Meie Elu = Our life, December 31, 1987

              4
mc
„MBie Elu" nr. 53 (1973) 1987 „Meie Elu" nr, S3 (
Hamiltoni
as
ema korralisQ
miltoni Eeoti
Koosoleku avas seltsi esimees
Härnald Toomsalu, tervitades kok­kutulnuid
ja asus koosoleku raken­damisele.
Koosoleku juhatajaks vali­ti
Arnold Himma ja protokollijaks
Ingrid Tamm. Aruannetest selgus, et
seltsil oli olnud aasta jooksul 2 üri­tuste
Juba tavaks saanud „ Pannkoogi
õhtu" peeti ühe8„Kotka" lipkonna
piibrite üksusega, märkides sellega
„jüripäeva". Koogimeistriteks olid
H;E.S.S. juhatusliikmed, ettekand-jaina
tegutsesid skaudid. Teiseks üri­tuseks
oli filmiõhtu, mis tõi kokku
hulgaliselt külalisi. Näidati Esto 84 ja
filmi.
Majandusaruanne näitas väikest
ülejääki, kuid oli ka veel mõningaid
kohustusi, millised kasutavad ära
selle ülejäägi.
Tegevuskava, koostatud eelmise
juhatuse poolt, nägi ette eelmise aas­ta
ürituste kordamist ja piibrite üksu­se
tööle kaasa aitamist. Eelarve esi­tati
tasakaalus $550,00.
Kõik eelpöblnimetatu võeti koos­oleku
poolt vaptu ühel häälel Liik­memaksuks
määrati $25.00 aastas
tegevliikmeile (need on perekonnad,
kelle lapsed võtavad osa skautlikust
tegevusest). Toetajaliikmeile 0 3.00
isiklikult, i
Valimiste päevakorra punkti all
tuli valimisele juhatus ja revisjoni-koniisjon.
Juhatus valiti tagasi endi­ses
koosseisus ja nii jäid Hamiltoni
Eesti Skaudisõprade Seltsi juhtima:
esimees •- Härnäld Toomsalu, abi­esimees
— Maks Šuit, sekretär —
Regina Toomsalu, laekur — Valdur
Aasa, varahoidja — Johannes Ester.
Revisjonikomisjon valiti koosseisus:
Arnold Himma, Siina Pertens, Ingrid
Tamm. Kuna muid küsimusi enam ei
esitatud, lõppes asjalik ja lühike
koosolek ühises kohyilauas,
EESTI siLTS:'-'
Hamiltoni Eesti Seltsi aastapea-koosolek
peeti 3. detsembril vähese
osavõtuga, kuna paljud seltsi liikmed
olid saatmas viimsele teekonnale üht
kauaaegset Hamiltoni rahvuskaas­last,
Theodor Maripuud.
Koosoleku avas Hamiltoni Eesti
Seltsi esimees dr. IvarLaurimaa, kes
valiti ka koosolekut juhatama, pro^
lokollijaks seltsi sekretär Leo Saar.
Aruannetest selgus, et selts oli ol­nud
peakorraldajaks Vabariigi aasta­päeva
aktusel, mida aitasid kaaskor-raldajatena
ka teised Hamiltoni eesti
organisatsioonid. Veel võeti osa ak­tiivselt
küüditamise aastapäeva tä­histamisest
ja Musta Lindi Päevast.
Seltsi juhatuse liikmed on võtnud osa
teiste rahvuste pidulikest sündmu­sist.
Aktiivselt on aidatud kaasa
Seedrioru korrastustöödel ja Suvi­harjal.
Majandusaruanne näitas mõ-nekümnedollarilist
ülejääki ja esitati
$lC50,40 tasakaalus. Seedrioru aru­ande
esitas August Jurs ja sellest
selgus, et sealne olukord on rahul­dav,
ning ka selleaastane Suveharja
sissetulek oli rahuldav.
Järgmise aasta liikmemaksuks ot­sustati
määrata $8.00 perekonnalt jä
05.00 üksikisikult. Stipendiumi suu­ruseks
määrati $150.00, mis vastab
eelmisel aastatel välja antud stipen­diumitele.
