1980-01-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•m
eie Elu"".nr*'-4 (lä.62), NELJAPÄEVAL, 24.
„Meie Elu" nr. 4 (1562) 1980
litajasaadikuks
Austraalias
IEY — Möödunud aasta lõpul
iale Nõukogude Liidu saadi-
Istraaliasse määratud Nikolai
tvich Sudarikov, kes oli oma-
KVD juhi kindral Ivan Serovi
pii aastail, 'kui baltlasi massi-
[üditati. Tema tõus algas just
Itäil (majori kraad NKVD-s
[ea. 1943), kui oli meie kaas-
: brutaalselt deporteerida
ja hävitanud. Hiljem oli ta
Ingus (1944. a.) Krimmi tatar-
^lmõkkide ja teiste rahvus-ning
ka Volga sakslaste lik-.
iisel. ' • • ,
viimane "ametikoht enne siia-
Joli Vene välisministeeriumis
|asia, eriti India ja Pakistani
Moskva poliitika määrajana
tajana.
|äegu peetakse teda kõrgele
vaatamata olevat tihedas
|s nüüdse salalüureteenistuse
— THURSDÄY,
r - . . J . . . I I J i i g g a i " l ! " ' r l " iilini Hiwmimnii
|l!lllll|!IIIIIIIJill!ll!!lSI!lllllllltli31lli!!llltllllll!93
EAK:
IGI
•ima olümpiamänge,
lõttes, vaid poliitika",
nzbiirg. Mängude ees-rahuiikku
maailma,
lülilisest diskriminee-luleks.
keelustada ja iga
juslik kokkulepe peaks
Nõukogude valitsuse
Ioonidest sisepoliitikas,
[kogude Liidu valitsus ei
järelandmisi sisepolii-
|s loobutagu kaubandu-
;ga. Kaotajaks pooleks
>gude Liit.
I E : R Ü N N A K > \
Nõukogude Liidu järg-nak?
Minu arvates, mitras.
Mul ei ole aga vähe-tihtlust,
et agressiivne
toimub Lähis-Idas, Aaf-.
[mujal. Nende poliitika
agressiivne ja jätkub
kuni seda peatatakse,
(kommunistid) seleta-durahvale
Venemaal:
»te meist aru saama,
rünnata Valget Maja,
ennast",
rg on Solzheni t soni la-
[tööline, juba enne selle
uist Venemaalt, aastal
1 jem Ginzburg töötas
ia teise Nobeli-auhinna-tsidendi
Andrei Sahha-
:s.:Ta haldas Solzheni t-li
Venemaal, millised
I laekusid. Solzhenitsõni
läbimüügist Vene
laagrite teemal, et; aida-iduslikult
poliitvange,
[inzburg oli aktiivne te-ijskva
grupi juures, mis
lelsingi kokkuleppe, nn.
[rakendamisest inimõi-
|s Venemaal,
iude Liidu valitsus» vas-rizburgi
seisukohale, on
faselt agressiivne. Ai-ieel
ta püüab säilitada
: usaldust rahva keskel,
teel ta püüab pidurdajat
rahvuslikku lii kullast
kuid paratamatut
vabaduse ja iseseisvu-
>nis.
MÜÜNUD;
«ÖÖRI
purgi jutule ja veenva-ikohtadele
on reageerige
ajakirjanik omapool-
•entaariga: „Ginzburgi
Kogemused näitavad il-fält
ideed, millist möö-ient
Carter Afganistani
te taustal, et neil aastail
•ilm, tegeledes Nõuko-iuga,
on lähtunud nõr-
•söovunelmate seisuko-on
toimunud, kui tärmini
parafraasi — ole
rad Nõukogude Liidule
lllega võivad nad meid
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII1IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH9
BAD!
latekulu.
ahtuse
kt., M4K 2R6
!: .'.J
• i. • •;
(Algus esiküljel)
du vahelisi spordivõistlusi tuleb ärajätmisele.
