Meie Elu = Our life, December 31, 1987

              of Ganciüa^
Colleetion Develop^nt 33fanch.
395 l'/elliB2tdn' Stro; teder se3l
•: 1
Nr. 53 (1973) 1987
Second Class Mail Registrallon No.
NELJAPÄEVAL, 31. DETSEMBRIL-THURSDAY,DECEMBER 31 XXXVII aastakäik
osavõtjad lanilavadluüMEi. (Läfeemalt llik. 3) '
Foto - M. Sultson
EKN esimehe Laas Leivati jutuajamine „Meie Elule'"
Eestlaste |[Ce8khõukogu Kanadas
esimehe Laas leivati poole mõnin­gate
küsimustega, et kuulda kokku­võtet
Kanada eestlaste kesk- ja
võitlusorganisatsiooni tegevusest
1987.
— Mida tõstaksite esile tähtsa»
mana EKN tegevusest ja aktsiooni-
— EKN tegevuse vabadusvõitlus-liküs
sektoris oli üheks tähtsamaks
tegevuseks Kanada parlamendile
esildise koostampe inimõiguste rik­kumise
kohta okupeeritud Eestis.
See valmistati i987.a. suvel Kanada
parlamendi alalisele inimõiguste ko­misjonile
selle poolt teostatavate üle­kuulamiste
jaoks. EJestlaste esildis
anti üle komisjoni Montrealis peetud
istungil 22. oktoQhril, kus ka äsjasaa-bunud
eesti vabadusvõitleja Tiit Ma-disson
sai kömisjoiiile oma seletusi
esitada. EKN bsildis koos lisadega oli
67 lk. Suusõnaliselt täiendas seda
EKN abiesimees prof. M. Pühvel ja
samal koosolekul kuulati ära Tiit
Madissoni seletused.' Komisjoni liik­med
tundsid elavat huvi esildise ja
antud seletuste vastu. EKN esildises
rõhutati, "et inimõiguste probleemid
on osa igale rahvale kuuluvatest rah-.
vuspoliitilistest õigustest.
Teiseks suuremat tähelepanu
nõudnud tegevuseks oli selgitustöö
sõjakui*jategijate küsimuses. Saadeti
küsimust selgitavaid materjale koh­tuministrile
Hnatyshinile ja Deshe-nes'i
komisjonile. Toetati parlamen­diliikme
A. WiteÄ poolt esitatud täien­dusi
kriminaalseadustiku muutmi­sel,
et sõjakuritegude küsimuste
juurdlustel ei arvestataks Nõukogu­de
Liidu poolt esitatavate tunnista­jate
või tõenditega. Esitatavad tõen­did
peavad vastama Kanada kohtu­pidamise
^orra nõuetele.
Kolmandaks tuleks välja tõsta häs-tiõnnestunud
Musta Lindi Päeva
aktsiooni, mis laienes üle vaba maail­ma,
muutudes tugevalt rahvusvahe­liseks.
See aktsioon ulatus ka oku­peeritud
Eestisse, Lätisse ja Leedus­se,
tekitades sealsetele okupatsioo­nivõimudele
peavalu. Aktsiooni hin-
•LAÄS LEIVAT •. •
geks oli EKN aktsioonikomisjoni esi­mees
Markus Hess.
andeid ön EKN-ul näha ette eelole­val
1988. aastal?
—Peame jätkuvalt silmas sõjakur­jategijate
otsimise arengut Kanadas.
