Meie Elu = Our life, October 2, 1980

              iMele Elu" nr, 40 (1598)
H neist saavad oma
[tus of Women Couhcil'!
isi probleeme nägu võrd-jehsionid,
kodutöölised,
Jne.. :,•:/.
Imej ÖntariQ Mitmekultuuri
Ikondšuie Nõuandva ^Kogu
U; Qh Jöint Task Force'i; ni-
Istaid töötanud nende prob-
[ahendamiseks.
llmineerus 'joint Tas'k For- "
[di esitamisega Jnimigrant-lohta
Torontos kültuuri-mi-lis
korraldatud lõunaeinel
lütuste ja organisatsioonide
_ ning etnilisele pressile,
isolekul esitatud aruannete,
ja V' seisukohavõttudega
mitmed kaastöölised ja
1, - neist esimesena Ontario
Ituuri ja Kodakondsuse
Kogu esimees Yuri Shym-letas,
et ka Nõuandvas Ko-
[taiese naiste õigusnõ^dluse
[digä. erit4^ uustulnukate
|em kui aastase tegevusaja;
\ Yuri Shymko juhtimisel
Iteede koosolekul esitatud
lalitsusele 55 soovildist; •
baljud hõlmavad naiste ko-
[löö-ja keeleraskuste prob-^
3tes task l^orce'i tegevus
et repordile eelnenud töö
lištus ölt küllaltki tihe ja
Hine. ; ..
jlehti šäaäeti ühiskondli-
Istele ja organisatsioonide­ks,
millisel " peamiselt on
Ihadalaste ! vajadused ja
imid; Küsitleti ka eraisi-'
^eriti kiriku^gruppe,
YWGA-esindajaid, töö-tmetiühinguid,
etnilisi im-f
vahendušfcürobsid jne.
|ena selgusid peamise^ hu­malad:
[pötingimused. Ettevalmis-ÜS-.
Teadmatus töö- ja õi- ,
levakodud.-Kaugus ja kal-
^alised,'Enamile dab oraa-
|mitte laste: juures.. Vane-puuduliku
keeleoskuse.
^küllaldane teadlikkus ra-
[nde jk eeliste osas. .
I PuuduUkiji*^\ jäljaõppe ja
pamise võimalused nais-ja
kpiiimunikatsiooni,
ckuš olemasolevaist nõu-list
ja vastavast l|teratuu-.
ate ja tõjlgitud materjali
S-ETTEPANEKUB
[ülalloetletud probleemide
[^ks ja puuduste kõrvalda-tab.
task Force Ontario
I detailsed ja 'põhiaiikult
Darandüs-etteoanekud.
nimme, püütud. pidada
ite keskasutuste ia sotsi- |
iite raarjiides, et vältida
liud- neist etteTJanekuist
neamiselt .viimaste aas-
Kanadasse saabunud im-lelledele
baiiud. praegusel /
[vad keeleõpDimise.' töö- y'
[ .kindluštus-vöi maiused;
• tj
isediihel või teisel põh-. \'
l^üllalt rahuldavad,
tse afilikatsiooni-vormide
ike informatsiooni-välja-
[mist erikeekesse. Sairtu-ip;
televisiooniteateid eri-ligrahte'abistavate
orga-sninduse
kohta,
järide iilittekašutaotleva-iiade
ehitamiseks soovi-
Ganada; Mortga^e and
IrpOTationi j koostööd On-
|]7 of [Hpusihg' ning ^ra-
::s varem on juhatanud
Labour Relatiöns Äct'i
üamä immigrant-naiste
peaks^ katma ka' paiga-;
liliste töövahekordi, ;
Vistegriumi kirjalikud iti-
-väljaanded-peaks tõlki-
Isse ning nende kättesaa­jalt
laiendama. -
[teerimiše vältimiseks on
je, et Tööministeerium.
. stiideeriks „kodutöölis-
Ikeš teevad tükitööd ko-alisti
tööstustes või
^ostatakse) töötingimusi
(vu, miinimunt-tasu ning;
losas.
ievakodude küsimus on
lüse all paljude soovitus-^
)anekutega. ' .
is- ning., pei^sionaride;
t-õtaväd' endi alla mitu
Imesuguste parandps-et-losagi
.rakendamist i leia-itario
nais-uustulnukad
edasi jõudnud elukor-
[i öötingimuste- ja õigus-
• ^ •-V.-Ä; ••
ij arcje/unuštaqe om
lele Sröovitamäst
t
Ic
„Meie Elu" nr; m (1S98) 198Ö NEUAPÄEVAL, 2. ,OCTOBER 2
Teatage meile ja katsuge välja UBRA AUTO GLAŠS, Urmas Kialm.
