Meie Elu = Our life, April 25, 1985

              2 NELJAPÄEVAL, 2S.APRILLIL - ™URSDAY,, A F R I L 2S „Meie E l u " nr. 17 (1834) 198S
LUGEJA KIRJUTAB
ta
Published by Estonian Publishing Co, Toronto Ltd., Estonian
House,958 Bröadyiew Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M 4 K 2R6
tel.466-0951 • '
loimetajad: H . Rebana ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., l % w M i l f o r d , N . I . , U S AT
Tel. (201) 262-0771.
,,Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A . Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" avaläah .medBmi
oma hige^ate tnõUeavaldusi — fca
neid mis eiuhtu üL]al(>he seisukoha
tadega. Palume kiriutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi»
quse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
,.Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M 4 K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 h m .—
5 P.1M esmasp. ja neljap. k l . 9 h m . ~ 8 õ.,iaup, k l 0 hm.-t p-l.
, , M E I E ELU''tellimishinnad: Kanadas 1 a. MO.OO, 6k.S2^
3 k. S 1 5 . 5 0 . USA-sse (USS) 1. a. S44.00, 6 k . ^25.00, 3 k. $17.00.
Ülemeremaadesse - 1 a. S48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripoštilisa Kanadas: 1 a. 128.50, 6 k. ^14.25. iCiri- ja
õhupostilip ÜSA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
üksiknumber - 75e
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel 1 5 . 5 0 ,
tekstis $ 5 . 0 0 , kuulutuste küljel $4.75.
. 1
lllillilllilliill)l!llllli)llill)llt)l|llili9lllll)liillliili)llllll)lllil))^
Mis on
meie kirikus?
Eesti pagulaspõlve kirikuelus, na­gu
teisteski eluavaldustes, on olnud,
kahjuks, ka mitmeid nähteid ja aru­saamatusi
Torontost Chicagoni ja
Vancouverist kuni Austraaliani,
Kõiki neid raskusi on püütud ületada
kristlikus vaimus ja kehtiva EELK
põhimäärustiku raames. Nüüd aga
oli veidi kummaline tunne lugeda
..Meie E l u " nr. 12,1985:.,iPraost Ru­dolf
Reinaru andis üle Helmut Rüd-mikule,
luteri kiriku õpetaja vormi
kandmise õiguse piiskopi ülesandel
ja ... piiskopi loa jutlustamiseks
luteri kirikus."
EELK kogudustes on hingekarjas-te
ehk õpetajate-jutlustajate ametiga
seotudkindel kord.
. E E L K põhimäärus 2. peatükk #8.
ütleb:
Õpetajaametisse võib kinnitada
kõrgema usuteadusliku haridusega
isikuid, kes on õiendanud vastavad
eksamid konsistooriumis ja lõpeta­nud
prooviaasta. ning keda peapiis­kop
selle järele on tunnustanud kõlb­likuks
õpetajaameti pidamiseks. ,
; ^8. peatükk #41. puijikt 7] kinnitab:
Konsistooriumi võimkonda kuu-"
lub õpetajate eksamikorra ja proovi­aasta
korralduse kinnitamine pea­piiskopi
ettepanekul ja õpetajaameti
kandidaatide eksamineerimine jut­lustamise
ja õpetajaameti' õiguste
saamiseks.
Ja 15. peatükk #97. määrab:
Õpetaja ametiriideiks on: villane
või siidist lai must kirikukuub [ta-laar).
ettepoole rippuvate otstega val­ge
kaelaside, rinnal kantav hõbedast
ametirist ja sametist peakate, mida
ainult väljas kantakse. Ordinatsiooni
puhul paneb ordineerija ordinandile
ametiristi rinnale.
Alles peale ordinatsiooni on vää­riliseks
tunnistatud õpetaja õigusta­tud
ja kohustatud kandma ametitali-tustel
..vormiriietust"..
Allakirjutanu ei ole veel kunagi
kuulnud, ega kusagilt lugenud,et Hel­mut
Rüdmik oleks E E L K põhimää­rustes
ettenähtud eeltingimusi kül­laldaselt
täitnud Ja vääriline luteri-
<inku õpetaja ametiriietuse kandmi-
<s ja luteri kirikutes pühalikuks
lustamiseks.
