Meie Elu = Our life, July 17, 1986

              17. JUULli - THURSDAY, jULY 17 „Meae Elu" nr. 29 (1897) 1986
ema
„ME8E ELÖ"^"-
Publishedby Estonian Publishinp Go. Toronto Ltd., Estonian .
HousR.958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Qanada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S, Veidenbaum. Toimetaja New
:V()[XisH.Parniing,473 Liihmann Dr., New^Milford. N.I.,USA.
\ ^ ^ Tel. (201] 262-0773..
• .Mi^if! E l J ' väljaandjaks on Eesli Kirjaslus Kanadas.
Asut A.Weileri algatusel 1950;
..Meie Elu"' toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadyiew :
, Ave.. Torontbl, Ont, M4K 2R6 Canada - Tel.- 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. janeljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.^
. . M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas! a.S43.0Ü.6k.S24.00,
•3 k.$15.00i t USA-sse 1 a, ^47.00. 6 k. S25.00. 3 k, S16.00.
Ülemeremaadesse l a . S52.00, 6 k. S28.0O. 3 k. S18.00: ;
Kiripostiiisa: Kanadas 1 a. S28.50, 6 k. S14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. S33.00; 6 k. S16,50. 3 k. S8.00. Õhuposlilisa üle­meremaadesse:
l a ^ $62.00. 6 k. S31.Ü0. 3 k. Sl5..50. .
• Üksiknumber — 75(J
, Kuuluiu^hinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel ^6.00,
tekstis S5.00,
Aktuaalsel teemal:
mw liiiiiiiiiiiigiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinnsiiiiniiiigfiiiinniiiiiniiiiiiiii^^
0
Nõukogude Liit väikerahvaste
okupeerijana on nagu elevant port­selanipoes.
Kuhu ta sisse tungib,
seal on puru taga ja teistel ei ole
seal enam eluruumi. Selle küsimu­se
tõstatab uuesti ühe grupi eesti
teadlaste „Avalik kiti Eestist",
mis on leidnud publitseerimist
meie pagulasajakirjanduses, Mis
iganes selle kirja sisu taga, see
peegeldab ühte ja järgnevat osa
meie kodumaa anastamisprotsfes-sišt,
mis algas iseseisva Eesti oku­peerimisega
Nõukogude Liidu
Esimeses järjekorras tuli relvas­tatud
okupatsioon. Sellele järgnes
poliitiline võltsing kommunistliku
riigikogu „valimiste" näol. Viibi­matult
järgnes valeriigikogu vale-otsus
Eesli inkorporeerimiseks
Nõukogude Liitu, mis Moskva
poolt suurima „lähku8ega" vastu
võeti. Järgnes NKVD terror eesti
rahva juhtkonna arreteerimiste ja
likvideerimise näol. Järgnes 14.
juunil toimunud massiline küüdi­tamine
(10.000 in.JlNõukogude Lii­tu.
Järgnes eesti kaitseväe välja­vedu
p õ h j a a 1 a d ei e j a h i 1 j e m ra k e n-damine
frondil sakslaste vastu.
Järgnes 1949. a. põllupidajate küü­ditamine.
Järgnes talundite ülevõt­mine
ja kollektiivmajapidamistes^
se inkorporeerimine. °
Võinuk^i arva\ta, et eesti rahva
praktilised kannatused on sellega
lõppenud. Kuid see oli vaid algus
Moskva anastamispbliitikale, mil­le
eesmärgiks on Eesti lõplikuks ja
täielikuks inkorporeerimiseks,
milleks esimesi samme rajas XVI
sajandi lõpul vene isaar Peeter 1.
Peeter rajas „akent" Läänemerele.
Tema tööd lõpetavad nüüd puna­sed
kommunistid, keS| vajavad Lää­nemere
idarannikut vabaks välja­pääsuks
maailmameredele.
Grupi eesti teadlaste avalikus
kirjas välismaale puudutatakse
peamiselt Muuga naftasadama ehi­tamise
kava just idapoole Viimsi
poolsaart Pirita kohale. Ölisadam
tuleks lisaks juba ehitamisel ole­vale
teravfilja hiigelsadamale.
