Meie Elu = Our life, May 29, 1986

              1890) 1986
Künnapuu,
J.Isberg, V.
- S. Preem
II Kanadas
peeti kol-ronto
Eesti
luha tavaks
ilekule tul-i,
kes sellal
[d koosole-ning
oma-
Ivad. Seda
de,,Happy
[ses tegevu-isena
klubi
Yor»- RoQf
le ja )bus.
[ad hr. ja pr.
jorgian Bay
|i üle 100 ja
Tantsuks
ester. Siis
Iie 17. veeb-
Toomes,
|t planeeri-
Ikyideerimi-öli
ohtralt,
[Eesti 'Maja
^.Mägna In-
(se, järgne-
5 h u viia va­sk
äike.-
jimus klubi'
illil Sutton
llisaališ, mis
;lt, et osale-ilusaimaks
lagi peetud.
Imase' aasta
lekut. Klubi
li lahkunud
1 on juurde
lanu kohali-
\e positiivse
jvuse kirjel-itas
V. Loit.
imbes 1000
ine Üikme-iese
ürituse-llaeval
Onta-
'asõtdud on
[utunud väga
:avas jätkata
jada ettevot-ka
1 või 2
lusliku^ alal
selvõikeva-ruumid,
siis
a uusaasta-ilisega,.
üsa-i;
korraldada
liud umbes
)0-doll ärilise
jimees Hugo
isi põhikirja
ja langenud
.aar..|uhatu-liti
'Alfred
iRevisjoniko-
|Raiend,';Ülo
kandidaati-
[ein Raam-:!,
[li kinnitaja-ja
Toomas
Itati vajadust
I suurendada,
idustegelaste
•liikmeidö3.
järignes õhtu-ias
vestluses
Imitnied lun^
- m '
Viis leist
Id käiku mi-
|iüd väga hu-
|e täidetakse,
llaste ehitus-isevahendite
[vastu kõrva-
Jte tagajärjed
vm-
?
••••\
,„Meie Elu"' sir.;22.(1890) NELJAPÄEVAL, 29. MAIL'^•"^HURSDAY, MAY 29
0
15 miljonit
turismireklaamiks
Ottawast teatatakse, et Kanada va­litsus-
on otsustanud kulutada.USA
ajalehtedes ja ajakirjades 15 miljonit
dollarit selgitavateks kirjutisteks sel­le
kohta, millisena kanadalased taha­vad
näha USA ja Kanada vahelist
vabakaubanduse liiklust.
Teiseks kulutatakse osa sellest ra­hast
turismireklaamiks tutvustades
suvepuhkuse ja suusatamise võima­lusi
Kanadas.
'9 Catharinesis
Auhindu ja abiraha anti järje­kordselt
välja Eesti Üliõpilaste
Seltsi 116. aastapäeva tähistamiseks
toimunud pidulikul koosolekul
lis. •• • .•
achtzehnten jahrhundert. Gestalten
Und generationen eines Ratsgesch-lechts".
Zhürii motivatsioonis rõhu­tatakse,
et see töö põhineb Tallinna
OTTAWA — Eestiaineline õppe­tool
Toronto Ülikoolis on kümnes,
mis loodud keskvalitsuse toetuse­ga,
üteldakse multikultuuriminis-teeriumi
informatsioonis ajakir­jandusele.
Toetus eriprogrammi
alusel oli 350 000 dol.
Eestiaineline õppetooi loodi
Vene ja Ida-Euroopa õppekeskuse gg^j
Teadaanne
astele
Ühing Kivioja p.eakoosqlek toi­mub
21. juunil s.a. perekond Mei-poomi
suvilas, kell 2 päeval. Valimi-
ST. GATHARINES — Emadepäe­val
kogunes rohkearvuline kaas-maalasts
pere pärast Jumalateenis­tust
kiriku allsaali emasid austama.
