Meie Elu = Our life, May 8, 1986

              NEILIÄPÄEVAL, 8. yML - ™URSDAY, MAY 8 „Meie Elu" nr. 19 1986
STOCKHOLM- Juhatus moodus­tas
Eesti Rahvusnõi^kogu presiidiu­mi
järgmises koosseisus. Esimees:
Mihkel Mathiesen. Presiidiumi l^uu-luvad
endised ERN-i esimehed: Tõ­nis
-Kint, Johannes Mihkelson ja
Aksel Mark. 1
Abiesimeesteks valiti: Aleksander
Terras, Peeter Luksep ja Enno Pen-no,
peasekriBtäriks on edasi Arvo
Horm ja laekuriks Juhan Raud. Pre­siidiumi
kuuluvad , veel rühmade
poolt saadetuna: Helmut. Talts,
Andres käärik.Bernhardi Mäelo,
Kalju Lepik, samuti eridine peasekre­tär
Heinrich Mark.
ERN-i sekretariaati valiti: Ago
Pärtel, Hele Lüüs, Kaarel Vahtras,
Katrin Härm-Sepp ja Aino Lepik.
Väliskomisjoni Esimeheks valiti
Aleksander Terras. Juhatusf avaldas
tänu kauaaegsele esimehele Johan­nes
Mihkelsonile, kes tervislikel
põhjustel ei soovinud oma|ümber-valimist.
Ta jäi aga edasi komisjoni
liikmeks. Väliskomisjoni esimehe
asetäitjaks valiti Ursula Wallberg.
Liikmed: Tõnis Kint, Andres Käärik,
Peeter Luksep, Ülo Ignats, Ants
Anderson, Enno Penno, Arved Ruu-sa,
Adelaida Lemberg, Harri Kiisk,
Juhan Raud, Martin Juhkam, Mart
kikerpuu. Manni Varep ja Arvo
Horm. Komisjoni sekretäl^id on Mikk
' Põlde ja Helmut Talts.
Üld- ja Majanduskomisjon — esi­mees
Andres Käärik, esimehe ase­täitja
Peeter Luksep, sekretär Anna_
Talve. Liikmed: Ernst Peterson,
Irene Kiisk, Kaarel Vahtras ja Arvo
Horm. Komisjon püüab ka Anna.
Talve algatusel luua lähemaid kon­takte
poliitilistest ja ühiskondlikest
küsimustest huvitatud noortega.
Kultuuriküsimuste referentideks
valiti: Kalju Lepik, Harri Kiisk, Kat­rin
Härm-Sepp ja Ilo Käbin.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiini"^
PLUMBIMG, H E A T I NG
and K E P A I RS
gaasi-ja ©laktriahjud, korstna-voodrid
(chimney linings).
T©L(41S) 2 7 5 - 1 2 80
illllllilltllllilllllliflllliiSHIIilliHlilllillSillinilillllltllllili^
A I R A P P L I Ä N C E S E R V I CE
ilmutuskappe Ja pliite — igat
i( 31 aastat tööpraktikat
Tel. 533-9334 Mer
Põhjaameenklased (USA ja Ka­nada)
on vist küll maailma pakse­maid
inimesi, kuigi nad tahaksid
olla saledamaid. Kõos guitsetamise
ja vähfahaigustega on nüüd siin
mandril kä liigkaal asetatud luli-punkti.
Peagu iga inimene mtsret-seb
oma kehakaalu üle. Kuid nagu
ikka, muretsetakse vist veidi roh­kem
kui tarvis. On tehtud tuhan­deid
uurimusi ja küsitlusi ning ko­gutud
statistikat, aga on jõutud ka
teatud uutele arusaamadele. Vaat­leme
neist mõnii
'elix Hallik surnud
Rootsis lahkus veel üks viimaseist
eesti kohtutegelastest, Felix Hallik.
Ta oli sündinud 22. septembril 1902.
a. Kuigatsi vallas Tartumaal. Olles
lõpetanud Tartu Ülikooli õigustea­duskonna,-
asus tööle kohtuameti
kandidaadina Tartu Ringkonnakoh­tu
juures. Sealt nimetati ta abipro­kuröriks
sama ringkonnakohtu pro­kuratuuri.
