1986-05-29-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELyAPÄEVAL, 2S. MAIL - THURSDAY, MAY 29 ie Elu" nr. 22 (1890) 198(5 liiiiiiiiÄttiiii Toronto Eesti Meeskoori esimene koorijuht, asutajaliige ja auliige August Kiilaspea saadeti ta viimsele teekonnale rohkearvulise laulu-vendadepere ja sõprade poolt „Püha, püha" ning „Ret3uiem' i" helide saatel. Lipuvalves seisid kolm asutajaliiget: R. Kuus, M. Põldma ja 0. Haamer. - t^oto - A. Raudsepp Suurte roosikimpude, kinkide, kütuste ja õnnitluste saatel saatis Vancouveri Eesti S^eltsX T^äiendus-kool „eesti ühiskonna ellu" kolm noormeest, kes edukalt lõpetasid 7- klassilise Täienduskooli. Kooli lõpetasid Maris Andersons, Anton Suurkask ja Jakob Selde. Vancouveri Eesti Seltsi Täienduskooli lõpuaktus peeti teisipäeval, 13. mairalgusega kell 5 p.l. umbes 60 lapsevanema osavõtul. Aktuse avas dr. Juta Kitching, kes oti muide ka teadustajaks. Lühikese kõne ja palvuse pidas preester Eugen Rüüs, kes ütles muuhulgas: ,,Et üles kasvada, selleks on vaja koolis käia. Miks just eesti ko-olis? Kanada koolides on lastevanemad tulnud mitmelt erinevalt maalt. Teie vanemad on tulnud Eestist. Erineni.e sellepoolest teistest, . et meie tahame Eestisse tagasi minna, ja kui vanemaid enam ei ole, peame ise teadma, kuhu tagasi minna. Eesti koolis räägitakse sellest maast, kust me oleme tulnud ja milline on eesti keel. ja sellepärast on vaja eesti •koolis käia." Palvele järgnes lippude sissetoomine. . Esitati ka lühike kava õpilaste poolt..Lauluõpetaja MilviTaylori juhatusel esitasid nägusates rahvarõivastes õpilased, k a i d laulu: ,,Meie, koome kangast" ja ,,Kui mina alles noor vef(i olin". JärgKesid kõned lõpetajatelt. Maris Andersons ütles, et;,,täna on mul tähtis päev, kuigi vahel ei tahtnud koolis käia. Aga nüüd olen eriliselt tänulik, et seda tegin." Ta tänas rahvatantsu õpetajat (Susan.Muld) ja oma vanavanemaid, ees teda kooli tõid, kus ta leidis rohkem eesti sõpru. Anton Suurkask tänas õpetajaid, vanavanemaid ja oma ristiema. Ta meenutas tänütün-. des oma kadunud õpetajait Evi Kuuske, kes autoõnnetusel surma sai. : Samuti tänas ta kõiki õpetajaid,, ni- -metades neid nimepidi ja ka oma^ ema, kes teda on õpetanud ja juha-tanudja kõneles klassivendade koosviibimisest tema vanaisa (Jakob Kembi] talus. Jakob Selde kõneles nnida ta koolis on õppinud ja tunnistas, et ta eesti keel ei ole väga hea, . ,;aga mul on hea meel. et ma siiski eesti koolis õppinud oUn". Jakobi ema, Kärt Selde, kinnitas emotsionaalselt õnnelikult,'bt ,,poi-sid siiski lõpetasid, mida kord alustasid'.'