Meie Elu = Our life, May 8, 1986

              l i i i i i i i i i i i i S ^
1
M l
tl Estonian Weekly
Pul:|lished Estonian PublishihgCo. Toronto Ltd., Estonian
-Iouse,958 Brqadview Ave,. Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 ' ^
Toimetajad: H Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgi^s B. Parming. 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
..Mfiie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asul A. Welleri algatusel 1950.
..Moie Elu" toimetus ja talllus Eesti Majas. 958 Brpadyiew
Wve.. Toronto'. Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951 ;
,rMEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-yõtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.i. Alates
okt. 15. teigip. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kL9 hm. — 1 p.l.
.,MEIEElU'Mellimishinnad: Kanadas l a . S43.00v6
3 k. $15.00.• 0 USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00..
Ülemeremaadesse 1 a. §52.00, 6 k. S28.00. 3 k. Si8:00.
Kiripostilisa: iKanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25, 3 k. ST.OO
USA-sse 1 a. ^33.00, 6 k, S16.50. 3 k. §8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse;
1 a. S62.00, 6 k. 131.00, 3 k. 115.50.
0«
99
- 75C
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul
tekstis $5.00.
esiküljel ^6.00,
(i!litllllilllltltilillltlilllliillllllilililllli!ltlllilillillit!illlillllllilllllill^
Mis läheb see meile korda/et mandri! õnnetusi olnud. Mõne aas-
Nõukogude Liidus põles Tsherno- ta eest oli üks selline ülekuumendus
bõli tuumajõujaam, võiksime va- Pennsylvanias, Three Riveril, kus
hest küsida. Kuid see katastroof elanikkond tuli evakueerida.
puudutas siiskikogu tsiviliseeritud
maailma, ka mfeid.
Tarvitsesime ivaid vaadata trü­kistes
toodud graafilist radioaktiiv­suse
liikumist Kiievi piirkonnast
loode (pTõhja-lääne) suunas üle kol­me
Baltimaa, Soome, Skandinaa­via,
Islandi Gröönimaa ja Põhja-
Pickeringi jõujaamas (40 km To­rontost]
on ülekuumendusi olnud.
Bruce'i jõujaamas Owen Soundi
piirkonnas on hädasid olnud. Kuid
neist on suudetud senini jagu saa­da.
Kanada-jõujaamadega ei ole
senini katastroofini jõutud. Kuid
mis siis kui jõutakse? Mida teeb
Kanada suunas. Siit paistis katas- näiteks Toronto elanikkond, kui
troofi ulatus ja selle oht ka Eestile. Pickeringis midagi sellist juhtub
Õhuliikumiste muutudes kaldus nagu Tshernobõlis? Ja radioaktiiv-radioaktiivne
pilv otse lääne suu- ne pilv hakkab johtuva tuulega
nas Poolale, Tshehhile ja teistele kanduma suurlinna suunas? Mis
Balkanimaadele. Poola idapiiril re- juhtub siis, kui BruceM jõujaamas
gistreeriti radioaktiivsuse tugevust midagi sarnast juhtub ja radioak-kuni
500 korda üle normaalse, kee- tiivsus hakkab läänetuulega kan-lustati
piima ja mitmete teiste toi- duma üle allatuult asuva poolsaa-tainetetarvitamine
ja soovitati ela- re? Seal puuduks sel juhul isegi
nikel hoiduda oma elamutesse. Ka- evakueerimise võimalus, et radio-nadas
on ametlikullt teatatud, et aktiivsuseta piirkonda jõuda.
Tshernobõli radioaktiivsuse levik Kanada argumenteerib, et siin-siin
ei oleitervisele ohtlik hajumise sed jõujaamad on ehitatud kindla-tõttü
atmosfääris. mai põhimõttel. N. Liidu grafiit-
Läänemaid on aga häirinud aeglusti asemel toimub „Candu"
Moskva tavaline salapäratsemine jõujaama jahutamine raske veega.