See antakse välja Vabarii­gi
aastapäeva aktusel, eesti soost ja
meie ühiskondlikust tegevusest osa
võtnud noorele keskkooli lõpetajale,
kes jätkab oma õpinguid ülikooli ta­semel.
Tegevuskava on ette nähtud sa­madel
alustel kui eelmiselgi aastal,
pannes seekord suuremat rõhku Va­bariigi
aastapäeva tähistamisele, ku­na
seekordne oti ümmarguse juubeli
tähistamine.
Valimiste all oli eelmise aasta ju­hatus
nõus edasi kandideerima, ja
kuna teisi kandidaate ei leidunud,
valiti juhatus tagasi koosseisus: Jo­hannes
Ester, dr. Ivar Laurimaa, Max
Pertens, Leo Saar ja dr. Roy t i l l .
Revisjonikomisjon valiti samuti en­dine,
koosseisus: Hilda Kleiner, Fer-dinand
Koger ja Albert Lepson. Juha-tusliikme
kandidaadiks jäid Merike
Koger ja Hilda Sepp. Revisjoniko­misjoni
asemikuks Adar Woode.
Kuna koosolekul algatatud küsimus­te
ja läbirääkimiste all enani sõna­võtte
polnud, lõppes asjalik ja üks­meelne
koosolek küllaltki varasel
õhtutunnil.
laulmas Vana-Aiadirss®
,,Ma laulan,
sest Looja
on loonud..
ROYAL LEPAGEE
RoyaJ Lf Paj?f Real EsUtf S<TVTC« UA Rcaiior
1176 Yong® Street
r 1
ANNEiiiUS
YourHostTmiBi
Agency(1986) m
MIRiASVi ISBERO-ÄfyOiHSON
Professionaalne ja sõbralik nõuanne igasugustis
t@(
KOsida omanikku. WoodsiäQ Square Mall. 1571 Sandhurst arcte
Scarborough. Ontario, Canada M1V1V2
Vana-Andrese Kirikus toimus
pühap., 13. dets. kahe koori kontsert-jumalateenistus
R. Toi kantaadi
„Sind Jumal kiidame" ettekandega.
Jumalateenistusel sama kavaga ka
hommikul Peetri kü'ikus esinesid
mõlemate koguduste koorid: Vana-
Andrese Koguduse Segakoor, Asta
Ballstadti ja „Cantate Domino" sega­koor
Rosemarie Lindau juhatusel.
Solistidena esinesid Tamara No^
heim-Lehela ja Estra Väli-Toompuu,
orelil kantaadi komponist Roman
Toi.
Vana-Andrese kirikus esines
„Cantate Domino" kolme lauluga:
„Kes on see väike lapsuke" (seada U.
Kasemets), „Üks ingel laulis" (seada
R. Toi) ja „Jõuluööl" - M. Müdo.
Õpetaja U. Petersoo tihedasisuline
jutlus oli rajatud valgusele.,Tõeline
valgus, mis valgustab inimest, tuli
maa peale Ainult valguses või­me
elada, astuda ja tunda üksteist, nii
ka valguses sünnivad kaunid mõtted
ja teod. Valgus viib meid edasi, kui
me seda näeme ja tunnetame. Sama
on ka muusika valgus, millega aval­dame
kiitust ja tänu Jumalale ja tänu
ka valguse eest, mis meile anti. „Eel-nev
kantaat on jumala kiituseks val­guses
ja helides, mille on meile ahnud
R:Toi."
Mõlema koori ühise ettekandena
esitati R. Toi „Te Deum laudamus"
— Sind Jumal kiidame" autori oreli-saatel.
Kaheksakümnese koori esit|i-misele
liitus noorte puhkpillide an­sambel,
kantaadi ettekannet juhatas
Asta Ballstadt, splistiksTamara Nor-heim-
Lehela ja Estra Väli. Pärast ju­malateenistust
siirduti k i r i k u suurde
saali, kus koguduse Naiskomitee
poolt ootas kohvilaud ja kus.tänusõ­nadega
anti esinejaile üle lilli.