TEADAANNE
KANADA EESTLASTELE
se
ju
P A U L ROHUNURM
Kui Karl Marx kommuipismi ma­nifestatsiooni
järel i^äägiti „ük§
tont käib ümber Euroopa — kom-muuismi
tont", siis nüüd see tont
on saanud inimese kuju. Afganista­ni
tsiviilelanike vastu peetav sõda,
rahva ülestõWu mahasurumine
Poolas, Korea reisilennuki allatu-listamine,
inimõiguslaste vangista-mised
Balti riikides, viimas­tes
status quo vägivaldne säili­tamine
ja majanduse ekspluatee­rimine,
kodumaa militariseerimi-ne
— räägivad hoopis muust kui
rahuarmastusest. Juristist luteri-usu
pastorina olen veendunud, et
ülemaailmne sõja oht ning hirm
enese ja laste tuleviku, nende
vaimse palge pärast johtub kurju­sest,
mis on seadustes.
Viimaseid kasutatakse relvana
rahvaste vabaduspüüdluste maha­surumisel.
Kurjust toitvaks pim-naseks
on marksistlik-leninist-lik
ideoloogia, mis mitte ammu
on võimaldanud toime panna enne­kuulmatuid
roimi inimkonna vas­tu.
Seda tehakse ka praegu, näiteks
eelnimcftatud sõjalistes ja vägival-laaktsioonides
võõrastes maades,
aga samuti oma maal.!Seal, kus Ju­malale
}aP|iiblile ei anta tunnustust,
ei lasta riigivalitsemisel ja pere­konnaelu
korraldamisel kaasa rää­kida,
kus ristiusk on kuulutatud
igandiks ning juurdepääs ristiusu
tõdedele ja Tõe tundmisele ametli­kult
keelatud, valitseb paratama­tult
kurjus.
Kurjus ongi see, kui e l l a s t a Ju­mala
seaduste järg^i enese ja pere­konnaelu
vabalt korraldac^ä. Samal
ajal sünnitakse vägisi omaks võtma
võõraid ja vastumeelseid kombeid,
loobuma armsast ja õigeks peetud
eluviisist. Kurjus meie maal kas­vab
päev-päevalt ja on saanud iga­päevaseks
nn.norih£|alseks elu osa­duseks,
mida kurjuseks enam ei
peeta, ei mõisteta: S^da isegi mitte
kirikuringkonnas. Ühe suuremate
valede muutmisega tõdedeks on
inimeste teadvus väärastunud ja
kurdistunud sedavõrd, et isegi tap­mist
ei peeta kuriteoks kui seda
SQoritatakse partei, riigi, revolut­siooni
nimel. Teisiti pole võimalik
seletada Korea reisilennuki allatu-listanud
piloodi näitamist telekraa-nii
kangelasena, või 7.11.83 võetud
intervjuu endiselt KGB töötajalt,
kes kiitles televaatajate ees: „ini-mese
likvideerimine oli kui oleks
lutika seinal tapnud 4 - vastik". Mi­da
küll taotletakse telemängufilmi­ga
,,20. detsember"? Kas|'tõesti ter­rori
õigustamist. Sõnu kurjus",
„ p a t t " ja „ülekohus" kuuleb üha
harvem inimeste suust, mis tunnis­tab
ükskõiksusest nendesse üHas-tesse
eetilistesse tõeksipldamistes-se
suhtumisel. Pole midagi imesta­da
selle asemel, et kuritegu huk­ka
mõista, suhtutakse sellesse ko­guni
soosivalt.
Et see tõesti nõnda on, esitan
kõneluse ateistist riigivõimu esin-
A: Oma jutluses mainisite Korea
reisilennuki hukkumise juhturait.
Mispärast?
T: Korea reisilennuki allatulis-tamisest
Nõukogude Liidu poolt
rääkisin ühenduses Jumala käsuga,
mis keelab tapmise. Nõukogude
Liidu vaen lääne maailma vastu ei
õigusta nõukogude kodakondsusse
mittekuuluvate inimeste tapmist,
liiatigi rahuaja tingimustes. See
roim ei mahu miirai arvates ka mitte
nn. ideoloogilise võitluse koitsept-siooni,
mida ateistlik Nõukogude
Venemaa peab kristliku lääne­maailma
vastu. Evangeelium teata­vasti
^ s e b ligimest armastada ja
armastada, ka vaenlast. M i s parata,
olen kasvanud ristiusu ^vaimus ja
tões.