EI OLE ÕIGUST
Moskva olümpiaadi pooldajad toovad
ette, et ei USA valitsusel ega Kanada
valitsusel ei ole õigust olümpiaadi
muuta, sest olümpiakomiteed
on iseseisvad ja valitsustest sõltumatud
organisatsioonid. Kuid valitsus
saab keelduda viisasid andmast
Moskva minekuks. 7
President J. Carteri' seisukoht fcn
selge, et kui N. Liit trambib jalgade
alla teise rahva õigusi ja okupeerib
selle maa, siis teised riigid ei saa N.
Liiduga teha äri, nagu poleks midagi
juhtunud. J. Carteri taga on 80% Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni liikmetest
ja küsitlus näitab, et suur
enamik ÜSA rahvast on presidendi
poolt. Egiptus lubas toetada ja Sau- -
di-Araabiä.oli varem juba oma boikoteerimise
otsuse teinud teatavaks.
Vahepeal on pinevus Afganistanis
tõusnud. N. Liidu üksused mõrvavad
jooksval lindil afganistanlasi, kes ei
ole nõus võtma vastu Moskva kommunismi.
Puna-Hiina^^^^^^ et ta;
asub Pakistani poolele, kui N. Liit
ründab Pakistani. Hiina teatas ka, et
toetab Afganistani vabadusvõitlejaid
relvade ja instruktoritega. Iraani
väed saadeti Afganistani piiridele.
Kuid USA Teherani Isaatkonnas pole
olukord muutunud.
(Algus ^siküljel
ga mobiliseeris Iraan oma vägesid,
mis asusid lahinguklorras Afganistani
piiridele. (Ka Pakistan on - mobiliseerinud
oma sõjaväge, mis asus Afganistani
piiridele. Pakistani armeed
relvastavad ja juhivad Afganistani
vabadusvõitlejaid hiina instruktorid.
© Vastuluure andmetel on oodata, et
L. Brezhnevi lahkumisel tulevad
Kremlis võimule palju agressiivsemad
juhid, sest Afganistani invasioon
olevat tehtud vastu L. Brezhnevi
tahtmist. Ta olevat poliitbüroos selle
otsuse tegemisel jäänud vähemusse*
Teised vaatlejad märgivad, et sellist
asja Moskvas ei saa juhtuda,
<D- Jugoslaavia president J. Tito vasak
jalg amputeeriti, et päästa ta elu.
Operatsioon õnnestus ja j . Tito tervis
oli ..parem. Jugoslaavia sõjaväeosad
Saadeti Ungari ja Rumeenia piirile
valvele-. .,
© USA taotleb Aasias Moskva vastase
liidu moodustamist, et peatada N.
Liidu sõjalist ekspansiooni. Olukorra
tundjad leiavad, et N. Liidu suurte
rünnaküksuste viimine Afganistani,
ainult 350 miili Iraani suurtest õlial-likatest,
strateegilisest tähtsast Hor-muzi
merekitsusest Pärsia lahes, mille
läbivad kõik Pärsia lahe piirkonna
õlilaevad, ohustab USA-le ja tema Eu«
roopa liitlastele elulise tähtsusega
Lähis-Ida õli. Aasia ja Lähis-Ida riikide
liidu moodustamise ettepaneku
publitseeris Valge IMaja julgeoleku-iröuniku
Z. Brzezinski jutuajamise
järele ,yWall Street Journal". Eriti
soovitakse uude l^itu liita Iraaki ja
Liibüat, mõlematel on tihedad side-
• med USA-ga.;
© Jugoslaavias on meeleolud väga
ärevad, sest president Josip Titol on
tekkinud tromboos vasakus - jalas,
mille opereerimine ebaõnnestus. Juba
ammu ennustati, et J. Tito surma
korral tekkivad Jugoslaavias suured
sisemised raskused, sest see on riikide
liit, kus mitmed suured rahvad on
allasurutud olukorras. Eriti kroaadid
nõuavad iseseisvust; N. Liit on aga
kohe välmis ründama Jugoslaaviat,
et kõrvaldada praegust iseseisval
kursil olevat kommunistlikku korda
ja viia Jugoslaaviat Moskva kursile.
USA välissekretäri .üks abisid, M. Ni-metz
külastas Jugoslaaviat ja USA
taotleb Jugoslaavia liitmist NATO
kaitsepakti mõnesugusel kujul.
