Meie Elu = Our life, May 8, 1986

              NELIÄPÄEVAL, 8. UM^ - ™ U R S D Ä Y , MAY 8 „Meie Elu" nr. 19 (1887) 1986
'Jv
Hanno Kompuse fondi
Äsja toimunud Eesti Kunstnike
Koondise Torontos näitusel esines
ka noor taidur Hugo Silberberg. Ta
on varem esinenud õpilasnäitustel
USA-sja korduvalf EKKT näitustel ,
Torontos. Ta on alati pälvinud kü­lastajate
tähelepanu ja kunstikriiti­kute
poolt esiletõstmist oma ande­kusega.
Hugo Silberberg on eesti vane^
maist sündinud kahekümneaastane
noormees, kes praegu õpib kunsti­koolis
New Yorgis. Ta on suveti vii­binud
Euroopas tutvumaks sealsete
kunstikogudega. Tema eesmärgiks
on saavutada diplomeeritud kujutav-kunstik.
u staatus.
Eesti Sihtkapital Kanadas juhatus
otsustas EKKT vahendusel toetada
Hugo Silberbergi kunstialaseid õpin­guid
^750,00 omandades tema õli­maali
Potamac River, mida on asja­tundjate
poolt peetud äsjase näituse
parimaks. '
See on teistkordne väljamaks Han­no
Kompuse mälestusfondi kasvi­kust
kujutavkunstilise vaimuloo­mingu
edustamiseks, põlvkondade
kontinuiteedi taustal.
TORONTO LINN
Task Force To Reviow
Th@ mynicipal Election Process
(OmavalitsuslJQ vsfiimost® protseduuri yurimis-komisjon)
Umavalitsus on loonud komisjoni omavalitsus-valimiskoiTa
läbivaatamiseks, e e s m ä r g i g a protseduure .parandada, h ä ä l e ­tajate
arvu suurendada ja h ä ä l e t a m i s t kergendada.
Komisjon ootab soovitusi rahvalt ja selleks toimub koosolek:
N E L J A P Ä E V A 8, MAI Õ H T U L KELL 7.30
KOMITEE R U U M NR. 4, RAEKOJAS
Kirjalikud soovitused on teretulnud ja palutakse sisse anda
komisjoni s e k r e t ä r i l e , Office of The City Clerk, 2nr Floor, (li
korrusel), East Tower (Idaosa), City-Hall, Toronto, M5H 2N2.
K õ i k huvilised on palutud koosolekust osa v õ t m a n e l j a p ä e v a l
8. mail 1986.a. Kui'lisa-informatsiooni vajatakse, palutakse
helistada tel. 392-7022.
Registreerimine
Eesti Majandusklubi ballilt. Üllal, vasakult — Aino Rooneem, Meeri Väärsi, Elli Potsep, Silvia Pariswa,
Ülle Later/Tiiu Hopp, Reet Kasäk, Hugo Later/Liivi Loit. All — Ehe Lomp; Hedy Later, Gunnar Lomp,
Larry Later, Heli Isberg, Valev Vastopä, dr. Silver Holmberg, Ervin Varamäe, Sigrid Varamäe.
I Foto — Liivi Loit
1 0 0
1
— Eestlased on nupukad, kuld
iialt tagasinõudlikud ettevõtluses,,
ütles Eesti Majandusklubi Kana­das
esimees Hugo Later liikmetele
ja nfende külalistele, kes olid kogu­nenud
tähistama organisatsiooni
20. aastapäeva esindusliku balliga
Sutton Place hotellis. ^
Kes meist mäletab või. tunnetab
täna täpselt kõike seda, mida üle ja lä­bi
elasime 194.9.või 1950-ndate aas­tate
alguses oma esimestel päevadel
ja tundidel siin niaal, kui esimesed
eestlaste ärilised ja muud ettevõtted
/tekkisid. Täna on see meile ..yester-day"
ja täna näivad meile kõik too- .
nased mured nii kaugetena nagu po­lekski
nad elutee tegelikkusest pärit.
