Meie Elu = Our life, May 29, 1986

              NELJAPÄEVAL, 29. MAIL THURSDAY, MAY 29 „ M e i e Elu" nr. 22 (1890) 1986
, VANCOÜVEM (M.EO - Siin pü
liitseti emadepäeva kihel korral-
Pensionäridle Ühingu ja Eesti Seltsi
teated ja plaanid tulevikuks ja rikka­lik
kohvilaud.
VANGOUVERI EESTI SELTSI
korraldusel M õ l e m a d üritused poolt korraldatud emadepäeva aktus
olid rahvarohked ja nauditavad, leidis aset pühapäeval, 11. mail kell
eriti emadele; 13.30 ..Eesti Kodu" aulas saalitäie
rahva osavõtul.,
Avasõna ütles Susan Muld ja pal­vuse
pidas preester Eugen Ruus.
Emadepäeva kõne oli Ivo tannerilt.
Ettekanded olid Täienduskooli õpi­lastelt,
kes olid muide ka kava ise
koostanud.
Kõigepealt esitas 16-liikmeline
Täienduskooli koor kolm laulu: r.Kal-lis
emakene". ..Vanaemale" Malle
Vasara klaverisaater ja ,,Kui mina
alles noor veel olin" Toomas Kitc-hingu
harfi saatel. V klassi õpilased
esitasid nukuteatri ..Üllatus emale"
osalised: Liisa Suurkask. Shirley
Sepp, Ivar Vasara ja Arthur Kitc-hing),
Sama klassi õpilased esitasid
naljanumbri'„Eit ja taat"..Trio - Art­hur
ja Julie-Tia Kitching viiuleil ja
PENSIONÄRIDE ÜHINGU ema­depäeva
aktus peeti juba kolmapäe­val,
7. mail ..EestiKodu" allruumides
algusega kell 12 päeval. Piduliku ak­tuse
avas Aleks Kalbus'. kes oli ühtla­si
ka teadustajaks. Em^döle kinnitati
rinda kullerkuputl koos kohalike ke-vadõitega.
Lauldiühisläul,, Kord m õ ­tetes
istus", millele järgnes lühike
avapalvus õpetaja Thomas Vagalt,
kes tänas Jumalat ema suure töö —
sünnitamise ja kasvatuse ning suure
hoole ja armastuse — eest kui olime
alles lapsed või haiged
Linda Suurkask luges kodumaal
kirjutatud prof.dr. Juhan Kõpu mä­lestustest
loo ,.Minu ema", milles
peapiiskop kirjeldab oma ema aas­tatel,
kui perekond elas võõrsil (Lä­timaal).
Kuidas ema lapsi õpetas lugu
Kanada rahyastik on põhjalikult
muutunud. 1871. a. näitas
loendus Kanadas 3 miljonit elanik­ku,
neist umbes üks miljon prant­suse
ja kaks miljonit inglise pärit­oluga.
Loetleti ka 39 kreeklast, 1035
Uaallast, 125 juuti ja 21496 aafrik­last.
Praegu on üle 8 miljoni Kana­da
elaniku, kel ei ole ei prantsuse
ega inglise päritolu.
3. juunil küsitlevad 38 000 rahva-
Mehssa Harding thsellol - esitasid loendajat enam kui 25 miljonit ini-
Teisipäeva!, 3. juunil on Kana­das
rahvaloendu§,j mil iga leibkond
annab andmeid küsimüsleheie. Igal
rahvaloendusel (välja arvatud 1891)
on esitatud küsimus ka etnilise
kuuluvuse kohta. Tänavu on esma­kordselt
küsimused tõlgitud 30
keelde (1981. aastall4 keeles). Ük§
igast viiest leibkonnast saab pika
küsimuslehe, milles nõutakse ük­sikasjalikke
andmeid etnilise pä­ritolu
kohta nii põhjalikult kui või­malik.
Rahvaloenduse andmed on
vastava seaduse alusel salajased ja
kasutada ainult Kanada statistika-
Schumanni ..Õnnelik talumees
ärgnes Ingrid Söidelt kaks klave-pidama
eesti_keelest ja Etesti^maasl, ^^^^^^^
soovides pidevalt, ^t nad kord sinna
(Helme valda) tagpsi pöörduda saak­sid.
Ja kui teda enam ei ole, siis mae-tagu
ta Helme surnuaeda ja asugu ise
ka sinna ja võtku isa ka kaasa.
Emadepäeva äktus^ekõne pidas
Luule Sova, tutvustades ,.Ema kuju­tavas
.kunstis 'läbi aegade. K õ n e oli
koostatud peamiselt kkadeemilise'st
vaatevinklist riähtuna, sukeldudes
mütoloogia valdkonda kirjutatud
raamatuisse, millest olid nii ajaloo­line
kui usuline aspekt kõrvale jäe­tud,
eriti paganliku aja osas." Hästi
ettevalmistatud ja soravalt esitatud
kõne andis põgusa ülevaate naisest
kujutavas kunstis kui õrnuse, ilu ja
viljakuse sümbolist, kuni emani kui
taevaliku kuninganna jsümbõl.
: Aktus lõppess ühislauluga ,,Üks
paigake", millele järgnesid Ühingu
mest. Kuigi küsimused esitatakse
inglise või prantsuse keeles, on
loendajail abiks tõlked ja tõlkijad
Georg Philipp Telemanni ,.A Dan- neile, kes neid 2 keelt ei valda.
ce". Sara Taylor ja.Tia Kitching esi­tasid
luuletuse ..Ema" ning eelkooli­ealised
ja esimese klassi õpilased Kasulik teada
(Triina Linde. xMark Linde. Katrin
Lohuaru. Melissa Harding. Brigid
Soide] esitasid laulu ,.Mu mütsil on
kolm auku".
Lõppsõna ütles Eesti Seltsi esi­mees
Enno Lepnurm, tänades kõiki.
Pärast ühislaulu ,,Üks paigake" teh­ti
ruumi saalis ja Helve Raun-Rannis-te
juhatusel esines Ip-liikmeline
võimlemisrühm. Rühma kuulusid: Enne kondomiinium-korteri ostu
Kristina Pikksalu, Shirley Sepp. L i i - on soovitav hankida informatsiooni,
sa Suurkask, Ingrid Soide, L i i v i Sel-ge
:
informätsiooni
kondomiiniumi
ostmisel
de, Ellen Losin, Julie-Tia Kitching,
Sara Taylor, Brigid Soide ja Triina
• Linde. Ettekanded olid sujuvad ja
nauditavad. '
BARRISTER & SOLICITORS
: PATENT & TRADE MARK AGENTS ^
(Advokaadid, vandeadvokaadid, patentide
ja kaubamärkide agendid)
Hea meelega teatame, et
on partneriks vastu võetud.
Süite 701, 201 City Center Drive, Mississauga,
Ontario L5B 2T4
Telephone (416) 276-911 1. Telex 06-960495.
STA
O O H
i
1) Vanemaid eestikeelseid Piibleid, trükitud Eestis, Soomes
ja Rootsis.
2) Eesti entsüklopeediate kogusid, trükitud Eestis
1932^970.
3) ;,Eesti Keele Mõistelirie Sõnaraamat" (4 köidet), trukitud
Rootsis 1958-1966. •
4) SHveti,;lnglise-Eesti Sõnaraamat".
•KUI soovite.eolppolmainitud raar)iatuid müüa noorele eestla­sele,
kes neid hästi kasutaks, palun helistage (416) 451 -8200
või ki'jutage:T.ED.UR,Box4100, Georgetown, Ont. L7G4Y4.
nsm
mis väldiks hilisemaid kahetsusi. .
Kondomiiniumi-korporatsioonid
(,,Condominium Corporations") an­navad
soovi korral välja kirjaliku
tunnistuse, mis on nn. ,,Estoppel Cer-tificate"
(Estoppel-tunnistüs), mis/
maksab425, ja mis eäitab korporat­siooni
rahandüsaruande ja ka müü­dava
kondomiinium-ühiku [,,unit"
aruande (näiteks: kas sellel on võ-gasid)
koos teiste dokumentidega, •
nagu kondomiiniumi määrused la
seadused (rules and bylaws).
Kondomiiniumil on valitud juha­tus
esindajatest ehk direktoritest, kes
juhivad majandust ja vastutavad sea­duste
ja määruste täitmise eest.
Kondomiiniumil oii kahte l i i k i kin­nisvara
(property): ei|i-osa, mis kuu­lub
üksik-isikutele, ja ühisvara, mis
kuulub kõigile. •
Enamasti kuulub ühisvara alla
kõik peale erakorterite, isegi väHs-
. seinad.
Kõik omanikud on vastutavadoma
korterite (units)eesttja peavad andma
ka teatud summa (liikmemaks] ühis­vara
ja üldala korrashoiuks.
Estop-pel-tunnistus näitab, kui
suured on nõutavad summad osteta­valt
ühikult („unit").üldala jaoks, kas
on võlgasid; ja kas on oodata liikme­maksu
tõusu. Samuti on tunnistuses
mainitud kavasolevad parandusec
või ehitamised* ja ka muud olulist
ostjale, nagu seadused ja määrused ja
jaotus era- ja üldalaks. . -
Eesti Majandusklubi Kanadas juhatus. Istuvad, vasakult — V. Loit, E.
Hopp, H. Later, H. Kasak. Seisavad — A. Niitenberg, T. Laar, L Jines.
Foto - S. Pree-m
ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
ühenduses on jõud
Sl
iaeeiyd 930%
alates 12,009
465-4659
IPank avanud ssms^sp.-reedo 110:00-3:
Teisip. ja naljap. õhtuti 5:30-8:00
C><ni><><JB><><0B>O<ri:&<K13>O<33><><IT>^><^^
EI • . • .
MINGIT
KOMPROMISSE.
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
Ritmika.
noormees
Rootsi rügemendi
.parim sõber'^'
Johan Tarmet tuli Rootsi sõjaväest
sundaega teenimast mitme auhinna
ja medaliga. Temast kirjutati seal­setes
ajalehtedes ja ta i^ilt j ä i aukoha­le
Gotlandi kahurväe rügemendi A 7
kasarmu seinale Visbys.
[ohän Tarmet valHi rügementide
§ esi
maks kuue aasta vältel. Siina Kase-
'karnp ja Annely Riga ei olemitte üksi
head õpetajad, vaid ka andekad orga­nisaatorid.
Nende esinemised on ala­lt
nii hästi kirraldatud, et nendel
vaevalt mingisuguseid äpardusi juh­tub.
• Teadustajaiks olid Anne Läte ja
Mall Puhm. Peale nende oli seal veel
rakendatud mitmeses ülesannetes
.,üle kümne abilise. '
,,Ritmika" esineb Vancouveri
Expo 86-119 võimlejaga, nende hul­gas
5 eestlast. Esinemised toimuvad
21-26. augustini Kanada' ja Ontario
paviljonides ja ka mujal.
Paljud kondomiiniumid keelavad
koduloomade ja lindude pidamist,.
Paljud nõuavad loa (permission) kü­simist
juhatuselt lillede istutamiseks,
pesumasina sissepanekuks või kor­teri
siseseinte muutmiseks.; .
Suur osa inimesi ei küsi aga Es-toppel-
tunnistust ja kirjutavad allä
korteri ostupakkumisele. Siis on aga
hilja lepingust taganeda. Kui ostu-pakkumine
on vastu võetud, on le­ping
tavaliselt siduv (bindin^.
Kui.olete leidnud kondomiinium-rat").
Temast oodati head ohvitseri,
kuid Johari-Tarmetit ootab keele õp­pimine
Goethe Instituudis Saksa­maal,
mis vajalik ta insenerikarjääri-le.
Ta õpib kolmandat aastat masina-,
ehitust Stockholmi Tehnikaülikoo­lis.
Praktikale läheb ta A S E A firmas­se.-
•
• sõprusühingu ^ o o l t 1985/86. aasta korteri, mida soovite osta, siisküsige
.„pcirimaks sõbraks („baste kam- kondomiiniumi juhtkogult E s t o p p l
tunnistuse, enne kui" alla kirjutate.
Se:adüse järgi peab korporatsioon'
andma selle tunnistuse seitsme päe­va
jooksul; ja selle hinna ülemmäär
õn S25. Kuid see hind võib ennast
hästi tasuda.
Peale Estoppel-tunnistuse läbi lu­gemist
laske oma advokaadil (kellel
peaks olema kogemusi kondomiiniu-midega]
asiläbi vaadata. K u i kõik on
korras ja kui olete kindel, et teile
meeldib elu selles kondomiiniumis,
siis tehke (oma advokaadi abiga) os-tupakkumirie.
Ontario Ministry of Consumer and
Commercial Relations (Ontario tar­bijate-
ja ärisuheteministeerium] an­nab
soovi korral voldiku informat-
Teen igasuguseid
(tasuta eelarve)
Tel. 759-3975 igal
E VERDER
1 . • ••
MajandusklMbi peakoosolekust osavõtjaid. Istuvad, vasakult — E. Hopp, T. Toome, V. Loit, J. Künnapuu,
H. Later, R. Kasak, L. Jänes, T. Kalm. Seisavad — E. Läänemets, U. Prii, A. Tamm, R. Raamat, U. Isberg, V.
iend, L. Later, T. Laar, H. Kons, H. Kasak, A. Niitenberg, H. Lestal. Foto ^ S Preem
Majandusklubi
peakoosolek
Eesti Majandusklubi Kanadas
korraline peakoosolek peeti kol­mapäeval,
21. mail Toronto Eesti
Majas. See oh EMK-1 juba tavaks
kujunenud, et peakoosolekule tul­lakse
koos abikaasadega, kes sellal
kui klubi liikmed peavad koosole­kut,
kokteile maitsevad ning oma­vahel
uudiseid vahetavad. Seda
aega nimetatakse daamide ,,51appy
Hour'iks".
K l u b i möödunudaastases tegevu­ses
toimus esimese üritusena klubi
kevadball 24; mail Royal York Roof-
Garden'-is, mis oli hoogne ja lõbus,
ärgnesid klubi suvepäevad hr, ja pr,
Rooneeme suvekodus Georgian Bay
kaldal, kus osavõtjaid oli üle 100 ja
ilm oli erakordselt ilus. Tantsuks
mängis seal" k l u b i oma orkester. Siis
avalik loeng kaasmaalasile 17. veeb­ruaril,
mille esitas Tarvo Toomes,
kõneldes majanduslikust planeeri­misest,
RRSP-stja selle l i k v i d e e r i m i ­sest.
Loengust osavõtjaid oli ohtralt,
täites tihedalt Toronto Eesti Maja
keskmise saali. Külaskäik Magna In-ternationali
suurtööstusse, järgne­nud
õhtusöögiga, oli üks huvitava­maid
ja sisukamaid külaskäike.
Viimase üritusena toimus klubi
aastapäevaball 26. aprillil Sutton
Place Hotellis Stop33 ballisaalis,mis
õnnestus nii suurepäraselt, et osale­jate
poolt hinnati seda ilusaimaks
balliks, mis Torontos kunagi peetud,
E.MK juhatus on viimase aasta
jooksul pidanud 7 koosolekut. Klubi
liikmeist on surma läbi lahkunud
kaks ning uusi liikmeid on juurde
tulnud viis,
K l u b i esimees avaldas tänu kohali­kule
eesti ajakirjandusele positiivse
suhtumise eest k l u b i tegevuse kirjel­damisel,
Kassaaruanne, mille esitas V. Loit,
näitas aastast ülejääki umbes 1000
dollari ümber, 50-dollariline liikme-,
maks 'jäeti endiseks.
Tegevuskavas on esimese ürituse­na
ette nähtud lõbusõit laeval Onta­rio
järvel. Sellised laevasõidud on
klubi liikmete keskel muutunud väga
P9pulaarseks. Edasi on kavas jätkata
külaskäike eesti ja kanada ettevõt-teisse.
Kavas on esitada-ka 1 või 1
avalikku loengut majanmislikul alal
ning korraldada ball sügisel või keva­del.
K u i leitakse sobivad ruumid, siis
võiks korraldada ka oma uusaasta-vastuvõttumbes
150külalisega. Osa­võtjate
leidumisel võiks korraMada
ka üks talvine väljasõit. •
Eelarve oli koostatud umbes
10.000 dollari piirides 500-dollarilise
ülejäägiga.
V a l i t i tagasi senine esimees Hugo
Later. Samuti valiti tagasi põhikirja
kohaselt juhatusest välja langenud
Ilmar Martenis ja Tõnis Laar, juhatu­se
kandidaatideks valiti Alfred
Tamm jä T õ n u Toome, Revisjoniko­misjoni
valiti Valdeku Raiend, Ülo
Isberg ja Larry Later ning kandidaati­deks
Heino Lestal ja Rein Raamat.
Peakoosoleku protokolli kinnitaja­teks
valiti Reet Kasak ja Toomas
Kalm.
Läbirääkimistel rõhutati vajadust
klubi liikmete arvu suurendada,
eriti nooremate majandustegelaste
kaudu. Praegu on klubil liikmeid 83.
Koosoleku lõppedes järgnes õhtu­söök
kohvikus, kus vabas vestluses
möödusid linnulennul mitmed tun­nid.
I
-m
tor sel aastal ja 6. a:1988. V i i s teist
jaama Ukrainas peaksid käiki;
nema enne a.l990.
Lääne teadlased on nüüd/äga hu­vitatud,
kas neid plaane läidetakse,
sest on leitud et venelaste ehitus­kunst
on madal ja kaitsevahendite
rakendamine õnnetuste vastu kõrva­lise
tähtsusega. Õnnetuste tagajärjed
on aga ülemaailmsed.
• VLP
0
Paar päeva pärast Tshernobõli
katastroofi — kui rootsi teadlased
teabeid nõudsid — avaldas „Izves-tia"
artikli: Õnnetusi tuumareak-toreis.
Teade kirjeldas aga ainult
USA-d, et seal olevat juhtunud üle
20 000 sellise õnnetuse. Lugejaid
valmistati ette järgmise päeva tea­tele,
et N. Liidus on nüüd ainult
ÜKS juhtunud. Tegelikult on neid
palju juhtunud. Kuigi maha sala-
1, on m õ n e d neist Läänele teada.
Npiteks kirjutas Alberta Ülikooli
prof. David Marples järgmist:
A,1957'58 plahvatas tuumajäät­mete
ladu Tsheljabinski oblast is(lda-
Uraälis). Mitmed külad lihtsalt kadu­sid
maakaardilt ja ümbruse pinnas ja
taimestik kannatasid radioaktiivsuse
all. Siiani oli too maailma suurim
nukleaarõnnetus, — ja võib olla seda
veelgi.
A.1973 nurjus jahutussüsteem
Shevtshenko tuumajõujaamas (Kas­pia
mere
lMi(liltlillUiiUHiUIU!lliU(SiUIUi91IUliliHIUI»t^l^W
© Teisip., 17. juunil laulab Estonia
koor Walter Halfis algusega k l.
19.30.
# Esmasp., 23. juunil Võidupüha ja
jaaniõhtu Maakondliku Esindus­kogu
korraldusel Eesti Majas algu­sega
kk 19.30.
Q!!93l!llllllilllllllllllilllll!lil!l!!lilllilil!lllllllllll!llll^
siooniga kondomiiniumide ostmi­sest/
..Küsimustele, mis sellega seoses,
võib vastata ka Mike Armstrong,
Business Practices Division (äritege­vuse
osakond), Miriistry of Consu-mer
and Corporate Relations (Tarbi­jate-
ja ärisuheteministeerium], mis
on. lühidalt ,,MCCR", ja asub 5-ndal
korrusel, 555 Yonge Street, Toronto,
M7A 2H6. Telefon: (416) 963-0302.
A.1975 kahjustas äkiline surve-tõus
aurugeneraatorit Rovno (Lääne-
Ukrainas) tuumareaktoris ja jõujaam
pandi mõneks ajaks seisma. See tuu-.
mareaktor oli sama tüüpi, mida eks­porditi
Ida-Euroopasse ja Soome.
A,1983 hakkas šuür tuumareakto­rite
tehas Volgodonskis (Rostovist
idas) lihtsalt vette vajuma, sest oli
ohakalt ehitatud ja liiga järve kal­dale.
Selles fiaskos oli süüdi paha
kesknlaanindus ja N, Liidu ehitusmi­nister
vallandati.
A.1985 jutustas üks Rootsi põge­nenud
eesti insener, et ainult 15 km
Tallinnast asub tuumajäätmete ladu,
kuhu neid veondatakse Paldiski tuu-maallveelaevade
baasist.' Jäätmed
maetakse betoonpunkreisse, kuid
töötajad on vilumata ja neile pole an­tud
isegi Geigeri loendajaid (mõõda­vad
tuumakiirguse tugevust). Üks
jäätmeveoki juht suri kiiritustõppe
„radiation sickness").
A.1983-85 anti välja plaanid tuu-majõujaamade
ehitamiseks Gorkis,
Minskis, Odessas ja Harkovis, - lin­napiirides!:
Tshernobõl on üle 100 km
Kiievist ja seal on valmimas 5. reak-
„Meie Elu" nr. l\
Kl
Eest
a
Auhindu ja abj
kordselt välja
Seltsi 116. aastapäJ
toimunud pidulij
Stokholmis.
Üleandmisele se|
gepealt kaks ai
Gan,$3üü0, teadul
eest meie kodumai
valdkonnast, Dr,
Fondi zhürii, kool
kooli Põhja-Eurool
sor dr. Hain R(ü)aJ
riigiarhivaar dr. \|
Peep P. Rebane,
Pennsylvania ülik(
nud selle fondi 1981
valida Helsingi ü|
dr. Matti Klinge ja
MühlenM Saksa Lil
Teiseks anti ülel
üks stipendium siht
aastat" iJÕolt. Sel
krooni suuruste aul
Stockholmi Eesti
kaõpelaja.Heli Si''
publitsist Andres
ni suurune stipendi
edasiõppijahi PeelJ
nadas erialase stil
seks Rootsi Karol
juures. Auhinna sJ
.kull kohal Heli S
Kli.nge abikaasaga.
Prof, Klinge uul
välden: Ett illustril
kast" on ilmunud
1984. Selle töö \\\\\\
soome rahvaste (sol
ja kure hõimude) nj|
hi-ajast kuni meie i|
se lõpuni 13. fiajanf
/ihürii hinnangul
likke allikaid kasull
näoliseks teha, et
eksiste(uisid Läiil
suurte merevõimij
Rootsi-Põhja la ja
meresoomlasle ü h il
mas peale Soome
maad, Lääne-Eestit|
Sellejuures leiab
eriti aga Soome lal
vaid ühendav tähti
Dr, v,z. Mühleni
,,Reval vom seehi
£d
Pärast ligi 3-kul
tagajärjekal ja roh|
ga näitust aastavj
(N.J.) maakonna
mis kunstnik Ed! Rl
tavat väljapaisl]
pressi artiklite ja
te kaudu, on mei i|
ameerika publiku
Võimalik, et seil
oligi^ta enese silma)
kõrval, (jospool www
l(H)ga nõutuse am(>|
dajale vaimustus il
eesli kunstniku m
mest,koos ta isikud
nii et E, Rügah
arvukalt esinemisel
tuürihoones toimun
des ütles seda kor
(isindaja, kunstini]
Michelle Ruhel,,Ml
lo, et ,,kunstnik
meil maakondliku.'!
viie viimase aasta p|
nõus omapoolselt
andma vahendaval
lähikonnas eluneva
ga kunstniku tööd(
mujal".
Mitmetele pakkul
ga sunnitud juba aja
Ühe vahelehüppegi]
nas, kus ta kuulus
auhinnaga premei]
triosse, saabus äsja
üllatus. Suurkaubal
Bergen Mallis, Panj
suti E. Rüga maikui
2-päevasel Bergeni
sioonilisel kunstini
ühtlasi vahevõistlud
vale osariigi esinduJ
lusele. Seal olid sjj
kusjuures l i g i miljoi