Neid tervitas pidurüüs saal. Lau­dadele
efektselt asetatud mitmevär­vilised
tulbiõied ja päikesekollasec
servjetid torudesse keeratuina seisi.d
uhkelt reas nagu vanaaegsed torukü­barad.
Enne laudadesse asumist kinnita­sid,
Seltsi juhatuse liikmed H j nn Hä­nilane
ja Avo Silla emadele rinda
sinilillede kimbukese.
Esimees Herman Mölder mainis,
et Emadepäev sai alguse omariikluse
ajal 1923-dal aastal ja kujunes üldi-et
isad saavad ja peavad oma laste
heaolu eest samavõrdselt hoolt kand­ma
kui emad. Minu arvates see väide
päriselt ei vasta loogikale; kui naistel
on aastatuhandeid bioloogiliseks
ülesandeks olnud lastekandmine ja -
sünnitamine, siis oleks see imestus­väärne,
kui nende ajud poleks ka
erineval viisil arenenud kui meestel.
Muidu oleks inimkond ammu välja
. surnud, sest inimlaps vajab oma ema
I ellujäämiseks, Rohkem kui kunagi
varem, vajab laps oma ema aega ja
juhatust. Ema kõrval pääseb ta ehk
moodsatest hundiaukudest! Raske
on last pidevalt valvata!
Ometi emad, kel veel lapsed noo
red, ei tohi praegusel ühiskonnal
selt populaarseks traditsiooniks. Se& defineerida lasta, kuidas,' meie ja
on nagu rahvalaul, mille autoritkeegi meie lapsed peaksime elama! Las
linna; arhiivimaterjalidel, mis sõja i^entrefor Russian and East-Euro-Üleandmisele
sel puhul tulid kõi-'
gepealt . kaks auhinda, kumbki
Can.^3000.-, teaduslike uurimuste
eest meie kodumaa vanemal ajaloo
valdkonnast. Dr. Arthur Puksovi-
Fondi zhürii, koosseisus Kieli üli­kooli
Põhja-Euroopa ajaloo profes­sor
dr. Hain Rebas (esime'es). Taani
riigiarhivaar dr. Vello Helk ja dr.
Peep P. Rebane, ajaloo ptofessof
Pennsylvania ülikoolis, oli otsusta­nud
selle fondi 1986. ä. laureaatideks!
valida Helsingi ülikooli professori
dr. Matti Klinge ja dr. Heinp von zui
,Mühlen'i Saksa Liiduvabariigist.
Teiseks anti üle kaks auhinda ja
üks stipendium sihtasutise ,,EÜS100
aastat" poolt. Sel .puhl olid 8000:-
krooni suuruste auhindade saajateks
Stockholmi Eesti Algkooli muusi­kaõpetaja
Heli Siikanen ja poliitiline
publitsist Andres Küng. 4000:- kroo­ni
suurune stipendium on määrätua
edasiõppijate Peeter Paunic^'ale Ka­nadas
erialase stuudiumi jätkami­seks
Rootsi Karolinska Instituudi
juures. Auhinna saajaist olid isikli­kult
kohal Heli Siikanen ja Matti
Klinge abikaasaga.
Prof. Klinge uurimus ,,Östersjö-välden:
Ett illustrerat historiskt jUt-kast"
-on ilmunud Porvoos (Borgas)
1984. Selle töö aineks on läänemerä-soome
rahvaste (soome, eesti, karjala
ja kure hõimude) ajalugu nn. Kaleva-
• la-ajast kuni meie muistse iseseisvuj-se
lõpuni 13. sajandil. -A
Zhürii hinnangul on autor ulatus­likke
allikaid kasutades suutnud tõe-|
näoliseks teha, et nimetatud ajastul
eksisteerisid Läänemere: ruumis
suurte merevõimudena ühel pool
Rootsi-Põhjala ja teisel pool'lääne­meresoomlaste
ühissüsteem, mis hõl­mas
peale Soome ka Hiiu-: ja Saare­maad,
Lääne-Eestit ja osa Kuramaad.