Kuid - nii siis kui, niiüd rheenuvad
meile ülihästi need^omavahelised ja
peaaegu perekondlikus ringis peetud
koosviibimised ja kokkupuuted, mil­listest
õieti kasvaski välja meie ühi-n&
sugulane Eesti iVlajandusklubi Kana-
: '.das.^: •
ALFONS FAJUSTE' ALGATUS
Eesti organisatsioonide võrk oli
juba üsnagi tihe, kui Roptsist siia-
. saabunud ettevõtja ja majandustege­lane
Alfons Pajuste tuli välja nurga­kivi
mõttega: Icpondada'ja liita rah­vuslikul
alusel eesti tulundusinime-sed,
ettevõtjad ja professionaalsed
vabakutselised ühiseks pereks. Hr.
Pajuste algatusel kutsuti kokku jaa­nuaris
1966 koosolek selle mõtte ja
eesmärgi teostamiseks hing loodigi
, organisatsioon, millega liitus 18 ma­jandustegelast,
millest on välja kas­vanud
ligemale 100-liikmeline orga­nisatsioon,
Algusest peale oldi ühel
meelel selles, et uus koondis ei taotle
minginiiassDrganisatsiooni tulevik­ku,
vaid tahab olla sõprussidemete
vaimus üheltpoolt kodulfs jõudehet-kete
veetmisel, teisalt aga täiendada
teadmisi ja jälgida arengut majan­dus-
ja tulundüsala sektorites. Koon­dise
tegevus kujundati klubivormis
ja klubivaimus, mitte ühegi teise or­ganisatsiooniga
kpnkuii^eerivaks. ja
seda jooht^on järjepidevuses hoitud
kakskümmend aastat, ilma et selle­ga
oleks tahetud või teostatud enese
isoleerimist eesti rahvusgrupist või
rahvusliku võitluse osadest, vaba-
. dusnõudluses Eestile.
Enam "kui neljakülnne aasta eest
jäid meist maha rajad, kus meid käi­ma
õpetati ja eluteeks ette valmis­tati.
Suurte vete ja kauguste taha—
Eestisse — jäid meie vanemate kü­lateed
ja meie endi jklgrajad. Lahku­sime
põgenikena kodumaalt, et pää­seda
hävingu eest. Ülii^iided, mis meil
seljas, kululsid peagi ]a muud vara
meil polnud kui vanematelt päritud
südameveri soontes ja midagi veel nii
raskelt seletatavat kui seda on elutar­kus
ja eluhoiak — psüühiline, hinge­line
jõud, mida ümbrus ei näe.. See
vaimuvara on olnud meie päriso&a
rahva ajaloost.
sündida ja kasvada iseseisvas Eestis
ja hiljem pääseda maad ja rahvast
tabanud Õnnetusest, on välismaadel
mitmel pool kaela riputatud omadu­seks:
,,kreatiivsed" ja ,,innovatoor-sed"
inimesed! See tähendab: inime­sed,
kes on võimelised looma uusi
lahendusi ja uusi avastusi ja saavutu­si.
Teiste sõnadegavanas lihtsas eesti
keeles — nad. on nupukad.
Taolisi hinnanguid^on nriuidugi to­re
kuulda. Rind läheb rõõmust kohe
laiemaks. Kuid pärinisti pole see nii.
Me ise teame, et meis on ka iiialt
tagasihoidlikkusf ja ettevõtluse vä­hesust,
julguse puudust. See viitab
eeskujude ja traditsioonide õhukese:
1e kihile ja sellest tulenevalt ka liialt
sageli oludega leppimist. Sellest ole­nevalt
on ka tekkinud vähe uusi ette­võtteid
viimasel ajal."