. Selle järele kinnitas kooli juhataja Marje Suurkask lõpetajatele rinda kuldsed kooli lõpumärgid ja 5. klassi tüdrukud ulatasid poistele suured roosikimbud. Lisa Suurkask ja Liivi Selde esitasid lühikesi klaveripalu. Tervitusi Eesti Seltsi,poolt tõi Seltsi abiesimees Toomas Vesik, õnnitledes õpetajaid ja õnne soovides jõpetajatele, üle andes kingina raamatu ja eesti laualipu ning lausus: ,,Teie olete eesti ühiskonna tegevuse tulevik jä selle püsimine on teie -kätes." TUNNISTUSED ärgnes tunnistuste väljajagamine tervele koolile. Eelklassi õpetaja Malle Vasara teatas, et pooled õpilastest, kes kooli alustasid, ei rääkinud e 3sti keelt. Nad aga kandsid eesti rahvarõivaid ja loota on, et kooli lõpetades on neil eesti keel vähemalt -arusaadav. Vahepalaks esines tuntud kolmik - õde-vend Kitchingud viiulil ja xMelis-sa Harding tshellol. Imbi Hardingi klaverisaatel. Neile, kes polnud kordagi koolist puudunud, jagati auhindu. (Brigid ja Inge Soide, Anton ja Lisa Suurkask ja SarahTaylpr.) Täienduskooli poolt jagati veel lõpetajatele eösti õigekeelsussõnaraamat. Endine kooli juhataja Krista Tanner pidas sorava ja huumoriküllase kõne lopetajateie ja reetis ka eesti rahva ,,saladuse": ,,Ka teie vanemad ja vanavanemad ei tahtnud kooli minna, aga suureks kasvades teame, et koolis käimine on. kasulik. Ta võrdles kolme lõpetajat kolme musketäri - Tootsiga, kes on seitsme aasta jooksul tugevateks sõpradeks kasvanud ja tänas kooli juhatajat Marje Suur-kaske, kes tema ülesande üle võttis, ulatades talle kimbu tulpe. Veel esitati rahvatantse kolme jä seitsme paariga Peeter Soide muusika saatel. Lõpuks tänas kooli juhataja Marje Suurkask kõiki, eriti Eesti Seltsi ja Kiriku Fondi, kes neid on majanduslikult toetanud ja ruumekasutada lasknud. Aktus lõppenud,, lipud välja viidud, liikus sehskondall-ruumi-desse, kus neid ootas väga rikkalik laud. ' . ' • •••• ..v.j. ^teatavad röömugp nende tütre J ' Y. L E H T I . MAI R I K ^ '; sünnist 6. lehekuu päevar 1986 kell 6:06 p.l. ^<C^ . 'Ci Meie kolm tippujujat,Cindy Õun^ puu, Kia Puhm ja Craig Potssp, tõusevad Kanada edetabeleis järjest kõrgemale. Cindy Õunpuu, kelle nimel on Kanada 100 ja 200 m dnnuliujumise rekordid, on nendel aladel praegu Kanadas esimesel ja maailmas kolmandal kohal. Kia Puhm, kelle nimel On Ontario 13- 14-a. vanusegr. 200 m seliliujumise rekord, on omas grupis Kanadas esikohal. Craig Potsep, kes oma nooruse tõttu on veel spetsiaiisee-rumata ja võistleb kõikidel aladel, on oma vanusegrupis tõusnud mitmetel aladel esimese kümne hulka. Edetabelid on., koostatud alade ja nende pikkuste järgi. Kuna Kanadas on üle tuhande võistleja, siis tabelid on koostatud ainult esimese 50 parima kohta, kus nende aegade vahe on sajandikkudes sekundites. lis peetud Commonwealthi ja maail-mavõistlustele saadetavate ujujate katsevõistlused, mis peeti Kanada rahvuslikul tasemel 50 m ujulas. Võisteldes Kanada parimatega 200 m seliliujumises tuli ta viiendaks ajaga 2.20,90 ja saavutas uue Ontario re-kordil3- 14.a. vanusegrupis. Raskeim eelolev võistlus on tal juuni lõpus Vancouveris, mis on juba üleriiklikul tasemel. Kuus eestlast vääristati Ontarios seltskondliku töö eest Volunteer Service Award'iga. Vasakult^ Stella Kerson, Eino Kuris, Lydia Vohu-Viksteiiii ja Valve Aedre. (Pildilt puuduvad AlbelLe© ja Helge: Kurm):-- , • • •/ ^' •' \ • CINDY ÕUNPUU, 19 A. Õppides möödunud õppeperiopdil Florida Ülikoolis, võistles oms^üU-kooli' nimel Ühendriikide ülikoolide-- vahelistel võistlustel kümme korda, tuli alati esikohale. Neist raskeim oli 20-23. märtsil Arkansase osariigi ülikoolilinnas Fayatteville'is peetud ülikoolide meistrivõistlused, kus ta 200 jd.rinnuliujumises esikohale tulles ujus uue Ühendriikide.