On mõningaid kuuldusi, et 20 kaht-lusealuse
hulgas, kelledega ühendu­ses
ole vaid küsimusi praegu uuritak­se,
võiks olla ka üks eestlane, kuigi
mingeid otseseid andmeid selleks ei
ole. Balti ja ukraina keskorganisat­sioonid
jälgivad omavahelises koos­töös
olles kohtuministeeriumis loo­dud
erikomisjoni tegevust ja koos
korraldatakse kaebealuste kaitset,
kui kellegi vastu peaks süüdistusi
esitatama. Antakse legaalset kaitset,
kui see osutub yajalikuks. '
Kuna 1988. aasta on Eesti Vaba­riigi
70. juubeliaasta, siis tahetakse
seda aastat tähistada mõne suurema
aktsiooniga. On mõeldud suurema
avaliku meeleavalduse korraldami­sele,,
mis võiks toimuda 19. veebru­aril.
Võib-olla saab selle ühendada
lipuheiskamise tseremooniaga To­ronto
Raekoja ees.
EKN jätkab eeloleval aastal Eesti
Vabariigi aupeakonsuli nime Kana­da
ametlikus välisesindajate nime-
' kirjas avaldamiseks. Koostatakse vä­lisminister
Joe Glarkile uus esildis,
mis sisaldab eelmisest esildisest roh­kem
materjale. Esildisele on lisatud
ka ärakirjad mitmete parlamendiliik­mete
kirjadest, milledes need välis-ministrih
soovivad korraldust Eesti
ja Läti aukonsulite trükitult ilmuvas­se
nimekirja võtmist.
Suurema sündmusena korraldab
EKN tuleva aasta algul järjekordse
Eesti Organisatsioonide Konverent­si,
mis on vajalik ettevalmistusena
ESTO 88*1 toimuvale Ülevaailmsele
Eesti Rahvuskongressile. Organisat­sioonide
konverentsi ajaks on määra­tud
laupäev, 5. märts, konverentsi
algusega võib-ölla juba eelmise päe­va
õhtul. Konverentsi peakorralda­jaks
on EKN juhatusliige Avo Kit-task.
Sellel konverentsil tulevad lähe­male
selgitamisele okupeeritud ko­dumaaga
läbikäimise küsimused ja
meie üldised rahvuspoliitilised prob­leemid.
Rahvuskongressil ESTO 88-1
on EKN-i poolt käsitatavaks teemaks
„Uue generatsiooni perspektiivid
eesti ühiskonnas", missuguste ette­kande
referent tuleb anda Kanadast
— Kuidas reageerib EKN Tallin­na
propagandaagentuuri VEKSA
teadaolevatele kavatsustele eel­oleval
aastal senisest yeelgi aktiiv­semaks
muuta oma propagandate-gevust
vabade eestlaste suhtes?
- i EKN on pidealt jälginud VEK­SA
tegevust ja kavatsusi vabade eest­laste
suhtes. Teadaolevalt kavatseb
VEKSA laiendada ja aktiviseerida
oma tegevust ja on asunud otseseid
kontakte võtma mõnede välis-eesti
kultuuriliste organisatsioonidega,
kelledega tahetakse koostööd orga­niseerida.
Kuna nii EKN kui ka va­bad
eestlased üldiselt on oma tege­vuses
kogu aeg kinnitanud, et me ei
tunnista kodumaal valitsevat kom­munistlikku
rezhiimi ja võitleme sel­le
vastu, siis ei saa me kuidagi pool­dada,
et mõned eestlaste kultuuri­lised
ringkonnad hakkaksid VEKSA
taotlustega koostööd arendama.
VEKSA tegevus allub otseselt kom­munistliku
partei välisosakonna,
võiksime öelda ka KGB kontrollile ja
Kanadas eestlastel tuleb veel eriti pi­dada
silma, et partei väliskonna ju-
(Järgneb Ihk. 4]
Palju rahvast
jõulukirikutes
Lumetu ja pehme ilm ei aidanud
icaasa pühademeeleolule, kuid ai­tas
täita jõulukirikuid. Arvestuste
järgi oli üheksas koguduste juma­lateenistustel
rahvast rohkem kui
mullu. Jõuluõhtuteenistusi oli
Peetri koguduses kolm, neist päe­vased
kirikulisi tulvil, samuti jõu-luõhtuteenistus
Vana-Andrese ki­rikus
ja enam kirikulisi Kolmainu
ning Jakobi kogudustes. Rohkesti
oli kirikulisi ka Ap. Õigeusu kogu­duses,
Baptisti kogudustes, Emma-huel
Evangeelses koguduses, Va-
Nkoguduses ja Seitsmenda-Päeva
Adventkoguduses. .
jumalateenitusi peeti ka esime­sel
jõulupühal. Jõulujumalateenis-tüsi
kaunistasid solistid ja koorid.