Teadlased arvavad: ,,Juba praegu
kriitilises olukorra^ olevale loo­dusliku
keskkonnale tähendaks
naftasadam uut ja regulaarset saas­tamise
allikat, mille ohjeldamine
oleks täiesti lootusetu.
Meie ei tea siit ilma itäpsüstatud
kavadeta, kas Muuga muutub ai­nult
vene õli eksport^adamaks või
plaanitsetakse siin ka toorõli rafi-neerimist.
Iga operatsioon lisab
omaltpoolt saastamisele juurde.
Suurimat saastamist on karta aga
suure hulga vene tööliste sisseveo
näol, kes vajavad elamuid, toitai­neid
ja palji' muud, mis Tallinnal
anda on. Maapinna, põhjavete ja
isegi õhu saastamise näol on vene
elanikkonna Eestisse asustamisel
suurim oht, mis teeb kodumaise
eestlaskonna vähemusgrupiks.
Grupp eesti teadlasi kirjutab
eda^i: „Nõukogude keskvalitsuse
poolt peale surutav suurkaevan-duste
ja hiidsadamate ehitamine
on tähtis samm Eesti rahvuslikul
kokkusulatamisel Venemaaga. See
protsess on põhiliselt juba teostu­nud
Kirde-Eestis, mille linnad ala­tes
Narvast ja lõpetades Kohtla-
Järvega, samuti rannikuasulad (Sil­lamäe,
Kunda^ Loksa) on kas valda­valt
või suurel määral venestatud.
Eestilise tsooni põhilise tugi­punkti
Kohtla-Järve ja kiiresti ve°
nestuva Tallinna vahel on Rakvere
kqos Lahemaa lobduskaitseajaga.
Toölse fosforiidikaevandusega
seoses on ette nähtud Rakvere
naabrusse 20.000 elanikuga uus
linn. Tallinnast idas kujuneb 10.000
elanikuga, täielikult venestunud
Kallaverega kokkukasvav Muuga
sadamalinn paarikümne tuhande
venekeelse elanikuga ekspansioo-niteguriks
Lahemaa piirkonna as­simileerimisel.
Paldiski on kind­laks
venestamise baasiks.
Avalikus kirjas lisatakse: „Kõi-gele
sellele tuginedes on kavas
käesoleva sajandi lõpuks teostada
Põhja-Eesti suuremate asustuskes-kuste
üleminek venelaste kontrolli
aua, luues praegu veel eksisteeri­vate
eestikeelsete linnade ja ale­vite
industrialiseerimise ja kolo­niseerimise
teel pideva, dominee­rivalt
venekeelse asustusvööndi,
mis hõlmab vähemalt kolm viien­dikku
Eesti territooriumi asukaist.
See tähendaks Eestimaa taielik­ku
assimileerimist Venemaa koos-
• seisu.
Oli suur ajjalooline eksitus, kui
elevant portselanipoodi sattus. On
ammugi aeg, et elevant sealt välja
aetakse.kui õigus ka väikerahvaste
•s saiu tooQ 1,7 miljonit mus­ta
teistest Aafrika riikidest Neist
1,2 miljonit tulid illegaalselt. LAv-s
on professionaalseid musti-naisi
rohkem kui kogu Aafrikas. LAV
annab 40% kogu Aafrika tööstus
produktsioonist ja 45% kaevandus­test
LAV annab 60% kogu Aafrika
rauatoodangust ja 60% elektrijõust
LAV on isemajandav riik, pegje
energia — 90% ulatuses.
LAV üldpinnast on ainult 12%
põllumajanduseks kõlbulik. LAV
on üks kuuest Aafrika riigist, mis
eksporteerib toiduaineid.
PRAEGUSEST OLUKORRAST '
Valitsuse informatsioonibülletään
teatab 20. juunil, 1986, -muuseas:
„Hädakaitse olukorra väljakuuluta-niise
vajadus oli pealesunnitud. Sise-riigilised
rahutused ja välismaade
protestid on paratamatud järeldused.
