Meie Elu = Our life, March 20, 1980

              teElu" nr. 12 198Ö „Meie EIü" nr. 12 (1570) MELJAPÄEVAL, 20.. , MARCH 20 ,
its
la võtma kõik Kanadas
pesti organisatsioonid ja
iKonverentsist osavõtust
LKN büroole teatada või-
|>a 14. märtsiks. Selle
bemisel registreeris kpn-kavõtuks
möödunud nä-.
[rvukalt eesti organisat-
; suurema osa registree-
3data käesoleva nädala^
[verentsi tööettevalrnis-^
Lib Konverentsi Komitee
(atsioorie, kes seni ei ole
Int s is t- 05avõ t u s t t ea t a-
Igistreerirnise teadaanne
dalavahetusel EKN bü-
[ta,
list .on kohaHkud selt-iisatsioönid
õigustatud
)lme esindajaga^ all ja
|tsioqnid ühe esindaja-nsätsioonid
{EKN, Ees-,
blas ja Eesti Võitlejate
|) viie esindajaga. Kesk-nide
täiskogude lük-
Ie hääleõiguslikeks esin-
• õigustatud konverent-'
la sõnaõigusega/
SlOO-SarahPihel. viiul
(-Mall Kerspn, viiul
ikve, l a u l— 1100, Stel-.
Il — SlOO, Ingvar Liit-
-"SlOO, Gindy Härm, :
SlOO, (kõik Peetri ko-lüümseit
annetajalt),
Iharpsikörd (Peetri K i -
>ed.l980) SlOOv:
indiumid
noorsootöö örganisaa-
Kunstide Keskus) —
|iia; noorsootöö rriuusi-koguduse
anonüümne
|ga-Pia Korjus) — im
)aštpk, klaver ja kom-
Jmontoni Eesti Selts ja
f) - $425, Helga Nõu
lamiseks (Helen Jdba-
|)''^$i5o;/ - .y;^: • /
latidele amnetäsid:
m Ühispank, A:bel Lee,
r Helene Johani „Noo-krel
Eerme Mälestus-
^
Jiaatide kontsert „Ees-
(ndid" pühapäeval, 23.
1. Roval Conservatorv
btHalT. ( •
loort, nende seas tut-talenti
esmakordselt
llav.eril —võitnud mi-ihinda
1980 veebrua-
— klaveril — õpib.
lerh Ülikoolis muusi-
|3-ndat aastat.; Omar
— õpib Toronto üli-if
a:kulteedis esimesi
le Urke, v i i u l i l— To-rauusikafakulteedis
lät. Lisaks neile: Vüu
Issil, Tiina Kiik akor-
[rie ja Linda Lindau,
Ratnik, Oskar Rist-iimp,
Alver Rõi-ka. '.,
Külli Saartok,Aet
Jepa, Linda Silm, Hu-
Catharinesi Eesti
^iberg, S. Suurmanii,
ibola, Martin Tiisjer,
: Tüvel, August Ta-'
|to Eesti Näisselts,
?erisionäride l^lubi,
[Võitlejate Ühing, J .
|ru, Johannes ja Elvi
pvald Ä. Waliaste, S.
mdelin, Olga Vesik,
imiiie: jätkub.
ASTUS
[eandcleaniljg)
RIKLOKBIK
47-9834
phistab
Ite Selts tähistab ap-llO,
aastapäeva. To»
Tel puhuj pidulik jü=
liure reede õhtul, 4,
[drese kirikus algu-koritsert-
aktuš Eestt
5. aprillil algusega
M on perekonnaõll-
]i ruumes.
ra tähistamine toi-forito
ja MontreaM
IduseL
Estienne . tegevus • Ja . harju'^
tused on jagatud rühmadesse vasta^
vait võimlejate vanusele ja kogemus-lele.
Tegelevad lasterühmad algaja­test
kuni edasijõudnuteni. Teismelis­te
rühmad hõlmavad tüdrukuid alga-meistriks
1975—-1
Hea ja paljiitõptav noorvõimleja
on Kathy Tihane. Kanada Junior
Champs 1978 tütli saavutasid noored
võimlejad Susan Hiinel, Lisa Vähi
ja Kathy Tihane.
