Meie Elu = Our life, March 20, 1980

              • 'j
NELJAPÄEVAL, 20, MÄRTSIL THURSDAY, MARCH .2© , ; i 4 e i e « nr; 12 (1570)
Küünlakuu keskpaik on käes, usu
või mitte.: Lumehanged peaks juba
ulatama saunaräästani, toaaknast
peaks paistma sisse helendav hange-serv,
aga ei sinna poolegi! Maailm,
nagu oleks keeranud alumise otsa
samast ja teisestki seitungist ei leid­nud
miria küll enne seda mingitki
kuulutust või üleskutset rahvale tol-,
lest demonstratsioonist osavõtmi­seks.
Eestlane ei ole-kelWgi kontvõõ­ras
ja, temale ei meeldi ilma kutsu-
' ülespidi, või on taevataadil järsku mata kuhugile, minna.- Kui teda ei
saanud villand sellesama loodusliku
tsükli ühtelugu ; kordamisest, aga
lund on meie kandis ikka veel nii, et
kassile parajasti kõhuni. Seesugust
talve ei mäleta ükski kohapealne ela­nik
end varem näinud olevat. Muidu
oli siin ik^^nir, et suusatamisele õi­gel
viisil ei tasunud mõeldagi enne
iumepinnale kandva kooriku tekki­mist,
nii märtsikuu lõpupoolel. Sest
mis sa ikka sumad põlvini pehmes
lunries nagu jaanalind jahusalves,
laiemaidki suuski see juba ei kannud
enne kui olid sedasama rada mitmel
korral edasi-tagasi ette tallanud., Ja
kui olidki sellega rohke vaeva ja hi­gistamisega
võib-olla paari kilomeet­ri
pikkuses valmis saanud, siis võisid
kutsutav siis tagist leiab, et:tema ko-haleümumiseks
ei olegi mingit vaja­dust,
ja et küllap ehk organiseerijail
on juba küllaldane arv osavõtjaid
valmis vaadatud..., või umbes se-
'i da sorti mõtiskelu. Tulevikus võiks
vahest siiski proovida üleskutset aja­lehes,
nii har\'a kui neid demöTisträt-sioone
ka ette tuleb!,^
tV-uudistes: näidati Toronto de-,
: mohstratsiooni niivõrd lühidalt ja
vilksamisi, et raske oli sellest õiget
sotti saada, kuigi .üldmulje rahva­massist
tundus mõjuv. Küllap üudis-temeestel
tuli puudus ajast, kuna
maailmas oli juhtumas palju tähtsa­maid
ja pakilisernaid sündmusi, mil-
: listel muidugi eesõigus ja mida pidi
kindel olla, et hiljemalt ülejärgmisel tingimata naidatama. Nii hagu see
päeval tuleb tuisk ja uus lumesadu,
müle lõppedes kogu su suusarada on
lumepinnalt jäljetult kadunud; nii et
võid uut jõuidu ja lootust kogudes sa­ma
toiminguga jälleli' otsast alustä-uus
leiutis, millele kulutati samas
uudistesaates paljukordselt rohkem
aega, aga mille abil konevõimetud
lapsed võivad nüüd mitmevärviliste
nublakatega mängides üksteistega .
juttu ajada, no see juba lihtsalt pidi
õhtu tähtsamaisse uudistesaatesse.
sisse minema! '
Seepärast vist jäigi segaseks too
särada.poleWajagi'olnud... Muud- - üpris välgatamisi esitatud stseen,
da. Harjva, et sama -ada kauem, kui
nädal aega vastu pidas.:
; Aga mite nii tänavu! Jõulukuu
keskpaigast praeguseni, mihgit suu-
Hoolimata oma täisajalisest ra-
';kendusest õppejõuna Montreali; Va-
Ijier : College muusikafakulte^s,
Öagmar Kokker üheskoos oma kol­leegi
Noräir Artenianiga^ leiab edasi
riiahti sagedasteks kontsertesiijiemis-teks,
23. märtsil esinevad mõlemad
kunstnikud • populaarse Balti kont­sertide
sarjas: Bostonis, sedapuhku
koos.ühel klaveril-ning samuti oma­ette
solistidena. Laialdaselt tuntud :
oma esinemistega kahel klaveril, '
nad peavad sedapuhku tegema eran­di
põhjusel, et kontserdi korraldaja­tel
osutus raskeks leida kahte võrd­se
kvaliteediga kontsertklaverit, mis
sellises muusikavormis_ on' mööda­pääsemata.