Seg dr. R. Toi.
Foto 0. Haamer
„Estona" Segakoori kontsert toi?
mus Konservatooriumi kontsertsaalis
pühapäeval, 20. jaanuaril Eesti
Kontserbüroo kontsertšarjana. Konservatoorium
kontsertsaal 27$ istekohaga
suutis mahutada ainult eelmüügil
pääsmeid muretsenud kuulajaid.
Asetades lisatoole seinaäärde ja igale
vabale põrändalapile, võimaldas
paljudele siiski pääsme. Ka esinejatest
kasutamata lavapõrandale tuli
asetada mõned toolid kuulajatele.
Segakoor dr. R. Toi juhatusel algas
Mart Saar'e; „Leelo'ga" luues kohe
kontakti kuulajaskonnaga. Järgnesid
Tüudor Vettik'u „Noktürn" ja
Rudolf Tobias'e „Varas". Viimane
saades eriti tugeva aplausi, sest koor
oli juba lahti saanud väiksest närvi-likkusest,
mis tundus esimeste laulude
juures. Lemba Veevo „ÕhtuM esitamisel
üllatas lauakese ja sulepeaga
saavutatud kõlaefekt imiteerides
rähni noka lööke (tok. toktok-tok).
Roman Toi „Luule eksiilis" oli jati-matamapanev.
Kahtlemata asetab helitöö
suuri nõudeid nii koorile kui
koorijuhile. B. Alveri allegoorilistele
sõnadele: ,,Küi rahvas harjund jooma
halbu viinu..." rajatud muusikas
näitab helilooja et ka lärmist ja
kakofooniast organiseerub muusika.
Tormiline aplaus andis teenitud tim-nust|
use nii heliloojale, koorijuhile ja
koorile.
Rosemare Lindau, Hillar Liitoja
. klaverisaatel esitas „Ära viies" — K.
Raid ja Reet, Rosemarie ning Ellen
Lindaud, Peeter Kopvillem'i kitarri
saatel, esitasid kolm pala ja mitte
lõppeda tahtva aplausi vaigistamiseks
veel lisapalana „&anneldaja".
Kava teises osas esitas naiskoor R.
Toi juhatusel Villem Reinianl „Ke-vadlaul'u"
ja Veljo Tormis'e „Etüü-did
helilaadides (kevad, udu ja külm)
said kuulajaskonnalt sooja vastuvõtu.
Lembit Avessöni „Järv" ja R. Rit-singi
„Häliilaul" esitatud Kammerkoori
poolt R. Toi juhatusel said teenitult
kestva aplausi ning esimest tuli
korrata.
Kaks kandlelugu kahel kandlel
pakkusid Ilo Maimets ja Hanno
Bohl. Kuulajaskonna tungival nõudel
tuli ka >lKplme; Sammu Polka" korra-ta.';
: : : '
Kava lõpuks* asus lavale jälle segakoor,
esitades R. Toi juhatusel „Oh
mina väike mehekene" —- K. Raid,
„Kuri perenaine" — rahvalaul, sdn.
K. Raid ja „Lõpulugu" — V. Lipand.
Klaveril saatis Hillar Liitoja.
Koorijuhile, dr. R. Toile, solistidele
klaverisaatjale ja esinejatele annetati
lilli ning kontsert lõppes Mart Saare
„Leelo" kordamise ja lõputu käte-plaksutamisega.
„Estonia" Segakoori ellukutsumise
vajaduse üle on lahkuminevaid arvamusi,
kuid kahtlemata on kooril õnnestunud
ühendada generatsioone ja
näidata, et noored ja vanad saavad
laulda koos. Kontserdi ettevalmistamiseks
kulutatud aeg (10 proovi) oli
pisut lühike, kuid seda enam paistab
silma koorijuhi võime saavutada minimaalse
ajaga maksimaalseid tulemusi.
Et tehtud tööd veel rohkem
ära saaks kasutada, võiks terve kontserdi
helilindistada või heliplaadista-da.
