Meie Elu = Our life, January 14, 1982

              1/ ••
/
Meie Elu" nr. 2(1^^ 1982
eo
Fublished by Estonian Publishingfo. Toronto
nian Hause, 958 Broadview Ave./ Toroiito, Ont.
2 R 6 > T e l : 4 6 6 - 0 9 5 1
yfo ime t ajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimeta j a New
Yorgi!?.'B., P^miing, 473: Luhmann Dr.,;New Müford;Nl
:US^:Tel: X2011 262-0773;^
'Asut. A. Weileri
..Meie Ekr, toimetus iat^
%e;vTorbino,.Qnt:M4K 2R6Cahada.--'~~ Tel.:466-0951J
Tellinviste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp:, kl; ?
>5 pvi.V esmasp; ja neljap/ kl, 9 h>S^ ö. Laup. kl. 9 'h;-I p.I.
^MEIE ELU'' tellimishirinad: K^^ a. 134.00, 6 k.
S 18.00, 3 k. 113,00; USA-sse — 1 a.;|37.00, 6 kv |20:00, 3 k,
S14.Ö0; Ülerneremaadesse: 1: a..M2.00, 6 k. $21.00, 1, k:
$•14.00, Kinpostilisa Kanadas-ri-
ja^ühupostiiisa USA-sse r l a . il6.00, 6 k
HINDUST TAHTEST
postilisa ülemeremaadesse: 1 a.-
Üksiknumber —.65^. ,"
;.30, 6 k. $24.15
Kuulutiishinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
:S430/ kuulutuste küljel S425^ \ • » : ' . • ; ^
Viimase 30 aasta Jooksul on kulu­tatud
Lääne-Euroopas tohutult raha ,
ja materjali sealsete rahvaste ise­seisvuse
ja vabaduse kaitseks, moel-;
davaN. Liidu kaüaletungi vastu, kir­jutab
Richard Bamet „Institute for
PolicyStudies" asutaja. NATO, mis
asutati vastultaaluks võimalikule N.
Liidu agressioonile ei võtnud tõsi­selt
M. Liidu kallaletungi ohtu ja lu­ges
piisaitaks tagasihoidliku kaitse­väe
organiseerimise läänes, et Lää-ne-
Euroopa võiks kosuda rahus.
N. Liidu tohutu relvastumine on
teinud - vajaliseks ümiberhiTinangu
tegemise. Lääne-'Euroopat pole või­malik
kaitsta nõrkade jõududega.
Ümberrelvastumine nõuab tohutult
raha ja arvestades N. Liidu sõjalist
võimsust, tema 'kallaletungi pidurda­miseks
tõenäoliselt tuleb rakenda­da
tuumrelvade üksused. Koos vaen­lasega
need relvad hävitavad ka selle
rahva, kelle kaitseks neid relvi ka­sutatakse.
On õi^e kui nõupidamistel
Iseseisviisaegset .Eestit laimavat lugesime jällegi trükisõnas, et Eestis
võõrkeelset kirjandust on ihnunud oli puudus rukkileivast, mis oli ise
et korda hoida allutatud maadel. N.
Liit ei ole suutnud vallutada Afga­nistani,
kus vastupanu avaldab va­badust
ai^mastäv rahvas, t a hoiab
oma sõjaväe eemal Poolast, kuna on
ette näha, ef Poola-okupeerimisega
algab seal ulatuslik partisanisõda,
mille M. Liit kindlasti 'kaotab. I^ahva
massidele ei saa peale suruda vastu­võetamatut
kommunistlikku korda.
KINDEL TAHE; , .
• Lääne-Euroopa rahvad peaks sel­lest
tegema järelduse ja ühinema
selles mõttes, et nad on kindlasti N.
Liidi^ okupatsiooni ja kommunistli­ku
diktatuuri vastu. See on küllal­dane,
et N. Liit hoiaks end eemale
Lääne-Euroopas t.
I Antud momendil Lääne-Euroopa
rahvad on viidud teatud määral paa­nikasse
N. Liidu propaganda ja pi­deva
rääkimisega tuumrelvade sõja
koledustest ja on vastu sõjalise jõu
organiseerimisele, mis tasakaalus­taks
N. Liidu sõjalise jõu. Nendelt
rahvastelt on röövitud pikaajalise
Vaevalt on . aastavahetuse sham-panjaklaasid
pestud ja kuivanud,
kui 1982. aasta konkreetsed tervitu­sed
meieni jõuavad. Nefd tervitused
on üiajanduslikud ja mitte Eanadä
rahvastiku kasuks. Need on jastumi-sed
kodaniku rahakotile, et seda veel
õhemaks^ tallata, sest raha peab mi­nema
kusagile mujale, sinna kus
asub võim. '
Esimeseks tervituseks^ postitariilla.
de tõstmine ligemale kahekordseks.