Nõukogude Liidu õnnetuste osas. Mis ei põle. Kanada jõujaamad on
Tshernobõli õnnetus sai teatavaks ehitatud suurema kindluse reSe^
vaid Rootsi kaudu, kus hakati selgi- viga. Kuid ometi on ka siin lekkimi-lama
radioaktiivsuse tõusu põhju- si olnud. N. Liidu jõujaamade vastu
si. Alles siis võttis Venemaa omaks, käib argument, et sealsed jõujaa-et
selline õnnetus oli juhtunud: ühe mäd on ehitatud nõrgemate kaitse-ülekuumenenud
reaktori põlemine seinte vahele ja seegi konstrukt-koos
kahe inimohvriga, Kremlist sioon on ebatäiuslik materjalide gigal940. a. Sellest ajast alates ela
Ühentosid Rahvaste Organisat-I^^^ Neid venestatakse
siooni (ÜRO) Kanada ühing Toron- -süstemaatiliselt ja nende teisitimõt-tos
korraldas23. apr. OISE auditoo- le}^^^ karistatakse raskelt vanglates-ojna
rä- se või sunnitöölaagritesse saatmise-
;itami8ek§ ga.
8uursõja;õhu vähendamise ja Põh- Eestlased, lätlased ja leedulased ei
ja-Ameerika rahvaste üldise kaitse ole kunagi aktsepteerinud ega tun-tõhustamise
alal. . , nustanud nende vabariikide inkorpo­reerimist
N. Liitu, nagu ei ole seda
Ülevaatlikult selgitas neid prob- teinud ka mõjukad demokraatlikud
leeme Douglas, Roche, Kanada saa- riigid, kaasa arvatud Kanada ja USA.
dik ÜRO relvastuse väheiidamise Vaatamata sellele. Eesti, Läti ja
komisjo^nis ja mitmed teised eritead- Leedu kui tunnustatud suveräänsed
lased sellel alal, kaasa arvatud Cana- vabariigid ei oma esindust ÜRO üld-dian
Institute of Strategic: Studies kogus. See peaks neil seal olema,
asepresident, selgitasid eriküsimusi Käesolevalt on koostamisel eest-
Ameerika kaitse korraldamise alal. laste, lätlaste ja leedulaste poolt apell
Tõeliseks probleemiks kõigi nende ÜRO Üldkogu presidendile ja liik-küsimuste.
selgitamise juures on asja- mesriikidele, et saada nende vaba-olu,
et samal ajal kui Lääs ja Ida riikide valitsuste tunnustatud esin-vahetavad
ettepanekuid relvastuse dajatele vabas maailmas vaatleja-vähendamise
alal, suurriigid kuluta- staatus ÜRO Üldkogus ja selle too­vad
biljoneid dollareid uute relvade komisjonides,
kujundamiseks ja oma sõjaliste jõu- Kas ÜRO ühing Torontos on val-dude
süurendamis&ks. Umbusaldus mis toetama sellist eestlaste, lätlaste
valitseb suurvõimude vahel selle ja leedulaste apelli? Kas ta on valmis
kohta, mida üks või teine pool tõeli- toetama seda apelliÜRO peasekretä-selt
oma ettepanekutega taotleb. ri juures ja kas ÜRO Toronto ühing ei
Sõjalise ülevõimu taotlemise kõr- soovitaks, et ÜRO Üldkogu laseks
vai on Ida aktiivne oma ideoloogüis- ühel oma töökomisjonidest lähemalt
te eesmärkide propageerimisel ja selgitada, milliseks on kujunenud ra-
Läänt häiriva terroristlike aktide huarmastavate ning töökate Ida-Eu-sooritamisel.
Lääs kulutab oma sõ- roopa rahvaste elu N. Ludus?
jalisi jõude ja majanduslikke võima- Nende rahvaste kannatused on ol-lusi
Ida rünnakute pareerimiseks. ^ud seal tohutud ja nemad väärivad
Ideoloogilist üldkava rahvaste rahu- hüvitust - vaatleja-staatust.
likuks koostööks ning sõjaohu vä- Eestlased, lätlased ja leedulased
hendamiseks Läänel veel ei ole. korjavad nüüd toetusallkirju ÜRO
Informatiivsetele sõnavõttudele üldkogu presidendile saadetavale
järgnesid küsimused kuulajaskon- apellile. Nende eesmärgiks on korja-nalt
seletusi andnud isikutele. Küsi-, ta Ameerika. Euroopa ja teiste vaba-muste
esitajaid oli 13 ja enamik neist rahvaste seas üks toetusallkiri iga
kritiseerisid president Reagani valis- N. Liidu orjastuses viibiva eestlase,
poliitikat ja hoiatasid Kanada va- lätlase ja leedulase kohta. Neid on
litsust, et see ei laseks Kanadat muu- seal üle kuue miljoni ja igaüks nen-tuda
USA satelliidiks. Mida terava- dest väärib ühe toetusallkirja.
mait rünnati president Reaganit, se- Kas teie olete valmis andma oma
da suurem oli aplaus. toetusallkirja, kui keegi eestlastest,
Küsimuste esitajaist 2 olid eestla- lätlastest või leedulastest tuleb teie
sed, Leonid Tretjakevitch ja Kadri juurde, et toetusallkirja saada?