Kalev Estienne ridadest on sirgu­nud
Kanada Meistrid: 1978 Kelly
jatest kuni,Junior Elite'^ja isegi kü- Molligan ja Jana Lazor. 1976-1977
ra„Senior Elite". See grupp nipodus
tab kõige suurema osa võimlejatest
ja nende ridadest sirgunud „Chami
pionid". Naiste grupp hõlmab kõiki
võimlemistasemeid ja annab võima­luse
igal ühel kaasa tegemiseks vas-.
tavalt kogemustele ja teiiiale sobi­vas
grupis. Tegelevad algajate gru­pid,
kogenenud võimlejate rühmad,
kompetentsete rühmad ja väga ko­genenud
oskustega grujlid. Omaette
grupi moodustalvad vöistlusvõimle-jad,
kes on suurte yõimetega silma-
^aistvamaä võimlejad oma vanuse-gruppidest.'-.•
. :i' •
Uue osana on esitätJd enne kooli­ealiste
rühmad 4—6 aastani. Harju­tused
toimuvad ikolmapäeval St.
Gabrieli's Parisl|, 6661 Sheppard Ave.
E.i Willowdale kella 2—4-ni ja samuti
samad päevad Toronto Eesti Majas,
958 Brpadview Ave. kella 9.30—11.30.
Reedeti toimuvad sama grupi harju­tused
St. Gabrieli's Panšh's. 666 Shep- , , J. J J . , . .
^^r.A A . c \ x r n A V n • kogu kandidaadiks ja sinna vali-pard
Ave E., Willowdale. Programmi , , / , =
tud. See kogu on 7 liikmeline ja nen-ne
pädevusse kuulub moodsa võimle-niise
edasiarendamine, võistlustingi­muste
ja punktide andmise normide
kavade koostamine vahekohtunikku-
Shirley Lehtinen, 1976 Susan Locke
(Senior Nat. Champ.) ja 1973 Denise
Fujiwara.
VÄSIMATU EVELYM KOOP- •
Kalev Estienne asutajaks ja aktiiv­seks
juhiks' kõigil neil aastail on ol­nud
väsimatu energiaga, alati opti­mist
Ja alati eestlane Evelyn Koop.
Võib-plla Eestist kaasa võetud rah­vuslik
uhkus, kangekaelsus ja eesti
ema väsimatu energia pn teda nii
kaugele kandnud ja nii hea tervise
juures hoidnud. Peale Kalev Estien­ne
juhtimise ja õpetamise kuulub
Evelyn .Ontario ja Kanada Moodsa
Võimlemise Federatsioonidesse.::
Juulis 1976 Montrealis valiti ta In­ternational
Gymnastic Federationi
(F.I.G.) Naiste Tehnilise IComitee
(Womens Technical Gommitee) liik­meks.
See oli esimene kord moodsa
võimlemise ajaloos, et Kanadast ke­dagi
on esitatud selle rahvusvaheli-
Osa kalev Estienne „§enior Elite" tüdrukuid harjutamas Estö '80 esinemisteks Glenview: Public
koordineerijaks ja õpetajaks on An-nely
Riga, informatsiooniks helista-.
da 889-,7889..Algajate-ja eiläsijõudnu-te
klassid 7—-11 aastani, harjutused
toimuvad teisipäeviti, kplmäpäeviti
ja laupäeviti 9 klassis. Õpetajaks pn
Shirley Lehtinen, Käi Käärid, -Süna
Kasekamp,.Heli Oder. Klaveril saa­davad
Ethel Garret^t,: Velnia Baller-by,
Eric Liigand, Enn Kuuskne. jä
Lydia Aruvald. Vastutavad emad on
L. Bauer jä Eva Terp.
Teismelised ' ^ a nopredneiud
(Young Ladies) vanusegrupis TL ja
Vanemad, harjutused toimuvad lau-päeviti
Deer Park-PublfclSchooris ja
Hodgspn Sr. Public Schbol'iš 5 klas­siga,
õpetajad on Evelyn Koop, Ka-ren
Viinamäe, - Annely Riga, Heli
dele rahvusvahelises ulatuses ja va­hekohtunikkude
ettevalmistamiseks
'õppematerjalide väljaandmine. Pea­le
rahvusvaheliste vahekohtunikkude
Teisipäeviti töötab 2 klassi, õpeta­jaks
ori Šiina Kasekamp, klaveril
saadavad Margit Viia, Ethel Gärrett,
Lydia .Aruvald ja- Velma Ballefby
Vastutavate emadena tegutsevad C.
Eder, M. Himme], Laine Paju ja Eva
Terp. ^Junior Elite rühmad võimle­vad
teisipäeval Glenview Sr. Public
, Schooris, reedel j ä laupäeval peer
Parkis. Õpetavad Evelyn Koop ja
Annely Riga, .klaveril saadab Esko
Luksepp, klassi emaks' on B. Pajus
ja kapteniks Lis Duma.
