Meie Elu = Our life, January 14, 1982

              „MeleElu" nr. 2 (1663) 1982
Tartu Ülikooli aastapäeva iähistamiselt New Yorgis. :¥asemalt;dr.
irie New Yorgi osariigi
Inso, dr., T,'
Parniing
11 EH
NE\V YOR (M.E.) -TartüÜlikooV
li aastapäeva •aktusel- New Yorgi
Eesti Majas prof. dr. leino Ainso,
hinnates Emajõelinna Alma Materit
läbi paljude aegade monumentaal­selt
tähtsaks teguriks eiesti kultuu-rilüo^
s ja. rahvusliku liikumise kant­sina,
võrdles-' selle praegust aega
Nõukogude Liidu okupatsiooni sur-
,ve all juba varemalt ^eelnenud ja
tuntud venestamise ; sur\'eajastuga.
Ometi sellele vaatamata on sealt kui
vastureaktsioonina tõusnud silma-ijaistvaid
ja julgeid eesti rahvuslikke
teadlasi — kus ta praegusest ajas°
tust .meenutas märtrina surnud dr.
Jüri .Kukke j ^ vangistuses viibivat
teadlast Mart Niklust. Kontrover-siaalse
ettepanekuna avaldas kõnele­ja
mõtet, et eestlased vabas maail­mas,
hinnates Tartu Ülikooli suurt
osatähtsust eestlusele, ^^joiks mitte
üksnes arendada> teaduslikku koos­tööd
sellega -vaid. kä annetada omi
isiklikke raamatukogusid sinna. '
Aktusekõne rpidas Eesti-Jreadusli-ku
Ühingu sekretär prof. dr. Tõnu •
Parming, kes analüüsis i pikemalt^ or­gani
seeritud, eestlaskonna tekkelugu
USA-s. Ta on sellel alal kõige ifohja-likumaid
: ja süstemaatilisi uurimu^
si teostanud ning selleks ka rohkeid
uunmismatku, eriti kesk-läähe osa-riigesse
teostanud. Sellel põhjal et-,
tekanne . oii ülevaatlik ja' huvitav
eesti rahvusest asukate ma j andusli-liku,
ühiskondilk-poliitilise ja kul­tuurilise
elukülgede valgustamisel
läinud sajandi lõpüaegadest kuni
käesoleva ajani v ä l j a . ; ^ -
Aktuse lõpusõpa: ütelnud Eesti
Kultuurfondi esimees mag. -Villi
Kangro märkis muuhulgas, et kuna
Tartu Ülikool saab 1982. }a. 350 -ä.
vanaks, siis selle: jliubeli puhul, on
Eesti Teaduslikul Ühingul koostöös
Kultuurfondi - ja akadeemiliste in­tiimorganisatsioonidega
kavas aval­dada
ingliskeelne broshüür yartu
Ülikooli kohta. Aktust illustreerisid
muusikaliselt tenor Hillar Saareste
ja pianist mag. Fredericke Tanner,;
teadustas Juta Ristsoo.
. Ägeda sõmsõda tekitas Soome
suurimas ajalehes «Helsingin Sano-mät"
ilmunud Seppo Heikinheimo
artikkel venestatud kultuurist Ees­tis.
Kaarel Ird, Veljo Tormis, Mati
Ünt, Mati Palm ja Paul Ariste kir-
Jutasid vastuse Heikinheimole, mis
paistab sundkirjutamisena. Eesti
teatrijuhi, helilooja, kirjaniku, ooJ
perilaulja ja akadeemiku artiklis on
sellist propaganda, millest juba EKP
esimene sekretär Karl Vaino oma
kõnes juulis 197 hoiatas, märgib oma
vastuses kriitik Seppo Heikhiheimo
samal leheküljel.