• Mitmelt poolt saadud etteheited, ata-'
kidja sanktsioonid, mida USA Kong­ress
ipii agaralt nõudis, näisid olevat
plaanitsetud ätakk, määratud 16.
juuni kuupäevaks, mille kohta ANC
(African National Congress) oliväl-jakuulutanud-
SEE SAAB OLEMA'
VÕIMSAIM RAHVADEMON-STRATSIOON,
MIS SURUB VA­LITSEVA
KLASSI PÕLVEDELE!
Peab järeldama, et mõned grupid ja
organisatsioonid Läänes o'n aimama­tult
rakendunud edutama nõukogu-de-
stiili 'rahvuslik-demokraatlikku
revolutsiooni', selle asemel et toeta­da
diskussiooni ja kokkulepet. ANG
eesmärk (nende oma väljendid) on
'kapitalistliku süsteemi' ja'imperial­istlike
sidemete' purustamine, mis
paratamatult toob kaasa kiiresti laie­neva
tööpuuduse, vaesustamise, toi­dupuuduse
ja mässe korra vastu —
kõik kalkuleeritud revolutsiooni juh­tide
poolt; et kehtivat korda laostada.
Riigi president ütles oma kõnes
muuseas (hädakaitse korra kehtes­tamisel):
M A TAHAKS AUSALT JA
TÕEMEELI VÄLISMAAILMALE
ÜTELDA - MEIE KÕIK-OLEME
NÄINUD, MIS JUHTUS ANGOO-LAS,
VIETNAMIS, KAMBODŽAS,
NIKARAAGUAS, AFGANISTANIS
JA IRAANIS. MEIE, SIIN, EI TOHI
LUBADA OMA 300-aastase PÄRI­MUSE
TOOMIST KAOSE jA HÄ­VINGU
ALTARILE!
LAV valitsust süüdistatakse vaen­laste
poolt, et valitsus takistab.läbi­rääkimisi
teiste Lõuna-Aafrika grup-'
pidega. See pole oige. Kuid sisukat
dialoogi saab pidada osalistega, kes
jagavad ühist soovi — otsida ja leida
kokkulepe. Kui aga üks osaline vajab
läbirääkimisi vaid 'võimu ülekand­miseks'
ja'ävalikult propageerib kor­ralagedust
ja seaduserikkumisi ning
kasutab vägivalda, et oma eesmärke
saavutada — siis tekkinud anarhili­ses
olukorras dialoog on võimatu.
Sellises olukorras pole valitsusel
teist teed kui taastada stabiilsus, et
kujundada rahulikku meeleolu dia­loogi
läbivnmiseks.
KUI LÄÄS TAHAB TÕSISELT
LEIDA LAHENDUST LÄBIRÄÄ-
KI MISTE TEEL, SIIS TA PEAKS
AVALDAMA SURVET RADIKAA­LIDELE,
MIS PRAEGU JA ALATI
ON MINEERINUD TOELIST DIA­LOOGI,
JA PÜÜDNUD VÕIMU
HAARATA IDEOLOOGILISEPRO-PAGANDAJA
REVOLUTSIOONI­LISE
VÄGIVALLA ABIL
TORONTO EESn ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
iCinnisvara laenud 9,50%
biklikud laenud alates 11,00%
9nformatsiooniks helestage
465-4659
Fank avatud esmasp.-rQede 10:00-3:00
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
CD
Kas see pole tõbi, mis vallutanud
Lääne meedia, mis omakorda on õhu­tanud
Lääne 'eliiti' jooksujalu hävi­tama
üht riiki ja sealset 24,6 miljoni­list
elanikkonda, sundima vihma kä­est
räästa alla? Kindlasti veel palju
hullemat!
Amokijooksjale ei saa midagi sele­tada,
nad ei kuula, kedagi. Amoki­jooksjale
pole mõtet seletada, et LAV
ei ole maailma kõige ebaiuimlikum
valitsus, vaid ETIOOPIA, siinjuures
nimetamata,,paradiislikku" Nõuko­gude
Liitu. On päris asjatu kergitada
cüsimus, kas see hüplev mustade
mass, mida me televisioonikaameras
näinud oleme — kas see on võimeline
mõistma demokraatiat ja küps riiki
valitsema - ning selleks meilt kõigilt
toetust ja kiitust saama?