Roman. Esimene, kui „Ganaäian Kadri Roman esitas oma soovid
Committee for Peace Through ^äga korrektselt ja kuulajaskonna
Strength" asepresident, tõi esile et pooh oli üldine aplaus. Tema oli ai-
Kanada valitsus ei peaks mitte toeta- nukene küsimuste esitajatest, kelle
ma rahaliselt organisatsioone ja n^n- kohta koosoleku juhataja märkis, et
de häälekandjaid, mis süstemaat^i- küsimused on huvitavad ja palus, et
selt teevad vastupropagandat Kara- küsimuste esitaja esitaks need kirja-da
parlamendi ja valitsuse taotluste- ^^^^^ ÜRQ Toronto ühingule,
le riigikaitse ja koostöö tõhustamise ,
alal USA-ga. Aplaus oli vähene.
K. Roman märkis, et tema on sün­dinud
ja üles kasvanud Kanadas. On
saanud .siin oma hariduse ning vali­tud
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
liikmeks. Tema juured on Eestimaal.
See maa oli iseseisev ning suve­räänne
vabariik enne II maailma­sõda
ning Liitunud Rahvaste Organi­satsiooni
liige. Nõukogude Liit vägi­valdselt
okupeeris ning inkorporee-ris
Eesti koos Läti ja Leedu vabarii-
Kes peaks omistama
tä]
vahepealsete puuduste tõttu ja ehi-tusaja
piiramise surve tõttu Mosk-ÜRO
Toronto ühingu poolt korral­datud
avalikul koosolekul Toronto
OISE auditooriumis 23. apr. oli audi­tooriumi
ees olevas vaheruumis 3
lauda mitmesuguse kirjandusega.
Ühel neist oli väljapandud ÜRO ees­märke
ja tegevust selgitavat kirjan-vS^
lätl^d! ie^Sik K^hel teisel-jaual oli hulga-
N. Liidu orjastuses. Neid hävitatakse ^^^eh USA ja Kanada vähspohitikat
armutuh vangistamiste ja massiliste omavahelist koostööd kritisee-
•. " • • • • ' - • rivat kirjandust, nmg punast propa­gandat.
Lisaks sellele levitati mitme
poisi ja tüdruku poolt lendlehti, mil­lel
puudusid organisatsioonide ni­med,
allkirjad ja kelle trükitud. Need
sisaldasid tõenäoselt provokatiivset
valet endiste USA poliitikute ütluste
kohta, süvendamaks USA ja tema
valitsusevastast meeleolu rahva
seas.
Teiseks oli sinna välja pandud hul­galiselt
N. Liidu propagandakirjan­dust,
kaasa arvatud N. Liidu selle
aasta uute raamatute kataloog. Neid
tahtlikkuse" alusel, Toome selle raamatuid saab otseseU tellida
kohta vaid mõningaid näiteid. -Moskvast või iga maa kohaliku N.
Võru I keskkooli sõjalise algõpetu- Liidu trükiste esindaja vahendusel.
ö n v S m d i i m U t o võib' ainuU detada^^et R l i i d Ü ^ se eriklassi avamisel peeti silmas, et Väärib märkimist, et N. Liidu trü-gude
radioaktiivsuse levikus. Isegi tekib seisak uute jõu jaamade eW on vaja laialdasemalt propageerida kiseid lubatakse saata Kanadasse
Eesti
• • sõj
Eestlaste vähene huvi ja isegi vas-lisati,
et 18 inimest on siiski raske
mait kannatanud ja alla 200 inime
se kergemalt puudutatud.