•
Prof. Ilmar Tammelo
Salzburgi ülikooli õigusfilosoofia
ja loogika professor Ilmar Tammelo
on saanud läänesaksa Sigeni ülikoolilt
Mordrhein-Westphalen'is erakordse
tunnustuse teadlasena — talle on
annetatud ülikooli kuldmedal erakorraliste
teaduslike teenete-eest.
Varem on Sigeni kuldmedalit saanud
väid kolm isikut, nende seas läänesaksa
„maj andusime" isa, professor,
ja liidukantsler Ludwig Erhard.
Prof. Tammelo valiti mõni aeg tagasi
ka Soome Akadeemia välisliikmeks.
rätsep õmbleb
kvaliteet materjalid
7 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
". Td. 416/769-9535^^:^V;
Rudi H. Schneider
(Hia»<>aM>«»o«B»<><ii>o4iaM><in><>sa»o<xzM>GD<>4n^^
,,Estonia" Segakoori kontserdil esinesid õed Lindaud.
semarie, Ellen ja Reet. Kitarriga Peeter Kopvillem. .
:•^^v^••';C=•'•;^''•';.••:'•; . ' „ / ' • " ' Foto — O.
Ro-
Haamer
EI
MINGIT:
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
K0SM>Ce»<>«»<>«»O«XMMB»OffiZHMED««!B<MCIB»OI»Offi>«aiM
[ÄNC!
•:;HELSINGr;XM.- E . ) — Siinses
Ringhäälingus esitati Veikko Neuvo-neni
raadiosaade „Looduse hääli
Eestist", mille eesti soost koostajaks
osutus raadiotoimetajanbioloog Fred
Jussi. Ta on möödunud nelja aasta
jooksul rohkesti Eestis reisinud, lindistades
erinevaid looduse hääli külades
linnades, metsades ja mujal. \
Ka Soome uurijatel oli võimalik
osa võtta paarist sellisest „Jüssi-rei-
Jugoslaavia president Tito
® Raamat „Kolmaš Maailmasõda"
on praegu väga otsitud. Selles kirjeldatakse,
aeda kuidas N. Liit süstemaatiliselt
valmistub kolmandaks
maailmasõjaks ja kasutas selleks
1972 aastal president1 R. Nixoni poolt
sõlmitud detentet ja SALTvI kokkulepet.
Märgitakse, et see raamat leidub
praegu president J. Carteri kirjutuslaual
piibli kõrval aukohal.
v © Majandusminister J. Crosbie, kelle
eelarve põhjustas J. Clafki valitsuse
langemise, kus eriti õli hind ja eriline
maks pii opositsioonile vastuvõtmata,
pidas kõne, kus ta ennustas, et
OPECi hiljutine õlihinna1 tõstmine
põhjustab spnini kindlaksmääratud
, õlihinna tõstmist veelgi kõrgemale.
Peaminister. J. Clark, olles Niagaras
kõnereisil,, märkis, et J. Crosbie seisukoht
ei ole konservatiivide partei
seisukoht ja väljakuulutatud õlihinna
tõstmise plaanis ei võeta ette
muudatusi. .
sist" möödunud mais. See suundus
Matsalu lahele, löoduskaitseterritooriumile.
Matsalu on tuntuks saanud
sel^e pärast, et seal peatuvad paljud
rändlinnud.
Suvine hommik ' Hiiumaal jättis
kuulajatele toreda mulje koos kaluri-paatide
vurina, kajakate häälitsemise
j a lainete laksumisega.
Teisel maastikupildil külastati .'Vii-sandi
saart/kus lehmad ammusid
ning karjakellad kõlkasid. Sellised
hääled on juba haruldased ka Eestis.
Selgus, et Eesti rahvuslinnuks on
suitsupääsuke ja nii kuuldi ka päasü-keste
rõõmsat sidistüst.
Kirju põõsaslind (kirjokerttu) on
veel tavaline Eestis, Soomes aga mitte.
Kavas esitatigi selle laulu. Öeldi,
kuidas aeg on omad erinevused loonud
Eesti ja Soome vahele. Varem
heinatikutaja (heinäkurppa) olnud
igapäevane lind ka Soomes, aga parast
1949. a. 'pole seda siin nähtud.