J(Mobile service). Meie tuleme teie koju või töökohale. Meie tegoleme
ka kindlustusnõudlustega. Tel. 46M3&5 Viies; rahvusvaheline Fenno jÜgri. peaks järgnjine kongress toimuma
'• I I l l i l
USA köhta|ministeeriumi erijüurdluse osakond endis-tartlai^
telt andmeid seoses iibe Tartu linnas elunenud isikuga,
keda süüdistatakse sõjakuritegudes, selgub informatsioonist mille
äsja said ka mõned eesti organisatsioonid Torontps, Nagu eelmises
lehes teatasime, said inglise- ja eestikeelsed kiisimuslehed kaks
Detroidi piirkonnas elunevat eestlast ja volb arvata, et neid on läi-ka:
mujale.:|.:: i ' ••;.•;•;••]•.;;
: Alla on kirjutanud Allan A.Ryan,
Director, Office of• Special Investigar
•/tionsv-'
^KÜSIMUSLEHT
Eestikeelses küsimuslehes,- mida
.nimetatakse ,;Ankeet", spovitakse
teada muuhulgas; , ^•
K^s õppisite kunagi Tartu ülikoo­lis?
Kui nii,, siis palun nimetage se­mestrid,
ning fäkulteet, milles õppi-
• :site.'. . • : •.. ' -.
Kas olete teadlik, et Tartus asusid
Teise maailmasõja ajal koondus- või
vangilaagrid, nii Näituse • 'Ualjakul
kui ka Kuperjanovi kasarmutes Kas-
; tani tänaval, või mujalgi? l i u i nii,
siis kuidas saite teateid nende laag-
Eestikeelses kaaskirjas üteldakse:
„l)hendriikide kohtuministeeriunii
erijüurdluse osakc^nd teostab mo^
mendil juurdlust seoses ühe omäl
ajal Eestis, Tartu linnas elunenud
isikuga, kelle vastu on tõstetud süü­distus
eraisikute ebaseaduslikus van­gistamises
ja Ijiükkaljhises Teise maa­ilmasõja
ajal. Saksa okupatsiooni
/ a a s t a i l . : |
Kuna Teie elunesite Saisä okupat­siooni
aastail Tartus, võib Teie kä­sutuses
olla andmeicl,.! mis 'aitaksid
juurdluse teostamisele kaasa. Olek^.
'sin tänulik, kui t^ idaosi te juurdeli­satud
küsimuslehe nin^ tagastaksite
see samuti jui^rdelisatbd, postiluna-ta
ümbrikus niipea kui võimalik. Pa-
GEISLINGEM („Meie Elu" kaastööliselt) Meeldiviaks ela­museks
Saksamaa eestlastele kiijunes kultuuriõbtu 6. sepl|. Münc-;
jlienis .Löwenbräukelleri" nägusas saalis. Eestki
kohalik eesti rahvüskoondisi eesotsas esimees Vello Laariga oska­sid
sellest laupaevaõhtüst Ikuj^^^ada helge pühapäeva eestlastele
Läänemere ja Alpide vahel. Osavõtjaid oli üle 200 kõigist Saksa­maa
osadest ja Belgiast. Domineeris põgenike esimene genratsi-oon,
kelle hulgas nagu värvitupsudena nägusates rahvanietes
noori--' lauljaid ja
kongress,; mis korraldatakse iga| vii­endal
aasital, toimus tänavu Turii lin­nas
Soomes. Kongressist vottisiõsa'
800 uurijat 24-st riigist ja peeti um­bes
400 ettekannet soome-ugri rah­vastest
ja keeltest. Konverents toi­mus
ameflikuUiriglise, saksa ja vene|
NSV Ladus Mari autonoomses vaba-riisis
linnas nimega Svkivvkar. •
Vene õpetajate- ja kultuuriala töö­tegijate
liidu delegatsioon viibis nä­dalasel
'külaskäigul Soomes.. Oulus
tutvuti 'ülikooli ja koõliasutusega.
keeltes, aga soome keelel oli muidugi Delegatsioon oli esindajaks üle 8
ka oma tähtis'koht..^ miljonisele riiklikule ametiühingule.
Eestist saabusid siia paljud teadla- Ühingusse kuuluvad 5 miljonit õpe-sed
eesotsas akadeeniikP. Aristega, tajat. Kümnuinistliku Eesti esinda-lun-
täitke: ning tagastage ankeet, ise- rite olemasolust?
gi kui vastuse^ küsimustele 4—6 osu­tuvad
eitavateks. \ .:
Kasutan juhust, et kinnitada, et f^ui
juurdlust teostatakse ainuit
e tegude kohta ;i niingil | moel ei
heida see varju Ameerika eestlaskond
.Eesti: ja Baieri lippudega ehitud üht" parteid ja see on eesti rahvas,"
kõne|ioodiumil tervitas kokkutulnud toonitas iõnelejä. Ta pani koosviibi-kaaseestlasi
dr. Olgred Äule. Selle jä- jatele südamele võtta täisaryuliselt
reie lauldi Saksa hümni.