Imetluses ja tänutundes kuulati
kontserti. Kas esinejail on üldse vaba
aega oma isiklikuks eluks? Ja just
sellepärast, et enamik lauljaist laula­vad
mitmeis koorides, mille arv tõu­seb
4-5-ni. Harjutusaegadele lisandu­vad
esinemised väga mitmes kirikus
ja paljudel jumalateenistusil. Ei saa
võrrelda seda panust, mis pühenda­tud
muusikale, et teenida meie rah-vusgruppi,
kogudusi ja muid mitme­suguseid
üritusi, tavalise tööajaga.
See on meelistegevus, mis on pühen­datud
teistele, ise vaid tundes rõõmu
esinemistel. Koorijuhid, teie panus
on selles mõõtmatu: hoida koos koo­risid,
õpetada igat nooti, valida kava,
ise õppida iga üksiku hääle partituuri
ja saada selle kõigega hakkama peale
igapäevast kutsetööd. Imetleme teie
visadust!
TORONTO ÜHISPANK
Broadvlew Ave., Toronto,.
KÜTTED ja
TORUTÖÖD
ROUNDKULLIK
275-1280
teiklikud laenud alat®s11.
ÜDuformatsiooniks h®iistage
465-4659
Teisip. ja neljap. Muti 9,30-8.00
Uüp. 10.00-1.00
«B>«<21]>«< ••••••••Utuuj»uuj||;ilU^lliiU].M,
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
Eestluse hoidjad "
kodu ja keel
Eesti Ohvitseridekogu Kanadas
aastavahetuse koosviibimisel 15.
jaan. kõneleb E E L K assessor, res.
kapten Tõnis Nõmmik teemal „Eest-luse
hoidjad - kodu ja k e e l " , pea­tudes
lähemalt selle juures, kuidas
kodu ja seal kas.utatav keel võivad
^alal hoida eestlust ja võimaldada
seda, et meie rahvusgrupp saab olla
tugev ja a k t i i v n e teiste rahvaste seas
elades ning aidata kaasa, et Eesti
saaks vabaks.
Koosviibimisest võtab osa Rootsi
armees kapteni auastmesse ülenda­tud
dr. H a i n Rebas, kes o n Toronto
Ülikoolis Eestiainelise Õppetooli kü­lalisprofessor.
K o o s v i i b i m i s t toetab H . Lateri ja
Co. kindlustuskompani. K o o s v i i b i ­misest
võtavad osa ohvitseridekogu
perekonnaliikmed ja külalised.
E O K J U H A T US
ilillllliiiliiillllilllillllllllllllilllllliliillllllllllilillllilllllllllllilll
KUHU MINNA?
# Neljap., 31. dets. Majandusklubi
Uusaasta-ball Admiral hotellis,
Harbourfront.
® Neljap., 31. dets. Uusaasta vas­tuvõtu
ball Eesti Majas algusega kl.
19.00.
® Reedel, 1. jaan, EKL-i Uusaasta
Vastuvõtu brunch Tartu College'is
algusega kl 12.00.
@ Reedel, 8. jaan. Eesti M a j a reste-ran-
kohviku avamine kl. 19.00.
® Pühap., 10. jaan. Peetri kogu­duse
Kolmekuningapäeva peale­lõuna
pärast jumalateenistust
® Pühap. 10. jaan. Rein Rannap'i
kontsert Eesti Majas algusega kl.
20.00.
^ Pühap., 10. jaan, harjumaalaste
perekondlik koosviibimine Eesti
Majas algusega kl. 13.30.
® Reedel, 13. jan. Ohvitserikogu
aastavahetuse koosviibimine Tartu
CollegeM kohvikus algusega 19.00.
lilllUiiillllllilllllliilllliilllllilllliililtillllillillilillltllil^
Rahvuspoliitilised,..