Sellejuures leiab rõhutamist mere,
eriti aga Soome lahe, mitte eraldav
vaid ühendav tähtsus ja toime,
ajal sattusid Saksamaale ja asuvad
praegu Bundesarchiyis Koblenzis.
Autori andmeil on s|lle suguvõsa 8
generatsiooni ligi 3 .žajandi jooksul"
andnud 5 Tallinna linjiapead (bürger­meistrit)
ja 7 rae liidet. Selle pere-kondlise
uurimuse tagapõhjal aval­dab
autor uusi andmfeid nii Tallinna
linna kui ka Eesti- ning Liivimaa
olude kohta üldisemalt. Muu hulgas
kirjeldab ta ka Narva linna rahvus­vahelise
kaubanduse tõusu 16. sa­jandi
lõpus, barokk-kultuuri süvene­mist
Eestis, pietismi levikut Tallin­nas
ja palju muud.originaalse väär­tusega
lisandusi,.nagu zhürii põhjen^
dustes on öeldud.
' Auhinna määramiselpr. Siikasele
on sihtašutis,,EÜS 100 aastat" juha­tus
arvesse võtnud auhinna saaja
teeneid oskusliku, väsimatu ja innu­ka
tööga laste südamete võitmisel,
millega ta heterogeensest, aastast
Traditsiooniline jaanituli samal
eitea! Tänas juhatuse nimel kokku­tulnuid,
perenaisi ja kõiki, kes oma
abivalmidusega aitasid kaasa. Palus
siis õp. 0. Gnadenteichi lugeda söö-pean
Studies) juurde ja järeleval- õhtul kell 8.30. Teretulemast, ühingu gipalve, et kaasmaalased saaksid ko
vet teostab Toronto Ülikooli liii^med sõpradega!
School of Graduate Studies. Uus ,
õppetool keskendub eesti keelele,
kirjandusele ja kultuurile. °—~———_
Mitmekultuurilisuse minister
Otto Jelinek tänas eesti ühiskonda
sama suure majandusliku panuse
eest eestiainelise õppetooli sihtasu­tuse
kaudu.
JUHATlJS
guneda M i i l i Borgstromi üleskutse
perenaiste poolt valmistatud rikkali
igaüks meist teeb^ isikliku otsuse,
pidades meeles, kas käime tööl või
mitte, kas oleme üksikud või abikaa­sadega,
kas meil on üks või mitu last.
Kingime oma lastele seda, mida Ly­dia
Koidula väljendas oma sõnades:
..Üks paigake siin ilmas on..." Aitäh
ku kohvilaua ümber, mis oli kuhjatud • kõikidele emadele, kes pelgupaigaks
võileibade, saiade, pirukate ja kooki­dega.
Šini-must-valge küünalde sä­ras
ilutses ka suur südamekujuline
tort emade auks! xMeessugu valas
Raamatute koguja soovib hea kohvi "tassidesse, sest'emadel oli ju
hinna^ õest ost-a Orto kirjastuse puhkepäev.
pool välja antud
. T U U L E S T VIIDUD"
mõlemad osad,
I^eab Qlema heas korras
kaane ümbrisega.
Kirjad sit. „Koguja"
Kui tassid kohvi täis ja taldrikud
kuhjatud toidupoolisega, asus kõne-on
olnud meile, ja meie^ armastus ei
sure koos teiega, vaid saadab teie
lapsi kuni nende elulõpuni!
Tugeva aplausi saatel anti üle
kimp suuri punaseid nelke ja esimees
H, Mölder tänas A, Kõresaarl-Alto-saart,
kes külastas ka oma äia. St.