Edasi tervitas kaasmaalasi
Rührschenck, kes fuges ette ka kir: esinduskogusse. Oma veresidet sün-jalikud
tervitused.' Arvukatest tervi-' himaaga ja ühtekuuluvust kinnitati
tus test. äratas erilist tähelepanu jä hürtinl laulniisega.
kutsus esile tugeva aplausi Franz Jü- : Eeskavalises osas olid kaastegevad
• sef Straussi oma, milles öeldi: segakoor „Leelo'^ Villu Laidsaare ju-
'„Ma tervitan osavõtjaid • eesti kuU.i hatusel, rajivatantsutrupp „Kungla
tuuripäevadest, mis toimuvad 6. j ä ' rahvas" Stuttgardist Jüri Kriisi ju-
7. sept. Münehenis. Saksa.Liiduväba- hatus ja Edgar Pendi akordionisaa-riigiš
elavatel eestlastel on seejuures tel Sooloiaule esitas sopran Linda
võimalus seltskondliku koosviibimi- Michel, keda saatis^ akordionil Edgar
se raames oma traditsioonilist kom-. Pent. Lisapalana esitasid mõlemad
bestikku harrastada ja oma- lastele populaarsed - rahvakunstnikud dueti.
keda ka intervjueeriti nü RinghääUn-g.
üs, ' T\[-s, kui ka ajjalehtedes. Tä
pööras tähelepanu eritigi kadumi­sel
olevate ingeri, vadja, liivi ja kar­jala
keeltele. Neid kõiki akadeemjik
valdab hasti."ÕhtusöÖgil Ariste e.sitas
luuletuse vadja. keeles, mille gram-/
rnatikast^ on ilmunud tema raamat.
Ajalehtedes kirjutati,, et akadeemik . :tele 'keelatud töökohti
osa eelseisvatest .valimistest Saksas i Ariste on;meesl kes isegi ei^ea, mitu
maa. eestlaste keskorganisatsiooni
jana oli delegatsioonis Opetaj,ate,;
Ühingu esimees Slvi Kaas. i ,
Tuleval aastal on nõukogude nais­tele
keelatud pidada 460 ametit. Se­nini
oli neid 80, nüüd aga tihendatak-se,
et ,,näišterahva tervist kaitsta",
nagU;ütleb TASS. Momendil dn nais-umbes
5%.
astu ,! niil. Lääne naised nõuavad
keelt' ta valdab — igal juhul on need võrd$ust, paistab asi olevat täiesti
järgmised: soome, eesti, ingeri, vad- .vastupidi ,;demükraatlikus"N:. Lii­dus.
Seal pole naistele keelatud mit­te
ainult füüsiljseit rasked töökohad,
vaid^ki karji^är-amelid. j--
TÄSo'iteate4 vastavad ilmselt tõe­le,
sest näitek^ NLKP keskkomitee
nale.'
Kas tunnete nime või'näo järgi isi­kuid,
kes töötasid mainitud laagreis?
nii, siis nimetage nende :nimed
ja aadressid, kui need Teile tuttavad.
Kui Te ei tea aadresse, palun nime­tage,
kas olete kuulnud' nende isiku­te
asumisest Ühendriikidesse. .
Kas olete kuulnud arreteerimistest
ja hukkamistest Teise maailmasõja
aastail Tartus ja selle ijitmbruses?
Kui nii, kuidas saite teateid nendest
arreteerimistest ja hukkamistest?
Kas tunnete nime või näo järgi isi- •hetamisega sõprade ja sugulastega.
: kuid, kes arreteerimistest ja hukka- Ma soovin kõigile tegelastele ja
kokkupõrked ja tulevahetus piinl. veistest osa võtsid? Kui nii siis ni- osavõtjatele rõõmsaid ja meelelisi
Täname Teid lahke koostöö eest."
e 0
(Algus esiküljel)
Need , kujunesid kordkorralt suure­maks,
kuni 10 päeva tagasi nendest
sai verine ning väga kulukas sõda.
AJALOOLINE TAGAPÕHI > :^
Vaen Iraagi ja Iraani^ vahel on aja­loolist
läadif ja kestnud rohkem kui
400 aastat. !bak on põhiliselt araa­bia
keele ja kultuuriga maa. Iraanis
vahtseb pärsia keel ja kultuur. Need
on kaks põhiliselt erinevat rahvast.
Ka usuliselt on nadi erinevad, kuigi •
põhiliselt on mõlemad islami usuli-
Iraan on o|nud Traagist: tugevam
ning pn annud sjpda viimasele tunda
igal parajal juHul, eriti viimaste aas­takümnetel,
küs Iraani valitses-kind-l^
käeline šhahh, kes. maale püüdis
anda läänemaist ilmet ning teostas
mitmeid reforme sotsiaalsel ja ma-^
jänduslikul alal. Shähh laskis oku­peerida
Iraaküe kuuluvad saared
Pärsia lahe suudmepi|rkonnas ja
hakkas . kontrollima 'laevaliiklust
Shatt-al:Arab jõel (Tigrise ja Eufra-tis
jõe suudmest kuni Pärsia.laheni).