Kolme kuu jooksul on LAV-s 284
musta tapetud teiste mustade- 'kom-raädide'
poolt. Neist 172 barbaarse
'krae' (ohvri käed seotud tagaseljale,
ümber kaela autokumm, täidetud
petrooliga ja süüdatud], nieetodil.
Nüüd olla avastatud, et diiseloliga
täidetud kumm põleb palju aeglase­malt,
petrool tapab liiga kiirelt.
Selle massi juhid tulevad koha­pealsetest
kirikutest, kuid peamiselt
ikkagi ANC-st [African National
Congress), mis pole üldse LAV orga­nisatsioon,
vaid üleaafrikaline
ühing, millise salajased tihedad side-,
med Nõukogude Liiduga.on vaielda­matud.
Lõuna-Aafrika marksistliku dikta-tuurriigi
tulevik on projekteei||itud.
Valik on tehtud. : j
H. RIGA
Tshernobõli järelkajad
Toidunappus Eestis, kordus
õppuslased Ukrainasse
STOCKHOLM — Eestist saabunud kõige värskemate andmete ko­haselt
on Tshernobõli katastroof põhjustanud järjekordse toiduaine­te
nappuse. See oleneb muidugi sellest, et Eestist viiakse suuri kvan­tumeid
toiduaineid Ukrainasse, katastroofipiirkonda, kus radio»
aktiivsus oli pärast õnnetust eriti tugev.
<IIIISillilillIilllliili9illliillliilllilil)lilllli!il{
j
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärahdused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas j
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-selle
pealkirja all kirjutab „Ee§ti miseks. - Eesti Maja, 958 Broad-
Päeyalehes" juhtkirja kohal KLA view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
isiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniminiiiiiniiiitHiiiiiiiniiiii^i^iiiiiiiiiiB
Ostuhi^viSssteipalume helistada 266-5019 voi 444-6405.
3736 St CõairÄve. East, Scarb©rough,OntanoMlM1T7
iva:
ja 11-5
ROYÄL LEmGEi
ESTATE SERVICES LTD.,
32i t^ooc® Ävenu©, To^omt®
TQI. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
aga
,,Läänemaailmas kestab jaht ini­mestele,
keda süüdistatakse roima­des
ühenduses möödunud maailma­sõjaga.
Neli aastakümmet hiljem lei­takse
nüüd juba raugastunud süüd­lasi,
seatakse kohtu ette ja mõistetak­se
surma või sunnitööle.
Kui traditsioonilise ,, vana" õiguse
järgi isegi mõrvad aegusid 20 aasta,
möödudes, siis Teine maailmasõda .
muutis selle reegU: sõjaaegsed roi­mad
on aegumatud. Need, mida teos­tas
sõja kaotaja ja temaga koos tööta­nud
teised rahvad ja inimesed.
Need, kestulevikus sõda^peavad,
peavad meeles pidama sed^, et kao­tamine
on kardetav. Nii juhtidele-käsuandjatele
kui ka nende käskude
täitjaile.
Iseasi on võitjatega. Need ei soori­ta
sõjaroimasid ja kui ka põhjust
oleks neid süüdistada/siis ei seata
kedagi kohtu ette. Isegi siis mitte, kui
ohvrite arv seda põhjustaks.
Sellel poolel on eriti kergeh pääse­nud
sõjaaegne läänedemokraatiate
liitlane N.' Lirt, millise roimai on
nüüd teada, kuid millistest ei peeta
sündsaks rääkida. j '
Nürnbergi kohus jättis poola'o}|-
vitsr de massmõrva Katbnis üles
võtmata, kui selgus et kümmetuhat
poolakat ei olnud mitte hukatud-sakslaste,
vaid lääne enda liitlase N.
Liidu poolt.
