Meie Elu = Our life, May 29, 1986

              Kational Library- o f tenaöa
Collectloii- Deveiopraent Prandi
J -
CEjCIEJBTtllBlHlli a
Nr. 22 (1890) 1986
\ Second Class Mail Regislration No.
NELJAPÄEVAL, 29. MAIL - THURSDAY, MAY 29 XXXVILaastakäik
STOCKHOLM — Eestlaste suurpeo suureks finaaliks oli tegelikult
Estival-Gala, mis rohkem kui ükski teine üritus tõmbas kaasa ka
kohalikke rootslasi, kes kordusetendusel Malmö linnateatris otse
olid domineerivad, kirjutab Juhan Kokla „Eesti Päevalehes''.
T E . Täienduskooli kuueaastase kursuse lõpetasid 13 õpilast, 1. rida,
vasakult - Peeter McGonnon, Marcus Koiga, Leida-Mae, Merike
Purje; Ingrid Laar. 2. rida-Andres Abe,- Mark Tabur, Sven Linkruus,
Hendrik Nõmmik (varjatud), Tarmo Saks ja Hanno Raudsepp. (Pildilt
puuduvad: MaajaLeivat ja Taimi Petersoo) Foto - 0. Haamer
Ml
aililä
end lõpetajaid Eesti Täienduskqd^^
— Raugematu rahvuslik valvsus ja keele säilitamine võib lord tuua
Eestile vabaduse, ütles õpetaja Endla Komi oma kõnes Toronto Eesti
Seltsi ;Täienduskooli1Öpetaja|ele,^^^^^ õhtul olid kogunenud
Eesti Majja..
Pidulik aktus algas meio rahvus­lipu
saali toomisega V: kl. õpilastn
poolt. Kõlas ühislaul ..Knsti lipp".
.A'V a s õ n a s t orv it a s k oos vi i b i j a id ko o*-
lijuhataja Valdek I.enk ning soovis^
kõigile head suvepuhkust. Tähti
•[.eesmenl esitas meeldiva klaveripi-
1 a. 1.. K0idula 1 uu 1 etusc; r.Mu isaniaa.
on minu arm'V deklameerisid VI k l .
• lõpetajad, . ^ / .
KEELE SÄILITAMi!*|JE .
; V I k l , juhataja Kndl^ Komi omas
kõnes lõpetajaile toonitas: ..Meie.
õpetajad, oleme püüdnud 'teis aren-;
dada ja kasvatada eestilistl eestipä­rast,
ainult meie rahvale omast. Kuus
kooliaastat:on teile õpetatud, et ole­te
ü.he pika ja kuulsa ajalooga rahva
järeltulijad, Teie ^esivanemad on ol­nud
tugevad ja alati võidelnud tõe ja
õiguse eest. Nad on pidanud pühaks
, inimese ja om-a rahva vabadust,.Teie
olete vabadusele võidelnud, ja vaba­duse
saavutanud vaba rahva järeltu­lijad.
Olem-e püüdnud süvendada teis
armastust teie vanavanemat? ja esii­sade
maa vasiu, kus praegu valitseb
ülekohus. Raugematu rahvuslik
valvsus ja keele säilitamine võib
kord tuua Eestile vabaduse, • i
Teid, lõpetajaid, ootab sügisel ava-sü
1 i Tä ienduskeskkooi kus püijtakse
edasi aidata, et teist kasvaksid meie
rahvakillu väärikad liikmed, kellel
südames soov käed külge lüüa, anda
parim selleks, ei vabaks saakslejsiva-nematelt
päritud isade maa - Eesti!"
; Endla Komi teatas, et ta lahkub
koolipõllult, kus ta töötanud r õ õ mu
ja«muredega üle-30 aasta..
iV.
— Leida Leesmendi ,,Malmötüd-rukud"
on väga populaarsed ja kuna
seekord nende oma esinemine Esti-vali
pärast ära jäi, siis oli Estival-
Gala malmölastele ainsaks võimalu­seks
näha oma lemmikuid, samal ajal
aga ka kaasa elada eestlaste pidu.