Iraan kujunes sõjaliselt eriti tuge'-,
vaks pärast s^da kui ta astus N. Lii-}
tü vastaste riikide sõjalisse liitu. Ta
sai USA-lt soodustatud tingimustel
moodsat relvastust, tanke, lennukeid
jaifiimesupst sõjalist varustust. Ar­mee
kopsseis oli 240l0O0 meest, 1725
tanki, 445 lähingulennukit. Armee
omas hea väljaõppe ja varustuse.
Iraak on olnud aastasadu Iraar^ist
vähemarenenud inaa. Poliitiliselt ta
on kaldunud vasakule ja 'oma ärrhee
ülesehifamisel tä pn kasutanud N.
Liidu toetust. Temal on N. Liidu va-,
rustus, relvastus, tahkid ja lennukid.
Kokku., kuulus , armeesse 242,000
meest. Sellel oli kasutada 3000: vene
•keskmise raskusega tanki ja. 332
võitluslennukit. Sõjaväf -väljaõpe oli
madalam kui Iraanis jä Iraani sõja­väe
relvastust on üldiselt peetud pa- :
Temaks kui Iraakibmä.,
' JÕUDUDE. VAHEKORD i J
.MUUTUS ;.• •••;I
Pärast shahhi. valitsuse kukuta-rriist;
Iraanisj r:eyolutsioonilise kpmi-
. tee ti|oolt hakati ^sõjaväge puhastama
võimule tulnud Khomeini vastastest.
Suur osa kõrgematest ohvitseridest,
. kes ei..suunud põgeneda välismaale,
likvideeriti. Arvatakše,lei armee kao­tas
kuni 50% oma lahingulisest väär­tusest.
Maa on isoleeritud välismaa­ilmast,
eriti USA-st, kuna Iraan peab
. kinni pantvangidena 52 ÜSA saatkon-
. na arnetnikku.:Need võeti pantvangir
deks 4. nov. 1979. kui troonilt tõu­gatud
shahh tuli ÜSÄrSse ravile. USA
ei mtiülraanile relvade tagävaraosi
ega mingisugust sõjalist. varustust.
' •..Selli: tagajärjel iga^ tank. ja' lennuk,
mis vajab remonti on laHingus kasu­tamiseks
kõlbmatu. Iraan fet oie suu­teline
pidama pikemaajalist '^õda,
kuigi fanaatiliselt usklik rahvas on
valmis ohvriterikkäks' sõjaks. ,
Iraakis olukord on stabiliseeru-metage
nende ninied ja aadressid,
kui need Teile tuttavad. Kui Te ei
teä aadresse, palun nimetage, -kas
olete kuulnud nende isikute asumi­sest
ühendriikidesse.
Kas tunnete isikuid, kellel võiks
olla informatsiooni Tartus asunud
vangilaagrite kohta, või • seal toimu­nud
arreteerimiste jä hukkamiste
kohta. Kui-nii, siis palun andke nen­de
nimii ja aadress. ,
Kõik ettekanded honoreeriti tänuli­ku
aplausi ja lilledega. ;|
Lõppsõnas tänas Vello Laar tege­lasi
ja publikut, eriti aga segakoor
„Leelot" ja eestlaste keskkomiteed
kui Saksamaa eestlaste kultuurielu
kandvamaid alustalasid.
. Seltskondlik koosviibimine tantsu­ga
kestis keskööni.
Münchenis ilmuv nimekas päeva-tunde
ja loodan, et seie üritus leiab: leht „Süddeutsche Zeitung" avaldas
kättesaadavaks teha-, N^d ei tõenda
sellega üksnes oma kokkukuuluvus­tunne
t , vaid meenutavai ühtlasi ka
oma rahvale tehtud inimlikku ja aja­loolist
ülekohut. Muusika, laul ja
rahvatants kulgeyad samaaegselt
kodumaa meenutamisega, mõteteva-
' jä.vepsa,;liivi, :karjala.../ •
^Tänapäeval vadja keelt oskab ai­nult
20 isikut,vliivi keelt 150 ning in­geri
keeles räägib 300—400 isikut.
Kongressi avakõne pidas Turu üli­kooli
rektor, öivalkola, kaheksas 426 liikiTiest onjläinult i4 naist ja po
keeles. Tema ütelusel on fenno-ug- liitbüroo 14 liikme hulgas pole ühtki
;.ristika harrastamine arenenud, eriti- naist nähc^. Sama asi kordub valitsu-
'gi Eestis ja. mujal N. Liidus. JuKti-. jSes. Diskilimineerimine algab juba
vad Tiigid on peale Soome: ja N. lin- koolitamises. Kõrgkoolid ei võta vas-dü
ka Ungari. ; . j; tu naisi neil^ liinidele, kus valmistu-.