Kui siis hiljem on päevavalgele
tulnud rohkeid taolisi mõrvu ja terve­te
rahvaste hävitusaktsioone küüdi­tamiste
kaudu ebainimlikesse tingi­mustesse,
siis ei ole ka see suutnud
suuremat erutada läänemaailma ava­likkust,
milline ei ole harjunud ohvri­te
arvuga paarikümne miljoni huk­kunu
klassist, kes ei olnud otsesed
sõjategevuse, vaid julma poliitika
ohvrid.
Nende roimade teostajate nimekir­jad
ei leidu Ühendatud Rahvaste ar-iwTTa<
»g»<vgaa<H=i><»aiP<><ii&Q<B>ocii>oaJ&o^
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUUaiSTIDEGÄ
K. Päts - 1918.
huvides, sest roimarlike 'käskude
täitjaid on kaitsnud käskusid andnud
roimarlik režiim. Nii ei s'aa keegi
kontrollida T^eka, NKVD j t. sama
liikiametliku terrori teostajate amet­nike
nimistuid, kui küll ohvrite ni­mistuid
on teatud ulatuses siiski"
koostatud. Nii nagu näiteks Baltiku­mi
küüditusohvrite osas.
Need nimekirjad kõnelevad karis­tama
jäänud roimast. Kas ei ole sa­mal
ajal vastuokslik, et nende karis­tamatute
roimade sooritajad nüüd
äkki on need, ausad kannatajad, kes
pakuvad USA-le, Austraaliale, Ka-nadale
ja teistele läänedsmokraatia-tele
nimekirju ,,sõjaroimaritest" ja'
juurdekuuluvat ,,tõendmaterjali",
mis peamiselt on Ruunatud nõuko­gude
režiimi ja okupatsioonide vas­taste
vastu.
Põhimõte nõukogude poolel on
see.et hävituspataljonlaste terror oli
„kangelaslik", need aga, kes hävitus-pataljonlaste.
ja parašiltistide vastu
relvaga välja astusid, aga ,,bandii­did"
ja ,,roimarid".
Paistab, et läänemaailmas, kus
näiteks Baltikumi vabadusvõitlusest
okupantide vastu vaevalt kellelgi
aimu on, võetakse kriitikata omaks
nõukogude ajalookirjeldus. Oli ju
Stalin siiski liitlane."
Näiteks rikkus kiirgus ära suurel
hulgal ladudes hoitavaid toiduaineid
(välja arvatud konservid), aiasaadu-sed
ja liha, kuna sead-veised on söö­nud
radioaktiivset rohtu. Vastavalt
sellele on rikutud ka piim ja piima­tooted
nagu või ja juust. Piirkonda
püütakse muidugi saneerida, kuid
see võtab aega, sest tegemist on tohu­tute
aladega. On isegi esitatud teooria,
mille kohaselt Tšernobõli lähim piir-,
kond jääb aastakümneteks ,,kõr­beks",
kus ei saa esineda mingit nor­maalset
elu.
Nimetatud toiduaineid peab nüüd
okup. Eesti,,vennalikus vaimus" ja
oma kõhu arvel asendama. Kuulda­vasti
läheb nüüd ka endisest palju
^rohkem kala katastroofialadele. A i ­nus
toiduaine, mis pole ,,defitsiidis"
. on nagu tavaliselt leih— seda on alati
jätkuvalt.
ÖISED PÕRUTUSED USTELE
Kuid äärepealt hullemaks peetak­se
seda, et okup. Eestis on tagasi,
kunagised NKVD-Ukud öised põru-tamised
uksele. Tegemist pole siiski
otsese küüditamisega, vaid kordus-õppuslaste
kinninabimisega, kuna
ametivõimud on avastanud, et peat-.
selt kordusõppusele siirduvad me­hed
püüavad end igal võimalikul vii­sil
sellest välja viilida. Miks?