ülikoolide rekordi ajaga 2.12,6. 100 jd.rinnuli- .ujumise võitis ajaga 1.02,1. - Raskemateks võistluseks ontal sel suvel ees Commonwealthi võistlused Edingburghis Inglismaal ja maail-mavõistlused Madriidis Hispaanias. GMIG POTSEP 12 A. Tema on veelspetsialiseerumata ja võistleb oma vanusegrupis kõikidel aladel. Tema raskuseks on see, et ta on sündinud aastalõpul ja enamuses tema vastased on temast kas pool või ligi aasta vanemad. Sellele vaatamata piisib ta mitmetel aladel Kanada paremustabelis esimese kümne hulgas. Tal on ees raske võistlus Ühendriikides Missouri osariigi Saint Louisi linnas, kus ta võistleb oma vanusegrupis Ühendriikide poiste vastu. Kirjeldused meie võidurikastest ujujatest kanada ajakirjanduses iga aastaga suurenevad. Nende saavutusi kirjeldatakse järjest suurlehtedes. Kohalikud lehed, kellede ilmumis-piirkondades meie tippujujad elavad, kirjeldavad nende saavutusi pikkade kirjutustega ja ülistavad neid kui kangelasi. Kanada ujumiskuukirja „ S w im Canada" märtsikuu väljaande kaanepildiks oli suur Cindy Õunpuu pilt ja sees temast pikem kirjeldus. Aprillikuu väljaandes oli teistkordselt suur piJtkoos tema saavutuste, kirjeldamistega. Samas väljaandes oli k a Kia Puhmi pilt, kus oli märgitud tema saavutused Montrealis peetud võistlustel. HARALD RAIGNA LJAD KIA PUHM, 13. A. Tema üheks raskemaks tuleprooviks oli möödunud märtsis IVIontrea- Leerinoorte õnnistamine Hamiltoni Esimeses Koguduses. Istuvad, vasakult — Kristina Laurimaa, koguduse õpetaja Tõnis Nõmmik, õp. Udo Petersoo, Linda Ploom. Seisavad — sopran Valve Tali, Tiia Ploom, Thomas Laurimaa ja koguduse organist Eva Rammo. Leer Hamiltonis ""'^'^"•'irnTCnnnpn™ Naised on nagu lipsud. Mõlemad valitakse puudulikuvalgustuse juures ning mõlemad on sul kaelas. • (Q) . Kõige võimsamaks veejõuksmaa-as 00 naiste pisarad Esimesel nelipühal õnnistati Esimeses Eesti Hv. Luteriusu Hamiltoni koguduses neli noort: Kristina Laurimaa, Thomas Laurimaa, Linda Su-san Ploom ja Tiia Mai Ploom. Jumalateenistusel teenisid õpetajad Tõnis Nõmmik ja Udo Petersoo. Koguduse vaimulik pidas pihi- ja leerikõned, Õp. Petersoo jutlustas, kuna liturgilistes osades teenisid mõlemad vaimulikud. Sopran Valve Tali laulis sileesia rahvaviisil Ilusam ® Taimetoitlased armastavad loomir Inimeste poolt loodud 11.