; Viimati korraldati tenno-ugristide takse eite rahvusvahelistesse ameti-
Icongress Budapestisl Kuuldavasti itesse. • ;
Tulevik on meie eest varjatud. Väi-: Nendele tuievikukujundeile võibli-ja
arvatud igapäevased duavaldused' sada veelgi fantastilisemaid, kui us-meie
ümbert kus kogemused on mei- 'kuda Irea USA teadlaste seletusi, kes
teenitud tähelepanu."
Peokõneleja J. Västrik meenutas
oma hingestatud kõnes eestlaste
ülesandeid paguluseks, pannes süda­mele
ühtehoidmise ja emakeele säili­tamise
vajadust. ,žMeie tunnustame: juunis iseseisvasse Eestisse.
, võitluses oma vabaduse eest ainult ; v '
kuituuriõhtu > kohta kaheveerulise
kirjutise 'koqi^ fotoga eestlaste koo­rist.
Kirjutises märgitakse muu hul-gas;
et Molotov-Ribbentropi pakti jä­reldusena,
tungis puriaarmee 1940. a.
-kk.
NEW YORK (M>. E.)—..•£."¥. esln-;
daja, peakonsul Ernst Jaaksoni 75. a.
siinnipäeva auks Eesti Majas korral­datud
koosviibimisel oli ^saali täis
New Yorgi Ja selle lähema ümbruse
eesti organisatsioonide esindajaid ja
ta lähemaid sõpru. Arviuka tervitaja­te
sarja avas Ü E K N nimel abiesi­mees
H. Raudsepp ja 4 R K Ü esimees
J. Simonson, kelledest esimene andis
edasi ka aupeakonsul j . Heinsoo ja
Kanada E K M tervitused. Eranditult
kõik sõnavõtjad hindasid E. Jaakso­ni
tööd ta praeguses positsioonis, sa­muti
varemast ja ka tegevust meie
rahvuslikes organisatsioonides tun­nustavalt.
Rohkelt oli^ saabunud kir­jalikke
õnnitlusi Rootsist, Kanadast,
Inglismaalt j.m., samuti USA kauge­matest
osadest. E. V. järele jäänud
diplömaatkonnä ja konsulaarteenis-tuse
pere nimel tervitas konsul A.
Linkhorst ning erilist tänu langetati
ka E. Jaaksoni abikaasale. Juubilar
oma tänusõnades kirjeldas mõne sõ­naga
meie rahva praegust rasket olu­korda
ja rõhutas, et selpuhul on üli­ma
tähtšusegaj, et meie rahvas üldi­selt
ja organisatsioonide kaudu oleks
jätkuvalt heas koostöös. Ta tänas
eraldi oma endisi kaastöölisi-amet-nikke
prouasid Skonbergi ja Suuber-gi,
praegust konsulaadi ametnikku
prl.' N.Kinku, konsul A., Linkhorst!
Ja tema enese abikaasat Claire Jaak­soni
— kes kõik on kergendanud te­ma
tööd ta ülesannetes, E. Jaaksont-
,.; : GEIŠLINGEN (:,;Meie Elu'':kaäštööiiselt)^—
rezhiimikriitikuid on avaldanud reisijulii , ,ebatav£iliseks reisiks
GULAG-i arhipelaagi". See käsii#mat sisaldab sadasid aadresse,
maakaarte, joonistusi ja näpunäiteid fotografeerimiseks. Iisraelis
elunev autor Abraham Shifrin kirjutab eessõnas, et selle reisijuM
abil võivad
kinni poliitvange. ^ : ^
ühes nõuandes kirjeldatakse, kui--
das leida Moskvas kurikuulsat Lub-
Janka vangimaja. Teine nõuanne kä­sitleb
karistuslaagrit Okahi lähedal
Sahhälini saare põhjaosas.
Tallinna kiiiastaväd turistid, kes.; seb mentaalravi, kliiniku juurde:
tahavad vangimaja näha, võivad sõi- elektrobussiga nr. S. Seal peaksid tu-ta
trammidega nr. 1 ja 2 Suiir-Pata- ristid külastama shelffarst Olauber-rei
peatuseni, seisab raamatus. Ja ; soni oa temalt kiisima andmeid van-
' Vladivostokis on; üks laager j.šelle gide saatuse kohta. Ka teiste iaagri-tänava
|asakul küljel, mis suundub ^ te komandantide ja irstide telefoni­le
õpetanud, et teatud toimingud te­kita
vad teatud nähte: kes paneb
seemne mulda, saab |ille, kes läheb
külla, kohtab oma tuttavaid Jne. Aga
missugused on need üldised nähted
Ja tingimused, mis tui'eviküs suuna­vad
ja reguleerivad m^ie ümbrust ja
elukorda, seda võime ehk teatud pii­rini
vaid aimata.