Mäiteks tavaline kiri, mis nõudis 17-
cendist posth|iarki, vajab nüüd 30
eentl. Kui arvestaine liäiieks, et ta­valisel
kodanikul on tarvis iga kuu
posti panna 15 ümbrikku tervituste­ga
sõpradele, kuidi peamiselt arvete
tasumiseks, siis kerkib postikulu se.
niselt 2.55 dollärili 4.50 dollarile.
Seega tõus 1.95 kuus. Aasta kohta
teeb see välja 23.40. Kuid lisame sel­lele
välismaa ja lennuposti] ning
meie rahakukkur väheneb kahekör- •
raga. .: * : , , ,;
Kuid firmad ja agentuurid saada-»
Vad posti välja tuhandeis saac^etistes
nii korrespondentsi kui postipakki­de
näol. Tehes vastavaid kasvatus!
on postiasutisie aastatulu töö|tamas,
nagu hea tolmuimeja, mis korjab
ülesse viiinasegi prahi. Selle inflat­sioonilise
hinnatõusu juures tuleb
märkida kahte olulist asjaolu. Esi-teks
ei parane ppstiteeninduj, Vaid
nagu ölehie riiärganud. posti saade­tised
viibivad paar tarbetut päeva.
Ametlikult seletataks, et postiamet!
loodetud tulu ei olegi mõeldud posti
olukorra parandamiseks, vaid läheb
800 miljoni dollariipuudüjääiji kat­teks,
mis on tekkinud varajasema­tel
aastatel; Nii siis ön valitsusel ka
teisi kohustusi ülekulutuste näol,
riiklike otsevõlgade näol. Ottc wa on
elanud jällekbrdselt ülejõu jv jääb
ainult küsida, niillistes ministeeriu­mides
veel, kus kodanik peab kohus­tusi
kandma? ,
Postiministeerium on siitpeale
küll likvideeritud ja asendatud n.n.
riikliku eraettevõttega, kuid sisu on
sama, ainult selle vahega, et posti-tariifid
on kahekordistunud ja mi­nistri
asemel on ametisse pandud di-rektor.
Süsteem on endile, tehniline
varustus on sama, p^rsopal on sa­ma.
Streigiähvardused ori samad ja
nagu üks sektor põstiteenijaid on
juba teatanud, uus palgastreik ön
juba koitmas, mis. võimalikult jälle.
kordselt katkestab postiühenduse.
Mida siis lootis tarbija eeltoodu
asemel? Kõigepealt paremat posti-teeniridust.
Siis uusi ja ratsionaalse­maid
teenistuslepinguid. Kolman­daks^
tuntud streigiässitäjate kõrvaL
damist aparatuuris. Siis uute ja tah­teliste
ning poliitiliselt ausate posti-teenistujate
palkamist vallandatute
asemel. Selle õigustatuij soovisedeli
asemel saime kõrgemad tariifid ja
uue korporatsiooni direktori, kelle
palk ületab ministri palga. Ülejää­nud
ön kõik vana ja hapuks läinud
supp, millist miljonid kanadläsed ja
majandus peab vastutahtmist alla
neelama.
Kuid juba on ka organiseerittid
tööliskond oma juhi sõnade läbi
deklareerinud, et 1982. a. saab olema
ägeda patganõudmiste aasta, sest
töölised nõuavad väärikaid elutingi­musi.
Selle tõotuse kohaselt saab
1982. a. olema intensiivseks palga-nõudmiste
aastaks 2,5 miljonile Ka­nada
töölisele, nagu lahkunud aastal
oleks veel streikidest puudu jäänud.
See teadaanne tähendab seda, et or­ganiseeritud
tööliste juhid on ebalo­jaalsed
riigi ja rahva vajadustele,
kuid ka oma kolleegidele, kes palga­tõusude
tõttu tiihande te viisi töö­kohtadelt
vabanevad. Igasugused ta­riifide
ja palkade tõusud lisanduvad
oinakordä tooteile jä teenustele Ja
suurendavad infjatsiooni.