Aastal 1939 nimetati Rak­vere
Ringkonnakohtu liikmeks. HiU
jem, saksa okupatsiooni ajal, oli alul
Tallinna Ringkonnakohtu liikmeks
ja siirdus siis Kohtukojaabiprokurö-n
kohale. Enamlaste tulles 1944 põ­genes
Rootsi, kus oli tegev plasti-kätööstuses.
Ta suri pikema haiguse järel 15.
aprillil s.a. Pärast tuhastamist ja lei-natalitust
Stockholmi Metsakalmis­tu
Heliga Korset kabelis puistati tuhk
,,Mälestushiide", j
Kadunut jäi leinama abikaasa A i ­no
ja suurearvuline sõprade ja Eesti
Üliõpilaste seltsi kaaslaste pere. •
LONDON - Bulgaarias eläb
umbes 900.000 türklast, keda vii­maste
aastate jooksul on püütud
valitsuse poolt Bulgaariaste hulka
assimileerida. „Rahvusvahblise
Amnestia" („Amnesty Internatio­nal")
andmeil on nei(| sunnitud rel­vade
ähvardusel 0ma nimesid bul-gaariapäraseiks
muutma. Seda te­gemast
keeldunuid on kas koha­peal
maha lastud, nendes majad
lammutatud või neid sunniviisil
kaugemale bulgaariaste hulka
aastal 33%. 1985.^0. N . Liit importis
lääneriikidest tööstuskaupu US $
26 miljardi väärtuses. Impordi pii­ramise
põhjuseks peetakse õlihin-m
langust. Selle tagajärjel haka­takse
M. Liidus tundma suurt pui-
TOKIO— Venelased on hakanud
asetama väljalaske alustele kaug-rakette
Jaapani saartele, mis vene-
M n
tagasi
Jaapanile. Sinna ülesseatud rake
üd kuuluvad SGUD-klassi ja oma
0ue üles saata oma
lennuk a. 2000. Hiinlased on
kahe viimase kuu jooksul edukalt
saatnud maailmaruumi 2 püsivat
satelliiti ja on veendunud, et nad
saavad sinna saata ka suure püsiva
jaama koos vajaliku meeskonnaga
vaatluste ja uurimuste teostama-
Kolhoosides
^kõrgemad
ELAMUTE EHITAJAD EI
Kiudaine osatähtsu
Palju moodsa aja^õbesid on tingi­tud^
toitlustusest. Liiga peen jahu,
palju liha, suhkur ja rasvained on
saanud meie peamiseks normaalseks
toiduks. Tulemus: ülekaal, kõrge vere­rõhk,
mao- ja sooltevähk ja teised
sooltehäired. Viimasel ajal on arsti­teadus
hakanud rohkem rõhku pa­nema
kiudainete taastamisele toit­luses.
Kiudained on pärit taimerii­gist.
Definitsioon: süsivesinik, mida
inimene ei seedi ära, nagu tselluloos,
pektiin jne. Kiudaine täidab kõhtu,
nii et inimene ei söö liiga palju, ta
soodustab toidu edasiminekut sool­tes
ja hoiab ara liigse kõhukinnisuse.
Parimad kiudäinet sisaldavad toit­ained
on: oad, herried ja läätsed —
värsked ja kuivatatud, kliid (nisu,
riisi jne,), vaarikad, spinat, kartulid
(eriti kui koos koorega süüa), mais,
ploomid, aprikoosid, sepik ja täistera
leib. . /,, • -1/. ' ;
Kuidas kontrollida, kas sööme kül­laldaselt
kiudaineid? -Väga lihtsalt:
<ui väljaheide ujub vee peal, sööme
korralikkutoitu. Kui vajub see alla,
peame lisama ülalmainitud aineid
igapäevase toidu juurde..
Ameerikas leiti, et kui inimesed,
kel on kõrge vererõhk, söövad 115 g
'kuivkaalüs) ube päevas, väheneb
vererõhk 19%. Kuivatatud oad on
samuti soodsad neile, kel on kerge­kujuline
suhkruhaigus, kuna nad
alandavad ka veresuhkru taset.
Väike hoiatusühekülgse kiudaine­te
tarvitamise vastu, just eriti toor-kliide
liigtarvitamise puhul — see
võib viia alla keha tsingi taseme,
kuna tsink uhtub pärasooles klii-
ENSV statistika keskvalitsuse
andmete põhjal moodustas tööstuse
kogutoodang Eestis 6 miljardit rubla.