Senior Elite rühmade- harjutused
toimuvad teisipäe^vdti (Glenview Se-i
nior Public Schoqlis ja "neljapäeviti
Jesse Ketchum Public Schoolis. Õpe­tavad
Evelyn Koop jä Valve Kivilö,
klaveril saadab Esko Luksepp, koor­dinaatoriks
on Liia Vünamäe.
Võistlusvõimlejate. harjutused toi-
: ettevalmistamise kuulub, selle 7 liik- nada osas, Evelyni kuulumisega šel-melise
kogu ülesannetesse olla pea-< ^^^^ rahvusvahelisse kokku, nüüd
ko.htunikuks suurkohtumisel nagu antakse informatsioon kä välja ing-
European Champipnships, World
Championships ja Invitational Com^
petitions, üks kõik mis maal. See ko­gu
hoolitseb ka kõkide kirjutuste
paljundamise ja) levitamise eest üle_
maailma, mis puudutavad, moodsa
võimlemise arengut ja seaduste tõl­gendamist.
Selle kogu liikmena on
Evelyn Koop kaasa aidanud rahvus­vahelisele
suhtlemisele, võistluste-võimaluste
loomisele erinevates maa-
• des._ :•, / •
Olles F. I. G. Komitee liige, Evelyn
võttis osa 5 ülemaaillmalisest koos­olekust
1976—77. Oli moodsa, võimle­mises
peakohtunikuks Baselis 1977
World Championship'il. Oli peakoh-
• tunikuks akrobaatilises ülemaailm­ses
võimlemise „meistrivõistluster
Hispaanias 1975. • •
:0n aidanud kirjutada reeglid' esimehena, lennu ja^ ringreisi ju-moodsavõimlemise
nööri kasutamise
osas rahvusvahelises ulatuses, samu­ti
kaäsatöötanudnÖöri ja rõnga ette-
; nähtud harjutuste kindlaksmäärami-
Schoolls. Vasakult.:. Karin Viinamäe, Heli Oder, Helen Liigšoo, Anne
kohtunikkudele Londonis Inglismaal
ja võttis osa seal aset leidnud rah-yüsvahelise;
tehnilise komitee koos­olekust.
F.I.G. komiteesse .kuulub Evelyn
Koop,kuni 1980 aasta olümpiamän­gudeni.
Sellesse kokku kuulumine on
toonud Kanadäle tunnustust ja and­nud
võifnaluse olla esimeste hulgas,
imitte paar aastat teistest taga. Ka­la
ja Tima Pajos.
Foto — Elna Kungla
liskeeles lisaks prantsuse ja saksa
keelele. Kanadal on suured teened
moodsa võimlemise rahvusvaheliste
normide demokratiseerimisel.
Alates 1971 aastast kuni .1980 on
Evelyn Koop osa võtnud 43 rahvus­vahelisest
moodsavõimlemise kohtu­misest
kas kohtunikuna või lektori­na
erinevates maades nii Euroopas
kui Ameerikas. .
Minevikus on .Kalev Estienne tööd :
paljudel aastatel, kaasa aidanud ja
vastutust kandnud eestlased Lydia
Kuus, Inga Tppmes, Astrid Jõgi, E.
Müürsepp, Ly Oss, Tiiu Tralmän, Lia
Pikkpv, Leelo Roman, Mea Paju, Me­rike
Himmel, Asta Varängu,L; Luik,
Liä Viinamäe, Dägmar Pajos, Laine
Paju, •. Lehta Greenbaum ja . Elna
Kungla — õpetajana, vanemate ko-
.NEW Y O R K (M.E.) — Ühenduses
. eestlasest dirigent Neeme Järvi de­büüdiga
New Yorgi Philharmoonia
orkestri juhatamisel, ülistas ameeri­ka
kõige suurema levikuga päevaleht
New York Daily News Järvit kui üh­te
tähtsamat uut dirigenti, kelle me­nukale
debüüdile tasandas teed selle
orkestri korralise juhi pikemaaegne
liaigus. Puudutades N. Järvi äsjast
emigreerumist N. Liidust, kus ta oli
seni kõrgelt hinnatud orkestrijuht,
tõi tema valik USA-sse asumiseks le­he
hinnangul |ällekordset kasulik­kust
ameerika muusikaelule. Leht
jätkab, et eestlased ja soomlased OBH
veresugulased, mistõttu Järvi oli ko­hane
juhatama Sibeliuse Lemmlnkäi-neni
tagasitulekut ja tõi selle kalju­se
kõla nõudlikult, mittesentimen-taalselt
ja jõuliselt esile. Sibeliuse II
sümfoonias Ilmnes täielik värskus ja
triumf selle jühataihlsel.