Esimees lõpetas sõnadega:
,,Eesti Majandusklubi: Kanadas
juubelipäevalon meil põhjust rõõmu
tunda — õigustatult rõõmu tunda,
kahekümnest viljakalt veedetud aas­tast.
Meie ühiseks sihiks on senisel
pinnal edasi minna ja arengule uut
jõudu juurde tuua. Kuid kõiges meie
iegevuses peame alati ideaalina sil­made
ees hoidma ja ka järeletulijate­le,
kes on sirgunud võõrsil., südame­asjaks
tegema Eesti vabaduse ja riik­liku
iseseisvuse eest võitlemise, et
kord teoks saab meie rahva suurim
soov — Vaba Eesti — selleks jõudu ja
Kõigevägevama abi!"
Majandusklubi ballid on. viimasel
ajal olnud meie ühiskonnas kõige lä­hedasemad
sellele nõudlikule tai\\^^u-peole:
ghturiietus, esinduslikud mu-mid
ja hea orkester. Seekordse täht­päeva
puhul oli juhatus eriti hoolt
kandnud ja loonud eeldused suurepä­raseks
ballimiljööks sajale külalise­le.
Sutton Place hotelH 33-dalt koriu-'
selt piiras peosaali tuledes särav To­ronto
südalinn, esmaklassiline- ees­kava,
õhtueine heast köögist, tantsu­muusika
ja eelkõige hubane, intiim­ne
miljöö;kus vanem ja noorem ge­neratsioon
sobivalt segunes. • •
Hästisõnastatud peokõne pidas
klubi esimees Hugo Later. Klaverit
mängis maestro Armas Vlaiste, kes
Toronto uue elanikuna oli paljudele
teretulnud uudsuseks.
suvekodusse
RegistreerimineT.E.N.S. Jõekääru
Eesti laste Suvekodusse on alganud
ja kestab 1. juunini. Registreerimise­ga
palume rutata, kuna;eeln:iisel aas­tal,
näiteks, sai keskmiste poiste iare
üsna varakult täis ja pidime nii mit­mele
noorele ruumipuuduse tõttu pet­tumust
valmistama. Suvekodu kest­vus
on 6. juulist kuni 2. augustini
1986; uudsusena on tänavu kavas
kanuu käsitamise õpetus.
Registreerimiseks ja lähema infor­matsiooni
saamiseks pöörduda Jõe­kääru
Suvekodu asjaajaja Helle Arro
poole telefonil 449-4209 või kirjali-kuh
aadressil 48'Fairhill Crescent,
Don Mills, O n t . M 3 A l N 6 .
Kevadiste korrastustöödega on ju­ba
alatud ja suurt abi loodame saada
talgulistelt. Talgud toimuvad 7., 14.ja
21. juunil (laupäevad], mille eelregis­treerimiseks
palume helistada järg­mistele,
juhatuse liikmetele: Helgi
Sambla (222-1830), Reet Medri (633-
5161] Helle Arro (449-4209]. Talgu-päev
on 6-tunniline, algusega kell 9
hommikul ja ette on nähtud 2 talgu-päeva
või S50 talgupäevade maks
lapselt. Talguliste] palume kaasa
võtta töökindad, rehad, labidad, kuid
mis kõige tähtsam-hea sõbralik tuju.
E. Jaa. (TENS)
UUS UPPER BEACHES KONDOMIINIUM EESTLASTELE
3734, 3736 St. Clair Ave. E.
VEEL HEAD JKORTERID SAADAVAL
- EHITAWUNE ALGAB PEATSELT
Inform. helistage G. E. Laikve, arhitekt - Estoman Enterprises Jne,
TOI Cassandra Bl. Don Mills, Ont. M3A 1 Tl, tel. (416) 444-6405,444-2897
ÜDSfl
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
(416) 466-1502
I
FLOWEAS & GIFTS
ÜLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillpkorvid.