Oma kavas I)agmar Kok­ker
ja Norair Artenian esitavad vali­ku
eesti ja armeenia muusikast.
5. aprillil esineb Dagmar Kokker
solistina Toronto Eesti Üliõpilaste:
Seltsi 110, aastapäeva tähistamise
aktusel: ning maikuus on tal kavas
esinemine Montreali Läti Meeskoori /
kontsertidel Montrealis ja Ottawas
niihästi solistina samuti kui ühes­koos
kooriga. Dagmar Kokker on
. esinenud Läti kontsertidel arvukatel
puhkudel, olles läti publiku hulgas
ilmselt populaarne.
Kuni 15. maini ,1980 korraldab EKK suurejoonelise raamatute odavm
kus rikkalik valik väärtkirjandust«läheb müügile suure hinnaalandusega.
)ile tulevad järgmised teosed.
r.
• kui suusata oma lusti ja jaksu koha­selt
kus iganes tahad, .väljadel või
metsa all, sest suuskadel polegi õieti
kuhugile sisse: va|uda. Keskmiselt
6—8 tolli lund, sellelgi paar kõvemat
kihti vahel ja-pärast seda juba tuleb
vastu külmanudi maapind., Sinna-juurde
enaiiiasti tühmiltsinine tae­valaotus
pea kohal, väheseid pilvi ja
'sageli ka säravat päiksepaistet, kui-kus
marksistid-leninlased näisid kol­lavat
:demonstrante, või pii see üm­berpöördult,
raske oli ütelda. Selle­pärast
või ka muudel põhjustel
Rahva Ringhääling ehk CBC, tuligi
sama sündmuse juurde tagasi täpselt
üks nädal hiljem, kus laupäevaõhtu­ses
uudistesaates (kell 6) esitati õien­dus,
et mitte marksistid-leninistid ei
olla demonstrantidele kallale tungi-peetakse
pühapäeval, 23. märtsil al­gusega
kl. 3 p.I. Toronto Eesti Majas.
Juhatus
A-se®ria raamaiud:
A/Gailit, Kao mäletad/mu arm?
K. Jakobi. Suvekodumoa.n. , . . ..
I. Jaks,. Keldrist pööningule, n "
\ Ä Mappn.
A. Kalmus, Aja3tute vahetusel, m
B. Kangro. Dö astmes «, r. .
B. Kangro. Puu saarel on all®», r. "
A. Kivlkas. Verimuat. n;
Kolk, väikemees, n.
A. Kork, Röövlljahil, r. . . . . . . ..
P. Krusten, Laevasõit Leaga, n. . . . . . ; \
P. Krusten, Aiapidu lamp.-dega, m
H. Mäeio. Võõrsil, m . .
H. Mäelo, Päevast päeva, m. . . ..
A. Mägi, Lippude vahetus, r.
W. Mettus, Mask ja hSgu, m. ...
E. Nõu, Lõigatud tiibadega, r.
E. Nõu. Pärandusmaks, r. . ....,. .\
A. Raag. Kõuepilvede saatel, m
K. Ristikivi, Tuli ja Vaud, r. ...
K. Rumor, Kuldlind, n. . . . . . ..
T. Saare, MQürlllll, n. . . . . . . . . '.*,'.'.".'.""'
V, Uibopuu, Keegi ei kuule meid I, r. V
V. Uibopuu, Keeglel kuule meid l(, r. ..
• A, Viirlaid, Surnud ei loe, r. .
A. Willmann, Peotäis tuhka III, r." ",".".*.'.'
S Ekbaum. Vang, kes põgenes, r. . . ; ..