A: Nõukogude L i i d u valitsus an­dis
seletuse ja. vabandas inimelude
hukkumise pärast. Mispärast Teil
oli vaja sellest üldse rääkida?
T: Kirikuõpetajana kuulutan Ju­mala
sõna. Tõel on selles keskne
koht. Minuülesandeks on tuua i n i ­mesed
tõe tundmisele, osutama
puudustele ja väärnähtustele, s.o.
kõigele, mis pole kooskõlas Jumala
sõna ja seadustega. Korea reisilen­nuki
allatulistamine kohustab huk­ka
mõistma. Kui seda ei tehta, või­vad
järgneda veelhirmsamad k u r i ­teod.
Kes võiks meie maal seda
hukka mõista peale Kiriku?
A: Usuelu Nõukokude Liidus on
regleeritud seadustega. Kas tunne­te
neid?
T: Põhiseaduse järgi K i r i k on la­hutatud
riigist. Minu arusaamise
järele peaks K i r i k olema täielikult
iseseisev. Tegelikult on see pettus.
Riik on vabanenud kõikidest ko­hustustest,
aga säilitanud õigused
K i r i k u elusse vahele segamiseks,
kontrolliks. Ta teostab seda varja­tult
oma salateenistust kaudu. Rah­vale
e i ole see teada. Usuelu re­guleerivad
seadused on ebaõigla­sed.
Need anti revolutsiooni käigus
vana tsiviilisatsiooni purustamise
Vaimus, diktatuuri tingimustes,
kusjuures kristlaste huvisid täieli­kult
ignoreeriti. Selle järele kogu
usuelu suruti kirikumüüride vahe­le,
Evangeeliumi on võimalik kuu­lutada
ainult kirikukantslist. Kui
ateistid räägivad usuvabadusest,
siis on see kõige inetum vale. M i s
vabadus see on, kui seniajani pole
lubatud trükkida P i i b l e id ja laulu­raamatuid,
isegi mitte M . Lutheri
500. aasta juubelisünnipäevaks.
Brošüür „EELK tänapäeval" ja aja­k
i r i on pigem ateistlik (des)infor-matsioon,
kui elav Jumala sõna.
Needki kättesaadavad väga vähes­tele.
Kas Te ka teate,kuidas rahvas
Jumala sõna järele januneb? Ollak­se
valmis maksina mistahes hinda,
et omandada Piiblit. Häbiplekiks
Nõukogude riigile ja ateismile on
aga seadus laste usulise kasvatuse
keelamise kohta. Keeld tähendab
seda, et meie lapsed kasvatatakse
lahus minevikust ja neile õpetatak­se
valet tõe asemel. Laps ei oska
ega suuda tõde valest eraldada ning
tõepärase informatsiooni puudu­misel
ka kasvab teadmatuses. Selle
tagajärjeks on vaimne piiratus. Te­mast
saab nn.nõukogude inimene,
kelle ainsaks ideaaliks on e lu kõige
madalamas materiaalses sfääris
vaimueluta, tahteta ja soovideta
kõrgemateks aadeteks, vabadu-seks.
Ateismi poolt sooritatav kuri­tegu
pole millegagi võrreldav. Ko­rea
reisilennuki allatulistamine on
selle kõrval tühine eksimus. Oleks
meie maal vabadus selleski ulatu­ses,
mis Saksa Demokraatlikus Va­bariigis.
K u i o l in veel Puškini k i r i ­ku
pastoriks, saadeti kasti täis Piib­leid,
mis o l id muretsetud ja Nõuko­gude
L i i tu toimetatud Saksa Demo­kraatlikust
VabariigisL Seal, räägi­takse,
olevat Piibleid raamatia-kauplustes
vabalt müüa.
A: Nõukogude kodanikuna peate
alluma ka nõukogude seadustele.
Mispärast Teie ei taha seds teha?
E. SOOSÄR, C A
Chartered Accountant
Siiiiite 1802,181 Univeirsity Ave., Tomnto/Ontairb, [Vi5H3M
Tel 864-0099
ers Drug Märt Momingside Ma!!
Pirescriptions • Patient Record Systeni for Senior CitBZ@in
We deliverO Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 Rflorningside Ave, West Hill, Ont. M1E 3E6-TEL (416) 281-300Ö
T: Tundkem ennast M a r t i n Lutheri
sõnu kasutades „tullehetdetüna ja
peajao lühemaks tehtuna," s.t.
omal nahal tunda saanud ateismi
kurjust. Puškini k i r i k o l i heaks koo-.