See tööliskonna iniriilik ahnus on
otse barbaarne, sest tööliskond ei
hooli tööpuudusest ja ei hooli ka
vabanevast kaastöölisest, kes vilet­susse
satub. Postitariifid ja töölis­konna
nõudmised on ainult kaks
näidet, mis õõnestavad Kanada ini­mese
elustandardi. Kuid lisame sel­lele
veel riigieelarve oma maksu-koprmusega
ja valitsuse täieliku
hoolimatuse oma inimeste maksus­tamisel.
Kui oletame, et eramajan­duses
on inimesel õigus oma teenis-tusele
ja töökohale ja need kaks õi­gust
on üks osa inimõigustest, siis
tallatakse neil inimõigustel majari-duslikus
sektoris, kuigi esialgu ön
jäänud õigus suupruukiniišeks.
Postitariifid ja organiseeritud töö-
Kodu-Eestis rohkesti. Viimastel and­metel
on seda hakanud ilmuma ka
väljaspool, kuid tõenäoselt samast
allikast suunatud. Mõnuigate raama-tute
kohta on ilmunud tutvustavaid
ülevaateid meie ajalehtedes ja artik»
litest eestikeelseid kokkuyõtteid!
jSellest on vähe, kui arvestada tule-seisvuse
ajal tundmata. Jällegi sama
järeldus. Või on. see süsteemi viga.
Nüüd on Läände jõudnud ja Root­sil
Eestlaste Esinduse poolt paljun-..
datüd kodurnaal keelatud raamatute
nimestiilc. 'Kes meist võinuks küll
oletada, et see võiks sisaldada Tartu
Genfis saavutatakse kokkulepe , . , . , , i
tuumrelvade arvu viimiseks nulli ajude pesemisega u^k^^et nemad su^^
peale Euroopas ja sõjaliste jõudude davad vastu panna N. Ludu sojali-,
tasakaal püüta'kse hoida alal tavalis­te
relvade ulatuslikuma kasutamise­le
võtmise abil. Ka see nõuab tohu­tult
raha ja materjali ning ruinee­rib
Lääne-Euroopa majandust.
vast ajaloolast, kes tahab kirjeldada ..j^dekaunluse Märt Jänese
sündmusi ja olukorda, nagu need suuxemaridekaup^se Mart Jane^
V 1^ 1 A • refclaamkalendn. iMis muu vorks
toeliselt on olnud. ,i -vi n ^ • ^
. Vl„e «Ss M oilv oSjO.n e-Ik itX ss a ke1ing t ie.m t/ auvgnõaõasrri. k k!d1.•eif mek1l nu1a en„s ,dAiEleT a1ven us„ kn„Iti* i• ,.rH . jE•our"a -e^t/a u^s,o"ts i ^op Täaea'vrkVtauu iscEl eo.ssmtei1al lrnei.o i,kOo1lr tuusstsae, r evi•a e i,1ta 1o l kri •,nu- oi i^-htee jda t dj- traaioi,Jd ii aee^t-=
osasM . Se e1l1l eso rä"äx ^g+itoaik. ose« okupeentua kau^p lused, kus p^ eale .s its, i m, uudi ka
• villast,'Sildi, sametit ja brokaati.
Viimasel ajal on ilmunud Eesti ve-
Millele seni ei ole pööratud tähele­panu
ja mida seni ei ole rakendatud
Lääne-Euroopa kaitse tõhustami­seks,
on rahva tahe mitte alluda
kommunistlikule korrale. N. Liidul
on vaja suurt politseid ja sõjaväge.
šele okupatsioonile ja kommunist­likule
korrale.
Mida Lääne-Euroopa vajab on kin­del
tahe mitte tunnistada N. Liidu
okupatsiooni ja kommunistlikku
diktatuuri. Kui see peaks neile pea­le
surutama, siis hävitatakse see
partisaansõja abil. Selline tahte­avaldus
ei maksa midagi rahaliselt
ja materjaalselt, kuid kindlasti
hoiab N. Liidu eemal mõttest rün­nata
j^"okupeerida Lääne-Euroopa.-
Eestist tulevast võltspropagandast,
millega Lääne maailm üle ujutatak­se,
ja pöördutakse eesti keskorgani­satsioonide
poole üleskutsega, et
need saadaksid „maailmä ülikoolide
raamatukogudele kirju, et sedasorti
kirjandus saaks eemaldatud raama­tukogudest,
et see° ei pääseks tõus­vat^
vaba maailma haritlaskonda
mürgitama".'