Põllumajanduse kogutoodang 1,15
miljardit rubla. Põllumajanduse ko­gutoodang
ühiskondlikus sektoris
932,9 miljonit rubla. Tööliste ja tee­nistujate
aastakeskmine arv —
718.800, •ühismajapidamises kol­hoosnike
arv — 52.000. Toiduainete-,
Liha-Piima- ja Aiandusministeeriu-mi
asemele moodustati möödunud
aasta lõpus Riiklik Agrotööstusko­mitee.
Tööliste ja teenistujate kesk­mine
kuupalk 1985. a. oli 213,9 rubla
kuüs(1984. a. - 208,3 rbl). Kolhoos­nike
keskmine kuupalk oli 271 rbl.
kuus (1984. a. - 266 rbl). Päevastes
ja õhtustes üldhariduskoolides õppis
223.000, kutsekoolides 19.000, kesj(-
eriõppeasutustes 22.000 ja kõrgkoo­lides
23.500 inimest. 1985. a. alguses
oli Eestis täielik või mittetäielik
kõrg- VÕI keskharidus ligi 896.000
inimesel. Kõigi erialade arstide afv
7100 ning keskmeditsiinipersonali
arv oli 17.700. Rahvaarv Eestis 1.
jaanuariks 1986 oli 1.542.0Ö0 ini-^
mest.
(„Rahva Hääl" nr. 25, 1986. a.
Arstide ja haiglais kogutud statis­tika
andmeil arvestatakse haiglaslik­ku
liigkaalu (40% üle normaalkaaiu
umbes. 15% lapsi, 20% teismelisi,
24% mehi ja 27% naisi Kuid vasta­valt
1985.a. Gallupi jt. küsitlusile
90% elanikest usuvad, et nad on liig-kaalused:
35% tahaksid vähemalt 15
naela alla võtta, 30% naistest ja 15%
meestest olid dieedi peal ning 15%
naistest olid n.ö. eluaegse dieedi
peal (TIME, 20. jaan., lk. 52)
Teame, et tihti on antud arvude
tõlgendus tähtsam kui arvud ise.
Toome ühe uurimuse tulemused, mis-võib-
olla veidi valgustavad ülaltoo­dud
kuiva statistikat.
Ühes California koolis olii 80%.
naisõpilasi. dieedi peal, meesopilasi
ainult 10%. Muude küsitluste and-
,meil leiti, et naisõpilased eeldasid, et
meesõpilasile meeldivad ülisaledad
naised, mis aga ei vastanud tõele —
mehed - eelistasid veidi ,,kehaka-maid"
naisi kui naised ise arvasid.
Mehed selle vastu eeldasid, et naiste­le
meeldivad nad enam-vähem nii
nagu nad olid, mis ka tõele ei vasta­nud
^ naised eelistasid saledamaid
mehi kui rüehed ise arvasid. (Omni,
nov. 1985)
TULEMUSI • • '
• N i i pole imestada, et vähemalt 1
miljon ameeriklast (enamuses nai­sed)
kuulub dieedikliinikuisse või et
dieediraamatute, -toitude ja -klubide
peale kulutati USA-s m.a. üle 5 mil­jardi
dollari. Lisaks sellele on tuhan­ded
lasknud teha mitmesuguseid Äri­operatsioone
vähendamaks iiiao
mahtuvust või eemaldamaks rasvku-desid
ehk -padjandeid.
Kõige selle.,,kontinentaalse maa­nia"
peale vaatamata on enamusele
lõpptulemuseks ainult saledam raha­kott,
mitte aga saledam siluett. Sest
kurb tõde on, et niipea kui on saavu­tatud
esialgne siht, hakkab kaks kol­mandikku
dieedil olnuist kaotatud
kaalu tagasi võtma. Ainult 2% jäävad
pidevalt (üle 7 aasta) truuks saavuta­tud
saledusele.
poole liiguvad: faapanist Havaisse,
sealt Californiasse või Idarannikule.
PSÜHHOLOOGID rõhutavad
omakorda emotsioone, eriti rahutus-ja
rahuldamatustundeid, mis võivad
johtuda üksildusest, murest, pingest,
sugulistest konfliktidest jne. Masen-dustunnet
leevendatakse liigsöömi­sega,
see omakorda suurendab ma­sendust
jne.