Puuviljakorvid.
fr^äsjtöö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraa­mika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel^ laupäeval 8ja::5^0^pJ^^
;,Ehatares''
Lauluga külakosti eesti seenioridele
Pensionäride klubi
1
VÄHE UUSI ETTEVÕTTEID •
Maailma mõõtmeis - i - rahvusva­helises
konkurentsis — on otse usku­matu,
et oleme võinud ka võõrastes
oludes end niaksma panna;
'—Meie kultuurilise, poliitise ja
sotsiaalse võijtluse ja enese maksma­paneku
võime üheks tunnuseks on
võime end majanduslikult korralda­da,
mida oleme teinu(}.
Meile, kel osaks saanud võimalus
Ida-Euroopa Rahvaste Ühingu
(SEENri) tegevuses on kujunenud
tavaks igakevadine seltskondlik
kokkutulek, eesmärgiga tihendada
omavahelisi sidemeid ja arutada
päevaprobleemisid. Sel aastal lei­dis
selline kogunemine aset püha­päeval,
13. apr. Hamiltoni mäe!
asuvas Hillcresti restoranis. Osa­võtjaid
oli üle 90-ne,ne3idest eest­lasi
12.
Külalistena olid tulnud: Ontario
kodakondsuse minister Lily Munro,
endine parlamendiliige dr. Stan Hu-decki,
linnapea Bob Morrow, linna­nõunik
Bill McCulloch, Amnesty In­ternational
president dr. Brian John
]l
Uudsusena oli seekord ülessea­tud
väljapanekute, laud, millele pai­gutatud
peamiselt paguluses ilmu­nud
rahvuslikke ja anti-kommunist-likke
trükiseid. Arvukamalt oli neid
esitatud poolakate, lätlaste ja eestlas­te
poolt. Eestlaste osas võis näha ka
rahvusmotiivides esemeid.
Tutvussidemete sõlmimise ees­märgil
olid korraldajad püüdnud osa­võtjaid
paigutada laudadesse võima­likult
segamini. Õhtu kavalist osa
juhtis teadustajana ukrainlane .Ivan
Kubrak. Pärast Ühingu äsjavalitud
uue esimehe, poolaka Ludvik Luca-ku
sissejuhatavat sõnavõttu, astus
mikrofoni juurde peokõneleja, noor
poliitikateaduse doktor, poolakas
Marek pelinski, kes on lektoriks To­ronto
Ülikooli juures.
<D»o«B4><si&o<a:»o«Bi>o<a3»<)^»<>«8o<a>o«ci>o43a><Ma^^
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
Ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
DMa:De<m><>aiD<hm>o«iDo<m><>an>o<n3> 2EMKD
Tema kõne, mille teemaks oli
„01emasolevad võimalused Kesk- ja
Ida-Euroopa jaoks", kujunes kah­juks
pikalevenitatud teoreetiliseks
targutuseks, mida oli raske jälgida ja
milles kõneleja avaldas arvamist, et
praegu ei olevat väljavaateid muu­datusteks
N. Liidu valduses olevates
riikides, vaid tuleb ära oodata olu­kordade
arenemist. Ka kõnele järg­nenud
küsimused ja vastused osutu­sid
väheütlevateks.
Kava jätkus tervitustega .külalis­telt
ja rahvusgruppide ning organi­satsioonide
esindajatelt. Nendest
võiks esile tõsta Poola Kongressi
esindaja sõnavõttu, milles ta kirjel­das
praegu teoksil olevat üritust, kus
iga ikestatud rahva esindus koostab
lühikese, kokkuvõtliku ülevaate N,
Liidu poolt peale sunnitud okupat­sioonist.