26. aprillil juhtus Tshernobõli Seevõib kõik nii olla. Kuid ometi
õnnetus ja alles 4. mail teatas N. jääb vastuväiteks, et; ükskõik kust
Liit, et 49.000 inii|iest on õnnetuse vallandub radioaktiivsus, siis m
piirkonnast põgenenud. Kuna ra- see elanikkonnale, kui mitte otse°
dioaktiivsuse leyik oli maadevahe- kohe surmav, siis ometi aastate jä°
lise ulatusega, siis oli nüüd ka ve- reie surmav, kuna meditsiiniliselt
nelastel võimata vaikida. puuduvad vahendid radioaktiivsu-Õnnetus
on õnnetus ja see ei se likvideerimiseks inimkehast, ^^«^^^ sõjaliste elukutsete vastu on
hüüa tulles. Kuid radioaktiivsuse loomadest, kaladest ja isegi taime- murelapseks võimudele olnud^pide-rahvusvahelinei
levik oleks nõud- riigist. Üks N, Liidu varajasem ko- Nüüd on asutud uuele pealetun-
.Eud selle õnnetuse kiiret teata- gemus tuumajõujaama õnnetusega gile. Koolides suurendatakse sojaUse
vakstegemist, et (hoiatada naaber- näitab tulemusi. Ümbruskond on algõpetuse tundide arvu, lisaks veel
maid tai^vitus^le võtmaks endakait- surmatud ja muutunud kõrbemaaks, arvukaid sõjalisi nn. huviringe val-sevahendeid.
Kuna seda ei tehtud, kus pole näha ühtegi inimest, loo- |^?P°°J^^°J^^i^^
siis jääb nõukogude vastu süüdis- ma ega elamut sadade miilide ula *
tus tavalises salapäratsemises tuses.
lende maade ja rahvaste poolt, kes Pärast Tshernobõli
Nõukogude Liit pühitses oma 1.
mai pidustusi, kus elanikkonnale ei
tehtud teavaks radioaktiivsuse le­vikut
[
Tshernobõli katastroof tõi päe­vakorrale
ka küsimuse grafiidi ots­misel
ja võib-olla isegi olemasole­vate
kasutamisel. Kuid ka mujal
maailmas tekib arvatavasti reser­veeritus
tuumajõujaamade püsti­tamisel,
sest on selgemini kui va­rem
demonstreeritud, et grafiit on
tarbekohasusest energia tootmiseL ülimalt ohtlik materjal energia
sõjamehe elukutset, populariseerida piiramata arvul, aga Kanadas ilmu-ohvitseri
auastet, nii et abituriendid nud trükiseid ei või saata N. Liitu,
saaksid parema ettekujutuse kaadri- Need kunagi ei jõua seal kohale,
sõjaväelastest ja astuksid pärast Kanada valitsuse tähelepanu tuleks
keskkooli lõpetamist kõrgemasse sõ- juhtida sellele asjaolule ja nõuda, et
jakooli. Kui tavaliselt on 10-ndates ja trükistel peaks olema ühesugune va-
11-ndates klassides sõjandust2 tundi badus liikuda idast läände ja läänest
On öeldud, et ükskituumajõujaam tootmisel, kuigi see on kõigist kõige nädalas, siis Võrus algab sõjaline itta KüiN. Liit sellega ei nõustu, siis
ei ole 100-protsendiliselt ohutu, odavam materjal. Kui tekkib tuu-
Sarnase jõujaama tööõnnetus on mareaktorite ehitamisel pikem
ohtlikum kui senised meetodid peatus järelemõtlemiseks, siis tu-elektri
tootmiseks, nagu veejõud, leb see maailmale ainult kasuks je
tuuled jia päike. Tuuma- seda tuleb ainult tervitada.
on ka Ameerika V.
algõpetus9. klassist ja selleks on ette tuleks rakendada Kanadas samasu-nähtud
4 tundi nädalas, 10. klassis 5 gune kord N. Liidu trükiste sisselask-tundi.
Edaspidi on kavas kolmandal mise suhtes kui valitseb N. Liidus
aastal õppida põhjalikumalt kõike Kanada trükiste sisselaskmise kohta,
seda, mis seotud nüüdisaegse relvas- Kadri Roman kasutas juhust ja le-tuse
ja lahingupidamise meetoditega, vitas seal oma Musta Lindi Päeva
Korraldatakse ekskursioone sõja- voldikut ja sellele omistati seal kül-koolidesse.