Inimesel on suur tung teada saada
peamiselt, oma, isiklikku tulevikku.
Seda tungi kasutavad ära mitut liiki
ennustajad. Kui mõnedel juhtudel on
tegemist lausa pettusega, siis ometi
on kaunis seletamatuid ettekuulutu­si
või etteaimdusi, mis siiski näivad
olevat täitunud. Need nähted kuulu­vad
aimduste, tunnete ja psühholoo­gia
valda isiklikul pinnal.
On olemas aga ka hoopis teist laa­di
ennustusi, kus pole aluseks tun­ded
ja aimamised, vaid enam-vähem
tegelevad geneetilise tehnikaga ja pn
juba vkimis ristsugutama inimesi;ja
taimi. Etteaimamatud tagajäVjed
võivad' Ilmneda juba lähema 5—10
aasta parast. Niisuguse ristsugutuse-ga
võidakse luua inimtaimijafmää­rata
neile soovitavaid ülesandeid.
Näiteks võjdaks luua taimed, mis vil­jakandmise
aja lõppedes ühes l^ohas
rän-
KS. '
Moskvat, Seal olid oinal ajal :
prominentsed vangid nägu müstili­sel
- viisil kadunud rootsi pankur
Raoul. Wallenberg, U-2 piloot • Gary.
Fowers ja Stalini poeg. Viinas pää-tõmbakš
välja oma juured ja
daks lõuna poole uueks^ sesooni
Veelgi enam — taimolendeile või-'"
däkse kasvatada käed-jalad, missu­guseid
võidaks käsutada ..tagavara-
" osadena" inimeste haiglais. Aga või­dakse
konstrueerida näiteks' ka apel-siinipuu,
mis ise korjab ära dma vil­ja
(või tomati,^ mis külmal jööl: ise
lä|ieb tuppa sooja!). ^ '
KAKTUSED SÕDURITEKS
^ , , . , Brazüliaš olevat hiljuti leitud puu,
teaduslikud kalkulatsioonid, pluss; kasutatav kui diisel-isikhk;
fantaasia. Teame JU, kuidas. 5ii,Nii võib tulevikus bensiinijaama
Juks Venie r — p u u , mis ise
tolld ajal mõeldamatud seigad^ on võtab oma seest vedelikku mootori:
; nuud igap^vasecl nagu lendamine; käivitamiseks ja täidab sellega auto-allveelaevad'jne.
Leidub nüüdki m i - tangi Cteise oksk
mesi ja teadlasi, kes arenenud tehni-! ha!). Suurtele kõrbekaktustele või-hstele
võimalilistele lisavad annuse
fantaasiat ja üllatavad' meid „võima;'
tute' ustega tulevikust.
linnast jUssuriõski poole".
'Neli laagrilt on Altai m ag
„Neile õn juurdepääs ainult autoga
võimalik. Turiste hoiatatakse, dt sel­les
piirkonnas langeb talvekuudel
temperatuur palju allanulli. Vorku­ta
laagrit põhjapool poi aar joont ei
saa külastada, kuna see piiikond on
kõigile välismaalastele keelupiirkon-
.naks.-.- • • -
Ü^sikasjäüsed plaanid on Vladi­miri
vangimaja 'kohta 150 krn põhja
numbrid ja aadressijd on reisijuhis
rhärgitud. ' ' ;
Väga- mugavalt võib pääseda ron­gi
või autoga Kamenka linna,.napilt
400 km Moskvast lõunas. Seal võib ;
näha ümmarguselt 400 vangi, kes
töötavad kivimurrus. „Nad kannavad •
triibulist riietust nagu saksa koon­duslaagrites".-
Seda väi jaäglitu soovi­tatakse
reisijuhis; fotohUvilktele. ;
i peeti esimene globaalne
konverents tuleviiku kohta, kus tule­viku
elu-olu kohta tehti mitmesugu-.
dakse kasvatada jalad, tõmmata •
nende otsa sõdurisaapad ja saata I
nad sotita: Nimelt( võivad need inim- ^
kaktused siis tulistada surmavalt '
oma seemnetega nagu masinrelvast!
Kuid kõigei sellel on oniad, tead-
• lastest, mitteolenevad eeltingimused.
On nimelt teadmata, kas näiteks jäi­seid
prognoose, mis hõlmasid nji teh- gadega linnale leidub tjuba lähemas
estist
Septembri algul saaideti
Hääle^" teatel Tallinnast Põhja-Sibe-risse,
kaugesse Tjunleni oblasti?s6,
rong ehitajate, masinate ja mehha-le
tehti ka kingitusi kinniste umbri nismidega. See olevat esimehe Täi­ke,
kunstitööde jt. mälestusesemeta linna Ehitustrusti ja Tallinna Meh
Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondi­se
XXIII Sõpruspäevad toimuvad
käeoleva aasta tänupüha nädalalõ­pul
(28.—29. nov. siiski Chicagos,
niliši/ühiskondlikke kui ka poliitili­si
probleeme. Jules Verne'i stiilis en­nustusteks
olid näiteks tuleviku ma­jad,
mis on täispuhutavad ja mida
õhust tühjaks lastes võib mahittada
kohvrisse. Või sisselülitatavad ma­jad,
missuguse võib kaasa võtta ko­gu
mööbliga t^ise kohta ja seal min­gisse
asundu^se sisse lülitada, või
kinnitada mõrie korgehituse kiilge.