Mida siis „propagandistid" kirju»
tasid? : '
Algul konstateeritakse, kuidas Hei­kinheimo
; oma varasemas artiklis
püüab solvata eesti rahvuslikku kul­tuuri:
„Meie, eesti kultuuri esinda­jad,
ei saa olla ükskõiiksed, kui kaht­luse
alla pannakse kogu rahva tule­vik,
kui meie rahvast ja rahvuslikku
kultuuri solvatakse. Seppo Heikin­heimo
püiiab kinnitada „Helsingi
Sanomate" lugejatele, et nõukogude •
võim piirab* eesti rahvusliku kultuu­ri
arengut, ja et eesti kultuuril pole
tulevi^kku. Me • tahame öelda, et Hei-kinheimol
ja tema mõtekaaslastel
pole põhjust kurvastada ja mures
olla vennasrahva keele ja kultuuri
pärast. Eesti rahvuslik kultuur on
oma rahva tugevates kätes ja sotsia­listlik
ühiskondlik süsteem on loo­nud
selle arendamisele kõik vajali­kud
eelisedV Rahvusliku kultuuri sõ­jajärgne
areng Eestis on heaks näi-deks
NSV Liidu rahvus- ja kultuuri­poliitika
edust. Eestlaste arv Eesti
territooriumil pole mitte kunagi ol­nud
suurem kui praegu meie aja-
•loos...
Eesti kultuuri soodsa arengu koh­ta
tuuakse näiteid. Esimene käsitleb
asutusi nagu Teaduste Akadeemia ja
Keele ja kirjanduse Instituut, teises
rõhutatakse ennenägematut koori­laulu
ja rahvatantsu harrastamist,
kolmandas rahvusteaduste arengut.
Tuuakse arve raamatute ilmumise ja
lugemise kohta, rõhutatakse, et N.
Liitu kuulumise tõttu ön tekkinud
tihedad sidemed teiste N. Liidu rah­vastega.
,
Heikinheimo toovat näiteid asja­oludest
ja sündmustest, millest pro­testile
allakirjutajad „midagi.ei tea'*.
Protest lõpeb lausega: „Väidame
kindlalt, et .Eesti kultuur elab ri­kast
elu ja see pn tugevam kui kuna­gi
varem."
Seppo Heikinheimo vastab protes­teerijatele,
öeldes muuseas:
„Soomlase kohta olen ma eesti
kultuuri rõõmustava elujõu kohta
selgusel. Küsimus on aga selles, et
eesti rahvas ja kefel ähvardavad jää­da
'kiiresti enamuseks muutuvate
venelaste jalgu. Asjaolu, et minule
vastajad seda aspekti üldse ei puu­duta,
näitab, et mul on õigus ja et
neil pole peale vanade fraaside mi­dagi
öelda.
Kuidas käib näitöks ,,Sini-must-valge"
luuletuse kirjutaja Andres
Rõugu käsi? Minu teades on ta kohe
välja visatud kunstikooli teiselt kur­suselt.
Kas on ta tulevik „must" või
valge"? I
Kuidas on kompartei -l^eskkomitee
protokolliga 19. 12.: 1978, Imilles käs­takse
„igati soodustada vene keeles
kirjutavaid kirjanikke"?
Miks peeti laulupeol a. 1979 kõik
ametlikud kõned vene keeles?
Miks sobivad kirjanduse alal kir­jutatavate
väitekirjade aineks kas
kirjandus enne iseseisvu-.iega või
nõukogudeaegne kirjandus, aga mit­te
enam iseseisvusaegne kirjandus?
•Miks on Tartu ülikoolis (selle oma
kataloogi järgi) aa. 1979—80 viis ve­ne
keele professorit (kaks eesti keel­te
osas), üksteist vene dotsenti (neli
eesti dotsenti) ja kakskiimmend üks
vene keele Idktorit (kaheksa eesti
keele lektorit)?
Kui Tallinnas pole ve^F kuuldud
„Kaleyi" spordiseltsi likvideerimise-kavadest
johtuvast meeleavaldusest
ja sellele järgnenud arreteerimištest,
šns tuleb tõdeda, et informatsioon
Tallinnas kulgeb aeglaselt."