Ka Eestis- muutub see lind üha ha-,
ruldasemaki ja ainult ühe heinatikutaja
oli Fred Jussi leidnud ühel sool
käesoleval aastal. Seal linnu hääl
0MT0 EESTI
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL
ühenduses on jõud
.13.5% aastas
kinnised 3 a,.... 13%
lahtised/ 14.1% :
Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse puhul
kindlustatud $10,000 ulatuses vastavalt kindlustustingimustele.
ybefgäyses U U E L E ARVEPIDAMISE SÜSTEEMILE
Toronto lesti Ühispanga
ed lahtldekü ö|ad (esmasp. ja neljop.)
jaanuarist 1980 muudetud järgmisel*
fANK AVATAKSE kell S:30 (Isenine kell 6:00)
SULETAKSE hell 8:00 5 senine kell 8:30)
JUHATU!
Aust raalia kiri
YDNEY UMB
Kaks päeva kestnud vihm lõpetas
viimaks Sydneyt ümbritsenud võsa-tule
ohud. Põhja-Sydneys hävitas neli
päeva kestnud tuli SS^ ruutkilomeetri
mitmes eeslinnas. Ainult imekombel
suudeti piir panna ja inimohvrid vältida.
Suurem oht arenes n.n. Austraalia
Alpides — Sinimägedes Mt.Wilso-ni
IV|t. Tomah linnakeste ümber sügavates
orgudes ja järsakutel, mis on
kujunenud eriti jõuka rahva elamls-aladeks
moodsate majadega. Sealt
läbimurd lõunapoole oleks ähvardanud
ka eestlaste asukohti Thirlmeres
ja selle lähikonnas, nagu 1968. Kuid
13 km tulefront peatus tuule muutumisel,
kuigi järgnesid ülikuumad
päevad üle WC.
Kogu Austraalia oli praegu kanna-tamas
põua all mida ei mäletata rohkem
kui inimpõlve kestel. Nii, et
1980 uus aasta ime — taevad avanesid
viimaks — oli ajalehtede esikul"
Thirlmeres kahafarmerina tegutsenud
endise ratsaväelase Benno Rist-alu
põrm tuhastati Leppingtoni !kre-rnätöoriumis
rohke RSL ja E.V.Ü.
liikmeskonna .juuresolekul. . E.V.Ü.
poolt lausus järelhüüde W. Härmits.
RSL poolt esimees R. Kalamäe ja
Thirlmere Puhkekodu poolt L. Rampe.
Ristalu osaks oli Tartu võitluste
algamisel 9. juulil, 1941 eriline kiire
tegutsemine. Pärast pagemist Tartu
lähedale metsa koos major F. Kurgiga,
kellest kujunes Tartu võitluste
juht kahe nädala kestel, anti talle
ülesanne teostada luuret Ropka lähikonnas.
Nii juhtuski ta sinna, kui koolipoisid
tegid rünnaku Ropka käsirelvade
laole.
Paar miilitsat lasksid selle peale
jalga, kuid enne süüdates piki kartuli
vagu puistatud püssirohu judamiku
mis oleks õhkinud kogu lao. Benno
oli siis. kiirelt püssirohu laiali kraa°
pinud, vältides õhkimise.
Austraalia keskvalitsus Canberras
on praegu kaalutlemas terve rea N.L.
eelisõiguste piiramist või kaotamist,
s.o. mida Moskva valitsus kasutab
Austraalias, -kuid mida ei lubata
kommunismi võimu allolevates maades.
Nii on küsimuse all N. L diplomaatide
seni vabalt ringi sõitmise
piiramine. Igasuguse kultuurilise tegevuse
tähe all, nagu punaarmee
koori esinemised, Moskva tsirkus,
turnijad ja estraadi 'kamaaroski kargajad
ja balalaika trummeldajad,
ning isegi Moskva olümpiaadist osavõtt
seatud küsimärgi alla. Rohkem
majandusliku iseloomuga on nisu-müügi
piiramine, s.o. ei asendata ka
seda osa mida USA keeldub müümast.