Galal pakuti nimelt esmaklassili­se
liikumis-show kõrval ka puhtees-tilist
programmi — ühendatud eesti
koorid laulsid, Kassari" tantsis,
ühendatud meeskoorid ja noortekoor
esinesid.
a programmi naelteks" olid Ko-penhaagenist
tulnud eesti verega ot­se
maailmaklassi pürgiva häälema­terjaliga
bariton Guido. P^äevatalu
ning suureks üllatuseks ka Põhjala
populaarseim - vokalist Arja Saion-maa!
kes. asendas käeveä tõttu takis­tatud
Käbi Lareteid.
. Programmi selgrooks olid Leida
Leesmendi mitmekülgsed ja võime­kad
võimlejad — nii valitud eliit kui
ka ,*,poolvalmid" ja mudilased.
Muidugi oli programm, millise ko­reograafia
oli Leida Leesmendi ja te­ma
tütre jä lähima abilise Tiina
Leesment-Berghi ühistöö, teadlikult
,,show-line", et pakkuda publikule
meeldivat ja kaunist visuaalset ela­must,
ja eriti eliitrühma liikumised ja
puhtakujulised tantsud olid. esma­klassilised
— teatud osades olid siin
ka Malmö linnateatri koreograafi
Gordon Marshi näpud mängus.
Vöimlemisnäitsikud mitte ainult ei
liikunud ja tantsinud, vaid mitmel
puhul ka laulsid. Siin oli segatud
vanu tuttavaid elemente ,,uues kuu­es"
päris uute ja huvitavate etteas­tetega,
mis näitasid positiivset aren-
Eiidme'
cohtuministeir
Karl LiEEäse
gut. Võib ausalt tunnistada, et Esti-val
86 ,,gara" oli isegi mitmeti Esto 80
„galat" ületav, kuigi signatuur oli
sama. Esto 80 programmis oli, nagu
seda rahvalikult üteldakse, ,,liiga
palju head ühekorraga". Programm
venis asjatult mastodontseks. Siin oli
kõik raaijiitud lavaga ja ajaga ning
see tugevdas üldmuljet.
Teadustaja Andres Küng juhtis eri­ti
tähelepanu Leesmendi,,dünastia"
noorimale võsule, Tiina Leesmenti-
Berghi tütrele jessicale, kes oli ime­väärselt
kindeloma palliiütmis. Tu­leb
meeles pidada, et ainult Mälmö-tüdrukuid
oli sellel esinemisel üle
poole tuhande!
Väga mõjuvalt deklameeris Liidia
Saarman ja hoogsalt juhtis ühislaulu
Maimu Mardi.
Malmötüdrukute esinemised kul­gesid
ühatihti eestlaste rahvusvär­vides,
taustaeesriidel rippus hiigel­suur
eesti lipp ning kui finaalis laul­sid
koorid, hargnes nende vahelt väl­ja
sinimustvalge võimlejategrupp.
A°'[almq,]innateatri heas akustikas
Ju\\d väga hästi esile ka koorid ja kui
meeskoorid laulsid Mart Saare,,Oma
saart", kus solistiks oli Guido Päe-vatalu,
siis ei lõppenud ovatsioonid.
- Päevatalule oli see esimeseks kok­kupuuteks.
,,oma rahvaga".kes en­nustab
talle suurt tulevikku ka väl­jaspool
Taanit.
Rahvas oli nii rahul, et esimese
etenduse lõpul võeti üles ,,Ta elagu"
lavale tulnud Leida. Leesmendile,
kuigi tal just sünnipäeva ei olnud. Ta
oli äga oma kaastöölistega seda lau-lu'väärt,
leidis publik.
NEW YORK (M.E.I - Karl Linna­se
uueks kaitseadvokaadiks on saa­dud
endine USA kohtuminister
Rämsey Clark, kes rakendub selle­na
täie jõuga, kui tuleb vajadus
edasikaebamiseks ülemkohtusse.
• Päev USA-s
NEW YORK (M.E.)-Tänavune
Baltic Ereedom Day (13. juuni) re­solutsioon
võeti USA Kongressis
vastu ja läheb presidendi lauale
kinnitamiseks. Selle saavutami­seks
olid eestlaste poolt tugevalt
töötanud Rahvuskomitee, Balti Va-badusliit
ja ka üksikisikud,eriliselt
veel algse sponsori kongressiliik-me
W. Carney (R) administratsiiv
sekretär, ERKU juhatusliige Mar­tin
Suuberg.