Pöördusin kolme vanema inglise
raamatukoguhoidja poole küsimuse­ga,
kuidas nemad vastaksid sellele
nelastest kommunistide mälestusi.
Muidugi ei puudu seal iseseisvuse
halvustamine.. Äga kust võiksime
"küll saada paremaid ja täpsemaid
andmeid Peipsi ääres ja Narva taga
venelaste keskel tehtud kommunist­likust
õõnestustööst. Huvitav on mõ­nelgi
juhul tähele.panna, et laiemad
hulgad näisid olnud riigiustavad ja
kommunismi vastased.
Genealoogia harrastus on üle­maailmselt
levinud teadus kõikide
rahvaste juures. Isegi Ameerika
neegrid on ^sunud selgitama oma
juuri —• „roots". Eestlased aga aru­saamatul
põhjustel kuuluvad erandi­te
hulka. Meil on vaid mõniteist-kümmend
genealoogilist uurimust
GENEALOOGIA
neist on registreeritud il'mselt sõja­põgenikuna
ajutiselt Kihnus Rahzi
külas, Pawel Toffer, 1/16 haagimaad
(lk. 44). Tofferi nrmelistest taluni:
kest Võrumaal on Maiala-Fabin ra­joonis
märgitud a. 1585 Tofer Tabla-
A. 1638 on Võrumaal Põlva khk.
nez, M poola haagimaad (H5, 177).
vaateid, kui vähegi võimalik;^ On
kahtlemata tõsi, et nõukogude vM-"
matud Baiti riikidest sisaldavad pal­ju
moonutatut. Nad sfealdavad aga
kä palju tähtsat: materjali,- mida. ei
ole võimalik 'kuskilt mujalt saada, ja
iTiis esitavad kas see meile rneel-
Oma kogemustest neame, et kom-
Mrjale-^inkoM sugiikondade osas. Osa neistki on
neist kü-jut^s: .usulist ja iseseisvuse aega käsitlevat ' p5;.opaganda^^^^ dokumentaalselt
- v / : - kirjandust ning teeb seda tänaseni, põhjend
,,Suürle raamatukogude: ülesan- Sellele vaatamata ei ole suudetud
deks on esitada- nü mitmekesiseid välja juurida usku ega kommunist- • Pole ka trülcis avaldatud niigi vä.
liku korra all üles kasvanud noortes -beseid 18.
teadmisi iseseisvast Eestist. . matuid. Prof. P. Johanseni uurimu-
' Rärimäks vahendiks triikis ilmu-" sed ja dipLirrg; 0. Roslavlevi 7 köi-
, nu4 vale ja laimu kummutamiseks
, ning tõe jaluleseadmjseks on sama
trükisõna ise, nagu sellele vihjab ka
'kolmas vastajaist raamatukoguhoid-'
dib vöi mitte— nende maade prae= jäist. Selle fesutamist leiame ajakir-guse
ainsa legaalse valitsuse seisu=
•kohti. Üli'kooli öppej(3ududc ülesan­deks
on õpetada üliõpilastele, kui­das:'
kõige paremini teha vahet lõe
ja vale vahel neis raamatuis."
Teine vastas järgmiselt; Riiklikel'
ja üli'kooli raamatukogudel on erili­ne
asend teiste raamatukogude kõr­val.
Nende kohuseks ja eesõiguseks
; on koguda igat liiki allikmaterjali,
milles kajastuvad -ametlikud, mitte-ametlikud
ja ka vasturääkivad vaa­ted,-
ja need teha vabalt kättesaadav
vaks kaasaegsetele uurijatele; ja ja-janduses
tihtipealegi. Möödunud
sajandi teisel poolel veneusu ja ve­nestamise
tulekul kirjutasid balti ja
vene autorid omavahelises vaidluses
terveid raamatuid. Vale ja laimu
vastu on meilgi nüüd astutud trüiki-sõnaga.
See on olnud enam jühusiik-kü
laadi ja ajendatud isiklikest hu­videst.
Küsimus on aga sedavõrd
Suurepärase näite annab Evald
Uustalu ajakirja .„Journäl of baltie
oluline, et see tuleks võtta meie vä-|. .^^5^. talunike seisusse, registreeritud
hsvõitluse töökavva ping tegeleda- I6OI. a. peale Pärnumaal. Vastavalt
sellega põhjalikumalt. : ^ r Rootsi revisjonile 1601 Tori («of.