{Algus esiküljel)
hiks on praegu endine K G B agent
Nõukogude saatkonnas Ottawas
M i h h a i l M u r n i k o v , kes siit eestlaste
jälgimise ja terroriseerimise illegaal­se
tegevuse eest välja saadeti. Sama­sugust
tegevust, nagu V E K S A aren­dab
eestlaste suhtes, arendavad ana­loogilised
kommunistlikud organi­satsioonid
samaaegselt ka lätlaste ja
leedulaste suhtes. V E K S A tegevuse
suunamine eriti Kanadasse on seleta­tav
asjaoluga, et eriti Toronto o n k u ­junenud
tugevamaks kommunismi-'
vastase tegevuse keskuseks ja see-pärst
on siia suunatud k a suurem
aktiivsus. Sellest peame olema tead­l
i k u d ja E K N seisukohalt tuleb meil
Kanada eestlasi vastavalt hoiatada.
— Mis on E K N juhatuse kavatsu­sed
E KN poolt algatatud ÜRO akt­siooni
suhtes Eestile ja teistele Bal-to
riikidele ÜRO S (UNMS) vaatleja
staatusega ametlike esindajate saa-
Sport
Kaks õnnetust
Eesti sportlastega juhtus aasta­lõpul
kaks õnnetust Meie noor
võistlusujuja Graig Potsep novem­bri
lõpul koolis võimlemistunnis
korvpalli mängides tõugatuna vas­tasmängija
poolt kukkus põrandale
ja murdis käeluu. Käsi on kipsila-hast
väljas ja hästi paranenud. Uju-mistreening^
ga alustab uuesti
veebruari algupoolel.
Raske liiklusõnnetus juhtus Ka»
kv-Estienne võimlemisklubi juhi
ja peatreeneri Evelyn KoopMga,
kui alle Newmarketis peetud üleöö
kestnud koosolekust koju sõites
üks viinastunud kanadalanna oma
autoga otsa sõitis. Mõlemad autod
purunesid. Evelyn Koop'il murdus
kolm parempoolset ribikonti ja pa­rem
jalg kolmest kohast On haig­last
väljas, kuid ikkagi veel kipsila-has.
Otsasõitja jäi vigastamata.
Seetõttu on Newmarkefis äsjaval­minud
moodsa võimla avatsere­moonia
edasi lükatud.
H.R.
Sport lühidalt
Eesti sportlased Kanadast võist­lesid
aastavahetusel kahel maail­mameistrivõistlustel
kahes maail­majaos.
Laura Randmaa võistles tennise»
mängus „Orange BowPi" maailma­meistrivõistlustel
Ühendriikides
Miami Beach'is ia-23. dets. Taga­järjed
on veel saabumata.
Robert Muru sõitis 25. dets. Aust­raaliasse,
kus ta võistleb kahel üks­teisele
järgnevatel SolingM klassi
purjejahi võistlustel Melbourne la­hel
Enne Austraalia lahtistel
meistrivõistlustel ja sellejäreie
kohe samas kohas maailmameistri­võistlustel.
H.R.
16-aastased kaksikõed Alana ja Chantal Kivid ei ole mitte üksnes
sarnased välimuselt, vaid ka ujumistulemustelt Nad alustasid uju­misvõistlustega
Esto 84-1 ning on saavutanud häid tulemusi eesti ja
balti võistlustel Torontos ja Lakewoodis. Elavad ja treenivad ujumis-klubis
Niagara Fallsi, N.Y. lähedal. Nende isa, dr. Chris Kivi elas
varemalt Kanadas. Pilt on tehtud viimasel Balti ujumisvõistlusel
Torontos 21. üovembril. Foto — R. K r e em
Tartu Ülikooli
mitmekülgsus oli erakordne
NEW YORK (ME) - Eesti Tea­dusliku
Ühingu ja Eesti Kultuur­fond
USA-s ühisel korraldusel siin-sie
Eesti Maja saalis jõulukuu algul
peetud Tartu Ülikooli aastapäeva
märkimine kontsertaktusega tõi
kokku üle 70-mne isiku. Metropoli-tani
piirkonna arvuka eestlaskon­na
kohta ei ole see mitte sil­mapaistev
arv, ent kujunes ometi
üheks elavamaks osavõtjate poolt
viimasel ajal New Yorgis korralda­tud
eestlaste üritusist, millistest
mitmed on olnud ehmatama pane­valt
kokku kuivanud publiku arvu­ga.