Edasi kalastamise piiramine
Austraalia vetes,' ning vene turismi
laevade tulek — seni neli laeva kuni
4000 turistiga kuus. Samuti teadusliku
koostöö vahendamine. Kõik on
seoses N. L. vägede liikumisega Afganistani,
kus juba varem olid. kommunistlikud
valitsused. y~-\i'->-**i
L. Urbanchich, keda süüdistatakse
sõjasüüdlüses Sloveenias n.n. Valge-kaardi
tegevusest osavõtmisega ja
kes olles Liberaal-partei Etnilise
nõukogu president, väitis, et punaarmee
on lihunikud, on edasi uurimise
all. Novembris NSW Liberaalpaftei
nõukogu otsuse põhjal saadeti Etniline
nõukogu laiali.'Nähtavasti oli see
otsus siiski liiga kiire, sest ajaloo
areng on mujal ette rutanud ja ajalehed
nimetavad juba ise punaarmee
tegevust veriste nimede abil'.
Estonia orkestri
distati Eesti Raadio arhiivosakonnä.
poolt.
Kolm aastat oli Jüssf haisukonna
häält otsinud ning juhuslikult Pärnus
seda kuulnud. Haisukönn ei saa hüpata
oma lühikeste jalgade tõttu,
vaid kõnnib või jookseb. Konn on
haruldane ja nn. „punäsesse raamatusse"
kirjutatud. Selles leidub mets-,
loomade nimed, kes on kadumise
ohus.
Kuulati ka kassikaku, vareste, pu-navarblase
ja kuldnökkade hääli.
Lõpuks selgus, et Eestis tegutseb
viljakalt looduskaitseorganisatsioon
ja kogu maal tuntakse suurt huvi
looduse vastu. Saade lõppes sõnadega,,]
ind ei riigipiire tunne ja inimest
peaks lähendama-maale, et ta sellest
planeedist aru saaks" ja lauluga „Mu
isamaa on minu arm'-.
SSO|fä
aegset mehemeelt!
NEW YORK (ME.) - Eesti vabaduse
eest langenud kangelaste mälestamine
Lexington Ave. kirikus toimus
Kolmekuningapühal, 6. jaanuaril.
Kõrge põlismetsa piirkonnast
toodud jõulukuuse lähedusse kanti
Lõng Islandi Võitlejate Ühingu auvalve
poolt USA ja Eesti sini-must-valge
lipp koos organisatsiooni lipuga.
Praost Rudolf Kiviranna oma
päevakohases jutluses tõstis esile
eestlaste sangarlikku võitlust nende
vastu, kes on tahtnud orjastada ja
hävitada meie vabadust ja olemasolu.
See võitlus peaks katkestamatult
jätkuma, eriti nüüd, kus usuvastase
kommunismi uus rünnak on toorel
kujul tabanud Afganistani. Meie
vajame julgust, kindlust ja Vabadussõja
aegset mehemeelt, et võidelda
pimeduse jõudude vastu, kellele on
iseloomustav, et nad vihkavad Kristust
ja kristlikku läänemaailma, olgu
meil tegemist ateistliku kommunismi
või Iraani fanaatilise islamiga. Kristlased
seisavad Jumala ja tõe ja õiguse
poolel ega lase end teha araks. Selles
võitluses on meil kui vabas maailmas
elavatel eestlastel 1980. aastal
täita tähtsaid ülesandeid, mis me
suudame täita kui meie südames elab
usk Jumalasse ja armastus oma põhjamaise
rahva vastu.
Kõiki Eesti vabaduse eest langenud
sangareid mälestati leina seisakuga,
pärast jumalateenistust koguneti,
alla 'kirikusaali, kus koguduse
esimees Aleksander Ers tervitas
Lõng Islandi Eesti Võitlejate Ühingu
esimeest Eduard Ojandut ja tema
juhtimisel töötava organisatsiooni
esindust, samuti eesti sõjaveteraane.
Eesti Võitlejate Ühingu esimees
Eduard Öjandu märkis tänusõnadega
seoses vajadust -koondada meie
rahvuslikke jõudusid tõsiste ajasündmuste
taustal.
peeti Eesti Majas laupäeval, 19. jaanuaril.