Käesurve ja heade soovidega jaga-sid,
koolijuhataja Valdek .Lenk ja'
' klassijuhataja Endla Komi lõpetaja-tele
tunnistused ja lõputestid. Täien­duskooli
lõpetasid:' Andreas Abe,
Marcus Koiga, Ingrid Laar [cum laU-de),
Maaja Leivat (cumlaude), Sven
• Linkruus, Leida Mae, Peter McGon­non
(cum laude), Henrik N õ m m i k,
Taimi Petersoo (cum taude), Merike
Purje, Hanno Raudsepp. Tarmo Saks
. ja Mark Tabur [cum taude), I
T.E. Täienduskooli lõpyaktusel
kõneles lõpetajate nimel Peeter
M c K i n n o n . Foto -- 0. Haamer
Lõpetajatest võttis sõna Peter
xMcConnon. Omas sisukas kõnes rõ­hutas
Peter, et aastate jooksul täien­duskoolis
said õpilased teadlikuks,
mis tähendab olla eestlane. Torontos ,
on"võimalus õppida meie ainulaad­set
keelt, osa võtta meie kultuurili­sest,
tegevusest. Siin Kanadas on va­badus
olla eestlane, aga kodumaal,
Eestis, surub Vene riik. peale oma
keelt ja ideoloogiat. Teadlik eestlane
on see kes siin vabaduses õpib ja
õpetab eesti keelt! Seda initsiatiivi
peame kasutama. Vanavanematelt
oleme ka kuulnud elust vabas Eestis,
Eesti kooliõpetajad muretsevad eesti
nooruse pärast. Nende tasu on see, et
lapsed kasvaksid eestlasteks ja kõne-
(Järg. lk. 3)
OTTAWA - Kohtunik jules Des-chenes
taotleb ajapikendust oma
komisjonile, Kanadasse asunud sõja­kurjategijate
selgitamiseks. Seni ei'
ole komisjon saanud vajalikku vas­tust
ühegi maa valitsuselt, kas tema
komisjoni liikmed võivad sinna.min­na
ja seal kuulata üle tunnistajaid
ning-uurida arhiivides olevaid doku­mente
Kanada kohtupidamise korra
kohaselt. N. Liidu valitsus on teata­nud,
et Deschenes'i komisjoni-esin-
Eesti võimlejaid „Ritmika" kevadesioemisel. Ees, vasakylt ~ Kersti
Ly Green, Sarah jones, Luisa Roce.Taga — Dahlia Cowan, Maaja Lei­vat,
Lisa Ambus, Alissa Puhm. Keskel — teismelisi: Silvi Matsoo, Kati
Sepp, Triina Läte, Mia Tein. All — külalisesinejad Eesti Penjiionäride
Klubist: Linda Rakk, Helmi Sipa, Hilja Enno, [uta Kübarkpp, Minni
Toompuu, Larissa Meeman, Helene külmallik, B. Toose, Leida
Marks, Meeri Prants, Lydia Laar. Benita Kalju, juht Ludvig Luide.
Foto H. Kaigna
66.
HELSINGI - Teisipäeval teatati
Soome TV-s, et kadunud on N', Lii­du
teadeteagentuuri TASS esinda­ja
Raivo Ojasaar, kes on rahvuselt
eestlane. Tema perekond kadus
kaks nädalat varem.
dajad võivad sõita N. Liitu pärast 10.
juunit, ilma märkimata kas nad saa­vad
seal tunnistajaid üle kuulata ja
dokumente uurida Kanada kohtupi­damise
korra kohaselt. Deschenes'i
kop1'is)onile antud volituse aeg lõpeb
30. juunil.
TORONTO-Linna raekojas, ava- \
liliul koosolekul, märkis dr. Hem- *
lock, et inimese viimaseks ning
täpsamaks vabaduseks peab ole­ma
õigus lahkuda siinsest elust
oiBal tahtel ja väärikalt. Haigete
eh ei tohiks kunstlikult pikendada
arstimite ja operatsioonidega, kui
elü hoidmisel pole enam mõtet.