N. Y. Tlm^s avaldas pealkirja all
Neenie Järvi Sibelluse-õhtu neljal
veeruL Leht annab lühikese ülevaate
sellest, et Järvi oll Eestis riikliku
sümfooniaorkestri peadirigent ja ju­hatas
külalisena läinud aastal siin
Metropolitan Öpera etendusi. Järvi
oh oma enese Ideedega muusik, kes
omab esmaklassilise dlrlgeerlmlsteh-nlka
nende Ideede rakendamiseks.
Ooperiorkestrist tõi ta välja Ilusal
tooni ja sügavat väljendusrikkust,
mida ta demonstreeris nüüd ka Sibe­liuse
muusika juures sümfooniaor­kestriga,
kriitik märgib kohatist
aeglast tempot Sibeliuse juures aga
ka Järvi maksimaalset nüanseerlmls-oskust,
ja kui lõppes dramaatlllne-jõullne
esitus, pääses valla publlkiu
vaimustus. Kiites Sibeliuse sümfoo­niat
nr 2 ja vlhilikontsertlj nkneta-takše
sama autori Lemm^nkälneM
tagasitulekut (poeem) muuislkallselt
tühjemaks, kuigi dirigent Järvi andis
ka seal omapoolse parima.
VOl Eestis
Kathy. Tihane — paljiitõotay, noor; võistlusi tamas:
rahvusvahelist rändamist, 30. .mail
viib lennuk grupi paremaid võimle­jaid
Soome, Lahti, et osa võtta Söo^
me võimlemise 80 aasta pidustustest.
Soomest sõidetakse V Saksamaale
Stokholmiš Esto '80 ajal toimub
Kalev: Estienne: valikrühmade .tüd­rukute
esinemine ,,Scala" teatri ruu­mides,
mille ettevalmistused -on juba
alganud. Sissetulek sellest' esinemi-hina
Soome—Roptsi jä Berliini Gym---sa võimlemise demonstratsioonid,
naestradale ning sellele järgnevale Saksamaalt sõidetakse Eesti Päeva-ringi^
eisile Saksamaale; Paljudel aas- dele.
võistlustele, millele järgnevad mood- sest läheb esindusrühma tüdrukute
toetartiiseks.
Peale Esto reisi, ees ootab Iisraeli
sel.
mHEKOHTUNIK
On mitmel korral olnud kursuste
, .. ..... . . korraldajaks Kanadas ja väljaspool
muvad esmaspaevui, le,s;paev«,, j ^ ^ ^
Federatsiponi. Kutsuti vahekohtu-
:: kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti
9 klassiga. Daamide grupid võimle­vad
10 klassis erinevatel päevadel.
Võimlemisharjutused toimuvad 8
; erikphas.. • ' • V:
Parimaks. e|sti võimlejaks on oU
nud Mari: Viihi, kes tuli Kanada
tatel on olnud majandušaktsioonid
ja reklaam "Elna Rungla: ülesanne-,
teks; Nüüd ori kõik qeed ülesanded
Liä Yiinarnäe õlgadel. '
Eestlastest on Kalev Estiennes te­gutsenud
võimlemise õpetajatena
Reet Altosaar, Anu Jõgi, Karmen
Eesti Päevade osa moodsa võimle­mise
pidusluslest „Festival Gala" on,
õpitud. Nüüd pn tähelepanu pööra-
: tud Kalev Estienne 20 juubeli pidus­tustele.
Valikrühmad^- suuresinemi-sed
toimuvad 28. märtsil kell 7.30
nikkude seminari korraldama Lõuna-
Aafrikasse. Korraldas kursuse vahe­kohtunikkudele
30 maalt enne 1977
maailmiävõistlusi. 1978 võttis osa
konverentsidest Shveitsis ja Saksa­maal.
1979 korraldas kursuse vahe-
Kruusmägi, Marianne Taaler, Ene Etobicoke Olympiumis 590 Rathburn
Pöolar, Anne Kuus^ Märi Vahi, Valve
Kivilo, Rita Laur ja Tiina Tralman.
TULEVIKUPLAANID .