Siia kuulub ka vene keele laldaselt positiivset tähelepanu,
süvendatud õppimine.
tv
le võimud on amnes-leerinud
kirikuõpetaja Harri Mõts-niku,
kes Eesti NSV Ülemkohtu ot-
Ja kirjutised Nõukogude võimu ja
kommunismi kohta leidsid avalda­mist
lääne ajakirjanduses ja usu-
A L M A V U (Armee, lennuväe, ja
mereväe abistamise vabatahtlik
ühing) Tallinna merekooli õppekur­sus
näeb ette mitte ainult tuukri ja
elektrimehaaniku kutseala' õpeta-
Tumle tulevad
Autotööstus „Chrysler Gorporat-susega
mõisteti möödunud aastal Ustes väljaannetes.
„Meie Elu" nr. 19 (1887) 1988
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadvlew Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
Kinnisvara laenud 10.00%
Isiklikud laenud alates 12.
imformatsiooniks helistage
465-4659
avatud ssmasp.-raado 10:00-3:
Talsip. ja naljap. õhtuti 5:3(>78:00
alti tuleviku seminar
Bostonis
Aprillis toimus Bostonis (Mass.)
„Baltic Future Seminar and Cultu-rai
Exposition". Seminar oli orga­niseeritud
eesmärgiga kokku tuua
rahvus- ja välispoliitiliselt meeles­tatud
eestlasi, lätlasi, ja leedulasi
Kanadast ja USA-st nädalalõpu se­minariks,
esildisteks, laudkonna-vestlusiks
ja seltskondlikeks kok­kusaamisiks.
Kanada' eestlasist
võttis seminarist osa Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas Rahvuskul­tuuri
Komisjoni liige Rein Andre
Enamik üritusist leidsid aget Bos­toni
läti kirikus. Reede õhtul, 18. ap­rillil
toimus „Ühe Balti Kunstnike
Grupi" kunstinäituse avamine. Hil­jem
esitati video-filme mitmetel tee­madel,
kaasa arvatud lätikeelne
„Avenu Vins" ja väljavõtteid ühest
eesti laulupeost.
SEMINAR
Laupäeva hommikuses kavas oli
Vita Terauds'i ettekanne „Ameerika
Hääle", ja ,,Vaba Euroopa" raadio­saadete
kohta: „Ameerika Hääl"
(The Voice of America) on Ühendrii­kide
Informatsiooni Ameti [US In­formation
Agency) ringhääling, mil­le
ülesandeks on edendada arusaa­mist
Ameerika Ühendriikide, tema
rahva, ühiskonna ja poliitika kohta
teistel maadel.
Kongressi poolt vastu, võetud sea­duse
kohaselt toimib „Ameerika
Hääl" järjekindlalt usaldatava ja au­toriteetse
uudiste allikana. „ Ameeri­ka
Hääle" uudised on täpsed, objek­tiivsed
ja kõikehõlmavad."
Lõpuks esitas V. Terauds helilinte
„Anieerika Hääle" raadiosaadetest,
kaasa arvatud eestikeelseid. Järgnes
elav küsimuste ja vastuste periood
peamiselt programmide suhtes ot­suste
tegemise osas.
Edasi oli seminari kava BATUN-i
ja Amnesty Internationari liikme
MargersPinnis'e loeng,,Balti enese­määramise
resolutsioonist ÜRO-s*'.
Ettekanne käsitles peamiselt Ühen­datud
Rahvaste Organisatsiooni te­gevust,
kuid nõrkusi Balti rahvastele
enesemääramise osas. U,N, väitis
kõneleja, on suhteliselt nõrk, kuna ta
oleneb oma liikmesrahvaste poliiti­kast.
Siiski evib ta tähtsust, näiteks
hukka mõistes kallaletunge väikse­mate
ja nõrgemate liikmete nagu Af­ganistani,
Ungari ja Tšehhoslovak­kia
vastu. Miks siis ei rakendata
sama seisukohta Balti rahvaste ene­semääramise
õiguse osas? „Baltirah-vastel
puuduvad tugevad liitlased",
väitisM. Pinnis. Tasiiskimöönis, et
kirjade saatmise aktsioon on käigus
ja et balti küsimus on korduvalt üles
Võetud UN-i komiteedes. Lõpp-kok-kuvõttes
arvas kõneleja, et peaksime
pöörduma ka mitte-valitsuslike orga­nisatsioonide,
nagu Amnesty Inter­national
ja American Society for In­ternational
Law poole. Seda moodust
peaks täielikult kasutama.