(latharinesi Eesti Seltsi abiesimeest,
,,Aamulehti" kirjutab, et Amee­rikas
elunev Eestis sündinud diri­gent,
Neeme Järvi, on tühistanud
oma lepingu Savonlinna ooperipi
aastasse muutuvast laste kogust on dustustega. Põhjuseks on ta teata
loonud ansambli, kelle liikmed meel­sasti
esinevad ja kuulajate meele­heaks
rõõmuga laulavad. Noorte rah­vusliku
iseteadvuse rajajana on see
väärtus, mida peab tunnistama ja.
hindama. '
Andres Küngile auhinna määrami­sel
on arvesse voetud tema tegevust
^iiiii3iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii)iiiiiiiiiiiiiitmiiiiiniiini
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
nud tuumakiirguse hädaohu, järvi mälestusfondid on tulumaksuvabad.
pulti M i i l i Borgstrom. KõnepuU oli .Arnold Altosaart,
maitsekalt dekoreeritud Ella Alto- ,.Üks paigake siin ilnnis on,,.", 1,
saare valmistatud pika eestimustri- Ahermaa klaverisaatel. Juhatuse Hi­lise
linikuga ja sinililledega. Miili ge Helgi. Kramer esitas mõjuvalt
Borgstrom deklameeris temale oma- ,,Kui lapsena lustilla luhas..."
se näitlejavõimetega Asta Jostmani Lauldi,,Mul meelen kuldne kodu-luulevormis
kirjutatud pühenduse kotus,.," i-emadele,
ühtlasi ka tänuavalduseks Esimees palus Helgi Kramerit oma
oiua Siberis vaevlenud ja manalasse 87-a, isale rinda asetada valge nelgi-varisenud
ema auks:
pidi juhatama suvisel ooperipidus-tuselVerdi
ooperit ,,Aidat".
Esialgsete kavade järgi pidi ta
olema külaliseks ka Helsingi pi­dustustel,
kus ta pidi juhatama Hel­singi
linnaorkestri kontserti 1. sep-tembriL
Selle pidustuse korralda-kõige
.laiemas amplituudis nii meie ei ole saanud dirigendilt kutse
rahvuspoliitilisel ja rahvuskultuuri- äraütlemist.
lisel alal, mis üldiselt on tuntud ja „Aida" uueks dirigendiks on oo-tunnustust
leidnud. peripidustuste juhatus kinnitanud
EUS-i vilistlane Arthur Puksov, g^j^g^ yijj^j^atjg^ijgjj. Bonnis elu^^^
olles ilma perekondlike pärijateta, on ^^^^ dirigendi Martin Turkovsky.
kogu oma varanduse lesteerinud ees- r^^^^ tuntakse Kesk-Euroopas ja
pool nimetatud fondile põhikapita- ameerika Ühendriikides
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ5
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiii?^nii?iHnie^i!iGiin;3i!i!iiinni^KHi?iiiin
Emakene, hellakene, laulis laule
kaunemaid.
Laulis rõõmust ja. laulis õnnest.
Laulis- lootusist ilusaist,
Emakene, hellakene, ei nüüd enam
laulda saa!
Mure murdis, valu võtlis ja lastest
kaugel,
Sõmer kattis minu ema. valust
pisar laugel.
õie..vabandades põhimõttel, parnm
hilja kui mitte kunagi, kuna lema
Vabariigi aastapäeval polnud tead­lik,
et jaan Täht oli 171 Polgu ridades
üks neist demonstrantidest Petro-gradis,
kes Kerenski ajal nõudsid
Eestile vabadust, jaan Täht vastas,
nimetades et kui asutati Eesli kahur­vägi
astus ta 1000-meh'elisse Eesti
Polku.
Teadete osas palus esimees toeta­da
allkirjadega ja rahaliselt Kanada
Emakene, hellakene, ei ma suuda Eestlaste Rahvuslikku Aktsiooniko-va
paistva Verdi ooperite ina.