Niipalju ja tabavalt Seppo Heikin­heimo
vastus.
Kolmas nõudmine
Karl Linnase
äijaandmisek
' N E W YORK ( V E S ) - Välisminis- •
teerium Washingtonis võttis õigeks
teate, et N . Liidu välisministeerium
on USA suursaatkonnale Moskvas
üle andnud noodi Kari Linnase kui
„sõjasüüdlase" väljaandmiseks N.,
Liidule. Samal ajal tegi ka nõukogu-de
valitsus oma noodi teksti avalik­kusele
teatavaks.
Kari Linnase väljaandmist N. Lii-dule
nõudis Moskva valitsus varem
kahel korral, 11. .oktoobril 1961 ja
20. veebruaril ^962.
Noodis märgitakse, et „Ülemkolv
tu kriminaalasjade kohtuköUegium"
on 16.—20 jaan. 1962 Tartus avalikul
kohtuistungil tuiinistanud Linnase
süüdi ja mõistnud ta tagaselja sur­ma.'„
Vastavad materjalid mainitud
asjas anti üle ka USA poolele", lisa­takse
noodis juurde.
„USA poolel", välisministeeriumil,
kohtuministeeriumil ja ka Kongressi
Raamatukogus on aga samas asjas
materjalina olemas ka N , Liidu koh-tuministeeriumi
ametliku hääle-kandja
„Sotsialistitsheskaja Zakon-nost"
1961 a. riovembris-detsembris
trükitud number, kus on ara trüki­tud
täielik kirjeldus kõnesolevast
protsessist, mis aga toimus kuu aega ,
hiljem, järgmisel aastal!
Valter Külv
^ HELSINGI .(M.E.}, -Lämud/kerc.
gejõustikuperiöodil esinesid ka pal­jud
eestlased resultaatide stajlisti-.
kas, mitte just esimestel kohtadel,
aga siiski, kõige suuremana üllatu
sena võib võib-olla pidada noor©
kümnevõistlejta Valter Külveti
punkte (käsiajavõtmisel) 8221, mis
peaks uus maailmarekord olema.
Häid tulemusi on andnud teisedki
eesti
Üheteistkümne ülemaailmse kom-munismivastaste
rahvusgruppide
keskorgamsatsioonide esindajad
avaldasid pühapäeval, 3. jaanuaril
New York Times'i välispoliiülises
osakonnas suurema kuulutusena
deklaratsiooni solidaarsuse avalda-^
miseks Poola Solidaarsuse liikumi­sele
„Solidarity 1 with ^Solidarity" ".
Avaldatud deklaratsioonis kuttsutak-se
üles vaba maailma julite katkes-tarna
kaubanduslikku läbikäunist,
strateegiliste materjalide jä tehno­loogia
saatmist Nõukogude bloki rii­kidele
ja toetama poola ja afghaam
rahvaid nende vabadusvõitluises.
Nõukogude bloki töölisi kutsutakse
üles ühinema Solidaarsuse lUkuml-
^sega.: ,
Deklaratsioonile New York Ti-mfes'is
on alla kirjutanud Bulgaaria
Rahvuslik Front, ülemafiilmne Vaba
Tshehhoslovakkia Nõukogu, Vaba
Ungari ülemaailmne Kongress, Lee­du
Ülemaailmne ühiskond, Vene
Ameeriklaste Kongress, .Turkestani
Rahvusliku Vabaduse Organisat­sioon,
Vaba Valgevene Komitee,
ülemaailmne Eesti Kesknõukogu,
Vaba Läti Ülem^lmne Liit, Üle­maailmne
Vaba Poola Nõukogu ja
Slovaki Maailmakongress. Organi­satsioonide
nhnel oli 1 deklaratsioon
alla kirjultatud organjsatkioonid©
.esimeeste või
Nii näiteks 3000 meetril esineb m°
mi Toomas Turb 13. kohal ajaga
7.48,94. Maailmarekord aga on
7.32,1. Parim soomlane, Martti Vai-nio,
paigutub oma ajaga 7.49,8 17.
kohale.