ENDIKRONOLOOGIDE (sisesek-retsiooni
arstid) arvates paljud muu­tuvad
nõnda kirglikeks söömareiks:
kui midagi ärritab või pahandab (või
ka ülimalt meeldib), siis süüakse
süsivesikuid (karbohüdraate •— frii-kartuleid,
rasvakooke ehk doughnut-te
jne.) — mitte nälja rahuldamiseks
vaid kui masendusvastaseid arsti­med
(antidepressants). Parallelism
alkoholismiga ön siin ilmne.
'fl
Tennis
sport
Laura Randmaa treenil
Arstid soovitavad üldiselt rohkem
võimelda, joosta või mingit muud
sporti teha. Kurb tõde on aga, et
kehaline/harjutus või sport põletab
kaloreid väga aeglaselt. Näiteks ar­vestati
välja, et m. a. New Yorgi mara-toniyõitja
(jooksis umbes 26 miili 2
tunniga) kaotas ainult kolmveerand
naela rasva.
Sellegipärast on sport tervislik pal­judel
muil põhjusil, ja koos dieediga
tõstab inimese enesetunnet ja -usal­dust,
mis omakorda eelsoodustab
dieedil püsimist.
„KAALU INERTS ehk
Tenni§ev5i§tlused on esmakord­selt
võetud olümpiamängude kav­va
1988.a Lõuna-Koreas, Söul'i§
peetavail olümpiamängeL Juba Los
Angelesös 1984.a. peetud olümpia­mängudel
oli korraldatud tennise-võistlusi
väljaspool olümpiamän­ge,
mis tehti järgmiste mängude
tutvustamiseks.
Kanada tennisevoistlejate etteval­mistamiseks
asutati möödunud aas­tal
eritreeningkeskus, asukohaga
Toronto York University juures. Ka­nadast
valiti kuus parimat noort-meest
ja kuus neidu 16-18. a. vanuses,
keda seal treenitakse tulevasiks
olümpiamängude võistlejaiks. Ainu­kese
nooremana on nende hulgas
Kõik arstid on ühel nõul, et igasu­gune
suitsetamine on tervisele kahju­lik.
Väikese liigkaalu (20% üle nor­maalkaaiu)
puhul lähevad aga arsti­de
arvamused lahku. Peagu kõik on
siiski ühel nõul, et .40% liigkaalu või
enam on tervisele kahjulik ja et neil
isikuil esineb tunduvalt rohkem hai­gusi
kui normaalse kaaluga isikuil,
eriti südame- ja suhkruhaigust, sapi­kive,
hingamishäireid ja liigesepõle-tikke.
Vähjahaigusi esineb liigkaa-lustel
meestel enim käär- ja pärasoo?.
les ning eesnäärmes (koolon, rektum
ja prostata); naisteLaga munasarja­des
ja emakas ning hiljem rindades.
Teoreetiliselt on kaalust allavõt­mine
ülilihtne: et võtta maha 1 nael
nädalas, peab isik sööma 3500kalorit
vähem või kulutama 3500 kalorit
rohkem (s.t. 500 kalorit päevas ehk
üks topelt võileib vorstiga). Et aga
ainult 2% omä pideva saleduse säili­tavad,
näitab selgelt, et praktika ja
teooria tunduvalt erinevad.
Leidmaks seletust sellele vastuolu­le,
on uurijad viimase 10 a. jooksul
.igasuguseid võimalikke katseid tei­nud
küll haiglais, koolides,kontoreis;
küll hiirte, meeste, naiste ja lastega-
Statistikat on raamatuid täis, — kuid
lõplikku vastust ei ole veel saadud.
On aga selge, et lihavus/liigkaal joh­tub
paljudest tegureist, igal inimesel
isemoodi kombinatsioonis, nii elun­dite
talitlustest (füsioloogilised prot­sessid)
kui ka psühholoogilistest ajen­ditest
(motivatsioonid), nii pärilikku­sest
kui ka ümbruskonna mõjudest
iga koolilaps teab, et üks füüsika
põhimõisteid on inerts — asjad taha­vad
paigale jääda või edasi liikuda
nii, nagu seda juba teevad. Inimese (ja)
teiste imetajate loomade) organism
on kümnete miljonite aastate jooksul
omal alalhoiuks ja hüvanguks-yälja
arendanud mitmesuguseid kaitseva- •
hendeid. Kuna tpitu pole kunagi kül­laldaselt
olnud (tänapäeva Lääs välja
arvatud), pigem alati puudus, siis
õppis organism ainevahetuse ehk
metabolismi abil toitu rasvaks muut­ma
(anabolism ehk assimilatsioon),
niis on üks tõhusamaid energia säi-litamisviise.