- käsk: sa äga söövad nende toidu ära. ®^ ^^^^ ^ ^ ^ i ^ näha. ; © • Hõõgunud MIHITS Kristus" ja G. F. Händeli „Võimas Looja". Õp. Petersoo oma rahvuslikult meelestatud jutluses manitses noori jääma truuks oma rahvusele. Orelil mängis Eva Rammo. Leeripäeva soodustas ilus ilm. .Pärast jumalateenistust ja traditsioonilist lillede andmist kiriku trepil siirdusid noored kas koju või peosaalidesse, et seda päeva perekondlikult pühitseda koos"sugulaste ja sõpradega. : LEND HEIDELBERGI LAULUPEOLE PETTES TOURS AND TRAVEL LTD. re|isibüroo poolt korraldatud 22-päevasele bussireisile läbi viie Euroopa riigi, külastades Heidelbergi pidustusi, Müncheni, Viini, Salzburgi, Pariisi, Kölni ja paljusid teisi vaatamisväärsusi, on äraütlemiste tõttu vabanenud 4 kohta. Väljalend Torontost 24. juulil — tagasilend Düssel-dorfist 14. augustil. ® Reisihind koos lennuvälja-maksuga $2,899.00. lnformatsioonik*s helistada: Astrid Jõgi (416) 487- 2094 või kirjalikult: A. Jõgi, 55 Duggan Ave., Toronto,. Ont. M4V 1Y1. NADALÄ RISTSÕNAD i5 Sõiduauto riivab metsakiila vahel talumeest. Autojuht kärgib: ,,Kuule, mats! Passi teine kord rohkem peale!" ,,Kas tulete teine kord veel siit läbi?" imestab talumees. - Üks Milaano politseinikTuli liiga hilja teenistusse. Vabandusena tõi ta ette tõiga, et ta oli saanud kirja pruudilt, kes trügib peale abiellumisega. Kiri oli 94 lehekülge pikk. (!) Kohtupristav sesab härra Niht-šuhkini ukse ees ja küsib väikselt perepojalt: ,,Kas isa on kodus?" „ E i o l e ." ,,Aga ema?" ,,Ka tema puges peitu." Varem peeti duelle, püstolitega, aga memuaaridega. Üks takso püüab pääseda läbi liiklusummiku. Kunde närveerib: ® ; . Kas meie ei saaks kiiremini eda- Abielumehed ei ela kauemini, aga; • . neile tuleb aeg pikem ette Jeie kull, aga mma pean masinas- ' se jääma." . . , Kes liiga rikas on, see ei saa aus olla.: , • • • ' • • • . ^ Mehed, kes oma naiste sünnipäeva Ühel päeval oleme liiga vanad; ei unustavad, tahavad sellega väita, et teha vigu, mida meelsasti teeksime, naised pole vanemaks saanud. IC n W W 1 Sl st n 7P A> *^ PÕIKI: 1. Seda kasvatavad hulk kaasaegseid mehi. 6. See võib ka ventilatsiooni. vahendiks olla. 10. Tee üht graafiku tööd.mis on seoses happe abil söövitamisega. 14. Teatud määral nähtavasse kohta. 1 5 . . . . midagi teha suure hooga. 16. Suur väli, tasandik. 17. Ühed pikajalgsed linnud. 18. Taolisus, sarnasus. 20. . .. laul - maarahva kell.'21. Üks sidesõnu. 22. Üks kalapüügivahendeid. 23. Üks hirmsamaid sõjapidamisvahendeid esimeses ilmasõjas. 25-. Käsuta, sunni. 27. Tänav. 30. Teatud villa ümbertöötlemise riistu. 31. Üks puhtast kvartsist sulatatud kõva ja .vastupidav materjal. 32. Valge . .. - üks õunasorte. 33. Ühe täppisteaduse ametlik lühend. 36. Käskmine. 37. Näe. 38. Naisenimi. 39. Küsiv sõ^ nake. 40. Vorm sõnast ,,valama" - peamiselt • luulekeeles tarvitatav vorm. 41. Üksik. 42. Jõudis pärale. 44. Kristuse tulemise aeg. 45. Taeva-tähtedesse puutuv - ladina- või inglispärases kirjaviisis. 47. Üksriietus-esemeid. 48. Alles vabrikust tulnult. 49. Saarte päritoluga naisenimi. 50. See võib kohtuliku karistusega lõppeda. 54. Raudkülma veega pesemine varahommikul paneb . . . . 57. N i na suunas. 58. Skandinaaviapärane mehenimi. 59. Üks eesti keele käändeid, ka mehenimi. 