Uks. Seal nägin,missugune julm
kontroll valitseb usu ja koguduse
elu üle. Algul püüdsin sellele min­git
mõistusepärast seletust leida.
Aga kui hakati näilikke kirikuröö-vimisi
toime panema, usklikke
põhjuseta ülekuulamistega ja vale-süüdistustega
kimbutama — ei või­nud
jääda ükskõikseks pealtvaata­jaks.
K u i Eestisse tagasi tulin, leidsin
eest samasuguse inimvihkajaliku
atmosfääri. Hakkasin mõistma, et
kurjuse juured on seadustes. Need
lausa ahvatlevad ja sunnivad kur­juseks.
Jõuluõhtul, näiteks, kooli­lapsed
viibisid Urvaste kirikus,
kuhu nende muusikaõpetaja oli
kutsunud vaimulikku laulu ja oreli­mängu
kuulama. Tagajärjeks oli, et
lapsi karistati käitumishinde alan­damisega.
Muusikaõpetaja vallan­dati.
M i s veel inetum: lapsi kästi
oma õpetaja peale, kes neid kiri­kusse
oli kutsunud^kaebusi kirju­tada..
Kas Teie seda kõike õiguste?
Lojaalsus tähendab „riigitruu-dust."
Nõukogude r i i k on ateistlik,
s.t. Jumalat eitav riik. Ega Teie
ometi ei taha, et ma Jumala sõna
asemel hakkaksin kuulutama ateis-mi?
Arge mõistke valesti. M a ei ole
mitte Nõukogude korra vastu, vaid
selles korras pesitseva kurjuse vas­tu.
Lahkuksin Nõukogude L i i d u ko­dakondsusest.
Teie aga ei luba se­dagi
elementaarset vabadust. Üri­taksin
põgeneda, siis sulete vang­lasse
või saadate hullumajja. Aga
ometi elada Nõukogude Liidus tä­hendab
elu raiskamist. S i in võivad
elada vähenõudlikud, kes piirdu­vad
oma „igapäevase leivaga".
A: Kas arvate, et Ameerika Ühen­driikides
on kurju&t vähem?
T: Arvan külL Seal r i i g i j u h id oma
tegevuses lähtuvad Jumala seadus­test
ja kristlikust eetosest, need on
kristlastel piduriteks. Nõukogude
Liidus aga puuduvad niisugused
pidurid. USA-s ja mujal lääne de-riiokraatiates
rahvas kontrollib va­litsejate
tegevust, analüüsib sõna­võtte—
võtab aktiivselt osa polii-tilisest
tegevusest. N i i v i i s i on pet­mise
võimalus viidud miinimumi­ni.
Nõukogude Liidus aga rahva­kontroll
ehk nn. a v a l ik arvamus r i i
gijuhtide tegevuse üle hoopis puu-dub.
See võimaldabki valetada,
petta ja vägivalda kasutada n i i paK
ju kui süda soovib. Näiteks juba üle
poole aasta vaevleb vanglas neli
eesti inimõiguslasL Väga vähe tea­takse
sellest. R i i k on huvitatud nen
de kinnipidamisest ja varjab seda
rahva eest. Mispärast? Vastus on
Siimult see: asi ©I ole puhm ega õig®,
kardetakse tõde. Seda aga näeme
oma elus mujalgi. E i taha o l l a proh­vet,
tuginen oma järeldustes Piib­lile.
Kuulakem, mis selles on kirju­tatud:
„Jumalatüte vägivald viib
ära neid endid, sest nad ei taha
õigust teha" (Öp 21,7). • .
A: Hoiatan Teid tõsiselt. Teid
võidakse kirikuteenistusestvallan-dada,
kui poliitikaga tegelete.
Öeldu juba sisaldab Kurje kavat-susi.
Arvate, et minul on kerge nä°
hes seda häda ja viletsust, mis meil
Eestis valitseb. Võõras võim ja võõ­rad
inimesed valitsevad maad.