10 000 meetril, milTe maailmare­kordiks
On aeg 27.22,5 ning möödu­nud
perioodi tipptulemuseks pörtu-gaallase
Fernando Mamede 27.27,7,
on samuti Toomas Turba nimi 12.
kohal ajaga 27.54,18. Martti Vainio
oli kaheksas (27.45,50). Lühematel
maadel nii eestlastel kui ka soom­lastel
polnud suurt edu.
Kettaheites esineb ka eesti nimi
— Kalev Külv — kes läinud perioo­dil
heitis 65.34 meetrit. Selle tule­musega
eestlane sai endale statistika
järgi 24. koha. Kõige parem soomla­ne
Markku Tuokko oli; IL, kes len­nutas
ketta 67.26 meetri kaugusele.
Vasaraheitmiše; maailmarekord on
momendil 81.80 ja sel .perioodil esi­mesel
kohal esineb Lääne-Saksa-maa
sportlase ' Klaus , Ploghausi
(80.56) nimi. On aga näha ka üks
eesti nimi nimistus, sest Jüri Tamm
,;vasardas" suvel 77.26 meetrit, mis
viib tema kuuendale kohale maail-mastätistikas.
Kõige parem soomla­ne
oli üheksas, kelle vasar peatus
76.76r meetri juures. Kahekümneühe
tippsportlase Hulgas on kolm soo­me
sportlast
Odaheitmine on vanast ajast saa°
dik olnud soomlastele omane spordi-ala.
Seda ka sel perioodil. Maailma­rekordiks
on ^praegu 96i72 m ja suve
parima/resultaadi sai Detelf Michle
• Ida-Saksamaalt (92.48), siis aga tu­levad
soomlased; Pertti Sinersaari
teine (91.98), Artö Härkönen kolmas
(91.04), Seppo Hovinen viies, (90.38)
:jä EsaUtriainen kuues (90.22). 34
maailma parima odaviskaja loetelus
on üheksa soomlast, kelledest kõi­ge;
lühedamalt Tapani Rinta.Ketüri
lennutas oda 85.76 meetrit. Nimistus
on kä üks eesti sportlane Heino
Puuste, kes saavutas tulemuse 87.22,
mis viib ta statistikas 24. kohale.
Eestis on tulekul ka noor odaheitja,
17-aastane Jüri Peterson, kes heitis
Murjanes, Lätimaal ,Eesti uue juu-niorirekordi
tulemusega 74.52.
' Kolmikhüppes paigutub staikti"
ka Jaak Uudmae (olümpiavõitja
Moskvas) oma lõpptulemusega 17.04
möödunud perioodil 12. kohale.
Maailmarekord kirjutatakse numb­ritega
17.89 ja perioodi parimaks
asutus ameeriklane Wiilie Banks
(17.56 m). Soomlastest sai esimese
koha Olli Fousi „vaid" 16.76 kolmik-
Martti Vainio ja Toomas Turb (nr.
Seekordsed retseptid käsitavad
makarone ja nuudleid ehk spagetit.
Meed nagu teisedki teravilja-produk.
tid on suhteliselt odavad, nad on
kõrge kaloriväärtusega (100 g kohta
ca 350 kaL) kuid nendes pn vähe vi-tamine
ja mineraalaineid. Seepärast
on põhjust eelistada neid makaroni»
de retsepte milledes on maitseks ja
toiteväärtuse tõstmiseks tarvitatud
mitmetliiki juurvilju, s/mi, sibulaid,
tomateid, liha jm.
Teatavasti peab makarone ja spa­getit
nagu kõike teisigi teravilja-produkte
enne pehmeks keetma kui
neid tarvitada soovitava toidu val­mistamiseks.