LAUDKONNAVAIDLUSED
Esimest selles sarjas, pealirjasta-tud
„Positive Acts for a Baltic Futu­re".
juhatas Toronto lätlanna Baiba
Rubess. Esitati huvitavaid vaate­punkte
nii paneeh liikmete kui ka
arvuka kuulajaskonna poolt.
Ojars Kalnins, Ameerika Läti
Ühingu vahekordade arendus —
(P.R) direktor ning tegelev Washing­tonis
samal alal, esitas tugevaid sei­sukohti:
„Avalikkuse teadlikkus on
balti rahvaste tuleviku võti. Et võita
Lääne ükskõiksust Balti riikide suh-
Balti tuleviku seminari organi­seerijad
Rein Andre (juunior),
Arnis Anson ja Ingrid Grinsberg.
Foto — R. Andre
tes, tuleb harida ja mõjutada ajakir­jandust,
rahvast ja valitsusi meie
probleemide ja eesmärkide osas. Mõ­jukad
baltlased vabas Läänes peavad
ära kasutama oma positsioone nii va­litsusasutustes
kui ka eramajandu­ses.
Moodus, mis on palju tõhusam,
kui kirjade kirjutamiskampaaniad!"
Edasi Margers Pinnis rõhutas
uuesti mitte-valitsus organisatsioo­nide
tähtsust ning innustas kõiki lii­tuma
BATUN-iga.
Rahvusvaheliste vahekordade
professor James Dederion'i ettekanne
kutsus esile nii teravaid vaidlusi, et ta
kujunes laudkonna kõige aktiivse­maks
liikmeks. Prof. Dederion väitis
end olevat rähu-aktivisti ja seetõttu ,
inimõiguste eest võitleja. Ta tõekspi­damine
oli, et rahu, mitte vägivald, on
tee enesemääramisele, ehitades sildu
Lääne baltlaste ja Euroopa- ,,mitte-vägivalla"
(non-violent) gruppide
vahel!
Läti kirikuõpetaja, dissident Oläfs
Bruvers saadeti Lätist välja 1976.
aastal.
Bruvers väitis, et Balti probleem on
üleskutse, mida peaks nägema posi­tiivses
valguses kahel põhjusel: a),
Läänemaailm kuuleb baltlaste häält
ja b) baltlased on sovjeti režiimile
pidev probleem: — kõik, kes kanna­tavad
Nõukogude vägivalla tõttu,
peaksid hoidma kokku, hankima in­formatsiooni
ja vahendama seda va­ba
maailma ja sovjeti valitsuste va­hel.
Lõpu-paneel oli teemal „Baltlased
ja meedia". Esitati teadlikke seisu­kohti
Balti riikide ja rahvaste olu­korra
käsitlemisest meedia poolt.
Humoorikamal poolel tsiteeriti mit­meid
anekdoote „Toronto LifeT aja­kirjaniku
sulest möödunud aastasest'
balti Rahu ja Vabaduse laevasõidust.
Seminari lõpuõhtul oli võimalus
seltskondlikuks suhtlemiseks oma­vahelisel
peol, kus muusika eest hoo­litsesid
Toronto lätlaste „Elektripor-gändid"!
Kokkuvõttes võib nentida, et se­minaril
esitati väga eriilmelisi, sise-vaatlikke
ja mõtlepanevaid vaateid
Balti ja'baltlaste kohta. Seminar vee­nis
osavõtjaid eestlaste, lätlaste ja
leedulaste koostöö tähtsuses ja tuge­vuses
vabas Läänes.
R.A.
mist, vaid ka poliitilise, rivi ja füüsi- ion" Detroidis kutsus Kanada plasti­lise
ettevalmistuse. Koolis valitseb kutööstureid oma vabrikut külasta-range
mereväekord. Kooli lõpeta- selgitas neile, et on vaja arendada
nuid suunatakse teenima sõjalaevas- tugev plastmass, millest võib valmis-kolmeks
aastaks sunnitööle süii- Kirikuõpetaja vahistamine ja tikku. Kooli ülemaks on alampolkov- tadaautoosasid. Juba praegu on plast
distatuna kõukogude-vastases agi- kohtuprotsess tema vastu äratasid nik (kolonelleitnant), kasutamisel autoosade. valmistami-tat8iooni8Japrotaganda8.