Ebavõrdsus inimeste vahel, vaba­duse
puudumine. Kultuuris ja i n i ­meste
mentaliteedis silmnähtav
mandumine, venestamine. Rääki­mata
külaelust, millest on järele
jäänud vaid varemed. Tulge Urvas-tesse
ja vaadake. Kui vaikiksin,
võidakse mind valeprohvetluses
süüdistada ja kaotaksin inimeste
usalduse. Südametunnistus ei luba
seda. Need, kes peavad m i n u ühis­konnakriitilisi
jutlusi poliitikaks,ei
tea, mida usk tähendab. Soovitan
Piiblit lugeda/ K u i h a r i l i k u l koda­nikul
on lubatud osaleda poliiti­kast,
mispärast pastor seda ei
võiks? Jällegi kurjus, siin koguni
seaduslikkuse rikkumisega ühen­duses.
A: Hoiatan Teid veelkord.
T: Ristiinimese meelekindlust
repressioonid ei kõiguta. See on ka
ateistidele hästi teada. Kaotaja
olete Teie, mitte mina. Tunnen Tei­le
kaasa. Tunnen kaasa kõigile, ke^
on ära andnud oma inimõigused
„kausitäie läätseleeme" eest.
Rahuks on vaja, et oleksime kõi°
gi vastu s i i r ad ja sõbralikud. Suh­tuksime
mõistvalt igasse inimesse,
oleksime armulised, seejuures aga
leppimatud kurjuse vastu. Iseene­ses
ja kogu maailmas. Juhinduksi­me
Kristusest, kes ütleb: „Ühe käsu
(seaduse) ma annan teile, et te üks­teist
armastaksite, nagu mina olen
teid armastanud."
Urvastes a.D. 1983
Vastavalt Eestlaste Kesknõuko­gu
Kanadas (EKN) Valimiste Pea-l(
õmitee juhatuse otsusele 17. april­lil
1985 kuulutatakse käesolevaga
välja Eestlaste Kesknõukogu Kana­das
12. koosseisu valimised, mis on
kavandatud 22. aug. kuni 16. sept.
1985.
Valimiste! omab hääleõiguse iga
Kanadas elunev eestlane, kes vali­miste
tähtaja viimaseks päevaks,
16. sept 1985, on saanud 18 aastat
vanaks ja kes Valimiskorra koha­selt
on võetud E K N valijate nime­kirja.
Hääleõiguslike kohta andmete
saamiseks pöördub E K N Kanada
eesti organisatsioonide ja kogu­duste
poole. Et kindlustada võima­likult
täieliku ja täpse valijate ni­mekirja
koostamist, on iga hääle­õiguslik
palutud end ise registree­rima.
See kehtib eriti nende kohta,
kes viimastel aastatel on muutnud
elukohta või saanud 18 aastat va­naks.
Isikulised andmed (nimi, pe­rekonnanimi,
vanus ja aadress) tu­levad
saata E K N büroole aadres­sil:
Estonian Central Council in Ca­nada,
958 Broadview Ave., Toron­to,
Ontario, M 4 K 2R6. Igal hääle­õiguslikul
eestlasel on õigus E K N
büroos kontrollida enda võtmist
valijate nimekirja.
Kandidaatide ülesseadmine toi­mub
ajavahemikul 25. a p r i l l kuni
31. mai 1985. a. järgmise korra ko­haselt:
Kandidaadiks võib üles seada
igat Kanadas alaliselt elunevat eest­last,
kes on võetud E K N valijate
nimekirja, ja kes 31. mai 1985. a. on
vähemalt 21 aastat vana. Kandidaa­did
esitatakse Valimiste Peakomi­teele
vastava esitamiskirjaga, mil­lele
on alla kirjutanud kandidaadi
esitaja ja vähemalt viis soovitajat,
kes kõik peavad olema võetud va­lijate
nimekirja. Kandidaadi esita­ja
a l l k i r i esitamiskirjal peab olema
tõestatud Valimiste Peakomitee
liikme. Valimiste Peakomitee poolt
volitatud isiku või kohaliku Eesti
Seltsi juhatuse liikme poolt.
Soovitajate allkirjade õigsust kin­nitab
esitaja oma allkirjaga esita-m
i s k i r j a l Esitamiskiri peab sisal­dama
kandidaadi kirjaliku nõus-oleku
kandideerimiseks. Koos esi­tamiskirjaga
tuleb tasuda viisküm­mend
dollarit toetusena valimiste
läbiviimise kuludeks.