9 9 Side'' tänuvääme
D r,'v. z, M ü hleni töö pea 1 k irj aks bp
..Reval vom sechzehnten bis zum
liks, mille tulud on määratud majan-duslikukctoetuseks
meie maa kau­gema
mineviku uurimisele. Selle
fondrpõhimääruste kohaselt tulevad
sooviavaldused ja ettepanekud au­hinna
saamiseks resp. andmiseks esi­tada
iga aasta hiljemalt 3. oktoobriks
aadressil: ProLDr. Hain Rebas, His-torisches
Seminar, Olshausenstrasse
40-60, Universität Kiel, 2300 Kiel 1, : Kirjanik Raimond Kolk'i toimetu-
BRD West Germany. Fondiga seotud sel Rootsis ilmuvEestilöölisliikumi-muudes
küsimustes annab informat­siooni
prof.dr. Karl Aun, 46 Rose
Avenue, Toronto, Ontario M4X1N9,
„MEiE ELU" asutas Eesti ühiskond
|i seisab eesti ijhiskonna teenistuv
ses.
unustada,
Sinu laule, sinu hellust, sinu suurt
ja siirast armastust! .
Emakene, hellakene . . ;
miteed.
DEMONSTRATSIOON TULEMAS
St. Catharinesi Eesti Seltsi,,välis­minister"
Henn Hänilane ütles, et 14.
Canäda.
ELMAR ANDERSON
se.ja no irsoo ajakiri „Side" avaldas
oma 130-ndas numbris (nr. 4, dets.
1985, 31. aastak., lk, 4-6] alguse Ju-lius
Oengo-Oro pikemast jutustusest 2. 23 aakrit ilusas looduses Orange-
.,Üle Atlandi" märkusega, et kui lu- ville lähedal. Sobib luksuslikuks ko-
1. 100 aakrit looduslikult kaunilt
rulluvat maad koos 9-toališe talu­majaga
Rosseau jõe kaldal Hunt.s-ville
lähedal.
juunil toimub St, (^alharinesis balti
Ei suudaks uskuda, et surmvaik- rahvaste kontsert-jumalateenistus
ses saalis olnuks kedagi, kes poleks kohalikus rooma katoliku kirikus, 65 •
samuti mõelnud oma emale, kes church St, kell 11:00.. Eestlaste poolt
kommunistide poolt okupeeritud ko- p^ab palvuse ja kõne õpetaja Tõnis
dumaale maha jäi, voi kelle ema 13. .Nõmmik. Selle järele, on' eestlaste,
juuni ööl 1940 jõhkralt veoautole tõu- lätlaste ja leedulaste demonstratsi-gati.
või kelle ema raskelt haigevoo- oon loosungitega linnavalitsuse ees
dis lamab, küüditamise ja praegu käimasoleva
Toronto Kolmainu Koguduse lau- . . H O L O C A U S T l " puhul Balti riiki-luansambel
Vaiki Meltsi juhatusel des,
esitas neli laulu: ,,Emadele", T..'Vet- Auto parkimine c^n vaba . 65
tiku ,,Suveöö", E.. Võrgu ,,Lauliku Church St. „Permanent" panga.taga.
kodu" ja Brahmsi,,Hällilaul". Kla-gejail
jätkub huvi, siis jäjkatakse ju­tustuse
avaldamist. .
Eestis 192Ö-30-ndail aastail loo­tustandvana
tuttavaks saanud ja eriti
lastekirjanikuna esinenud Vasalem-dukrundiks
või näit.- mini-hobuse-kasvatuseks.
3. VÕIMALUS HAMBAARSTILE VÕI
ARSTILE. Ruumikas bungalow Scar;-
borough Town Centeri laheduses.
veril saatis meie koguduse organist
Gerzinus Hoekstra (hollandlane).
Laulud võeti vastu tormilise aplau­siga
ja paluti lisapala: ,,Sarvehääl"
— rahvalaul. Tänutäheks anti kõigile
punane nelgiõis.
ma kooliõpetaja']. Oro(]uliusOe-ngo) Osa on praegu kasutamisel hambä-
VLP
Pärast ligi 3-kuulist kunstiliselt
tagajärjekat ja rohkete külastajate­ga
näitust aastavahetusel Passaic
{N.J,) maakonna kultuurihoones,
mis kunstnik Ed. Rügale toi tunnus­tavat
väljapaistvust ameerika
pressi artiklite ja TV kordussaade-te
kaudu, on meie vanameistri edu
ameerika publiku hulgas jätkunud.