Jõuluõhtul käidi tava kohaselt
gurnuaedades ja süüdati kalmudel
küünlaid.
Kuidas leiti
Stalin-Hitleri pakti
salaleping
GEISLINGEN - Vaba Pressilii-du
40. aastapäeval Münchenis kä­sitas
dr. Alfred Schickel Ingolstad-ti
äjalöoinstituudist oma ettekan­des
Hitler-Stalini pakti. Ta ütles, et
mWe salaprotokolli ei avaldatud
r^ja ajal.
Alles Nürnbergi kohtu ees sele­tas
saksa endine välisminister Rib-bentrop
esmakordselt avalikult, et
Hitler ja Stalin sõlmisid ju salale-pingu.
N. Liidu esindaja vastanud
seepeale, et see ei vastavat tõele ja
olevat alatu fašistlik väljamõeldis.
Kuna vene arhiivid ei vastanud, lei­dis
kõneleja esimesena maailmas
täiesti juhuslikult salaleplngu koo­pia
Washingtoni arhiivis. Ribben-tropi
adjutant oli selle saatnud tut­tavale
USA diplomaadile, Bohleni-le,
kes lasi dokumendi arhiivi pan-
"a- E.R.
Uue aasta sõnum
E.V. esindajalt Kanadas
Heites pilku tagasi möödu­nud
aastale.linastub mälupildi
ekraanil ennekõike see, mis on
toimumas Nõukogude kolo-niaal-
impeeriumis uute tuulte
ajendil.
Kuigi on veel liiga vara, et
õigesti hinnata nende uute
tuulte kaugeleulatavust ja ka
võimalikku vastureaktsiooni,
siiski ei saa eitada, et esma­kordselt
on toimumas kommu­nistliku
monoliidi ajaloos po­liitilisi
ja majanduslikke uut-misi,
mis alles mõne aasta eest
tundusid võimetuina.
Rääkides hiljuti ühe meie en­dise
riigitegelasega, mainis vii­mane,
et praegune olukord tu­letab
talle meelde aastat 1917,
mil samalaadne ennerevolut-siooni-
aegne segadus põhjus­tas
eesti rahva poliitilise küp­semise
ja üha tugevneva Vene­maast
irdumise mõtte.
Kodu-Eestis momendil toi­muv
majafiduslik iseseisvumi­ne
toob endaga paramatult
kaasa rahvusliku iseteadvuse
ja tegutsemise tõusu, mis vajab
meie positiivset hindamist ja
ka teatud seisukohtade revi­deerimist,
et kaasaaidata selle­le
arengule, mis on ääretult
oluline meie rahva pärisosa
rahvusliku üleelamise protses­sile.
Arvestades sündmuste aren­gut
kodumaal ja Kanada eest­laskonna
üha suurenevat ak-tiivsustjulgeme
sel aastavahe­tusel
yaadata uue optimismiga
vastu tulevikule.
Usus ja lootuses uue Eesti
päeva koitu, soovin kõigile
kaasmaalastele Kanadas, Ko­du-
Eestis ja vabas maailmas:
Head, õnnelikku ja edurikast
iiüut aastat!