Postiteel saadetud esitamiskiri
loetakse õigeaegseks,kui ta kannab
hiljemalt31. mai 1985. a. postitemp­lit.
Postiteel saadetavad esitamis-kirjad
soovitav saata tähitud kir­jana.
^
Esitamiskirja vormid on saada-vai
E K N büroost ja kohalike Eesti
Seltsiile juhatustelt.
Valimiste Peakomitee kontrollib
esitamiskirjade ja ülesseatud kan­didaatide
vastavust Valiniiskorra
sätetele ja nõuab esitajalt võima­like
puuduste kõrvaldamist. Kui
puudused määratud tähtajaks pole
kõrvaldatud, tühistatakse esitamis­k
i r i . I
Peakomitee koostab lõpliku kan-,
didaatide nimekirja ja avaldab sel­le
kohalikes eesti ajalehis üldiseks
teadmiseks.
Iga kandidaat võib saata oma
esindaja Peakomitee koosolekuile;
Esindaja isik peab olema määra­tud
kandidaadi esitamiskirjas või
tehtud teatavaks hilisema kirjaga.
Esindaja ei või olla ise kandidaat ja
ta omab Peakomitee koosolekuil
sõnaõiguse. ^
Kõik kirjavahetus ja asjaajamine
Valimiste Peakomiteega toimub
E K N büroo aadressil: Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas (Estonian
Central Council in Canada), 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K 2R6, telefon 465-2219.
VALIMISTEST OSAVÕTT O N IGA
V A B A EESTLASE ÕIGUS. Sellega
täidame oma kohustust rahvusli­kult
jätkata võitlust vaba Eesti taas­tamiseks,
Torontos, 17. a p r i l l i l 1985. a.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS
VALIMISTE P E A K O M I T EE
JUHATUS
Esimees: J. Lepp
Abiesimees: Ü. Tamre
Sekretär: R. Marley
ühised kandidaatide
Ülesseadmiseks
Eestlaste;Kesknõukogu Kanadas
XII koosseisu valimistel 1985. a,
Kandidaadiks võib üles seada igat
Kanadas alaliselt elunevat eestlast,
kes on võetud E K N valijate nime­kirja
ja kes 31. m a i l ; 1985.a. on
vähemalt 21 aastat vana.
Hääleõiguse omab iga Kanadas
elunev eestlane, kes valimiste
tähtaja viimaseks päevaks on 18
aastat vana ja on Valimiskorra ko­haselt
võetud E K N valijate nime­kirja.
Kandidaat esitatakse Valimiste
Peakomiteele vastava esitamiskir­jaga,
millele on alla kirjutanud kan­didaadi
esitaja ja vähemalt viis
soovitajat, kes kõik peavad olema
võetud E K N valijate nimekirja.
Kandidaadi esitaja ei saa ise olla
soovitajaks.
Soovitajate allkirjade õigsust
esitamiskirjal kinnitab kandidaadi
esitaja oma allkirjaga. Esitaja all­k
i r i esitamiskirjal peab olema tões­tatud
Valimiste Peakomitee liikme,
Valimiste Peakomitee poolt volita­tud
isiku või kohaliku Eesti Seltsi
juhatuse liikme poolt.
Esitamiskirj.d annab kandidaat
oma nõusoleku kandideerimiseks.
' Koos esitamiskirjaga tuleb E K N ni­mele
maksta viiskümmend dollarit
toetusena valimiste läbiviimise ku­ludeks.
Kandidaatide ülesseadmine toi­mub
ajavahemikul 25. aprillist kuni
31. maini 1985. Postiteel saadetud
esitamiskiri loetakse õigeaegseks,
kui see kannab hiljemalt 31. mai
1985. postitemplit.
Valimiste Peakomitee kontrollib
esitamiskirjade ja ülesseatud kan­didaatide
vastavust Valimiskorra
sätetele. Võimalike |puuduste kor­ral
ta nõuab esitajalt nende kõrval­damist.
Kui puudused Peakomitee
poolt määratud tähtajaks pole kõr­valdatud,
tühistatakse esitamiskiri.
Peakomitee koostab lõpliku kan­didaatide
nimekirja ja avaldab sel­le
kohalikes eesti ajalehis üldiseks
teadmiseks. Sellele järgrteb vali-mismaterjali
väljasaatmine kõigile
valijate nimekirja võetuile koos lä­hemate
juhistega hääletamiseks,
mis on kavandatud 22.aug. kuni 16.
sept 1985.a..