Võimalik, et selle teetasandajaks
oligi^ta enese silmapaistvat.b võimete
kõrval, eespool mainitud üle 80-mne
tööga näituse ameeriklasist korral­dajale
vaimustus neile ,..avastatud"
eesti kunstniku meisterlikust tase-mest„
koos ta isikupärasusega stiilis,
— nii et E. Rügale hakkas sadama
arvukalt esinemise pakkumisi. Kui-,
tuurihoones toimunud näituse lõppe­des
ütles seda korraldanud kolledzi
esindaja, kunstinäituste kuraatqr
MichelleRubel.,MeieElu" esindaja­le;
et ..kunstnik E. Rüga näitus oli
•- meil maakondlikus kultuurihoones
viie viimase aasta parim.iMeie oleme
nõus omapoolselt n.ü. vastutasuna
. andma vahendavat kaasabi tema kui
lähikonnas eluneva ja kõrge taseme­ga
kunstniku tööde esitamiseks ka
mujal",; . : : • i
Mitmetele pakkumistele oli Rü­ga
sunnitud juba ajaliselt ütlema ära.
lihe vahelehüppegä FairLawn'i lin­nas,
kus ta kuulus tulemuselt kolme
auhinnaga premeeritud j paremate
triosse, saabus äsja talle ulis meeldiv
üllatus, Suurkaubamajade keskuses
Bergen Mallis, Paramuses, N.].,kut-sutLE.
Rüga maikuu keskel erinema
• 2-päevasel Bergeni maakonna tradit­sioonilisel
kunstinäitusel, 1 mis oli
ühtlasi vahevõistluseks suvel järgne-,
vale osariigi esinduslikule kunstinäi­tusele.
Seal olid sajad tööd väljas,
kusjuures ligi miljoni elanikugamaa-konnast
öli esinemas suUr arv kutse-lis-
ija tunnustatud amatöörkunstnik-ke,
igaüks lubatult ainult mõne töö­ga.,
Rüga, kes on muide kogu aeg
esinenud eesti eksiilkunstnikuna,
rõhutades seeläbi igal võimalikul ju­hul
Eesti poliitilist probleemi, esines
seal kolme tööga. Auhindajasse ko­misjoni
kuulusid Nev^ Jersey osariigi
ja Bergeni maakonna kujutavkunsti
ala ametlikud esindajad-kriitikud
.ning grupp teisi. Üllatava tulemuse­na
tunnustati näitusel esitatud mit­mesaja
valiktöö hulgast võitjaks Ed.
Rüga õlimaal ,,Suvi".
Nagu temalt eneselt kuuleme, tu-öli
meie ainulaadseima stiiliharras-tusega
kirjanik-luuletaja, kellest pä­rast
tema 25. jUuHl 1941 vallamaja
juures puna-armee veoautole laadi­mist
kaovad kõik jäljed, kuid kelle
loominpt samuti nagu Tartus mõr­vatud
[üriParijõe ja surnuks näljuta­tud
K . A . Hindrey oma ilma häbene­miseta
"kasutatakse tänases Eestis.
,,Side" kavatsus teha J. Oro pea­teos
,,Üle Atlandi - Jutustus kuu-,
narist, kaheksast mehest ja väikesest
poisist" tänasele lugejale vabas
maailmas kättesaadavaks, on tervi­tav
ja sedstuv lisasoovitusega, et see
hiljem äratrükina,,Sidest" ilmuks ka
omaette' väikeväljaandena. J. Oro -
kõnealune teos on kirjutatud meil ai-arsti
kabinetina ja teine osa on üüri­tud.