Need selgitavad trükised
saadetakse selle järele üheskoos igas
demokraatlikus riigis igale valitsuse
liikmele. Ta väitis, et see on ülimalt
vajalik, kuna praegu ikka Veel, just
valitsusringkondades, liiga vähe tun­takse
Vene võimu all olevate rahvas­te
tõelist olukorda, eriti kuna vaba
maailma teadeteteenistussesissepu-genud
Moskva-sõbralik, vasakpool­ne
element Seda moonutada püüab
Mainida tuleks ka dr. Hudeckit,
kes kiitvalt seadis.eeskujuks Balti
Õhtud Parlamendimäel, öeldes et
sellised riigitegelaste 'kogunemised
koos huvitava eeskavaga pakuvad
suurepäraseid \ võimalusi rahvus­gruppide
probleemide tutvustami^
seks parlamendi liikmetele isikliku
kokkupuutumise kaudu. .
Uudisena selgus veel, et Hamiltoni
bulgaaria rahvusgrupp, kelle esinda­jad
ka olid tulnud koosviibimisele, on
avaldanud soovi astuda Ühingusse
kaheksanda rahvusena.
Toronto Eesti Pensi<3näride Klubi
igaasHane loterii toimus Eesti Majas
pühapäeval, 27. aprillil. Vaatamata
samal päeval mitmel pool toimuva­tele
seltskondlikkudele üritustele, oli
loteriist osavõtjaid küllaltki rohkesti
ja peagi olid kõik loteriipiletid müü­dud.
Ameerika loterii peakorralda­jaks
oli Frieda Terts, piletimüüjateks
Elga Niglas ja Agnes Mänd. Loosirat-ta
eest hoolitsesid Jaan Sopts ja Mart
Soosaar. Võitude väljaandmist kor­raldas
Helen Parsons oma abilistega
ning müügilaud oli Helle Kreem'i,
Helene Külmallik'u ja Helmi Mägi
kätes. Einelaua eest hoolitsemine ja
ettevalmistamine oli klubi abiesime-he
E l la Kumm' i ja ta abiliste virkades
kätes. ~
Pühapäeval, 27. aprilli keskpäe­val
võis „Ehatare" puhkekodus nä­ha
ebatavalist pilti: skaudi- ja gai-divormis
täiskasvanuid, arvult vee­randsada.
Need olid gaiderite ja
skautmastrite kogude liikmed, kes
kuulusid lauluansambli, mis oli
talvel edukalt esinenud Gaiderite
Kogu Taliharja programmis. To­ronto
uusim laulukoor oli seekord
kutsutud esinema „Ehatare" elani­kele.
Kutse võeti meeleldi vastu. Rõõm
pakkuda elutööst tagasitõmbunud
kaasmaalasile lauluettekandeid mi­neviku
populaarseist viisidest, kui ka
tänapäeva eesti gaidide ja skautide
laagrilauludest, oli teretulnud nii
noortejuhtidele kui ka kuulajaile.
.Lühikese sissejuhatava sõnavõtu­ga
esines ngdr. Siiri Lepp. Ta rääkis
gaidide ja skautide organisatsioonist
ja tutvustas soliste, kelledeks olid
lauluga skm. Harold K i v i ning vilega
skm. Egbert Runge. Saatemuusikat
mängis akordionil nskm. Enno Agur.
Kuulajaskonnas viibis ka ,,Ehata-
, res" vanaduspäevi veetev Eesti Gai­dide
Maleva Kanadas auvanem gdr.
Liis juske. Gaidmaleva juht ngdr.
Anne-Mai Kaunismaa andis esireas
istuvale Liis Juskele kimbu kevad-lilli
ning„samal ajal laulu1<oor laulis
ühe auvanema lemmiklaulu. Poole-tunniline
kava kanti ette sujuvalt
ilma vahedeta, nii et isegi aplausiks
polnud võimalusi, Enne kahte lõpu­laulu
jagati siiski välja laululehed ja
paluti publikut kaasa laulda. Nii läk­sid
hoogsalt kõigi kaasaelamisel
,,Kui Kungla rahvas kuldsel aal" ja
, , M e i l merivood on vabad",
Nii mitmedki ehatarelased ei suut­nud
hoida tagasi pisarat silmanurgas
kodumaad ja lapsepõlve meenutava­te
lauluviiside kuulmisel; Seda ütle­sid
pärast ka noortejuhid, Elati kaasa
mõlemalt poolt.