Kuid niisugune manipuleerimise
võimalus ei kuulu .ainult lelamute
kohta üksikult..,Terved linnad muu­davad
. oma ilmet. Nii tpkivad purje­tavad
'linnad, mis triivivad-troopilis-te
merevooludega kontinentide va­hel.
Tekivad ka ujuvad linnad õhus.
näol ning tenor H. Riivald kaunistas
koosviibimist kahe lauluga.
; Neil päevil uppüsid Long
lõunakaldal elunevad kaksi eestlast,
kes Lyudenhvirstist olid kpos mõne­de
teiste kaasmaalastega, kokku viies
vähemas paadis koduranna läheda­ses
lõbusõid^s. Väljasõidu lõpu eel
42* a. vanune Taevo, Kolk, soovides
ujuda, hüppas paadist vette. Paat
dunud aasta Sõpurspäevade ajal oli
haniseerimisvalitsuše ehitajate nirig .lta^^ätsetud. Ööbimiseks on jälle re-kaubanduse,
meditsiinilise teenindu- serveeritud Eesti Majast paar miili
se?: süsteemi ja koondise „Taninna põhjia pool asuv 'Marriotfs Lincojh-;
Autoveod" esindajate riihm, kes sõi- shire Resort hotell, kust võib
tis seni väheasustatud ja kiiresti :KLENK'i.kaudu tube saada alanda^
arenevasse piirkonda". - ' tud' hinnaga; 'tuba ^üksikule 134.00,
Tallinna ehitajad ja teised tööjõu •/^ahele^^ nelj^lei38;00. Kõik päe-on
saadetud Pohja-Siberisse Tjume- vased koosolekud peetakse mainitud
ni oblastisse sealsete õli- ja gaäbi- hotellis, õhtused^ ettevõtted jChicago
varade ekspluateerimise ehitustöö- Eesti Majas. Kavas on tänavu tähtis
dele. Nende ülesandeks ori seal eriti osa.teatril. Baltimore'i tearirupp tu-mitte
Columbuses, Ohios, nagu möö- .mis ripuvad seal suurtes plastikast
dnrinH a-.cta QõnurQnäpuaHp. aial o balloomdes. Süs satellütlinnad maa-ilmaruuniis,
regulaarses edasi-tagasi
ühenduses. maakeraga. Eriliseks tu­leviku
uudiseks on kõndivad Hnnad,
nii et terve linn (koos: linnavalitsuse­ga!)
võib liikuda lõunasse suvitama.
On valmis juba / tehniline kavandki
sellisest vägevast linnast,•mis liigub
nagu ussike sadadel lühikestel jalga-
•del..
tulevikus kohta, kuhu maha kükita­da,
kuna kõik maad ja ked on reos­tatud
•kemikaalidega, happeliste vih­made
ja radioaktiivsete surmavate
kiirgustega. Need yiimased problee­mid
pole enam tuleviku probleemid,
vaid ähvsirdävad meid täna-homme.
Peale selle hoiatati ka tollel glo­baalsel
tuleviku konverentsil, et suur
sõda seisab iisnä ukse ees. Seesugu­ne
sõda pühiks ära kõik'eeldused tu­leviku
fantaasiaiks ja,|ätaks :järgi
vaid hirmutava üleelamise problee­mi,.
: : \. • • ." .
.• Kui aga soovite teada, mis juhtub
veel tänavu, süs pajatab „küukis
psüühhik Ghicago^t" — Farrah Faw-cett'abiellub
Ryän 0'Neäliga, Ayatol-lah
Khomeini sui^eb, ameerika pant­vangid'
vabanevad,-president Carter
valitakse tagasj ja; kulla hind langeb
240, dollarile untsilt. .V Elame, näe­me!
'
seesöleva omaniku 62. a. v.^J^^^
nud, eriti 1979. a. alates, kui SaddamTapp'iga triivis kergelt edasi> kuna
Hussein sai 1 Iraakii presidendiks, ankur ei olevat pidanud — sjattudes
Hussein on pärit töölise perekonnast põhjas olnud vana autokumki. kiXh
uue Kogälõmski linna väljaehitami­ne,
mis asub veel 100 km. kaugel põh­jas
asuvast Surguti linnast põhja­pool,
ja mis tahetakse ehitada 150.000
elanikuga linnaks.