G. Helbemäe. Sellest mustast 88. r .
I. Jaks. Eikellegi maal. r
B. Kangro, Must raamat, r. ..
B. Kangro. Keeristull, r; .'
R. Kolk, Küla põleb. r. . . . . . . . . . . . ..
A. Kork, Tänavakuningad, r. V . . . .
P. Krusten, Kaugelvilblja, mv . . . . . . . . . ..
E. Lundborg, Soomusautoga, m. .. 7.....
W. Mettus. Süda peo peal, m. . . . . . Ä . . .
A; Mägi, Karneval, r.
H Mäeio, Võõras veri. r. . . . . . . . . ^ v , . .c
Nõu. Tiiger, tiiger, r. ................
H. Nõu, Paha poiss, r. . . . . . . . . . . . . . . . . ..
K. Rumor, Tuulevliul, n. . . . . . . . . . . . . . . ..
A. .Valgma. Elu üksikljnnud. r.
A. Viirlaid. Kes tappis Eerik Hormi, r. .
I<an.
0
k. br.
1.50 l.€
P: Krusten. Hullumajast i^õõdumisel, m
A. Mägi, Vana testament, n. , . . . . . . . . . ..
A. Mälk. Peale päevapõõret, m. . . . . . ..
A. Mälk, Projekt Victoria, n. ..
V. Uibopuu, Lfidemed r. . . . . . . . . . . . . . ..
B, Kangro. Joonatan, kadunud, vali, r, .
K. Rumor, Uned Ja mured, n. . ..........
Ä.'Willmann, Hundisõidul, r. .... ....,
G. Helbemäe, Pagejad, r . . . . . . . . . . . . . ..
R. Kolk, Et mitte kunagi, r.
H; Kolk, Mõned päevad ceptembrla, r
M. Pihla, Naanu ema tütred,
2.70 2.30
„Meie Elu" nr. 1
Taas koht
igaviku r;
r.
B-seerla raamatud:
2.00
3ro. Kivisild r. . . . . ..
R. Kolk, Truudus elu vastu, r.
A. Kork, Relvalood, ii .......
A. Kalmus, Kadunud seer, m
2.70 2.30
Eesli Rootsis, t. . . . -15.00 —
Estland i Sverige, t. . .. —
Universitas Tartuensia, t 6 00 —
Meie Maa IV, pilditeos 3.50 —
B. Kangro, Minu nägu, I. . . . . . . . . . . . . . . . . ,,
Mägi-Ristikivi-Kangro. E. kjrj; paguluses, t. 3.00
J. W. Goethe. Faust II. nd. . . . . . . . . . . . . . . i:20 — •
A. Rannit, Kaljud, K ., —
Oras—Kangro, Estonian Litt. I EalJ. .... — 120
T. Künnapas. Suured mõtlfejad, t. . . . . . . . _ , ,
K Ivask, Oktoober Oklahomas, 1. _ 1.20
B, Kangro, Suvlharli luuletuskogu
B. Kangro. September, luuletuskogu .... —
B. Kannro. Puud kõnnivad kaugemale, I.. — ,,
B. Kangro, Varjumaa, luuletuskogu . . . . . . —
I. Laaman, Süda vaatab kiikriga, I. .
K. Lepik, Verepõld, luuletuskogu . . . . . . . . — ,
K. Lepik, Klaasist mehed, I. . . . . . . . . . . . . _•
;,A. Mägi, Vaštu.helgid, luuletuskogu .... — ,,
K. Ristikivi, Inimese teekond, i . . . . . . . . . . . . . _ . , ..,
K. Rumor, Liivakella all, miniatuurid .. — ,,
K Saarsen, öksilduse aastaajad, L . . . . —
B. Kangro, Earthbound, I. . . . . . . . . . . . . . . —
Tont teab, noorte autorite, kt. ~
H. Nõu, 01, oi, oi, ml» Juhtuni, laster ..
K. Ristikivi, Sellid, laster:. . . . : . > . . : . . .
K. Ristikivi, Semud, laster . . . . . . . . . . . . . . — ,,
B. Kangro, Merre vajunud saar, nd. . . - >— .,
Estland som det var, t. . . . . . . . .. — 3.00
• V. Uibopuu.,FVraeldar,r. . . . . . . . . . . . . . . 1.50 —
Meie kirjanikke, lühimonograafiad järg- .
mistest . kirjanikest: Ristikiv . Rumpr
Krusten, Mälk, Kangro, Helbemäe, Rannit
Kivikas, Lepik, Lüh. e. kirjanduslugu ...