Kandidaat, kes on võetud kandi­daatide
nimekirja, võib saata oma
esindaja Peakomitee koosolekuile.
Esindaja, kelle isik on määratud
esitamiskirjas või tehtud teatavaks
hilisema kirjaga, ei saa olla ise
kandidaat ja ta omab koosolekuil
ainult sõnaõiguse.
Esitamiskirja vormid on saada­val
EKN büroos ja Eesti Seltside
juhatustelt. Kõik kirjavahetus Vali­miste
Peakomiteega toimub EKN
büroo aadressil: Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas (Estonian Cent­ral
Council in Canada), 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6.
Tel. 465-2219.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS
VALIMISTE PEAKOMITEE
JUHATUS
Vaimulik üksikvõitleja Urvastest,
Harri^ Mõtsnik, va jah laiemat tähe­lepanu
vabas maailmas. Tema ju­malateenistusi
tuleks tõlkida ja
paljundada s i in levitamiseks. Selle
ülesande peaks eesti kirik oma
ülesandeks võtma koos meie kesk­sete
organisatsioonidega eriti ra­haliste
ressurside kogumiseks.
Mõisniku sõnade läbi kuuleb lääne­maailm,
milline on usuvabadus Ees­tis
ja m i l l i n e on olukord meie ko­dumaal
üldse. Harri Mõtsnik on
vangis, meie peame teda aitama.
Mitte kunagi tulevikus, vaid juba
HELLARRA
S E R V I C E S
1989 DaofortI Ave. Toronto Ont.
M4C1J? tel.694-$241
hOpoteeklaenud
raamatupidamine
jatulumal(s
Helle Rannik
endine
keskvalitsose
tülumaksureiident
1 •'• 1
t.Meie Elu"
OEB
KGB
(Algi
et kaksikkeel
da. Kui kord
vaja eesti ke
gitusega, et
.kaksikkeelsu
Marje Õ\im
võitluses ei (
tõttu 011 kõik
jälik. Ka Mar
itiivseks, et o
ka rootslasi, n
meiega kaasa
juhtis lähfilei
meie võitlusi
ammu puht
Balti Komite
huvi korjürid
nud 11 000 s
Viimaseks
eluliste organ
Andersson, k
nimetas,,blai
tulnukadki, t
inimeste neg
pi. Sealjuures
koolis ja kui
, vanemaid, k
läheb asi häs
vanematest e
segaabielulis
need, kel poh
nendega on
kontakti leidi
raskemaks, k
konstateeris
muse kongrp
tusi jätkata j
saada eesti ü
kokkutulekut
.tega ja välja
puhtideelise,
lekutest võikf
•lasist eestlast
Vastus oli
Läbirääkii
son mures; l
igati toetada,
kõik rootsike
hiks vahendi
sust. Kui roo
raskusi eesti
ütlema, et nei
eestlastel en
„PEAME IS
Johannes
ranisi peaks
kild maapao;
mitte sõltuda
ja direktiivid!
rama ja leidn
vormid.
Ee
Ko
Kuues Ees
järgnevad rc
TOETUS ÜRi
VI eesti orga|
Stokholmis t(
• Eesti NoortI
korraldamisit
• Balti Nooil
dusristlemist
• Eesti Päevij
'86 korraldami
1986.
TOETUS KOI
Eestiskestal
riline iseseisvi
kõigil kultuur
helepanu üle]
riiete. Okupat|
need metsavei
sega juhtisid
le. Tänapäeval
patriootiline cl
kellele kuulubl
tus rahva loeti
TERVITUS E!
Kuues eea
kongress Rootl
nia teatri ansa
Stokholnii^et e|
kunsti.
, Kinnitame jj
luvust eesti ri
okupatsioonivl
takistada konf
meie vahel oki
vabas maail
mh. a, 1975
vastuvõetud o|
Kinnitame,
lust, kuni on j|
• dus ja iseseis^
vale.
KÕIKI ON V.
40 aastat
Rootsis võideli
tuuri säilitamil
enesemääramil
saavutamine e|
kestma kuni IM
tamalultaga k|
sügisel 1944 sü
siiani auga on|
et see võitlus
rohkem aastal
innukusega, oj
kõiki jõude.