Makaronide-rspageti
algkodtmiaa on teatavasti Itaalia
kuid levinud on nad üleilmselt.
ITAALIA SPÄGETmCMJG
•:4 INIMESELE
.Keeta 200 g spagetit vastayält ju­hiselt
kaubapakendilt ja lasta sõelal
nõrguda.
Hautis: 50 g suitsuribi, 200 g taist
sealiha, 1 sibul, 1 suur porgand ja 1
õhuke viil sellerit lõigata vaikseteks
kuup^eks. Praadida 1,5 sl marga­riiniga.
Raputada peale 2 triiki-spl
jahu; segada ja lisada nii palju lah­jendatud
ökstraktpuljongit et hautis
jääb .vedelavõitu. Maitseainetest
tarvitada 1 šltomatketshupit, soola,
pipart. Hautada kuni liha ja aedvili
on pehmed ja hautis omandanud
paksema konsistentsi.
Makaronid asetada ringikujuliselt
vaagnale, hautis keskele jä raputada
peale riivitud juustu. Serveerida ko-
SPAGETI; HAKKLIHAKASTMEGA
4 ISIKULE
Keeta 250 g spagetit või makarone
vastavalt juhisele kaubapakendil,
uhtuda üle külma veega ja lasta
nõrgi
Baden-Powelli
yus raamat saabus
Eelseisvate maailma skaülluse
suui-juubelite esimese sammuna on
ilmunud Skautluse Maailmabüroo
väljaandel liikumise rajaja lord Ba­den-
Powelli uus .raamat — „Foot-steps
of the Fouhder" (rajaja jala-
' jäljendid). ,
Baden-Powelli sünnist täitub 125
aastat 22. veebruaril 1982.
Raamatu toimetaja Mario Sica on
Skaut, maailmabüroo ülesandel läbi
'töötanud kõik Baden-Powelli trüki­sed
(arvult 34) ja kirjutised ning va­dinud
500 olulisemat väljavõtet, kaa­saarvatud
paljuid B.P. oma sulejoo­niseid
ideede, illustreerimiseks.
Raamat on juba ilmunud inglise,
prantsuse ja itaalia keeltes maailma
skautluse 75-a. juubeliks.
Skautluse maailmabüroo vastutu­lekul
on raamat kättesaadav ka meie
skaudi-gaidijuhtidele. ja teistele as­jahuvilistele.
/
See raamat on tõeliseks juhiks ja
virgutuseks skaudi, gaidi juhtidele
ning teistele noorsootöö huvilistele,
näidates teed et virgutuse teel saa­vutatakse
rohkem kui käskimisega.
Balti rahvaste nimed kirjutasid alla
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ni­mel
esimees Lembit Savi, Läti
Maailmaliidu esime(^ Ilgvars Spil-ners
ja Leedu Ülemaailmse Ühiskon­na
poolt Vytautas Kamantas New
Yorgist ja poolakate poolt Üle­maailmse
Poola Nõukogu esimees
lan. Ka^zuba' Tororitosto • \
1482 Bathurst St.,
Hakklihakaste: 1 suur sibul hak­kida
ja pannil praadida 2 sl marga­riiniga.
Lisada 250 g hakkliha, soola;
pipart ja praadida segades kuni li­ha
on väiksetüküine ja helepruuni-kas.
Lisada 2-r-3 kooritud tükeldatud
tomatit või 2 sl tomatipüreed. Lisa­da
natuke vett või puljongit, hauta­da
umbes. 10 minutit. .Maitsestada
lõplikult.
Keedunõus sulatada 1 sl võid, 11-
sada varemkeedetud makaronid või
spageti, keedunõud raputada kuu­mal
pliidiplaadil kuni makaronid on
kuumad. Asetada, need sügavamale
vaagnale, kaste erinõusse ja servee­rida
riivjuustuga.