Neist energia tagavara­dest
hoiab keha kümne küünega kin­ni
ja kasutab .neid energia väljami­seks
(katabolism ehk • dissimilat­sioon)
ainuh hädaolukorras.
Kui nüüd moodne inimene vaba­tahtlikult
dieedile läheb, tõlgendab tä
keha seda kui hädaolukorda ja hak­kab
kogutud kaloreid (rasva) öko­noomsemalt
kasutama;', ainevahetus ^
aeglustub 15-25%, s.t. on sedavõrra
tõhusam. Kui keegi dieedist aga siis­ki
kinni peab ja normaalse kaalu
peale langeb, siis peab ta pidevalt
umbes 25% vähem kaloreid sööma
kui see, kes eluaeg normaalses kaa­lus
on olnud. Inimesel on aga oma
söömiskommete inerts ja ta püüab ta­gasi
minna endisele dieedile. Sellest
vist johtubki, miks nii vähesed oma
saledust säilitavad.
Umbes samasugune talitlus toi­mub
suitsetamisest loobumisel. Rah­vasuu
ütleb, et inimene suitsetamise
asemel hakkab rohkem sööma ja sel­le
pärast võtab kaalu juurde. Uued
uurimused on aga-näidanud, et kesk­mine
suitsetaja (1 pakk ehk 25 siga­retti
päevas) kulutab 10% rohkem
kaloreid kui samas kaalus mittesuit­setaja.
Kui see suitsetaja nüüd omä
patust loobub, peab ta 10% vähem
kaloreid sööma, et SAMA kaalu ai­nult
säilitada. Sööb ta endiselt, võtab
ta kaalu juurde.
Kui ta suudab aga oma söömist
.vähendada, siis hakkavad kehtima
eelviimases paragrahvis toodud,väi­ted;
nimelt, uue dieedi tõttu aeglus­tab
keha ainevahetust veelgi 15-25%.
Nii et samal ajal suitsetamisest loo­buda
ja dieedile minna nõuab era­kordselt
tugevat tahtejõudu. Kuna
aga suitsetamisest johtuvad tervise­rikked
harilikult tõsisemad on kui
alla 40% liigkaalust johtuvad, siis
soovitatakse eelistada siiski suitseta­misest
loobuda, ja jhiljem dieedile
minna.
:. A. M . („
Tööstustoodangu reajiseerimise
plaan jäi mullu täitmata 6 ettevõttel,
lepingulisi kohustusi arvestades li­saks
veel 22 ettevõttel, neist 11 on
jiidulise alluvusega. Täitmata jäid
riikliku elamuehituse plaan ja üld­kasutatava
autotranspordi veoplaan.
Nõuetele ei vastanud tarbekaupade
tehniline tase ja kvaliteet. Endiselt ei
suudetud rahuldada elanike nõudlust
toidu- ja tööstuskaupade järele. Tun­duvalt
vähenes alkohoolsete jookide
müük. Kutsekoolide õpilaste arv
suurenes 29,1%, samal ajal kui üld­hariduskoolide
õpilaste arv
1.5%.
Toitlusteadlased süüdistavad pea­miselt
ameerika söömiskombeid ja
toitumistavasid: süüakse liiga kii­resti
ja tihti „Fast f ood" (friikartülid,
hamburgerid, hot dogid, magusad
joogid) sisaldab palju rasva ja suhk­rut,
kuid vähe toit- ja kiudaineid.
Paha komme on ka TV ees alati nä-kitsemine
ja võileibade tööle kaasa­võtmine.
SOTSIOLOOGID on leidnud, et
aiamklassis esineb lngkaalu6korda
rohkem kui nn. ülemklassis, eriti
naiste hulgas. Kuid ka meeste hulgas
leidub selliseid sotsiaalseid mõju­reid.