I Ja II (A. Mägi) iga monogr. — I.OO'
1.50
gi pidev põhjatuul valusasti näpistä- nud,. nagu ekslikult arvata võiks,'
mas põski. ^Noorevõitu naabrimees
on valinud endale juba vanast ajast
auväärsete hulka jäänud elukutse;, ta
on hakanud träpperiks. Tema lume-kingade
jälgi näeb kõikjal lumistu-nud
ojakallastel ja mustavatie ävaus-
Hindadele lisandub saatekulu USA-sse Ja Kanadasse Järgmiselt: A-seeriä raamatud jo'
luuletuskogud — ä.$ 0.80,M. Maa, Ünlv.Taatuensis, Eesti Rootsis $,V.70, Faust, Merr®
V. s., Suured m., Tont teab h % 1.00 lühimonograafiad. — ä 0.60 '
Lühendite seletus: r.=rõnriaan, n.=novelMkogu, m = mälestusteos,'t.=teaduslikuurimu8.
l.=luuletuskogu, nd.=näidend, kt.=koguteos. ;
Eesti Vabar
vaid; et need olla olnud „teised"
(others!) kes kahjukannatajaid
marksiste-leniniste rookima haka­nud
— kuigi seltsirriehed olla oma-istamint
Tellija nimi ja aadress;
korda olnud demonstreerimas N. Lii­du
agressiooni vastu, punased lipud
te servil,, kus kiirem veevool pole lu- peakohal või mitte, saad. nüüd aru!
banud kõvemal pakaselgi veepinda — Einoh, säärased segased asjaolud
kinni kaanetäda. Aga suusatamise tuleb muidugi selgeks klaarida ja
,,kunsti" naabrimees ei tunne ja ei süütult kannatanud Kanada patrioo-
• julge ka^minu kitsail mi^rdmaa-jalas­tel
„prooyi teha'^, sest kes teab mis
võiks juhtuda..., kuigi ta enda väi-kepoiss
> püsib püstijalu lühikestel
uiskudelgi. .Kindlam on kindlam, ja
nii tä siis ikkagi; kõnnib sooservai „teised". Egas omadel ei olegi mida-tide
au tuleb ikka jalule upitada, sel­le
eest seisab valvel GBC väsimatu
silm!:
Ja muidu on ka alati nü, et ühed:
ön ikka omad ja teised on lihtsalt
ringi lumekingadel ja võib-olla tun­neb
kerget kadedustki, kui mina oma
suuskadel sama teeäiminnes ta kau­gele
oma seljataha jätan...
: Demonstratsioonile' Toronto rahva
raekoja ees, mina küll ei jõudnud.
Pikk tee sõita,; aga; bentsu võtab '72
aasta masin^ oma „õhusaastamise
vältimise seadeldise" tõttu nagu röö-
; vel lunaraha. Seitungist oli lugeda, et
eestlaste osavõtt demonstratsioonist
olevat; olnud „loid"..Säärast on ju
\;aremgi kuuldud! £i tea miks. aga
gi kommunistliku korra vastu N. Lii­dus
või mujal, sellele kuulub ka ,,mo-raalne"
toetus neiltsinastelt oma- •
delt.. Aga marksistide-leninlaste. too
pisike demonstratsioon niiöelda suu­rema
külje all oli mõeldud — peale
• „teistele" püru silma ajamise — sür-veavalduseks
N. Liidu praeguse juht­konna
vastu; sest selle monstrumi
praegune juhtkond on moodustatud,
jah juba jällegi ,,teistsorti teis­test..
..":Vot. sulle siis pirukas!,
; Maamees:
(subject to Gövehiment äpproval)
Kingston Rd. — West Hill (kohe idapoolMorningside Ave.)
; Helistage: (416) 284-4733 •
' E. V. aastapäeva pidulik jumala­teenistus
peeti 17. veebr. .Christ Lut-:
heran €hureh'is, Fort Lauderdales.