Nimeh on tulnud välja, et vene
' sõjaväevõimud on sundinud eesti
I kordusõppuslasi töödele radioaktiiv­setele
aladele Tšernobõlis. Kuna te-
Kasulik teada
Seadused ei sunni
\: kaupa vahetama
Tarbijad tihti ei tea, et ei ole seadu­si,
mis sunnivad firmasid pakkuma
tagatisi (,,warranties"), vahetusi
(,,exGhanges") või andma raha tagasi
(,,refund"), kui kaup ei sobi. See kõik
oleneb tööstuste ja äride tahtest.
Enne ostu on soovitav küsitleda äri
, sellekohast müügiteenindust ja luge­da
tööstuse voldikuid. Tagasimaksu
tagatis peab olema kirjalik.
Üldinformatsiooni tarbimisküsi-mustes
on saadaval Tarbijate infor-matsioonikeskusest
(,,Consumer In­formation
Centre"), 555 Yonge
Street, Toronto, M7A 2H6. Telefon:
(416) 963-1111.
Ontario elanikud, kelle telefoni
kood on 807, võivad helistada seda
numbrit ilma maksuta (,,collect").
Maksuvaba (,,toll free") number
oh veel: 1-800-268-1142.
Paljud firmad võtavad raha juba
selle eest, et nad saadavad välja sea­deldiste
parandaja, s.t. lihtsalt tee-
, ninduse eest, ilma et tööd oleks veel
' tehtud. See teenindusmaks (,,service
charge") võib oleneda ka sõidu pik-
' kusest ja ajast. Enne parandaja kut­sumist
on soovitav küsida, kui suur
on teenindusmaks.
Mitmed firmad toodavad või müü­vad
mitmet liiki seadeldisi mitme
kaubamärgi (,,brand name") all, mis
võib tekitada segadusi.
The Canadian Electronic and Ap-pHance
Service Association (Kanada
elektroonika ja seadeldiste teenindu­se
ühing), aadressiga: P.O. Box 157,
Don Mills, Ontario, M3C2S2, saadab
tasuta voldiku, mis selgitab millised
firmad on ühenduses milliste kauba­märkidega.
Samuti on neil voldik seadeldiste
parandamise üle.
gemist on tõeliselt ohtliku ettevqtte-ga,
siis katsutakse kordusõppustest
kuidagi pääseda. Ja sellest teadlikud
sõjaväevõimud saadavadki kohale
patrullid, kes ööseti unelt üles aetud
kordusõpuslased vägisi ära viivad.
Sest kui kord juba ollakse kasarmu­tes,
on pääsemine näiteks oma kaas­maalasist
arstide haigetõendite varal
hoopis raskem, ja .punaarmees ju
streike ega tõrkumist ei esine...
Tšernobõl on ka põhjuseks, miks
sel suvel ei korraldata okupeeritud
kodumaal ühtki pioneerilaagrit. Ja
samuti on pandud kinni uute korteri­te
jaotamine, kuigi seniajani pole
okupeeritud Eestisse saabunud Uk­rainast
kuigi palju evakueerituid.
Kuid neid võib veel tulla, arvavad
pessimistlikumad eestlased, ja sel
juhul võib vabalt olla tegemist tuhan­dete
inimestega, kes siis veelgi enam
vähendaksid eestlaste osatähtsust
oma kodumaal.
EPL/H
NADALAKROONIKA
PENANG, MALAIAS - Poodi 2
austraallast, keda süüdistati ui­mastavate
ainetega kaubitsemises.
Nende vanemate palvel Austraalia
peaminister palus Malaia peami­nistrit
anda meestele armu ja nad
maalt välja saata. Peaminister
keeldus. Ta märkis, et rohkem kui
40 malaialaston narkootiliste aine­tega
äritsemise pärast surma mõis­tetud.
Ta ei saavat erandit teha
austraallastele.
WASHINGTON - Maailmapan-ga
informatsiooni kohaselt oi'i pank
jaganud toetust puuduses olevatele
riikidele 17 miljard dollarit möö­dunud
aruandeaastal. Toetuse and­mine
on piiratud nendele riikidele,
kes kavatsevad oma riigimajiandust
kindlamale alusele seada. Maail­mapanga
liikmeiks on 150 riiki.