Näiteks, jaapani mehed muutu­vad
seda liigkaalusemaiks, mida
kaugemale nad oma sünnimaalt ida
Inimesel on 30-40 miljardit rasva-rakku,
m'is vastavalt oma rasvasisäl-disele
paisuvad või kahanevad, kuid
kunagi ei hävi. Välja arvatud teatud
erioperatsioonide tagajärjel, nagu
eelpool mainitud. Ka on operatsioo­ne
mao mahtuvuse vähendamiseks ja
teisi sarnaseid, tehakse katseid uute
kemikaalidega jne. ,
Need on aga arstlikud.asjad ja ei
<uulu populaar- ehk aimeteaduslik-kü
valdkonda. Võiks lisada, et nüüd
kus on hakatud aru saama, miks
dieedil püsimine nii raske on, hak­kavad
keemikud ja farmakoloogid ka
lahendusi otsima ja leidma.
Ühe Uuema arengu näiteks võiks
mainida, et ka loomi, mida vanasti
nuumati, pannakse nüüd vastava
dieedi peale, et nende liha taisem
oleks. N i i on 80-date aastate veise-,
lamlDa- ja sealiha 15-25% taisem kui
10 a. tagasi. Siiani kandis parim liha-lõik
(üsna rasvane) nime „Prime",
LAURA RANDMAA
Kala- ja Jahimeeste
Klubi teadaanded
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Klubi liikmete vaheline las-kevõistlus
haavlipüssist korralda­takse
laupäeval, 24. mail algusega
kell 10. hommikul Läti Jahtklubi
..Berzaine" laskerajal Võistlus toi­mub
rändkarikale ja klubi poolt väl­japandud
auhindadele. Laskemoona
on saadaval kohapeal ainult piiratud
arvul Informatsiooniks helistada tel
425-9978. Palume kõikide laskehuvi-liste
osavõttu.
dD
Klubi 1986. a. kevadine kalapüügi-võistlus
korraldatakse laupäeval, 7.
juunil Simcoe järve Cooks Bay'l
Võistluseks koguneda Miller'ipaadi-sadama
parkimise platsil Võistlus
toimub rändkarikale ja klubi poolt
väljapandud auhindadele.
Paatide ettetellimine tuleb võistlu­sest
osavõtjatel omal korraldada.
Lähemat informatsiooni võistluse
korra ' kohta antakse kogunemise
kohal
JUHATUS
möödunud aastal aga hakati turus­tama
uue toitlustamisega kasvatatud
loomi, kelle parim lihalõik kannab
nime ,,Lite" ja mis peab 25% taisem
olema kui normaallõik. ,,Choice"
või „Good".
LÕPPSÕNA
Vahepeal peame leppima teadmi­sega,
et kuigi bioloogia, pärilikkus,
,,kaalu inerts", ainevahetus jne. kaa­lust
allayõtmise raskeks teevad, ei
tee nad seda siiski võimatuks. Peame
hoiduma ainult imedieetidest ja õppi­ma
sööma mõõdukalt, kuid toitelist
tasakaalu pidades.
Kuna märtsikuu on Kanadas amet­likult
,,toitlustamiskuuks" nimeta­tud,
siis võib ka paar ülilihtsat õpe­tust
korrata, mis võib-olla dieedile
minekut väldivad: sagedamini asen­dada
looma- ja sealiha kala ja nahata
kalalihaga, sai ja koogid teravilja ja
pudruga, sool vürtsidega, õlised sala-tikastmed
sidruni ja äädikaga, koor ja
täispiim lõssi ja võipiimaga, koktei­lid
ja veinid sooda- ja mineraalvee­ga.
Üldse vähem praadida ja suhkrut
tarvitada. Võib ka meenutada, et mõ­ned
toitained on lihutavad (paksuks
tegevad) ainult sellepärast, et neid
harilikult rasva sees praetakse või võid
peale pannakse, nagu näiteks kartu­lid,
makaronid, riis,leib — ilma rasva
või võita nad on head' tervislikud
toidud. Neid nii lihtsaid näpunäiteid
jälgides pole meil võib-olla ka nii
tihti vaja arsti juurde joosta.
^ V.L. PREEM
Laura Randmaa, kes sel ajal oli alles 13-
aastane. Ta on oma saavutusiga mit­te
üksi Kanadas vaid ka USA-s ja
Prantsusmaal niivõrd tähelepanu
äratanud, et temast loodetakse tu­levikus
väga head olümpia-võistle-jat.