Üürnik hoolitseb krundi eest ja
.maksab kuus' $280.00 iJüri. Uus
omanik võib soovi korral rnaja tervi­kuna
omandada.
Lähemaks informatsiooniks helistada:
Bonitsi Tint
ALFRED STIBCUTS REAL ESTÄTE
1851 LawrenceAve. E., Scarborough,
, Ont. M1R 2Y3 :
Tööl 75.2-1770 © Kodus 755-91 73
Lõpuks M i i l i Borgstrom esitas jõu­liselt
,,Ühe noore eesti vanaema rah­vusliku
USUTUNNISTUSK, nii mei­le
vanadele kui ka noortele".
Üllatuseks oli see, etneidmõlteic
on talletanud St. f^atharinesi Kesti
Seltsi liige Saima Varangu'
Sisukas aktus lõppes Eesti Vaba
Siis asus kõnepulti noor ja sihva- riigi hümniga. A.
kas eesti naine ning ema, dr. Anne • — —
Kõresaar-Altosaar Torontost, kes
oma ja sisukas kõnes kokkuvõttes
ütles:
,,Täna on päev, mil austame emade
osatähtsust meie kõikide lelus, isegi
siis kui ema on siit maailmast lahku­nud,
ikkagi mälestused temast jää­vad,
niikaua kui meie elame! On ka
neid, kelle emad ja isegi vanaemad
on veel elujõulistena meie keskel.
Nädalakroonika
(Algus esiküljel)
korra kohaselt nende avalduste läbi­töötamine
võtab aega üle 10 aasta.
Valitsus kavatseb küsimuse lahenda­da
kiirendatud korras. Immigratsi-ooniminister
Walter McLean kinni­tab,
et viililsus ei taha kedagi saiila
Meie elud on nende poolt rikastatud tagasi maale, kus teda võidaksn sur-ning
kasutame tänast päeva, et öelda ma mõista.
leb tal esikohale tulejana minna selle nula-adses rütmilises proosas ja Alek-tööga
üle-osariigilisele esindusnäitu- sis K i v i ..Seitsme venna" pooli tuge­vasti
mõjustatud, dialoogstiilis. Meie
kirjanikest on harrastanud sellist
proosa-dialoögi katEeliseh mõnel
korral senini Arvo Mägi, kuid mitte
rütmiliselt.
sele N.J. pealinnas Trentonis, mis
korraldatakse juuli kuus. Seairepre-senteeruvad
osariigi 21-he. maakon­na
kunstinäituste võitjad. Esikohale
tulek Bergeni maakonnas tõi Ed. Rü­ga
ka uuesti ameerika pressiveergu-dele.
Milide, valiepeal esines ta ka
ühel eestlaste omal kunstinäitusel
mais, mille äsja korraldas eesti aka­deemiliste
kunstnike korporatsioon
New Yorgi Eesti .Majas tosina kunst­niku
esinemisega. Rüga esines seal
kahe abstraktse loominguga.
Teadaanne .
Teise maailmasõja-aegsete Eesti
väeosade raamatu,. „Eesti vabadus­võitlejad
Teises maailmasõjas", i l ­mumine
on viibinud Kanada valit­suselt
toetuse saamise ootusel.
.Sooviavaldus selleks anti sisse ju­ba
1985.a., kuid otsus toetuse kinni­tamiseks
sai teatavaks alles käes­oleva
aprilli lõpul.
Toetus on antud pensioniealiste
seda, mida tihti mõtleme aga ei väl­jenda
alati sõnades! Emadepäeva pi­damine
on tunnustus tööle, mis kes­tab
365 päeva aastas.ilma mingi puh­kepäevata.
Ma ise olen väljaspool
Eestit sündinud, aga et ma räägin
eestikeelt, on suurel määral tänu mi­nu
emale, kes lugematuid õhtuid vee­ris
minuga koos aabitsast sõnu köö­gilaua
ääres. Eesti emad pidid tublid
'olema siin võõral maal, kus tihti .