„Mercy killing" on levimas Amee­rikas
ja seda ei tuleks enam lugeda
roiunaks.
OTTAWA.- Kanadasse on tulnud
põgenikena 22 000 isikut, kes taotle­vad
siin-elamise võimalust. Kehtiva
(järg Ihk. 5)
Võimiemisklubi „Ritmika" kuues
kevadeesinemine toimus laupäe­val,
24. mail Minkleri Auditoori­umis
1000-le pealtvaatajale. ,,Rit-mika"
on kujunenud kuue aasta
vältel oma 430 liikmega, kelledest
on sadakond eestlased, suurimaks
rütmilise võimlemise klubiks Ka­nadas.
Külalistena esinesid Eesti
Pensionäride Klubi võimlejad Lud­vig
Luide juhatusel. Võistlusvõim­lemisega
alustati möödunud aastat
ja juba esimesel aastal võitsid ka­hel
alal ühe teise ja ühe kolmanda
koha. Individuaalselt saavutasid
kaks kolmandat kohta.
' ,,Ritmika" klubi võimlejaid õpeta­vad?
treenerit 3 klaverimängija saa­tel
18-s erinevas kohas.
ESIMENE OSA
algas võimsa avatseremooniaga, kus
kõik 300 esinejat vaatlejaskonna eest'
läbi marssisid. Ettekanded algasid
4-5-aastaste väikelaste harjutustega
lippudega, järgnesid harjutused rüt­miliste
liikumistega, mitmevärvilis-te
pallidega, rõngastega. värviliste
lintide ja nööridega. Eelviimase ette­kandena
esinesid Eesti Pensionäride
Klubi võimlejad ja viimastena teis­melised
lintidega. Ettekanded, mis
koosnesid 18-st erinevast osast, olid
koostatud vahelduvalt, alates väike­lastest
kuni teismelisteni. Kõik ette­kanded
võeti vastu suurte aplausi-d(^
ga, Eriti suure aplausi said meie
pensionärid. Neile kilkasid väik(diq>
sed, kellede esinemised olid juba liibi,
niipalju kui nad jaksasid.
T E I N E O SA
algas Ontario Võimhiuiise Vndv.-
ralsiooni abipresidendi Marilyn Sa-vage'i
tervitusega võimhijatele ja
nende juhtidele, kus ta kiitvalt mär­kis
nende suuri s[iavutusi lühikest!
•aja vältel.
Selles osas. mis koosnes T.Vst vMv-kandest.
esin(\sid' eliitrühnifid mit­mes-
v fi n u s s . j a v õis! v o i m 1 j a (1 i n d i-viduaalselt
ja rühmana. KsimesiMia
esineks võistvõimlejati^ rühm liikle-misharjutustega.
kelhidele jäi'gnesid
vanemad eliitvõimlejäd. järgnesid
pallid, nöörid, rõngad, lindid, nuiad
ja kurikad. Nende vahel mitmel kor­ral
võistvõimlejad. FelviimasfMia esi­nes
klubi, parim võistvõimhija, saa­des
suure aplausi. Kava lõppes suure
eÜifrühmadf! mass(!sinemisega. Ko-gu
kava oli väga hästi ettekantud ja
võeti vastu suurte aplausidega, nii
ettekannete keskel kui ka lõpul. Lõ­puks
anti,korraldajätele palju l i l l i ja
Siina Kasekariip. Annely Riga ja mit­med
teised said kinke.
Kava esimese ,osa ettekanded oli
enamu.ses koostan ud Siina Kase­kamp
ja teise osa Annely Riga. Seda
kava. nii koostamise kui ka esinemis­te
poolest, võib hinnata nende pari-
(lärglhk.-31
I
WALTERHALL
TORONTO ÜLIKOOÜ
WIUUSIKAFAKULTEET
$10.00
Seeniorid ja õpilased S7.00
Saadaval Eesti Abistamiskomitees,
kooriliikmetelt telefon 461-9308 ja
MAISTE kontserdi päeval Walter Hallis.
SEL
JAANIKU