Viimasena astus panga liikmeks
Poola. Pank laenab raha tavaliselt
intressiga 8,5% aastas. Vaesemad
riigid saavad laenu kuni 50 aasta
peale, intressiga 1%, rikkamate rah­vaste
arveL Järgimisel eelarveaas­tal
Maailmapank kavatseb reser­veerida
puuduses olevate riikide
majanduse parandamiseks laenu­dena
kuni S15 miljardit
OTTAWA - Uks aasta on möö--
dunud sellest.kui Brian Mulroney
moodustas Ottawas konservatiivi­de
partei populaarse valitsuse.
Nüüd see populaarsus on „kulunud
ära" ja valiitiistel kaotanud libe­raalide
partei on võitnud juurde
populaarsust Populaarsuse kaota­mise
põhjusteks loetakse valitsuse
mitmeid tagasilööke välispoliitili­sel
alaL Kokkulepe vabakauban­duse
arendamiseks USA ja Kanada
vahel leiab vastuseismist mitmete
ringkondade poolt USA-s ja Kana­das.
Seadus pornograafia levitami­se
pidurdamiseks Kanadas on too­nud
esile mitmekülgse poleemika.
Lubadused vähendada Kanada vä-lisvõlga,
inflatsiooni ja töötatöölis-te
arvu uute töökohtade loomisega
ei ole rahuldanud opositsioonipar­teisid.
Mulroney ise on valitsenud
maad liiga „presidentlikulfS on
elanud liiga luksuslikult ning kulu­tanud
üleliigselt palju maksumaks­jate
raha.
Mulroney ise^on arvamisel, et
kõiges on süüdi valitsus, kes ei ole
oma tööd teinud lootuste kohaselt
Ta kujundas valitsuse ümber, et uut
aastat alustada uute jõududega
ning taastada valitsuse kadumaläi­nud
populaarsus..
>
Meie Elu" nr.
E
Vancouvor 01
da ilusaim linn.
üllatav loominj
tippudega nagi
seda linna tuuli
huvitavad
õhk ja eelkõige
Uurisin Toron
matut põhjaliki
vaade perekonc
mind jahmataml
näitus oma alla \ l
rongid, kus vej
edasi tagasi. Liij
täis. Ei saa v
Montreali maail
esimesel päeval
neks tünniks ji|
meid juhib Get
muide on Expo|
seotud kuni 13.
lel seekord on v|
Läbides poavij
on esimene, midij
red ehitused, na
ühtlases vormiril
ja isegi istutalui
värvide kooskõll
rast oli mõnes
labi^ga.
Meie ei jäta üh
Kanada valiti
kilomeetri piki
kuna reklameei
vat etendust. Vi
kerkis Trudeau
rahadega. 01iin|
mas kui saime
seistes vaatamd
esinevat näitlejaj
oli kiltsus-kaltsi
kure kostüümis]
karu olema. Tal
aga uksel öeldi,
kellele see etei
ehitusel on teh
Lootes paremat,!
Teine etenduf
lärmis ja trummi
nähtud Kanadil
maad ja melsa^
tähtsate meeste
sid. Noh, kõrva(
väsinud,kuiseil(
labürindist pääs|
Ja paremat oi
sus pakkuda?!
Õues aga naei
mides ,,mounle(
politseinikud, k(
lik mälestuseks
Ameerika pa^
tud teaduse ah
surelik ka palju
video-kino aga!
ulja nooruse teg)
neid näitsikuid,
va sobiva muusil
erietenduse kah
liseh pisilt, koi
tukiga näitusn
Elektririkke lõltl
.ja jättis poisid
vanemad alla a|
kestis kolm tundi
jooksid nad ti
ajakirjanikud n(
nud kuri, et pääs|
aga poisid said
Nõukogude L|
tas külastajaid li
astronaudiga. Eil
kas oli kohale toll
seesmine üleseli
shütistid ja lenn|
gutuses, isegi vt
kogumiseks, mi(
jonil polnud. Sö|
du lugedes oli
kallim. Suutäis
<g|l—H —II—III
üLLEi
El
Avatud: