Meie Elu = Our life, May 29, 1986

              NELyAPÄEVAL, 2S. MAIL - THURSDAY, MAY 29 ie Elu" nr. 22 (1890) 198(5
liiiiiiiiÄttiiii
Toronto Eesti Meeskoori esimene koorijuht, asutajaliige ja auliige
August Kiilaspea saadeti ta viimsele teekonnale rohkearvulise laulu-vendadepere
ja sõprade poolt „Püha, püha" ning „Ret3uiem' i" helide
saatel. Lipuvalves seisid kolm asutajaliiget: R. Kuus, M. Põldma ja
0. Haamer. - t^oto - A. Raudsepp
Suurte roosikimpude, kinkide,
kütuste ja õnnitluste saatel saatis
Vancouveri Eesti S^eltsX T^äiendus-kool
„eesti ühiskonna ellu" kolm
noormeest, kes edukalt lõpetasid 7-
klassilise Täienduskooli. Kooli lõ­petasid
Maris Andersons, Anton
Suurkask ja Jakob Selde.
Vancouveri Eesti Seltsi Täiendus­kooli
lõpuaktus peeti teisipäeval, 13.
mairalgusega kell 5 p.l. umbes 60
lapsevanema osavõtul. Aktuse avas
dr. Juta Kitching, kes oti muide ka
teadustajaks. Lühikese kõne ja pal­vuse
pidas preester Eugen Rüüs, kes
ütles muuhulgas: ,,Et üles kasva­da,
selleks on vaja koolis käia. Miks
just eesti ko-olis? Kanada koolides on
lastevanemad tulnud mitmelt erine­valt
maalt. Teie vanemad on tulnud
Eestist. Erineni.e sellepoolest teistest,
. et meie tahame Eestisse tagasi min­na,
ja kui vanemaid enam ei ole, pea­me
ise teadma, kuhu tagasi minna.
Eesti koolis räägitakse sellest maast,
kust me oleme tulnud ja milline on
eesti keel. ja sellepärast on vaja eesti
•koolis käia." Palvele järgnes lippu­de
sissetoomine.
. Esitati ka lühike kava õpilaste
poolt..Lauluõpetaja MilviTaylori ju­hatusel
esitasid nägusates rahvarõi­vastes
õpilased, k a i d laulu: ,,Meie,
koome kangast" ja ,,Kui mina alles
noor vef(i olin". JärgKesid kõned
lõpetajatelt. Maris Andersons ütles,
et;,,täna on mul tähtis päev, kuigi
vahel ei tahtnud koolis käia. Aga
nüüd olen eriliselt tänulik, et seda
tegin." Ta tänas rahvatantsu õpetajat
(Susan.Muld) ja oma vanavanemaid,
ees teda kooli tõid, kus ta leidis
rohkem eesti sõpru. Anton Suurkask
tänas õpetajaid, vanavanemaid ja
oma ristiema. Ta meenutas tänütün-.
des oma kadunud õpetajait Evi Kuus­ke,
kes autoõnnetusel surma sai.
: Samuti tänas ta kõiki õpetajaid,, ni-
-metades neid nimepidi ja ka oma^
ema, kes teda on õpetanud ja juha-tanudja
kõneles klassivendade koos­viibimisest
tema vanaisa (Jakob
Kembi] talus. Jakob Selde kõneles
nnida ta koolis on õppinud ja tunnis­tas,
et ta eesti keel ei ole väga hea,
. ,;aga mul on hea meel. et ma siiski
eesti koolis õppinud oUn".
Jakobi ema, Kärt Selde, kinnitas
emotsionaalselt õnnelikult,'bt ,,poi-sid
siiski lõpetasid, mida kord alus­tasid'.'.
Selle järele kinnitas kooli ju­hataja
Marje Suurkask lõpetajatele
rinda kuldsed kooli lõpumärgid ja 5.
klassi tüdrukud ulatasid poistele suu­red
roosikimbud. Lisa Suurkask ja
Liivi Selde esitasid lühikesi klaveri­palu.
Tervitusi Eesti Seltsi,poolt tõi
Seltsi abiesimees Toomas Vesik, õn­nitledes
õpetajaid ja õnne soovides
jõpetajatele, üle andes kingina raa­matu
ja eesti laualipu ning lausus:
,,Teie olete eesti ühiskonna tegevu­se
tulevik jä selle püsimine on teie
-kätes."
TUNNISTUSED
ärgnes tunnistuste väljajagamine
tervele koolile. Eelklassi õpetaja
Malle Vasara teatas, et pooled õpi­lastest,
kes kooli alustasid, ei rääki­nud
e 3sti keelt. Nad aga kandsid eesti
rahvarõivaid ja loota on, et kooli
lõpetades on neil eesti keel vähemalt
-arusaadav.
Vahepalaks esines tuntud kolmik -
õde-vend Kitchingud viiulil ja xMelis-sa
Harding tshellol. Imbi Hardingi
klaverisaatel. Neile, kes polnud kor­dagi
koolist puudunud, jagati auhin­du.
(Brigid ja Inge Soide, Anton ja
Lisa Suurkask ja SarahTaylpr.) Täi­enduskooli
poolt jagati veel lõpeta­jatele
eösti õigekeelsussõnaraamat.
Endine kooli juhataja Krista Tanner
pidas sorava ja huumoriküllase kõne
lopetajateie ja reetis ka eesti rahva
,,saladuse": ,,Ka teie vanemad ja va­navanemad
ei tahtnud kooli minna,
aga suureks kasvades teame, et koo­lis
käimine on. kasulik. Ta võrdles
kolme lõpetajat kolme musketäri -
Tootsiga, kes on seitsme aasta jook­sul
tugevateks sõpradeks kasvanud
ja tänas kooli juhatajat Marje Suur-kaske,
kes tema ülesande üle võttis,
ulatades talle kimbu tulpe. Veel esi­tati
rahvatantse kolme jä seitsme
paariga Peeter Soide muusika saatel.
Lõpuks tänas kooli juhataja Marje
Suurkask kõiki, eriti Eesti Seltsi ja
Kiriku Fondi, kes neid on majan­duslikult
toetanud ja ruumekasutada
lasknud. Aktus lõppenud,, lipud välja
viidud, liikus sehskondall-ruumi-desse,
kus neid ootas väga rikkalik
laud. ' . '
• •••• ..v.j.
^teatavad röömugp nende tütre J
' Y. L E H T I . MAI R I K ^ ';
sünnist 6. lehekuu päevar 1986 kell 6:06 p.l.
^<C^ . 'Ci
Meie kolm tippujujat,Cindy Õun^
puu, Kia Puhm ja Craig Potssp,
tõusevad Kanada edetabeleis jär­jest
kõrgemale. Cindy Õunpuu, kel­le
nimel on Kanada 100 ja 200 m
dnnuliujumise rekordid, on nendel
aladel praegu Kanadas esimesel ja
maailmas kolmandal kohal. Kia
Puhm, kelle nimel On Ontario 13-
14-a. vanusegr. 200 m seliliujumise
rekord, on omas grupis Kanadas
esikohal. Craig Potsep, kes oma
nooruse tõttu on veel spetsiaiisee-rumata
ja võistleb kõikidel aladel,
on oma vanusegrupis tõusnud mit­metel
aladel esimese kümne hulka.
Edetabelid on., koostatud alade ja
nende pikkuste järgi. Kuna Kanadas
on üle tuhande võistleja, siis tabelid
on koostatud ainult esimese 50 pari­ma
kohta, kus nende aegade vahe on
sajandikkudes sekundites.
lis peetud Commonwealthi ja maail-mavõistlustele
saadetavate ujujate
katsevõistlused, mis peeti Kanada
rahvuslikul tasemel 50 m ujulas.
Võisteldes Kanada parimatega 200 m
seliliujumises tuli ta viiendaks ajaga
2.20,90 ja saavutas uue Ontario re-kordil3-
14.a. vanusegrupis.
Raskeim eelolev võistlus on tal
juuni lõpus Vancouveris, mis on juba
üleriiklikul tasemel.
Kuus eestlast vääristati Ontarios seltskondliku töö eest Volunteer
Service Award'iga. Vasakult^ Stella Kerson, Eino Kuris, Lydia
Vohu-Viksteiiii ja Valve Aedre. (Pildilt puuduvad AlbelLe© ja Helge:
Kurm):-- , • • •/ ^' •' \ •
CINDY ÕUNPUU, 19 A.
Õppides möödunud õppeperiopdil
Florida Ülikoolis, võistles oms^üU-kooli'
nimel Ühendriikide ülikoolide--
vahelistel võistlustel kümme korda,
tuli alati esikohale. Neist raskeim oli
20-23. märtsil Arkansase osariigi üli­koolilinnas
Fayatteville'is peetud
ülikoolide meistrivõistlused, kus ta
200 jd.rinnuliujumises esikohale tul­les
ujus uue Ühendriikide.ülikoolide
rekordi ajaga 2.12,6. 100 jd.rinnuli-
.ujumise võitis ajaga 1.02,1.
- Raskemateks võistluseks ontal sel
suvel ees Commonwealthi võistlu­sed
Edingburghis Inglismaal ja maail-mavõistlused
Madriidis Hispaa­nias.
GMIG POTSEP 12 A.
Tema on veelspetsialiseerumata ja
võistleb oma vanusegrupis kõikidel
aladel. Tema raskuseks on see, et ta
on sündinud aastalõpul ja enamuses
tema vastased on temast kas pool või
ligi aasta vanemad. Sellele vaatama­ta
piisib ta mitmetel aladel Kanada
paremustabelis esimese kümne hul­gas.
Tal on ees raske võistlus Ühendriiki­des
Missouri osariigi Saint Louisi lin­nas,
kus ta võistleb oma vanusegru­pis
Ühendriikide poiste vastu.
Kirjeldused meie võidurikastest
ujujatest kanada ajakirjanduses iga
aastaga suurenevad. Nende saavutu­si
kirjeldatakse järjest suurlehtedes.
Kohalikud lehed, kellede ilmumis-piirkondades
meie tippujujad elavad,
kirjeldavad nende saavutusi pikkade
kirjutustega ja ülistavad neid kui
kangelasi. Kanada ujumiskuukirja
„ S w im Canada" märtsikuu väljaan­de
kaanepildiks oli suur Cindy Õun­puu
pilt ja sees temast pikem kir­jeldus.
Aprillikuu väljaandes oli
teistkordselt suur piJtkoos tema saa­vutuste,
kirjeldamistega. Samas väl­jaandes
oli k a Kia Puhmi pilt, kus oli
märgitud tema saavutused Montre­alis
peetud võistlustel.
HARALD RAIGNA
LJAD
KIA PUHM, 13. A.
Tema üheks raskemaks tuleproo­viks
oli möödunud märtsis IVIontrea-
Leerinoorte õnnistamine Hamiltoni Esimeses Koguduses. Istuvad,
vasakult — Kristina Laurimaa, koguduse õpetaja Tõnis Nõmmik, õp.
Udo Petersoo, Linda Ploom. Seisavad — sopran Valve Tali, Tiia
Ploom, Thomas Laurimaa ja koguduse organist Eva Rammo.
Leer Hamiltonis
""'^'^"•'irnTCnnnpn™
Naised on nagu lipsud. Mõlemad
valitakse puudulikuvalgustuse juures
ning mõlemad on sul kaelas.
• (Q) .
Kõige võimsamaks veejõuksmaa-as
00 naiste pisarad
Esimesel nelipühal õnnistati Esi­meses
Eesti Hv. Luteriusu Hamiltoni
koguduses neli noort: Kristina Lauri­maa,
Thomas Laurimaa, Linda Su-san
Ploom ja Tiia Mai Ploom.
Jumalateenistusel teenisid õpeta­jad
Tõnis Nõmmik ja Udo Petersoo.
Koguduse vaimulik pidas pihi- ja
leerikõned, Õp. Petersoo jutlustas,
kuna liturgilistes osades teenisid mõ­lemad
vaimulikud. Sopran Valve Ta­li
laulis sileesia rahvaviisil Ilusam
®
Taimetoitlased armastavad loomir Inimeste poolt loodud 11.- käsk: sa
äga söövad nende toidu ära. ®^ ^^^^ ^ ^ ^ i ^ näha.
; © • Hõõgunud MIHITS
Kristus" ja G. F. Händeli „Võimas
Looja". Õp. Petersoo oma rahvusli­kult
meelestatud jutluses manitses
noori jääma truuks oma rahvusele.
Orelil mängis Eva Rammo.
Leeripäeva soodustas ilus ilm. .Pä­rast
jumalateenistust ja traditsiooni­list
lillede andmist kiriku trepil siir­dusid
noored kas koju või peosaali­desse,
et seda päeva perekondlikult
pühitseda koos"sugulaste ja sõpra­dega.
:
LEND HEIDELBERGI LAULUPEOLE
PETTES TOURS AND TRAVEL LTD. re|isibüroo poolt
korraldatud 22-päevasele bussireisile läbi viie Euroo­pa
riigi, külastades Heidelbergi pidustusi, Müncheni,
Viini, Salzburgi, Pariisi, Kölni ja paljusid teisi vaata­misväärsusi,
on äraütlemiste tõttu vabanenud 4 kohta.
Väljalend Torontost 24. juulil — tagasilend Düssel-dorfist
14. augustil. ® Reisihind koos lennuvälja-maksuga
$2,899.00.
lnformatsioonik*s helistada: Astrid Jõgi (416) 487-
2094 või kirjalikult: A. Jõgi, 55 Duggan Ave., Toronto,.
Ont. M4V 1Y1.
NADALÄ RISTSÕNAD
i5
Sõiduauto riivab metsakiila vahel
talumeest. Autojuht kärgib:
,,Kuule, mats! Passi teine kord roh­kem
peale!"
,,Kas tulete teine kord veel siit
läbi?" imestab talumees. -
Üks Milaano politseinikTuli liiga
hilja teenistusse. Vabandusena tõi ta
ette tõiga, et ta oli saanud kirja pruu­dilt,
kes trügib peale abiellumisega.
Kiri oli 94 lehekülge pikk.
(!)
Kohtupristav sesab härra Niht-šuhkini
ukse ees ja küsib väikselt
perepojalt:
,,Kas isa on kodus?"
„ E i o l e ."
,,Aga ema?"
,,Ka tema puges peitu."
Varem peeti duelle, püstolitega,
aga memuaaridega. Üks takso püüab pääseda läbi liik­lusummiku.
Kunde närveerib:
® ; . Kas meie ei saaks kiiremini eda-
Abielumehed ei ela kauemini, aga; • .
neile tuleb aeg pikem ette Jeie kull, aga mma pean masinas-
' se jääma." . . ,
Kes liiga rikas on, see ei saa aus
olla.: , • • • ' • • • .
^ Mehed, kes oma naiste sünnipäeva
Ühel päeval oleme liiga vanad; ei unustavad, tahavad sellega väita, et
teha vigu, mida meelsasti teeksime, naised pole vanemaks saanud.
IC
n W W
1 Sl st n
7P
A>
*^
PÕIKI: 1. Seda kasvatavad hulk
kaasaegseid mehi. 6. See võib ka ven­tilatsiooni.
vahendiks olla. 10. Tee
üht graafiku tööd.mis on seoses hap­pe
abil söövitamisega. 14. Teatud
määral nähtavasse kohta. 1 5 . . . . mi­dagi
teha suure hooga. 16. Suur väli,
tasandik. 17. Ühed pikajalgsed lin­nud.
18. Taolisus, sarnasus. 20. . ..
laul - maarahva kell.'21. Üks side­sõnu.
22. Üks kalapüügivahendeid.
23. Üks hirmsamaid sõjapidamisva­hendeid
esimeses ilmasõjas. 25-. Kä­suta,
sunni. 27. Tänav. 30. Teatud
villa ümbertöötlemise riistu. 31. Üks
puhtast kvartsist sulatatud kõva ja
.vastupidav materjal. 32. Valge . ..
- üks õunasorte. 33. Ühe täppistea­duse
ametlik lühend. 36. Käskmine.
37. Näe. 38. Naisenimi. 39. Küsiv sõ^
nake. 40. Vorm sõnast ,,valama" -
peamiselt • luulekeeles tarvitatav
vorm. 41. Üksik. 42. Jõudis pärale.
44. Kristuse tulemise aeg. 45. Taeva-tähtedesse
puutuv - ladina- või ing­lispärases
kirjaviisis. 47. Üksriietus-esemeid.
48. Alles vabrikust tulnult.
49. Saarte päritoluga naisenimi. 50.
See võib kohtuliku karistusega lõp­peda.
54. Raudkülma veega pesemi­ne
varahommikul paneb . . . . 57. N i ­na
suunas. 58. Skandinaaviapärane
mehenimi. 59. Üks eesti keele kään­deid,
ka mehenimi. 60. Mesilaste
kpdus. 61. Väike tee. 62. Aja tagasi.
63. Üks vanaaegseid jooke.
PÜSTI: 1. Põõsastara. 2. Hautatud
liharoog. 3. Üks endisi Eesti suur-,
poliitikuid. 4. Kaebelaulud. 5, Amee­rika
mehe hüüdnimi. 6. Teatud auk.
7. Ainult selleni. 8. Naisenimi. 9.-
Mitte midagi- inglise keeles. 10, Seal
vallas asub üks Eesti laste suvekodu­sid.
11. Toimub vahest sõjateadeli^s
rindeõgvenduse nime all. 12. Teatud
pagarisaadused. 13. Vastiku maitse,
19. Endise Vana-Andrese^koguduse
õpetaja (fesnimi. 21. Küsimus, 24.
Mehe hüüdnimi. 25. Puuk."26, Neli
ühesugust täishäälikut. 27. Ilma selle
katsumata ei saa ei sisse ega välja. 28.
Jahiloom. 29. Lased käiku, tood ava­likkuse
ette. 30 Sama mis 31 põiki.
32. Üks veega seoses olev elukutse.
34. Saan aru, mõistan. 35. Temast.
37. Prii. 38. Südamele ajav. 40. Üks
metallitööriistu. 41. Võõrpärane nai­se
hüüdnimi. 43. Tänav mitmes Eesti
linnas. 44. Ameerika mehe hüüdni­mi.
45. Kunstväetis - rahvakeeles.
46. Jää raiumiseks tarvitatava pika
varrega terariista. 47. Raudteejaam
• Harjumaal Rapla ligiduses. 49. Töö.
51. Papagoide liik. 52. Tahtmises. 53.
Iluduskuningannade tiitel. 55. Ühe
mahavarisemisest või ümberkukku-misest
hoidja. 56. Üks Araabia me-henimesid.
57. Ühe endise Eesti suur­ettevõtte
nimetähed.
(Lahendus järgmises numbris)
f