öeldi: „Teie immigrandi, elate nüüd
Kanadas, peate oma lapsega inglise
keelt rääkima!" '
Algaastail polnud- mingisuguseid
mitmekultuurilisi ministeeriume.
QaupäevSti suletud
juuni, juuli ja augusti kuudel
programmina grupi tegevuseks. Sel­leks
on ka loodud vastav kümneliik- muid soodustusi ja eesti koole. Nüüd
mehne toimkond, kes vaatab läbi^ juba vanaemadeks saanuina nende
käsikirja, teeb vastavad parandused, lapsed õpetavad, oma lastele eesti
älestyst©©sr TUNDWiÄTA TULE¥iKKU
Saadaval|atoõllmisod: Eosti Kirjastus Kanadas,
M . . ^ o n n « . Ont.>«4K 2R6, Canada
Hind $20.00 pluss postikulu
i'i'i«i!iiBTivi».i'|i^i!Hii-i^f!H.i. n>Miiji» j . i i , n i i i u l i i i . n i i ' i | n I n | i n i i " n n j « ' i i m r i i m T r a i i i m
isab juurde veel olemasolevat mater­jali
ning olles tegev ka majandusli­kus
asjaajamises, raamatu müügi ja
väljasaatmise tegevuses.
Arvestades Kanada valitsuse.toe­tuse
suurust, millele lisandub Eesti
dateha kättesaadavaks kõigile rah­vuskaaslastele.
Raamat ilmub käesoleval aasta
ning saadetakse eeltellijatele kohe-
VANCOUVER - Briti-GolumlbJa
populaarne peamii^ister Bill Ben-nett
teatas parlamendis, et astub
tagasi omalt kohalt ja laseb kuulu­tada
välja partei liidrivalimised. Ta
on arvamisel, et ükski partei liider
ei tohi jääda partei juhiks pikka
aega. Ta kulub ära ja muutub eba­populaarseks.
Tema isa W.A.C. tegi
selle vea.
TORONTO. Ontario arstid.ka­vatsevad
korraldada sel nädalal ka­hepäevase
streigi, protestijks valitsu­se
kavatsuse vastu lõpetada arstide
õigus võttapatsientidelt kõrgemat ta­su
(extra billing). Vaatamata arstide-vastuseisule.
Ontario valitsus on val­mis
lõpetama selle vastava seaduse­ga
juba lähemal ajal.
TORONTO - 60 miUekasütaotle-yat
organisatsiooni Torontos saa-keelt.
A u nendele! Kuigi meie elu on
palju muutunud lapsepõlvest saadik,
siiski teatud asjad on muutumatud:
s.o. lapse ja ema vaheline armastus!
„Moodne ema" peab ikka oma laste- sel aastarkeskmiselt kuni 10%
le andma hellust, õpetust, ergutust ja vähemat toetust linna ja provintsi
Sihtkapitali .Kanadas panus, saab kiitust. Lapse enesekindlust saab valitsusilt suvetöö organiseerimi-teose
hinda tublisti vähendada ja se- aluse ema süles ja täiskasvanuina g^i^g õpilasile ja nende laste suve-jääbsidepunktiks
ikkagi emakodu. hagreisse saatmiseks, kel pole või-
Arvan, et emad peaksid oma sõna maiust sinna minna vanemate või
rohkem maksma panema nn. ,,Wo- hooldajate kulul.^Noortele võima-men's
Liberation'i" liikumises ja luste soetamiseks suvetöö leidmi­selt
kätte, arvestatuna müügihinna kindlustama, et naiste edusammud sel ja laste suvelaagreisse saatmi-valisga.
pole mitte tehtud meie laste kulul, seks saab Ontario provints S34mil-
A. | U R S Paljud vaidleksid mulle vastu, öeldes jonit ja Toronto linn §7,9 miljoüit.
,1 I I
1 ^ ' '•'•fff' V"'^^i*«."
il-.
•mm