•TEEENING '
Treeningkeskuses treenitakse väl­javalitud
kandidaate kogu aasta väl­tel,
ilma suvevaheajata, viis päeva
nädalas, esmaspäevast reedeni ko­gusummas
16-1/2 tundi Kooliperi-oodil
algab treening kell 16.00. Tree­neriteks
on üks mees ja naine, keda
peetakse parimaiks oma erialal Võist­lejaid
treenitakse nii üksikmängudes,
kui ka paarismängudes. Nädalalõp-
; pudel saadetakse neid treenerite
määratud võistlusile, kus Laura peab
võistlema ka 16- ja 18-aastaste võist­lejatega.
PRIVILEEGID KOOLIS
Laura Randmaal, kes elab Union-ville'is
ja õpib sealse algkooli viima­ses
klassis, on lubatud koolist lahku­da
enne õppetundide lõppu, et jõuda
õigeks ajaks treeningule. Samuti on
ta ka vabastatud õppetööst, kui teda
on saadetud kaugemalle võistlusile.
Sel viisil koolistpuudunud päevi ei
märgita tema tunnistusele.
„TENNIS DE FRANCE" KIRJUTAB
Prantsuse Tenniseliit saatis Kana­da
Tenniseliidule sealse kuukirja
,,Tennis de Frailce" märtsikuu väl­jaande.
Sealolevas kirjelduses on töö­tud
ka tema pilt pealkirjaga ,,kana-dalanna
Laura RaiTdmaa, kelle löö­gid
olid kui puuraiduril". Kirjeldus
algab teatega, et Laura Randmaa on
fenomaalselt tugevate löökidega.
Ainult harukordseil juhtudel leidu­vat
naistennišemängijaid selliste löö­kidega.
Tema lööke võrreldi metsa­töölise
kirvelöökidega, mida vastas-märlgijail
olevat peaaegu võimatu
vastu võtta. Ta juhtivat oma lööke nii
täpselt nagu oleks need lastud püs­sist.
Sarnase mulje olevat tä jätnud
mitte üksi oma vaštaseile, vaid ka
pealtvaatajaile. Isegi tema lahkumist
peale võistluste lõppu, kui ta hoidis
oma reketit õlal, võrreldi puuraiduri
kojuminekuga, kes sammub kodu
poole, kirves õlal
HARALD RAIGNA
on ma
NALJAD
Üks kõrgem parteitegelane sõitis
kaks meest vigaseks, ise oli maani
purjus rooli taga. Ta läks kohtuniku
juurde ja küsis:
,,Mis teie arvate, mitu aastat mulle
väänatakse?"
,,Ärge tundke muret^ seltsimees.
See mees, kes lendas läbi tuuleklaa­si,
saab pähe sissemurdmise eest.
Teine mees, kes lendas kaksküm­mend
meetrit eemale, saab karistada
õnnetuspaigalt põgenemise eest."
Teen igasuguseid
REMONT-TÖID MAJADELE
I
(tasuta eelarve)
Tel. 7 5 9 - 3 9 7 5 igal ajal
E. VERDER
EELMISE NÄDALA RISTSÕNA
LAHENDUS
PÕIKI: 1. Kude. 5. Linik. 10.
Amen. 14. Ädal. 15. Aseta. 16. Vahi.
17. Kallistatu. 19. Ader. 20. Kreisi
21. Ankrute. 23. Nulli. 26. Ila. 27.
Tungraud. 30. Tallan. 34. Asuu. 35.
Uitan. 37. Isa. 38. Jur. 39. Assoori. 41.
Itk. 42. Utu. 43. Tutor. 44. Orus. 45.
Basaar, 47. Munemise. 50. M M M .
51. Esita. 52. Pea peaL56. Sissil60.
Aher. 61. Vastukaalu. 64. Lagi. 65. A.
Taul. 66. Alus. 67. Alad. 88. Lauge.
69. Rest.
PÜSTI: 1. Käkk. 2. Udar. 3. Dale. 4.
Ellingu. 5. Lasila. 6. Ist. 7. Nea. 8.
Itta. 9. Kaunitar. 10. Avaral 11. Ma­du,
12. fehet. 13. Uire, 18. Isur. 22.
Klani. 24. Luust. 25. Idioome. 27.
Tajub. 28. Usuta. 29. Nuruq. 31. L i i ri
32. Astus..33. Nakse.. 36. Torus. 39.
Atame. 40. Surmaval 44. Oma saar.
46. Amprid. 48. Nisule. 49. Etik. 52.
Pala. 53. Ehal. 54. Aega. 55. Lata. 57.
Sale. 58. ILus. 59. Lust. 62. Sau.
Tug.