ILMAR HEINSOO
Eesti Vabariigi
aupeakonsul Kanadas
NADALAKROONIKA
EESTI MAJA TORONTOS
-KOHVIK
IN
kell 7.00 Shtusi
ERE T U L E M A S T»
il
9 hommlkisO
12 päeval
18
lOõhtuB
Valitsus suurendab
immigratsiooni
Kanada Immigratsiooniminister
Gerry Weiner andis pressikonve­rentsi
etniliste ajalehtede esinda­jatele
Torontos, selgitamaks muu­datusi
Kanada immigratsioonisea-duses.
Kanada on teinud tugevaks
tööstuslikuks maaks suur immi­grantide
sissevool ja Kanada valit­sus
tahab jätkata senist immigrat­sioonipoliitikat
Käesoleva aastaga
võrreldes soovib valitsus sisse tuua
10.000 immigranti rohkem kui
möödunud aastal. Selle kohaselt
võib Kanadasse tulla järgmisel aas­tal
125.000 kuni 135.000 immigranti.
Arv võib muutuda, olenevalt sel­lest,
kui paljus soovib tulla Kana^
dasse poliitilisi põgenikke.
Poliitilisi põgenikke on maail­mas
10 kuni 15 miljonit, peamiselt
Kaug-Ida põgenikelaagrites. Kana­da
võtab nendest vastu keskmiselt
13.000 aastas. Perekondade kokku­viimise
poliitika alusel tuleb l/ana-dasse
umbes 50,000 immigranti ja
üksikisikute toetusega kuni 3.500.
Valitsuse poliitika on võtta vastu
immigrante suuremal arvul Kesk-
Ameerikast, Aasia läänepoolsetest
riikidest ja Ida^EuroopasL
Valitsuse arvates immigrandid ei
võta ära töökohti kanadalaste
käest Nad esimeses järjekorras
suurendavad ostjaskonda, mis er­gutab
tööstusi suurendama pro­duktsiooni
ja värbama juurde uusi
töölist Teiseks on immigrandid,
kes omavad; tööstuslikke ja kau­banduslikke
kogemusi, aidanud
kaasa Kanada tööstusliku toodan­gu
suurendamisele kuni ühe mil­jardi
dollari suuruses aastas.
Lõpuks avaldas immigratsioo-niminister
arvamist, et ilma im­migrantide
sisselaskmiseta hak­kaks
vähenema Kanada elanike arv
pärast üleminekut kolmandasse
aastatuhandesse.
Kanadasse vastuvõetud immi-grantidel
on õigus ja võimalus asu­da
Kanadas elama sinna, kuhu nad
soovivad, kitsendusi selle juures ei
ole, ka mitte Quefeeci provintsivä-
<i Läti õpetaja Maris Ludviks, kes
Nõukogude Liidust väljasaadetuna
koos perekonnaga saabus Toron­tosse,
avaldas siin lootust et pärast
teda rohkem läti õpetajaid kui dis­sidente
ei sunnita Lätist lahkuma.
Dissidentliku tegevuse pärast välja
saadetud õp. Ludviks pääses kiirelt
Viinist pühadeks Torontosse parla­mendiliikme,
end. ministri Sinclair
Stevens'i poolt antud toetuse abil.
® Esimeste aastakokkuvõtete järgi
majandusliku edukuse kohta 1987.
aastal jagasid rahvusliku kogutoo­dangu
tõusus esikohta Iglismaa ja
Kanada samasuguse toodangutõu-su
protsendiga möödunud aastat
® Tshehhoslovakkias toimus rahu­liku
üleminekuga kohaliku kom­munistliku
partei juhi vahetus. En­dine
juht 74-aastane Gustav Hu^ak
astus tagasi partei peasekretäri ko­halt
ja uueks peasekretäriks mää­rati
65-aastane Milos Jokas, kes
1968. aastal teostas partei puhastu­se
pärast Nõukogude invasioont
Lääneriikide vaatlejad ennustavad
vähe radikaalseid muudatusi Ts-hehhoslovakkia
rezhiimis.