Gaudeamuse ühislaulu järele noor
t?ellokunstnik K r i s t i i n a Vaska de­monstreeris
oma üha arenevaid või­meid
tehnikas ja toonis J.S. Bachi
loomingu alusel saateta süidis nr. 3,
ja näitlejatar A i m e A n d r a l õnnestus
sisseelava esitusega B. Kangro j t .
luule varal luua saalis viibijaisse
Emajõe-linna T a r tu omapärade ja võ­lude
hingelist tunnetust — mis kahelt
esinejalt o l i d väärikaks sissejuhatu­seks
Tartu A l m a M a t e r i pühendus-päevale.
Seejärgselt kõneles sõnali­seks'
avanguks Eesti Teadusliku
Ühingu sekretär prof. dr. Tõnu Par-ming
M a r y l a n d i Ülikoolist T a k i n n i ­tas
muu hulgas, et eesti-aineline tea­duslik
uurimistöö on rõõmustavalt
arenemas paljudes Läänemaades,
Vastavalt trükikoja tehnilis.
tele nõuetele palume käsi­kirjad
„Meie Elu" toimetu­sele
saata m a s i n k i r j as
ja võimalikult varakult enne
lehe ilmumist.
Foto - 0. Haamer
— A k t s i o o n i jätkatakse ja Kana­das
on B a l t i L i i t võtnud nüüd sellele
aktsioonile kaasaaitamise oma üles­andeks.
Praegu on Ottawas käigus
taotlus eesmärgiga, saada Kanada
valitsus ÜRO a k t s i o o n i käendajaks
(,,sponsoriks") UN4s. O n vaja saada
vähemalt üks või m i t u r i i k i küsimuse
esitajaks j a ülesvõtjaks U N - i s ja esi­meses
järjekorras pöörduvad algata­jad
ametlikult K a n a d a poole. Toetu­se
saamiseks on E K N esimees saat-nud
vastavad selgituskirjad mitmele
parlamendiliikmele, kes on olnud
korduvalt B a l t i Õhtute käendajaks ja
palutud neilt kaasabi välisministee­riumis.
Nendelt vastuse saamisel lä­heb
vastav avaldus välisministeeriu­mile.
Avalduse tekst on praegu v i i ­mistlemisel.
Mida soovite Kanada eestlasele
uueks aastaks?
— Soovin kõigile Kanada eestlas­tele
ja K a n a d a eesti organisatsiooni­dele
hästi õnnerikast ja edukat uut
aastat põhimõttelise sooviga, et eest­lased
ja eesti organisatsioonid oma
tegevuses i k k a ja alati p e a k s i d silmas
meie r a h v u s l i k k u identsuse, s.o. eest­luse
säilitamist põlvest põlve ja meie
rahvuslikule vabadusvõitlusele kaa­saaitamist
kõiki võimalusi kasuta­des.
Selleks H e a d Uut Aastat!
kusjuures selle veelgi suuremat kas­vu
on arvatavalt eriti tõusmas Lääne-
S a k s a m a a l . . M a i n i t u d ainestikuga on
nüüd enamalt tegelemas ka mitte-eestlasist
õpetlased ja üliõpilased,
mis kõik on põhjendatuU tarvilik-väärtuslik
eriti ajastul, kus kodumaal
nende alade vaba viljelemine oku­peerivast
võimust tingituna on mit­meti
kitsendavais raskustes. Oma
lühikese sõnavõtu lõpul prof. T. Par-ming
tutvustas järgnevat aktuse tea­d
u s l i k u kõne pidajat prof. dr. H a in
Rebast Toronto Ülikooli Eesti Õppe­toolilt,
hinnates kõrgelt ta teaduslik­k
u tegevust ning märkides pidepunk­te
ta selles töös.
Prof. H . Rebase kõne teemaks o li
„Keskaja mereteed Läänemerel".