Kavalise osa äigas orkester
bravuurse A. Helisto märsiga jMeie
Vana", mis pühendatud president K.
Pätsile. Järgnes A. Virkhausi ja IL
Kooki seatud popurrii eesti viisidest
„Eesti pinnal". U. Kooki „Polca con-certo"
esitamisel olid klarneti-solisti-deks
V. Gustavson ja M. Mets ning
trompeti-solistideks A. Sepp ja E.
Reinas. Nauditava ja meeldiva veerandtunni
pakkusid „Cantabile laulikud",
kesjorkestri saatel ja U. Kooki
juhatusel esitasid ..Kevadkuul",
„Eha" - (Maoride viis - U. Kooki
seade), „Metsateel" — C. A. Bixio
ning lõpuks „Maikellukese jumalagajätt".
„Laulikud", (kolmekordse
kvartetina) said peale kauakestva aplausi
orkestri esimehel, H. Kasenurmelt
punaseid nel'ke. Ettekannete lõ-punumbrina
esitas orkester esiettekandena
orkestri liikme E. Saaki
loodud ja U. Kook'ile pühendatud
marsi „õnnesoov". Järgnesid ava-valss
ja rida vanu tantsulugusid, mis
täitsid avara tantsupõranda tantsu-himulistega;
Moodsama tantsumuusika
eest hoolitses V. Gustavsoni orkester.
Orkestril on ees ettevalmistus E. V.
aastapäeva aktusel esinemiseks, samuti
kevadel koos T. E. Meeskoori,
T. E. Segakoori ja Estonia" Orkestri
ühiseks kontserdiks.
RUKKILEIB ja NISUSEPIK
Nagu seda tehti kodus
Igasugused Euroopa tordid
küpslsed ja maiustused
TELLIMISTE TÄITMINE
BATORY
iakeshop & Delicat&s$m
191 Roncesvalles Ave. Toronto
Ont. M6R 2L5 - Tel. 416/533-7802
B. KediiersM
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 24, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-01-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800124 |
Description
| Title | 1980-01-24-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
•m
eie Elu"".nr*'-4 (lä.62), NELJAPÄEVAL, 24.
„Meie Elu" nr. 4 (1562) 1980
litajasaadikuks
Austraalias
IEY — Möödunud aasta lõpul
iale Nõukogude Liidu saadi-
Istraaliasse määratud Nikolai
tvich Sudarikov, kes oli oma-
KVD juhi kindral Ivan Serovi
pii aastail, 'kui baltlasi massi-
[üditati. Tema tõus algas just
Itäil (majori kraad NKVD-s
[ea. 1943), kui oli meie kaas-
: brutaalselt deporteerida
ja hävitanud. Hiljem oli ta
Ingus (1944. a.) Krimmi tatar-
^lmõkkide ja teiste rahvus-ning
ka Volga sakslaste lik-.
iisel. ' • • ,
viimane "ametikoht enne siia-
Joli Vene välisministeeriumis
|asia, eriti India ja Pakistani
Moskva poliitika määrajana
tajana.
|äegu peetakse teda kõrgele
vaatamata olevat tihedas
|s nüüdse salalüureteenistuse
— THURSDÄY,
r - . . J . . . I I J i i g g a i " l ! " ' r l " iilini Hiwmimnii
|l!lllll|!IIIIIIIJill!ll!!lSI!lllllllltli31lli!!llltllllll!93
EAK:
IGI
•ima olümpiamänge,
lõttes, vaid poliitika",
nzbiirg. Mängude ees-rahuiikku
maailma,
lülilisest diskriminee-luleks.
keelustada ja iga
juslik kokkulepe peaks
Nõukogude valitsuse
Ioonidest sisepoliitikas,
[kogude Liidu valitsus ei
järelandmisi sisepolii-
|s loobutagu kaubandu-
;ga. Kaotajaks pooleks
>gude Liit.
I E : R Ü N N A K > \
Nõukogude Liidu järg-nak?
Minu arvates, mitras.
Mul ei ole aga vähe-tihtlust,
et agressiivne
toimub Lähis-Idas, Aaf-.