Osavõtjate arvu poolest oH see re­kordiline,
kaugelt üle saja kirikulise,
nende hulgas suur arv Kanada eest­lasi.
• '/••:,.
- Teenis õpetaja Elmar Pähn Torön- .
tost, kes oma jutluse aluseks oli va­linud
prohvet Jeremia raamatu ptk.
6:13—14 sõnad: „Rahu, rahu!" „Kui-gi
rahu ei ole!" Selle teksti alusel
õpetaja iseloomustas rahutaotlusi
Potsdamis,: kus võeti ära meie rah­valt
inimõigused — õigus valida oma
riigikorda ja olla iseseisev, kuid mit­te
keegi pole suutnud ära võtta meie
rahva vaimu ja tahet vabaduse järe-.
le. See elab edasi meie rahva hinges.
Kõik me usume ja loodame tõe ja
õiguse võidusse. Püstitõusmisega
niälestati kõiki meie jangenuid ja jäl­jetus
haudades puhkavaid kangelasi.
/Helikunstnik Maaja Roos-Dues^
berg.esitas orelil J. S. Bach'i prelüü­di
ja fuuga b-mollis. Solistina esines
sopran Anadie Allik. Erich Allik
esitles oma äsjaorganiseeritud nais­ansamblit.
Sellele üsandus August
'Liivoja trompetisoolo. Jumalateenis­tus
lõppes Eesti hümni laulniisega;:
Pärast jumalateenistust kogunes
. kirikutäis rahvast kohvile. Koguduse
Nõukogu.esimees Eerik Maldur ter­vitas
lühikese sõnavõtuga ja esitles
koosviibijatele 'kolme kohalviibivat
koguduse liiget •— Vabadussõja vete-
Meie keskel 1
• 0 • • aa lifuses
958 Bröadview Ave. Toronto, Ont.M4K 2R6
E. V. 62. aastapäeva pühitsemine
toimus 24. veebruaril Hollywoodis
L.-Flörida E. Koondise korraldusel.
Pidulisi oli rekördihselt, täites suu­re
saali ja hilisemad tulijad pidid
leppima laudadega kõrvalsaalis. Ak­tuse
kava .Jälgimiseks olid aga kõigi­le
toolid suures saalis. Kokku võis
inimesi olla umbes 200 ja 300 vahel.
Aktus algas koondise abiesimehe
Hugo Janšeni sõnavõtuga. Sellele
järgnes ameerka hümn, lipud tõid
sisse nägusad rahvariideid kandvad
Malle Spratt ja Heino Laas. Palvuse
pidas õp. Pähn kes ka liigutavate sõ­nadega
mälestas langenuid, trompe­til
mängis August Liivoja Sibeliuse
„Kord tõuseb paike" V Järgnevalt lau­lis
laulukoor Erich Alliku juhatusel
kolm laulu. Deklamatsiooniga esines
Helmi Kõiv. Anadie Allik esitas Kal­ju
Raidi laulu ^Viinapuu ja oksad":
ja Joh. Aaviku „Kodutee", klaveril
saatis E, Allik.
Aktuse kõne pidas Elmar Pähn
Torontost. Sisuka kõne: teemaks pU
rahvuslike pühade ja traditsioonide
^tähtsus. :
Järgnes kaks laulu laulukoorilt,
J
mäl(
Miamis
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Ganadian Home
Insulation Prögiram'i" alusel
INSULAtiON
AND COMPANY: LIMITED
.e.H.i.p.: •;•;:.•.•;;.•
Asjatundlik isoleerimine
klaasvilla puhumisega.
Pööningu ventilaatorid.
Smce 1947 .
Esindaja Torontos: ENN LIGE tel. 661-7341 võ^
Koppel ja Jaan Matson, keda austati..
hllede rindapanemisega. Helikunst­nik
M. RoosDuesberg mängis klave­ril
ühe senini üldsusele tundmata
Rudolf Tobiase- koraali eelmängu.