® Ajaleht „Pravda" avaldas Mosk­vas
opositsiooniliste ringkondade
vastu suunatud terava artikli hoia­tusega,
et nad oma „ illegaalset"
riigivastast tegevust pidurdaksid.
Reuteri agentuuri teatel puudutab
see Nõukogude Liidus tegutsevat
umbes 30.000 eraklubi ja gruppi,
kes väljakuulutatud „glasno8ti" ni­mel
nõuavad suuremat tegevusva­badust
„Pravda" hoiatab, et „glas-nost"
ei tähenda mitte liberalisee-rumist
lääne mõttes.
® Ottawas teatatakse, et USA pre­sident
Reagan ja Kanada peaminis­ter
Mulroney kirjutavad 2. jaanua­ril
samal ajal alla Kanada-USA va­bakaubanduse
kokkuleppele. Pre­sident
Reagah kirjutab kokkulep­pele
alla oma talvises puhkepaigas
Palm Springs^is Kalifornias ja pea­minister,
Mulroney kirjutab lepin­gule
alla peaministri büroos Parla-mendimäet
® Ühendriikide uurimisbüroo FBI
vahisas New Yorgis Nõukogude
Liidu UN-i esinduse teise sekretäri
Mihhail Katkovi, keda oli jälgitud
juba pikemat aega ja nüüd vahistati
seadusvastaselt teolt Välisminis­teeriumi
esindaja teatas, et Katkov
saadetakse nüüd Ühendriikidest
välja.
O Relvastuse kokuleppe vastase
konservatiivide opositsiooni vai­gistamiseks
esines president Rea­gan
Floridas kõnega, milles rõhu­tas,
et allakirjutatav kokkulepe ei
tähenda, et peaks uuesti tekkima
varemtuntud „detente'i" ajajärk,
kus suurvõimude vahel olnud sõb­raliku
vahekorra ajal Nõukogude
Liit ehitas välja oma relvajõud tu­gevaimaks
sõjaliseks jõuks maail­mas.
® Kanada välisminister |oe Clark
teatas Kesk-Ameerikas ringreisil
viibides Nicaragua ja San Salva­dori
presidentidele, et Kanada on
valmis Kesk-Ameerikas rahukok­kuleppe
saavutamisel selle kind­lustamiseks
Kesk-Ameerikasse
saatma Kanada sõjaväelisi vaatle­jaid,
kes jälgiksid, et kokkuleppest
osavõtjad täidavad kokkuleppe tin­gimust
Need vaatlejad võiksid olla
3-5-liikmelised vastavatel vaatlus-kohtadet
Kanada ettepanekut ter­vitati
Kesk-Ameerika valitsuste
poolt
• Ühendatud Rahvaste Organisat­sioon
(UN) avas New Yorgis oma
arhiivi sõjakuritegudes kahtlusta-tute
kohta, mida nõudsid eriti sõja­kurjategijate
järgi jahti pidavad
ringkonnad. Need arhiivid sisalda­vad
materjale, mida ÜRO (UN) sõ­jakuritegude
komisjon kogus 1943.
-1949. aastalt Arhiiv sisaldab 8.500
toimikut 36.000 - 40.000 isiku kohta.
Arhiivi avamise päeval olid selle
esimesteks kasutajateks USA koh-tuministeeriumi
eriuurimisbüroo
uurijad, kes otsivad materjale
USA-s elavate sõjakuritegudes
kahtlustatute kohta.
EELK Paotri Koguduso nõukogu korraldusel
^ühap&aval, 10 jaanuaril purast jumäiataanistust
SEGAEESKAVAGA
KOLMEKUNINGAPÄEVA
PEALELÕUNA
gsinavad: Ritmlka vöimlajad, Cantata Domino koor,
Martin Kiik klavarlt alt Estra Vükll-Toompuu,
duett Arvo ja Monika Medrl, Tiina Kiik akordionit
Kohvilaud O Loterii e Sissepšibs S7.00