JTurgel) mõisas Tofferi veski; Tam-rnestkülas
• Wardia Toffer )s.o. piir-liskpnna;
nõudmised on vaid esime-; reltulevatele põlvedele. On teadlas- studies" viimases' numbris (XII/1, ^^^"a'^ut)jas) 14 Poola haagimaa,
" s.o. ühe ordu-rootsi haagimaa talu­nik;
ÕrrekuliStoffery Peter haa­gimaa
talu-peremees (;H3, lk. 180/81).
.1624. a. Rootsi revisjonis leiduvad
Tori mõisafvalduspiirkonnas — Tof­feri
küla (Öorff Toffer), mille valda­jaks
2 talunikku. Eraldi on märgi-.
nemad peaksid vahiga materjali po- dävai.d allikaid, teiseks kirjeldab ta tud TofferePatz, 1/8 P.h. koos poeg
Intllise kriteeriumil-alusel ; Vabas küll tõeliselt asetleidnud fakte, aea Andresega (H2, lk. 19/20). Rootsi'
ühiskonnas igat liiki literatuur - vale ühenduses, mis annab neile •.l_o38.a.revisjonis on märkus, et Hal-juurde
arvatud propaganda— peaks hoopis moonutatud tähenduse, ja
sed pääsukesed 1982. a. raskuste ka­rikas.
Kuid nägu teame, ajab majan­dussüsteemis
üks tegur taga teist J31
seda lõputult.
Jääb endiselt üle tööpuuduse la inf- , - v „
latsiooni pidurdamiseks inflatsioonL P^^^^^
liste.teguritepiiramine. Mende sõna. rahvas loeb/ega poolda ka
te südametunnistuse asi kasutada 1981,; Ihk. 97) oma vastuväidetes H.
seda materjali ausalt ja tõele vasta- Taivan raamatule ,,'Khe'' Foreign
: v a ] t . : ^ v ; : - '
Kolmanda vastus; oli:„Mullc ei
meeldi see, kui raamatukoguhoidjad
mida
seda, et
Poliey of Estonia 1918-1921" (Tal--
linn Eesti Raamat, 1978). Kõi^e pealt
juhib ta tähelepanu H. Talvari väi-?
dete ebausaldatavusele kolmel põh­jusel.
Esiteks ei nimeta Talvari tõen-dega
jõuame tagasi palga- ja hinna-köntrolli
vajaduse juurde koos valit,
süse eksklusiivsete ja tarbetutel ku­lude
piiramise vajadusega. Eelnenud
kontrollid ei töötanud sellepärast,
et valitsusaparatuur teostas neid
puudulikult või ei teostanud neid
üldse. Valitsusel on effektiivseid va­hendeid
. kontrolli teostamiseks
neid tuleb amult rakendada.
oleina: kättesaadav Üks/hariduse kolmandaks toob ta lausa vale and- eemal (H4, 18). Registris leiduvad
peamisi eesmärke peaks olema aren= meid/mis allikate põjijal on kergesti "^'^el järgnevad talunikud.Tori mõi-dada
kriitilisi võimeid. Otsuse tege- üniber lükatavad. Punkt p^^ ^"'""^
mine peab jääma igaühe' enese as- reie vaatleh Uustalu Talvari väiteid
Jaks. Kõige mõjuvam tee võidelda Ja lükkab need kõik allikate põhjal
propaganda vastu ei ole miUc selle ümber.'
mahasurumine vaid teadlastele või-
VALEINFORMATSIOON .
ilmunud, . peamiselt üldiselt tuntud Thensylm-VVaymeMvalla polistalunik
vaünuelu ja ka poliitiliste tegelaste pojad Peter, Andrs, Mart. Waigositz
Toffer Jaen ' rootsi haagimaad,
kubjaskonnas leidub Toff 17 Jakob,
poeg Peter (1638. a. rev. (Tartu), lk.
141, 170).
I Kuna järgnevaid 0. Roslavlevi
Rootsi revisjone pole seni veel aval­datud,
siis on lünk paratamaUf. Et
Tofferite suguseltsid.Toris Põhjasõ­ja
ja järgneva sajandi üle elasid,
selle tõenduseks on seegi, et a.
