotuste, valude ja pisarate — nõuab uus aeg ja meie rahva õnnelik tulevik kõlbeliselt tugevaid mehi ja naisi, kes pole endid võõrsil moraalselt alla käivitanud. Uus igatsetud vaba kodumaa vajab uue südamega inimesi, kes usuvad eestlusesse ja selle püsimisse, kes Jumalat usaldavad enam kui oma rahutuid südame lööke. Ainult siis ehitame üles eesti kodu, olles nende väärilised, kelle võitlused ja võidud meid kohustavad ja julgustavad!" Pärast aktust palus peremees kiri-kulisi talu elamusse, kus perenaine Selma Hõbe oli katnud eine- ja kohvilaua.- Perenaine mängis helilindilt ööbiku laulu, käo kukkumist ning teisi eesti metslindude laule mis lõi hubase kodumaise olemise. Noorem rahvas lõbutsesid väljas lõkke-tule ääres, kuna vanemad inimesed rändasid oma mõtete ja jutuga kaugel kodu- •maal käidud radadel. J.S-gi lasi, kes on huvitatud eesti keelest dele. Selleks kavatseb ta poõletei-puht keeleteaduslikust seisuko- seks aastaks katkestada õpingud ja ^2ist. minna Ühendriikidesse Colorado Põhiliselt võib seda, eesti keele Springs'i treeningule, kus' asub kursust võrrelda ükskõik missugu- Ühendriikide laskurite treeningkes-se teise keele õpetamisega Toronto kus olümpiavõistlejate ettevalmista- Ulikooli raames algastmel. Eelsei- miseks. Ajalehe kirjelduses on mär-' sev kursus algab 8. septembril ja gitud ka, et^tema isa on eesti päritolu- -,1 , , ., . „ kestab 10. aprillini (vaheajaga 5. ga ? R««del, 8. augustil Rock-tantsud dets. kuni 5. jaanuarini). Loengud , Huvitav on siinjuures märkiH. .t Soome Ma as, 276 Main SL (Main a toimuvad P^ma^näPva ia knlma r Danforthl alfltP^ k l R õ toimuvad esmaspäeva ja kolma- kuigi tedavoib pidada parimaks eesti ^ r!nn l« f^^^^ y P«eva ö h M d [k 2 tundi). Mõlemad laskuriks vabas maailmas, ei ole tall^ ® Laup^,16. jkl7.aug.EestiOhyit. semestrid lõpevad eksamitega. Lä- kunagi teatatud ega ka I n t l f . se^d^KoguSuyepäev I gukalender, mis tuli trükist alles tele « l l i l l l l l H juuni lõpuks. ' HARALD RAIGNA KUHU MINNA? ® Teisip., 29. juulil prof.Tlse Lehiste loen^ Tartu CollegeUs algusega k l 19.30. Royal Beach'i jumalateenistusest ja Võidupüha-jaanipäeva siktusssü osavõtjad. Ees, vasakult neljas koguduse esimees Reii Hõbe ja õp. T; Nõmmik Foto — J. Osavõtt kongressis] oli elav, S( mine kongj vähem kui P.E.N. osal tidena luul Karsltedt-abiesimee; Montrealif retär-laeki hingtonist Saksamaall Kongressi päeva ajalii| peegelduse esines tervi^ bariigi prel Weizsäckei] poliitika nu] dadesarvan suhetes võil sakaalustö\| teineteist t( teid vahetal arutles kirj| tänapäeva kirjanik Gi]| PINGELll Järgneval sitlevad ett sed olid \\ meie aastas arutleti täi retseti tulel leidmine lõi se varju mi boliseeridej gunemist a| se ja tulet? masoja saal de tagajärgi õhkkond mis, eriti tl olnud üllatj . raske poliit tähelepanul kirjanike nende abist! sele. Nagu poqlt nend^ kirjas rohk( ühestki teif Prof. Mai Babington| Ülel ai kii vab On oliili võõrkeelte sed raami suurematel eest peanii Londoni Ü| kogu aadrt kataloogid] TheLibrI East Euro] of Löndoi Street. Loi lend. The Brit East Euro] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-17-04