K u n a ta on eelnevalt varieeruva i l ­mega
lühemalt või pikemalt maini­tud
teemal.mitmel eestlaste asukoha­maal
sõna võtnud, mida on tsiteeritud
meie ajakirjanduses, siis siinkohal
me seda lähemalt ei puuduta. Võiks
küll rõhutada, et prof. H . Rebas on
sellel teemal väga kodus, ta on jät­kuvate
uurimuste kaudu neid tead­misi
üha laiendamas ning teinud ka­s
u l i k u teene eestlaste põlise eluruu­mi
ja sellest arendatud vee-teeliste
ühenduste küsimuste ajaloolisest hä­marusest
väljatoomisega usutaval
kujul. Viimast on kindlustanud uuri­ja
teaduslik distsipliin ja soodusta­nud
ka hästi ta eelnev Skandinaavia­le
ja Põhja-Saksämaale toetuv hari­dustee
,,iimber Läänemere", parema
juurdepääsuga autentseile allikaile.
Aktusekõneleja iibeks veendumu­seks
oli, et Läänemeri ei ole meid, s.t.
eestlasi mitte teistest, eriti Lääne­maadest
eraldanudjVaid hoopis vas­tupidiselt
m e i d aidanud nendega k u l ­tuurilisi,
majanduslikke j t. sidemeid
luua, seda läbi pikkade sajandite.
Ettekannet illustreerisid kohased
valguspildid, maa- ja merekaardid
varematest sajanditest purjelaeva
tüüpidest j m. vastav.
Pärast veelkordset esinemist tshel-listilt
K. y a s k a l t Bachi loominguga,
ütles lõpusõnad E. K u l t u u r f o n d i ju­hatusest
V i l l i Kangro. Selles tõi ta
esile, et T a r t u Ülikool ei o l n u d mitte
üksnes mitmel alal kõrge rahvusva­heliste
kuulsusega kõrgkool, v a i d ju-:
ba eelmisel sajandil ja eriti veel Eesti
vabaduse aastail oma arvukate tea­duslike
osakondadega erakordne,
mitte-tavaline maade laial geograafi­lisel
a l a t Sisukas aktus lõpetati ühi­selt
l a u l d u d rahvushümniga.
Kl
I
r
Raamatu „Ee8ti vai
lisega. Istuvad, vasi
ms. C. Dowdall, A. | |
I^õmmik.
Ilm
endi
T(
Nüüd on ilmunud 9
olnud endiste eesti s
tus nende võitlustest
masõjas, mis koos üh
jelise teksti ja lisade)
le leheküljele. See m^
dega ümbritsetud ja
liga tähistatud raami
kõikide oluliste lahing
süste juurde, mis kom|
vastu ja Eestile vabadi
se tähistel võitlesid,
lugu on jutustatud või
kult kirja pandud
noorte uljale noorte
kes nüüd on jõudnud p|
Vanemad juhtivad oi
kõik manalasse varisi
toonased noored mehi
tu ilmumisega jutustat
jalood rahvale ja tulev^
dele.
1 8 . detsembri õhtul kd
asutus Võitleja" Raa
kond Torontos Tartu C o l
kus koosviibimise sõja^
teiste organisatsioonidel
. kirjanduse esindajaile, J
vastilmunud kogüteosl|
tunnustusavaldusena k i
rematele, kaasaaitajatel!
Kohal oli k a Kanada y a l
H o r i z o n i " programmi e|
herine Dowall, sest see
raamatu väljaandmise k l
da suurt toetust kyileõril
aplausiga. Raamatuhind
tu suhteliselt oma suul
madal, Kanadas ainuli
Loodetakse, et teos selU
levib.
Ülevaatliku sõjaraami
August Jurs, kes ise milm|
eest saadud medaleid
ülevaate teose saamisi
1 9 7 8 . Kanada lervishoi.il
ministeerium oma „Nej
programmiga tuli appi raj
nilsemiseie 1985. Loodi
E. Lindaja jaA. Jurs ül^
Teises maailmasõjas*'
Dowdairile, kelle abigi
andmise kulude katteks