Okupeeritud Eestist kaugele Põh-ja-
Siberisse ...vabatahtlikult vastu­tahtmist"
töö-asumisele teelesaatmi­sel
peeti väi jarsaadetuile miiting, kus
leb kohale ja esitab A. H. Tammsaa­re
näidendi „Kuningal qn külm."
Neljaliikmehrte noorte teatrihuvili's-te
grupp toob lavale Elmar Maripuu
rnoodsa näidendi ..Sündmused sure­val
planeedil".
itsei sy rsnai
li
ja suurte ambitsioonidega revolut­sionäär.
Vkstukaaliiks Iraanile,
.1 Iraak jon sõbrutsenudN. Liiduga ja
saanud sellelt oma äri?ieele relvastü-
• še, tankid ja lennukid. Saades presi-ddndiks
Hu^eih hakkas, otsima si­det
konservatiivsete araabia riikidel
ge. T. Kolk on ootamatult vjajunud
vee alla. Teda päästma rutanud I.
Tapp on samuti uppunudr Teiste paa-disolejate
appihüüetele lähenes rida
uusi abistajaid. Mad said kätte küll
uppunute kehad aga katsed nende
ellu äratamiseks ei annud tulemusi.
Valitsustega, et saada juhtivaks isi- T. Kolk töötas ühe kaasmaalase et-kuks
araabia riikide liidus. Ta on ki- tevõtes Long Islandil. Ta oli okup.
be Iisraeli vastane ja toetab pales-; Eestist tulnud oma isa Jä sugulasi
tnnlast^ Võitlust onia kodumaa va- külastama mõni aasta tagasi ja jai
bastamiseks. > r "v / siia. ;T..,Kolki isa on saarlane, ema
nelejate nimed näitavad, mis rahvu­sest
mehed on testis praegu valitse-neile
soovitttugevat tervist raskeks j^iks. Põh|ä-Siberisse saadetuist
tööks Siberis. Kõnelejaiks miitingul ^^»!>^rvata\tasti osa olla venelased,
olid partei linnakomitee teine sekre- ^f»^ kuna niisugustel töölesuunamis-tär
N/Ganjushov, partei keskkomi->*P>^ suurem vajadus oskustööliste
tee osakonnajuhataja asetäitja N. Ja ^spetsialistide järgi, siis kindlasti
Ivanov ja TällmnäEhitustrusÜpea^;^^^^^ ja saadetaksi veelgi §i-tnseneri
asetäitja L. Mihhailov. » Merisse töödele Jälle hulk eestlasi,
! nagu neid on varemgi saadetud Bai-
- ^ •••. kal-Amuuri raudtee ehitamisele ja
kihnlane. Eestisse Jäidj tal maha nai- mujale. Viimasfe Siberisse saatmise
ne lapsega, Tapp oli puhkepensio- ^Ohta lisab„Rahva Hääl", et uue Ko­nil,
ka tema oli kihnlane. Teda jäid ga^^^ Lati
.abikaasa Ja omaksed. . ^^sti ehitajad. • • •
KEYPORT, N. J. - Politsei laskis
maha eestlasest röövli Henry Sirkeli,
48. a. v., kui viimane tabamisel tulis­tas
elul^ardetavalt teist politseinik­ku.
Ta dii relvaga ähvardades röövi-liud
üheW ärist 75 dollarit, kust aga
älarmsignaal anti politseijaoskonda
pL politseinike paar jõudis kohale
Sirkeli lahkuma hakates. Tulistami­sel
haavata saanud politseinik, on
kolme lapse isa> HfSirkel ei käinud
läbi eestlastega, ta oli nn, variiaeest-laste
poeg ja |)idariud palju erinevaid
ameteid. Ta alaline elukoht oli Lake-woödist
kümmekond miili lõunas
Toips Riveris. ^ Rööviinisretkele Oli
Endised terroristid,' kes viibivad
kogumislaagrites juba 9 kuud, on vii­mastel
nädalatel hakanud terrorisee­rima
laagrite ümbruses asuvat piir­konda.
On; tapetud valgeid suurmaapida-jaid
ja rünnatud kohalikke politsei-asutusi.
kallaletungje on peamiselt
esinenud Salisbi^rist 40 km kaugusel"
asuvas piirkpnhas, kuhu on koonda­tud
peaministri. Mugabe endised
võitluskaaslased. , •
Olukord on nfcuutunud nii tõsiseks,
et peaminister iJoos oma partisani­de
üksuse juhiga sõitis kciha peale ra­hustama
oma endisi kaaslasi. Kuid
see ei toonud'loodetud tagajärgi, ei
suutnud rahustada,, tegevuseta ole­vaid
partisane, kes juba 9 kuud- oo­tavad
'laagrite sulgemist.,: Paftisani-ta
siirdunud paarkümmend miili ko°;'.delt ei võetud ära relvastust laagri-dukohast
põhja: poole.. :. •tesse asumisel, • ' •