1832 asutatud Sindi , Kakevi-vabriku
juhtiv ametnik Tõnis Tofer
oli möödunud sajandi lõpuveerandil
oma kolmele pojale suuteline and­ma
kõrgemat haridust., Neist Karl
Tofer õppis Riia politehnikumis
1905. a. alates ja oli hiljerii E. Vaba­riigi
välisministri abi, saadik mit­mes
teises riigs. Ta'kolleeg 0. õpik
iseloomustas „Toferi kui kõige kom-
. petentsemat E.V. välisministeeriu­mis,
kes nägi probleeme selgemalt
ja kainemalt kui ükski teine kollee-aidest".
•
^ •
Sindi Tofferites põlvenesid ka ise­seisvusaegsed
Tallinna mõõduand­vad
tekstiiltöösturid villa ja puu-
^ villa alal vennad Toferid ja nende
noorem generatsioon, nüüd Rootsis
ja Kanadas.
Millisese Tofferite-Toferite sugu­seltsi
kuulus Erieh Toferi isa, 1940.
a. Tapal asunud soomusrongide rii-gemendi
ülem kolonel E. Toffer pole
andmete nappuse tõttu kahjuks
määritletav. Ta oli vabadussõjaaeg-ne
ohvitser ja märgitud juba 1^)24. a.
kui I diviisi suurtükiväe 1 grupi
ülem,^ tollal major E. Toffei\
Nagu näha ex-presidenl Nixon on
omaiej eestlaste hulgast sõbra vali­kus
sattunud õigele põlisele eestla­sele.
Sks.
det Poola-Rootsi riiklikke' revisjone
1582—1638 eesti talude/ ja nende pe­remeeste,
reisp. perekonna nimede
kohta oh meie peamiselt kättesaa­dav
materjal genealoogilisteks uuri­musteks
paljudele tuhandeile sugu­seltsidele.
Näiteks, üks neist on äsja
rahvusvahelisse rambivalgusse tõus­nud
Tofferite suguselts seoses USA
end. presidendi Nixoni ja Saksa­maal
miljonäride klassi pürginud
eestlase Erich Tofferi sõprusega
(Meie Hu 38, 81).
Tofferid kuuluvad vana põlisesse
lich mõisast asub Tofferi küla. 1 miil
iiiiii8Hiiii9iiiiiiiisiiiiiiiitini
Süite 600, 55 ,M5J2e7
TeL 862-7115
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED.
LÄTI ETTEVÕTE
maiuse andmine seda lugeda ja trü-,
kisõnäs vastu vaielda." • .•
Nagu võis ületada, . et ole ükski
'küsitletud: raamalukoguhöidjaist
nõus. raamatuid kõrvaldama. Millise
kriteeriumi järele peakski seda te­gema
jä, kas olekski sel mõtet? Raa­matuid
tiiikitakse nii palju ja neid
^levitatakse seal, kus ei tea aimata­gi.
Üks Londoni eestlane sai' oma li­hunikult
ingHskeelse ülevaateteose
„Estonia 77'', tmkitud Tallinnas. See
sisaldab rohkete pUtidega kahel vee­rul
peenikeses; kirjas täistrükitud
128 lehekülge,: nrillest vnmasel loe­me:
Jrükitud 10 OÖÖ. Hind 40 kop. , airäaRiva sisuga
/ Kas ongi oige^; taolisi raamatuid"
Väga palju on ilmunud eesti kee­les
vale informatsiooni levitavat kir­jandust,
mida ka muulasest uurijad
võivad endile kättesaadavaks teha.
Seepärast luleks ka nende üle kirju­tada
mõnes suurrahva keeles. Kõige
pealt vajaksid selgitust' koguteosed
„Eesti riik ja rahvas Teises maail­masõjas";
millest üks ilmus .Ric­hard
Maasingu toimetusel Stokhol-mis
1954—1962 kümnes vihus jä tei­ne
Tallinnas 1964—72, 11-15 vihku,
des sama pealkirjaga ning' täpselt
sania" välimusega pretendeerides eel.
mi.se'teose jätkule, kuid sellele vas-sas
Lepp külas: Toffro Mert, poeg
Maz, ^4 ordu-rootsi haagimaad suur­talunik,
Toffri Michel, poeg Jan V2
haagimaa talu (lk. 58/59), Tohfer
Peet, pojad Peet ja Andres Toris (lk.