60. Mesilaste kpdus. 61. Väike tee. 62. Aja tagasi. 63. Üks vanaaegseid jooke. PÜSTI: 1. Põõsastara. 2. Hautatud liharoog. 3. Üks endisi Eesti suur-, poliitikuid. 4. Kaebelaulud. 5, Ameerika mehe hüüdnimi. 6. Teatud auk. 7. Ainult selleni. 8. Naisenimi. 9.- Mitte midagi- inglise keeles. 10, Seal vallas asub üks Eesti laste suvekodusid. 11. Toimub vahest sõjateadeli^s rindeõgvenduse nime all. 12. Teatud pagarisaadused. 13. Vastiku maitse, 19. Endise Vana-Andrese^koguduse õpetaja (fesnimi. 21. Küsimus, 24. Mehe hüüdnimi. 25. Puuk."26, Neli ühesugust täishäälikut. 27. Ilma selle katsumata ei saa ei sisse ega välja. 28. Jahiloom. 29. Lased käiku, tood avalikkuse ette. 30 Sama mis 31 põiki. 32. Üks veega seoses olev elukutse. 34. Saan aru, mõistan. 35. Temast. 37. Prii. 38. Südamele ajav. 40. Üks metallitööriistu. 41. Võõrpärane naise hüüdnimi. 43. Tänav mitmes Eesti linnas. 44. Ameerika mehe hüüdnimi. 45. Kunstväetis - rahvakeeles. 46. Jää raiumiseks tarvitatava pika varrega terariista. 47. Raudteejaam • Harjumaal Rapla ligiduses. 49. Töö. 51. Papagoide liik. 52. Tahtmises. 53. Iluduskuningannade tiitel. 55. Ühe mahavarisemisest või ümberkukku-misest hoidja. 56. Üks Araabia me-henimesid. 57. Ühe endise Eesti suurettevõtte nimetähed. (Lahendus järgmises numbris) f
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 29, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-05-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860529 |
Description
Title | 1986-05-29-10 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELyAPÄEVAL, 2S. MAIL - THURSDAY, MAY 29 ie Elu" nr. 22 (1890) 198(5
liiiiiiiiÄttiiii
Toronto Eesti Meeskoori esimene koorijuht, asutajaliige ja auliige
August Kiilaspea saadeti ta viimsele teekonnale rohkearvulise laulu-vendadepere
ja sõprade poolt „Püha, püha" ning „Ret3uiem' i" helide
saatel. Lipuvalves seisid kolm asutajaliiget: R. Kuus, M. Põldma ja
0. Haamer. - t^oto - A. Raudsepp
Suurte roosikimpude, kinkide,
kütuste ja õnnitluste saatel saatis
Vancouveri Eesti S^eltsX T^äiendus-kool
„eesti ühiskonna ellu" kolm
noormeest, kes edukalt lõpetasid 7-
klassilise Täienduskooli. Kooli lõpetasid
Maris Andersons, Anton
Suurkask ja Jakob Selde.
Vancouveri Eesti Seltsi Täienduskooli
lõpuaktus peeti teisipäeval, 13.
mairalgusega kell 5 p.l. umbes 60
lapsevanema osavõtul. Aktuse avas
dr. Juta Kitching, kes oti muide ka
teadustajaks. Lühikese kõne ja palvuse
pidas preester Eugen Rüüs, kes
ütles muuhulgas: ,,Et üles kasvada,
selleks on vaja koolis käia. Miks
just eesti ko-olis? Kanada koolides on
lastevanemad tulnud mitmelt erinevalt
maalt. Teie vanemad on tulnud
Eestist. Erineni.e sellepoolest teistest,
. et meie tahame Eestisse tagasi minna,
ja kui vanemaid enam ei ole, peame
ise teadma, kuhu tagasi minna.
Eesti koolis räägitakse sellest maast,
kust me oleme tulnud ja milline on
eesti keel. ja sellepärast on vaja eesti
•koolis käia." Palvele järgnes lippude
sissetoomine.