• ,.Ehatare" elanike nimel ütles tänu
laulukoorile August Kurley. Kõrval­ruumis
oli,serveeritud kohv küpsis­tega.
Skautlus ja gaidlus kasvatab hom­se
päeva eestlasi, kuid ta teeb seda
eilse ja tänase päeva kaasmaalaste
kaasabil, sellepärast on tähtis kõiki­de
generatsioonide koostöö.
4ülUiUllliUlHSUimUilUiiMiniiM
® Laup., 10. mailT.E.R.R. „Kungla"
maiball Metro Toronto Convehtion
Centre'is algusega kl 18.30.
© Laup., 10. mail Kalev-Estiehne
valikrühmade õhtu Minkler audi­tooriumis
algusega kl. 19.30.
® Pühap., 11. mail Täienduskooli
emadepäeva aktus Eesti Majas al­gusega
kl. 14.00.
® Laup., 24. mail Ritmika võimle-misõhtu
Minkler auditooriumis,
1750 Finch Ave. E. algusega kl.
19.00.
® Laup., 24. mailEKN noorte kaba-reeõhtu
Läti Majas, 4 Credit Union
Drive algusega kl. 19.30.
® Pühap., 25. mail Tiiu Haamer'i
klaverikontsert Tartu College'i§ al­gusega
kk 16.00.
# Teisip., 17. juunil laulab Estonia
koor Walter Häiris algusega kk
19.30.
Gaiderid ja skautmasterid oma ühendatud kooriga tõid laulus kevad-tervitusi
„Ehatare" seenioridele ja lilli gaider Liis Juskele. Istuvad,
vasakult — gaider Anne Agur, süles poeg Erik, gaider Oldi Põder ja
gaideir Liis Juske lilledega. Tagaplaanil „Ehatare" elanikud.
Foto — Elna Kungla
ä i i l l t e i l i i i SÄ
„Meie Elu" nr.
•i.
—J
Lugu Tommy
mõeldud ei õpetij
mituseks. jutustaf
sundinud loo. KJ
panna, ei olnud
idee, see johtus sl
my isa kohanud, 'lj
ned toredaid poisj
ledel on omad s|
ning need ei olo
nende vanemate
neile minu pojas]
juhtus."
,,Tommy oli t(
musega ja veol
Naabrite vastu oli
abivalmis. Kui
aega üle jäi, niitis|
talvel kühveldaf
Tommyle tema U|
ne ta soovis an(
saada.
Siis aga, kui T(
vanaks, juhtus ml
enam kellelegi mi
vanematele: ,,SaiI
ga teie ei ole enaj
eest, Nüüd olen
mitte enam teil kl
ma enam ei lähe,|
Vanemate, mo(
gu keegi uus vool
nudki kooli, otsij
hoidis kokku ja
raha ja esimene
mootorratas."
,,Mootorratas .1
nemad. ,,Poeg,än|
see" on äärmiself
Pealegi — kuigi sf
mootorratturid oj
meste silmis ebasi
taksid sinugi pe|
päris põlglikult,
Sa tead ja oled ki
mootorratturite j|
sinagi nende hull
bu sellest mõitesi
Tommy arvate
kõiki asju läbi n
, mõistis, isakodusi
nad vanemate s(
torratast ta ei sai
asjugi, mida olek]
ütles ühel päei
mees, mine lääni
noored mehed lä|
seiklusi otsima,
Tommy oma plai]
tas, nuttis ema,
võimatu piirata p|
arvas endal olevf
oleks mingit mõt|
listas ema, naert
ulatas isale käe jj
Tommy teadisj
Territory on tühji
lakaevandustessf
minna; Calgary o|
sinna. Tommy ei
töö, asutas elamijj
olid olemas, siis|
„Sa oled minu