20 minutit. Valada sõelale, uhtuda
üle külma veega ja lasta nõrguda.
200 g suitsuribi või head soome
teevorsti lõigata kuubikuteks ja
praadida pannil kergelt pruunikaks.
Makaronid ja liha laduda kihtamisi
võiga määritud vormi.
2 muna kergelt visipeldada, segada^
4 dl piimaga, maitsestada soolaga ja
pulbrispipraga. Munahüübelahu va­lada
makaronidele. Raputada-peale
3 sl riivitud juustu ja vormiroog
küpsetada pealt helepruuniks 200^
250 kraadilises ahjukuumüses urii-bes
40 minutit. Serveerida lehtsalati,
ga ja ketshupiga.
MAKARONI EINESÄLÄT
Salat koosneb järgmistest toiduai­netest:
3 drkeedetud makarone, 2 dl
keedetud tükeldatud kanaliha või
suitsuvorsti, 1 dl kuubistatud juus­tu,
100 g värsket või marineeritud
'kurki ja rohelise salati lehti.
Kastmeks segada 2 dl hapukoort
1 dl majoneesiga. Šalatiained tõsta
kastmesse. Maitsestada ^ soolaga,
pulbrispipraga. Serveerimisnõu voo­derdada
salatilehtedega, salat tõsta
keskele Maitseb sooja röstitud saia­ga.-
-
'Koorekastme asemele võib tarvita­da
ka õh-äädika dressingut. Eriti so­biv
on seda salatit valmistada siis,
kui külmakapist on võtta ülejäänud:
kanaliha või muud .praadi, makaro­ne
või riisi. '
. .ELLBMRÖOSME •
Iga teadlik skaudi- ja gaidijuht
peaks selle väljaandega hoolikalt
tutvunema.
Raamat on saadaval allakirjuta­nult
(630 Long Port Avenue, Ocean
Gate, New Jersey 08740 ÜSA), hinna­ga
|5.00 koos saatekuludega.
H. MICHELSON
lUtis tähelepanu
ujumisele
OULU (M.E.) ..-^ Siin viibis.viis
eesti ujujat kohaliku ujumisscltsi
75-aastapäeva võistlustel, millest võt­sid
peale eestlaste osa ka mõned
rootslased. Eestlaste juhiks oli Ha­rald
Roosvee, Eesti ujumisliidu esi­mehe
asetäitja ning ENSV ministri-tenõukogu
liige. Eriti head edu kü­lalised,
ei saavutanud, peamiselt hai­guste
tõttu.
Ajalehes ,;Kaieva" intervjueeriti
ka üht sportlast, nimelt soome keelt
hästi valdavat Markus Kukke, kes
ütles, et huvi ujumise vastu kasvab
Eestis pidevalt. Koolinoored viiakse
juba noortena ujuma. Treenerid hoo­likalt
otsivad lapsi, kellest on välja­vaateid
headeks ujujateks saada. Va­litud
lapsi hakatakse treenima ja ko­gu
aeg toimub laasimine head-hal-vad
süsteemiga. Viimati jäävad järe-le
tipud kes igaüks saab oma isikliku
treeneri. Eestis olevat head võimalu­sed
treenimiseks aasta läbi, sest Tal­linnas
on kaks ujulat. !
Momendil Eesti ujujatel on rah­vusvaheline
tase ja siin Oulus olnud
ujujad kuuluvad Nõukogude Liidu
kahbksa parima hulka.
Hind ä $5.(
00 00 0
Bl
Toronto
TeL: 653^7815 Ja 653-781^
4 ISIKULE
200 g tükkmakarone keeta, võttes
ühe4iitri veele pool-sl soola, umbes
Broadview Ave. Toronto. Ont.
7M
Esto Mutual Fund Ltd;
6. jaan. aktsia hind J12.02
145 King Street West, Sutte 1900,
Toronto M5H 3M1 — teL 364-1131
õhtul tel 9254812