Õpetaja Pähni abikaasa kandis ette
ühe oma varalahkunud tütre luule- ;
tuse ,,Eesti'sr,:durile". Älexander Haa-väniit
lugesette oma humoreski —
„Unenägu". Kõik ettekanded; leidsid
sooja vastuvõtu kuulajaskonna.
poolt.:
Tztoxa
MEIE ÄRI
12. APRILLIL 1980
kingiks
I
KLAASESEMED 30-40%;SOOME HõBlE-EHTED 50%,
SUUSAD JA VARUSTUS 30—50.%, . §UUSÄKOSTt)üMlD 50%,
TREENINGÜLIKONNAD 40%, REUMA ALUSPESU 30%, LAAS-TULAMBID
40%, PUUST ESEMED - KAUSID - LUSIKAD 40%,
XZ-SHAMPOO 50%, SAUNÄSEEBID .40%, KÜÜNLAD' :40v^; JA
VEEL PAUU TEISI ESEMEID VÄGA ODAVATE HINDADEGA.
rani: koi. NigulErmaste, Theodor siis rahvata
Heino Laas kandsid ette kolm tantsu
Helmi Koiva klaveri saatel, järgne­sid
tervitused — eriti meeleolurikas
oli Leedu esindaja sõnavõtt kes oma
inglisj^eelse kõne lõpetas \ saksakeel­se
lausega „Wirhaben nicht kapitu-liert!"
.
Lõpüšõna oli Koondise esimehelt
Harald Hinnolt ja siis kõlas ühislau­luna
Eesti Hümn. Aktus oli lõppe­nud.
Eeskava ladusas läbiviimises oli
teeneid teadustajal Alfred Lilleorul.
Järgnes koosviibimine, õhtusöök
ja tants „Uwe Zehme" orkestri saa­tel.
Rosalie Liivak, 89 aastat vana,
oli valmistanud 300 rinnämärki sini-must-
valgest Hndist; nende müjigist
laekus üle kahesaja dollari. Kogu tu-peetakse
Kannatusaja jumalateenis- lu läheb Eesti Rahvuskomitee toetu-
. tus armulauaga Suurel Reedel, 4. seks. • ' .
apr. kell 3 päeval^ Christ Luth. kiri­kus
— 1955. ,E. Oakland Park Blvd.;
Ft. Lauderdales. Samas peetakse ka
•ülestõusmispüha jumalateenistus
pühap., 6. apr. kell 3. Mõlemal juma-lafeenis
usel teenib piiskop Karl
Raudsepp. .Orelil E. Allik.. Solisiii.
Laululehed. Pärast junlalateenistust
toimub kiriku suures 'seltskondlikus
ruumis koosviibimine kohvilauas.
Eesti-Ameerika: Kultuuri:. Klubi
Miamis, pidas Vabariigi 62. aastapäe­va
' kontsert aktusega. Aktuse avas
esimees Döriald Koppel. Aktuse pal­vuse
meie maa ja rahva eest pidas
õpetaja Elmar Pähn. Dr. Alfred Kur-lents
aktuse kõnes tõi elavalt meel­de
meie vabariigi viimastest päeva­dest
vabal kodumaal ja kannatustest •
vabaduse kaotusel. Mälestati vaba-,,.
duse Jeest langenuid.
Kontserdi osas esinesid solistina
sopran Anadie Allik" ja bariton Karl
Karrölin. kahekordne kvartett esi­nes
vue: lauluga koosseisus:. Anadie
Allik, Vera Oras, Oili Rannik, Saimi
Vilbas, Karl Karrolin, Adolph Lell,
Alfred Rannik ja Bernhard Suik.
Klaveri saade kogu eeskava ulatuses
oh Erich Alliku vilunud kätes.
Rein Teder luges ette Eesti Kesk­nõukogu
esimehe Juhan Simonsoni
läkituse kuulutada aasta 1980 Eesti
poliitvangide aastaks. Kava teadusta­ja
ja lõppsõna oli Meeta•Sepp'alt. .