Mõt8nik läänes, eriti aga kirikl^^^^ maail- Tallinna 42. keskkoolis, kus soja- sel vähemas ulatuses jaapani ja
©sitas armtjiandniispalve Eesti NSV mas, suurt tähelepanu. Et negatiiv- lise algõpetuse ülemaks on jällegi ameerika autode juures. Autotööstu-Ülemnõukogu
Presiidiumile, kes . set publilsiteeti pareerida, alusta- alampolkovnik, koosneb mitme- soovivad, et aastaks 1995 autode
selle 27. märtsil rahuldas. Ta va- sid nõukogude propagandistid aja- võistlus automaadi lahtivõtmisest- kaalust 275 naela ehk 25% oleks
feastati karistuse kandmisest 28. kirjanduses vasturünnakut, kus kokkupanemisest, laskmisest väike- valmistatud plastist. See võimaldaks
Märtsil ja elab praegu Varblas, vangisolevvaimulik pidi oma eksi- sekaliibrilisest vintpüssist, granaadi- valmistada kuni 10% kergemaid au-samme
tunnistama ja ründama te- heitmisest jne. tosid ja neid müüa tunduvalt odava-
Vajatakse
KONTORI
taPVBllaJ0Bd"o „RAHVA HÄÄL" nr. 7,43,1986)' hinnaga.
TÖÖJÕUDU
„MEIE ELU" TALITUSSE.
Inform. tel. 762-5329 või 466-095t
„Meie Elu"
URO
(All
nädalal pannj
Expo väljakul
palju kui või
• suurem pre;
peaks tulemi
esindaja Torol
EXPO-1 kaksi
Sinna tuleb esi
Lepnurm palul
mujalt tulla se|
Ja aidata Eesti
viimisele, EXl
propagandal jl
kogude Eestist
peame seal vjj
tarna ja oma v
ma, niipalju k
S. Trei juhti
ABN-i(Antib(
tions) maailnifj
bris Torontos
tuleks osa vol
paljusid nimel
daja märkis, ei
alustanud Ida-tahab
käsitadal
lastele Ida-Euil
KOMISJÜNll
Edasi jaotatil
nide koosolek]
kumalt käsitati
seid kusimusil
kokku EKN-i\
poliitiline koni
komisjon ja ai
tavate komisjd
misel. Komisjl
tundi.
Arvukamaki
junes väliskonj
tusel. Koosold
ÜRO potitsioc]
mist ja teisi
ÜRO-ga, EKN-Inimõiguste
Deschenes'i kd
ti konsulite ja l |
küsimusi.
' Väliskomisjc
ÜRO aktsiooni
sa selgitas Bi
TUN on kordi]
delegatsioone d
rakendamisokl
vaatleja-slaatij
kitsana ja tulef
semääramise
E. Salurand rõl
olu BATUN-i
aktsiooni vahel
vus on kaugen
staatus taktiki
ma eesmärgil
selgelt öeldüd|
tekstis, milleh
S, Ainso
UN-is raskenal
leiavad blokk
blokkides endi)
M. Epner märl
algatatud aktf
kuid algatuse
dagi teist leidi^
Vancouveri
juhtis L. Kolki
EXPO on sobil
kanadalastelt
sioonile massil
Selleks tuleks!
seerida aktivifj
selleks teha,
mõigusto küsii
märkis W. P(|
räägitakse inii
ni ole rõhutatul
te olukorda,
õieli loodi. Kd
vajavad täpsi|
, komisjoni ii
kust Toronto^
Nõmmiki Ball
kohta märkis
endine ja Biilti|
jäte amelliki
avaldamisekr.
välisministri
dada survet pa|
du,
KOMISIONII
Komisjonid^
järgnevalt ett
kokkuaf^|unu('
esitasid M. El
Maiki Andn^]
komisjonilt,)(
liitiliselt komi!
Aktsioonikom|
komisjonide
Rahvuskultuul
süvendada ee|
mist kanadalai
komisjoni üh(
kodumaaküla]
okupeeritud k
kahjustavad i
dusvõitluslikk|
need toimuvac
hatuse liikmel
Ülemaailmsl
. mise küsimusJ
esimees K. jõgi
dise, milles tel
dada 1890. aaa
badusvõitlusli|
nimedega, ko!
ga on toetanul
dUsfondi, et s|