46), Keyma külas Toffer, pojad Jan
ja Jack, M haagimaad (lk. 52). Üks
St;w. Toronto, Ont.
\ '-•"'i-Teleta 534-2864
: Omanik: ARTURS MIME:
Võtke ühendust firma omanikuga. — El mingit vahemeest.
• kõrvaldada? Leidub. neiski mondaai
huvit-avat. ja kasutatavat. Nii, loini^ie
nimetatud raamatust/ et Eesti oli
1975 a. maailma .elektritoodanais
' isiku kohta peale Norra ja Kanada
kolmandalkohal (Ihk. 4). Samal ajal
Varsti pärast seda, kui olin asu­nud
tööle Briti Raamatukogus, pöör­dus
minu poole nened raamatute kä-
•taloogia, kes oli sattunud segadus-se,
on' siin tegemist ühe või kahe
raamatuga. Seletasin muidugi asja
lugesime ajalehest, et noored loo- •^^'^'e. Seda võimalust pole aga, teisw
madküttepuudüsel surid. Sellest jä- 1^1 raamatukogudel. võivad need
\ reldus:. kas ei \asta arvud tõsioiu- teosed nii mõneski, paigas olla ka-dele
või läheb nii palju välja, et vi taloögitud ühe teosena. Pole ju su-jätku
'enam oma tarviduseks.. Jäia- g^ig ime, kui suuremate väljaanne-misel
leheküljel. loeme, et leravilj:i' te puhul toimetaja ja väljaahdja
saak hektarilt on 2—3 korda suurem muutuvad; ka asukoht, magu see
kui oli iseseisvuse ajal. Samal ajal hiljuti toimus „Võitlejaga". Kuna
Rich. Maasingu toimetatud teos si­saldab
väga palju materjali, . siis
võib oletada, et seda ka rohkesti ka­sutatakse.
Seda enam vajab selgita­mist,
et on tegemist kahe ja risti
vastupidiste väljaannetega, et ära
hoida uurijat segadusse sattumast,
ka rneie endi noorema
omi. -
Head võimalust vastavate inglis­keelsete,
artiklite avaldamiseks an­nab
juba mainitud ajakiri? „Joumal
of baltic studies" ja saksakeelsete
jaoks „Äcta Baltica". Vaevalt jää­vad
need ajakirjad ühelgi balti uu­rijal
silmapaari vahele. Küll tuleb
Eestikeelsed
raadiosaated
anistanis
OKHpLM (EPL) - Afganistani
gerilja on vinnasel ajal hakanud saa­ma
propagandamaterjali läänest.
Sinna on saatmisel u. 30 raadiosaat-ä^
tönna "^i^^^st esialgu kolm on kohale
jõudnud, üks agaramaid raadiojaa­made
kohalevüjaid ja' ülesseadjafd
on Ingrid Bergmani ja Roberto Ros-selini
isanimeline poeg.
Riäägitakse juhtumist, kus afgaa­nid
vene tugipunkti ligidal on sead-nu^
üles raadioaparaadi ja pisut ta­hapoole
saatejaama. Sel viisil on
aga hoolitseda selle eest, et need Pon^itatud vene vägesid propagan-suuremates
raamatukogudes ei puu- ^^^^ geriljosõdurite suureks ja oh-duks.
Iseseisva Eesti kohta käivat läi-mukirjandust,
ükskõik mis keeles,,
ei tule kõrvaldada vaid otse vastu
jeldamata rõõmuks.
Muuhulgas on sinna saadetud ka
kasette eestikeelsete saadetega. Nii
on N. Liidu väed Afganistanis — kus
seda tuleb Uindaja selles 7" teatavast eestlasi (eriti raadiote-avaldatud
valed dokumentidele raja- ^^g^^^^s^^^e hulgas) - saanud kuul-tud
väidetega ümber lükata. ,f ^'^^ ^S"^^^^' ^^PP^^^i Ja ^lex
Muitsa häält. Vastavate kassettide
SALME PRUÜDEN saatmme Afganistani jätkub
.Mel
Sl
mee
hiitJ
strel
Oi
oma
se pii
leadf
End^
hoosi
na il
mani
El
ka
nen,
veini
tatuc
29 ai
disp
olevJ
Seal
min J
tekk
(nieij
kel ^
eenal
Naki
tanul
nu'd
liku
paigil
Oki
lava.^
ajak;
• Pai
Don
elus (i|
nud
gust