. Esitati ka lühike kava õpilaste
poolt..Lauluõpetaja MilviTaylori juhatusel
esitasid nägusates rahvarõivastes
õpilased, k a i d laulu: ,,Meie,
koome kangast" ja ,,Kui mina alles
noor vef(i olin". JärgKesid kõned
lõpetajatelt. Maris Andersons ütles,
et;,,täna on mul tähtis päev, kuigi
vahel ei tahtnud koolis käia. Aga
nüüd olen eriliselt tänulik, et seda
tegin." Ta tänas rahvatantsu õpetajat
(Susan.Muld) ja oma vanavanemaid,
ees teda kooli tõid, kus ta leidis
rohkem eesti sõpru. Anton Suurkask
tänas õpetajaid, vanavanemaid ja
oma ristiema. Ta meenutas tänütün-.
des oma kadunud õpetajait Evi Kuuske,
kes autoõnnetusel surma sai.
: Samuti tänas ta kõiki õpetajaid,, ni-
-metades neid nimepidi ja ka oma^
ema, kes teda on õpetanud ja juha-tanudja
kõneles klassivendade koosviibimisest
tema vanaisa (Jakob
Kembi] talus. Jakob Selde kõneles
nnida ta koolis on õppinud ja tunnistas,
et ta eesti keel ei ole väga hea,
. ,;aga mul on hea meel. et ma siiski
eesti koolis õppinud oUn".
Jakobi ema, Kärt Selde, kinnitas
emotsionaalselt õnnelikult,'bt ,,poi-sid
siiski lõpetasid, mida kord alustasid'.'.
Selle järele kinnitas kooli juhataja
Marje Suurkask lõpetajatele
rinda kuldsed kooli lõpumärgid ja 5.
klassi tüdrukud ulatasid poistele suured
roosikimbud. Lisa Suurkask ja
Liivi Selde esitasid lühikesi klaveripalu.
Tervitusi Eesti Seltsi,poolt tõi
Seltsi abiesimees Toomas Vesik, õnnitledes
õpetajaid ja õnne soovides
jõpetajatele, üle andes kingina raamatu
ja eesti laualipu ning lausus:
,,Teie olete eesti ühiskonna tegevuse
tulevik jä selle püsimine on teie
-kätes."
TUNNISTUSED
ärgnes tunnistuste väljajagamine
tervele koolile. Eelklassi õpetaja
Malle Vasara teatas, et pooled õpilastest,
kes kooli alustasid, ei rääkinud
e 3sti keelt. Nad aga kandsid eesti
rahvarõivaid ja loota on, et kooli
lõpetades on neil eesti keel vähemalt
-arusaadav.
Vahepalaks esines tuntud kolmik -
õde-vend Kitchingud viiulil ja xMelis-sa
Harding tshellol. Imbi Hardingi
klaverisaatel. Neile, kes polnud kordagi
koolist puudunud, jagati auhindu.
(Brigid ja Inge Soide, Anton ja
Lisa Suurkask ja SarahTaylpr.) Täienduskooli
poolt jagati veel lõpetajatele
eösti õigekeelsussõnaraamat.
Endine kooli juhataja Krista Tanner
pidas sorava ja huumoriküllase kõne
lopetajateie ja reetis ka eesti rahva
,,saladuse": ,,Ka teie vanemad ja vanavanemad
ei tahtnud kooli minna,
aga suureks kasvades teame, et koolis
käimine on. kasulik. Ta võrdles
kolme lõpetajat kolme musketäri -
Tootsiga, kes on seitsme aasta jooksul
tugevateks sõpradeks kasvanud
ja tänas kooli juhatajat Marje Suur-kaske,
kes tema ülesande üle võttis,
ulatades talle kimbu tulpe. Veel esitati
rahvatantse kolme jä seitsme
paariga Peeter Soide muusika saatel.
Lõpuks tänas kooli juhataja Marje
Suurkask kõiki, eriti Eesti Seltsi ja
Kiriku Fondi, kes neid on majanduslikult
toetanud ja ruumekasutada
lasknud. Aktus lõppenud,, lipud välja
viidud, liikus sehskondall-ruumi-desse,
kus neid ootas väga rikkalik
laud. ' . '
• •••• ..v.j.
^teatavad röömugp nende tütre J
' Y. L E H T I . MAI R I K ^ ';
sünnist 6. lehekuu päevar 1986 kell 6:06 p.l.
^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-29-10