[mujal. Nende poliitika
agressiivne ja jätkub
kuni seda peatatakse,
(kommunistid) seleta-durahvale
Venemaal:
»te meist aru saama,
rünnata Valget Maja,
ennast",
rg on Solzheni t soni la-
[tööline, juba enne selle
uist Venemaalt, aastal
1 jem Ginzburg töötas
ia teise Nobeli-auhinna-tsidendi
Andrei Sahha-
:s.:Ta haldas Solzheni t-li
Venemaal, millised
I laekusid. Solzhenitsõni
läbimüügist Vene
laagrite teemal, et; aida-iduslikult
poliitvange,
[inzburg oli aktiivne te-ijskva
grupi juures, mis
lelsingi kokkuleppe, nn.
[rakendamisest inimõi-
|s Venemaal,
iude Liidu valitsus» vas-rizburgi
seisukohale, on
faselt agressiivne. Ai-ieel
ta püüab säilitada
: usaldust rahva keskel,
teel ta püüab pidurdajat
rahvuslikku lii kullast
kuid paratamatut
vabaduse ja iseseisvu-
>nis.
MÜÜNUD;
«ÖÖRI
purgi jutule ja veenva-ikohtadele
on reageerige
ajakirjanik omapool-
•entaariga: „Ginzburgi
Kogemused näitavad il-fält
ideed, millist möö-ient
Carter Afganistani
te taustal, et neil aastail
•ilm, tegeledes Nõuko-iuga,
on lähtunud nõr-
•söovunelmate seisuko-on
toimunud, kui tärmini
parafraasi — ole
rad Nõukogude Liidule
lllega võivad nad meid
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII1IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH9
BAD!
latekulu.
ahtuse
kt., M4K 2R6
!: .'.J
• i. • •;
(Algus esiküljel)
du vahelisi spordivõistlusi tuleb ärajätmisele.
EI OLE ÕIGUST
Moskva olümpiaadi pooldajad toovad
ette, et ei USA valitsusel ega Kanada
valitsusel ei ole õigust olümpiaadi
muuta, sest olümpiakomiteed
on iseseisvad ja valitsustest sõltumatud
organisatsioonid. Kuid valitsus
saab keelduda viisasid andmast
Moskva minekuks. 7
President J. Carteri' seisukoht fcn
selge, et kui N. Liit trambib jalgade
alla teise rahva õigusi ja okupeerib
selle maa, siis teised riigid ei saa N.
Liiduga teha äri, nagu poleks midagi
juhtunud. J. Carteri taga on 80% Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni liikmetest
ja küsitlus näitab, et suur
enamik ÜSA rahvast on presidendi
poolt. Egiptus lubas toetada ja Sau- -
di-Araabiä.oli varem juba oma boikoteerimise
otsuse teinud teatavaks.
Vahepeal on pinevus Afganistanis
tõusnud. N. Liidu üksused mõrvavad
jooksval lindil afganistanlasi, kes ei
ole nõus võtma vastu Moskva kommunismi.
Puna-Hiina^^^^^^ et ta;
asub Pakistani poolele, kui N. Liit
ründab Pakistani. Hiina teatas ka, et
toetab Afganistani vabadusvõitlejaid
relvade ja instruktoritega. Iraani
väed saadeti Afganistani piiridele.
Kuid USA Teherani Isaatkonnas pole
olukord muutunud.
(Algus ^siküljel
ga mobiliseeris Iraan oma vägesid,
mis asusid lahinguklorras Afganistani
piiridele. (Ka Pakistan on - mobiliseerinud
oma sõjaväge, mis asus Afganistani
piiridele. Pakistani armeed
relvastavad ja juhivad Afganistani
vabadusvõitlejaid hiina instruktorid.
© Vastuluure andmetel on oodata, et
L. Brezhnevi lahkumisel tulevad
Kremlis võimule palju agressiivsemad
juhid, sest Afganistani invasioon
olevat tehtud vastu L. Brezhnevi
tahtmist. Ta olevat poliitbüroos selle
otsuse tegemisel jäänud vähemusse*
Teised vaatlejad märgivad, et sellist
asja Moskvas ei saa juhtuda,
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-24-03