Järgnes õhtusöök, mille perenai­sed
olid Anna Seeberg, Valli Palm ja
Julie Leimann. Mõnus koosviibimine
kestis hilis tundideni. ,
. STOKHOLM (M. E.)— .3. märtsil;
saabus Mordvast Eestisse 25 aastaks
Siberi vangilaagritesse mõistetud üll-koolitegelane
Teödor Reinhold, kes
on praegu 71-aastane. Ta asus elama
oma sugulaste juurde Puhja. Ta pidi
kogu oma aja ära istuma sellep^ärast,
et ta ei kahetsenud oma võltiemisf
Eesti vabaduse eest.
toimub 20.—23. märtsini 759 Queen
Str. E. (idapool Bröadview Ave.) kus
esitatud I ön, ka Harry Sildva tööd.
Näituse/korraldab „Photo Design
Groupi" (Tel 964H1490).
••1
Vdlly Johansoni
Helistada pärast kella 6 õhtMl
Kõikideks kindlustusteks
1482 Bathürst St.,
Toronto M5P3H1
: 653-7815 ja 653-7816
Äri avatud: Esmäsp. ja keskn.: kella, 10.00- -6.00
neljap. ja. reedellkella 10,00—8.00, laupäeviti kella 10.00- -5.00.
d e s i g n p r õ d u ö t s - ^ M ^ 2 7 2
^ ^ "^288 Danforfh Ave 4668001
kvalitept materjalid
OLB MiLL TAILORS
7 Riverview Garden$ (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont, 4E4
Tel 416/769-9535
Rudi H. Schneider
Lõuna-Florida eestlaste kultuurili­ne
elu on märksa elavamaks kujune­nud,
tänu ins. Erich Allik'ule ja te­ma
abikaasa Anadie'le. See: andekas
abielupaar asus Fort Lauderdalesse
möödunud aastal. E. Allik on võtnud
oma: peale terve rida ülesandeid: tä
on Eesti Kiriku organistiks, Fort
Laüderdale ja Miami laulukooride
juhatajaksV ilustab eestlaste üritusi
nii klaveril kui ka orelil ja on alali­seks
klaverii-saatjaks tema laujatä-rist
abikaasale.
Samuti aitab Ana4ie igati kaasa
•' eestlaste üritustele. Tema helisev
hääl kõlab nii Fort Lauderdales, Hol­lywoodis
kui ka Miamis. ;
Lõuna-Florida eestlaste tänu kuu­lub
ka E. Alliku poolt organiseeritud
laulukoori liikmetele, kes kauguste
ja transpordi raskustele vaatainata
on rakendunud rneie rahvuslike hu­vide
teenimisele. Laulukoori liikmed
bn: L Maldur, L. Szeligä, E. Luning,
A. Allik, A. Laisk, L. Link, H. Jensen,
p. Rannik, E. Hendrikson, A. Mat­son,
M. Spratt ja K.Zyränski.
Toronto Eesti Segakoor tänab kõi:
ki peolisi kes rohkearvulise osavõtu­ga
võimaldasid 8. märtsil toimunud
„Lõbusa laupäeva õhtu" head kor­daminekut.
Erilist südamlikku tänu avaldame
järgnevatele isikutele ja ettevõtetele
kes lahkelt annetasid loterii heaks
väärtuslikke esemeid:
Allas Hairstyling Centre, Annette
Bakery, Mrs. Bajin, Gardenia Flow­ers:
& Gifts, Kipling Chemist' Ltd.,
Kiwi Travel & Tours, H. Later & Co.
Ltd., Poko's Meat, Danforth Ave,, J.
Ratas Optical & Jewellers, H, Roo-neem's
Bakery, The Scandinavian
Shoppe. 1'
Juhatus
Armast
Head eestlasi
taassD
täitmine
s helistada
EI„
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
Surma läbi lal
eeslinnas Lö^S^^^^^^
majakord (flat) 4'/2 ruumiga moodsas majas garaazhiga l-st maist
k.a. Elektri küte termostaatidega igas ruumis -{- veemõõtja. Ideaalne
pensionäridele. Kiire ja hõlbus ühendus maaaluse raudteega, tiür
230.00 dollarit kuus taxivaba. Vastused Montreali telefonil 849-4310
igal argipäeval kella 10—2 ja 3-^.
Vajatakse
Eesti korterimajja; Queen Str. East.
Helistada tel. 698-1402 ehk 691-5663.