Kalev Estienne lähemad iuleviku-
•plaanid ,on täis põnevat tegevust ja
Rd.:ja 29. märtsil'kell 7.30 -õhtul Four
Season Hotellis (Avenue Rd. ja
Yorkville) Kalev Estienne pidulik
ball koos sPoja õhtusöögiga. Valitak­se
„Miss Eesti Võimleja Kanadas"
kes esindab võimlejaid Stokholmiš.
sõit, mida mitmel aastal on edasi lü­katud.;
Küsimusele, kas ei tunne väsimust,
vastab Evelyn, et ta ei ole veel aega
leidnud sellele mõtlemiseks. Mida
rohkem eesti noori võimlejaid võtab
osa Kalev Estiennest,' seda- suurem
ontöPrõõm ja seda väiksem on väsi-
. mus, ütleb Evelyn Koop/ Kalev Es­tiennes
võimleb momendil ül^ 100
eesti tüdruku ja nagu Evelyn ütleb
ise, siis kõik need tüdrukud on „star-
'id" ja nendele kuulub tema tähele­panu.'
_ -HELSINGI (M.E.:)'^~
„Krasnaja Zvezda" koos teadeteagentuur TASS-iga on alates 12.
veebruarist saadik iga päev kritiseerinud ja hoiatanud Norrat ja
Rootsit, et need mitte NATO õnge ei hakkaks, vaid jätkaksid hea
naaberlikku poliitikat
„Pravda" Põhjamaade kirjasaatja
Juri Kuzrietsov kirjutas Stökholmist
veebruari algul Rootsi õhujõudude
kavast hankida, uusf: lahingulennu-,
keid ja hoiatas ostmast ameerika
lennumasinaid. „Pravda" järgi tähen­daks
see neutraalse Rootsi pöördu­mist
üha. rohkem NATOrmõjupiir-
: konda. V ; - l \
„Izvestija" kirjasaatja Juri Golos-hubav
pöördas oma pPPlt Helsingist
sest see ainult halvendab riikide va^
helisi suhteid.
Mõlemad ajalehed muidugi „unus-tavad",
et Põhjala territooriumi kõi­ge
suuremad väeüksused pn'Koola
poolsaarel ja see on muidugi ka NA­TO-
esindajatel mõttes. •
Punaarmee ajaleht „Kfasnäja
Zvezda" (Punane Täht) „tundis mu­ret"
ka 15. veebr. Rootsi relvade eks­pordist
NATO-riikidesse:, mis ärata-
• 3--5, ctprillirii
Käesoleval aastal toimub Kultuu­ripäevade:
kümnes aastapäev. Pidulik
avaõhtu neMapäeval, 3-ndal aprillil
kposneb kunstinäituse avamisest ja
1980 a. Kultuurfondi auhinna üleand­misest.
Reedel ja laupäeval, 4. ja 5.
aprillil on kavas ette nähtud loen­gud,
teatrid, muusikalised ettekan­ded
ja eesti mängufilmid. Kogu tege­vus
toimub Eesti Majas, kus on ka
.ette nähtud ühiseined.
„National Geographic" ajakirja va-nemtpimetuse
kolleegiumis tõotan
Priit Vesüind, kellelt ilmus aprilli­kuu
numbris artikkei Eesti kohta,
esitab oma tööd. Viimati, mil „Natio-nal
Geographic" käsitles Eestit oli
aastal 1939; ,
tähelepanu ameeriklaste kavatsuste- yat kahtlust riigi neutraliteedi osas.
le paigutada Norra 8.000—10.000 sõ- Lisaks ajaleht rõhutas Rootsi relva-javäelast,
mis olevat osa USA valit- de eksporti (ka Shveitsi poolt) Lõu-
- suse plaanidest rajada iinna üle sa- nä-Aafrikasse, •Tshiili, Argentiinasse
jatuhande mehega ,,kiiHöögi väeük- ja Taivani.
sused"> mida kriisi ajal iscalt isale
sündmustest väga ühekülgselt ning
tendentsiga.
Arvatavasti venelased' unustavad,
poole, maailma |saala.|. On selge, et
need kirjutused olenevad Afganistani
sündmustest ja N.- Liit püüab nii­moodi
oma seljatagust kindlustada,
Senini ori venelased alati rõhutanud.
. , et siin on sellistesse ,,turistidesse"
Midagi ei öelda venelaste relvadest . alati suhtutud väga neaatiivselt ja
näiteks Afganistanis.
Koos teiste Skandinaavia maadega
Pn ka Taani saanud Pma osa N. Lii­du
süüdistustest, .mitte aga nii vjas-kete
sõnadega", kui Norra ja Rootsi.
etvPõhjala olukord põhineb heanaa- Tähelepanu on pööratud rPbkem
berlikel suhetel
usaldusel.
ja .vastastikusel
vaga
'Soome ajalehed ongi meelde tuleta-
- nud aastat 1968 „turistide" külaskai-
; ku Tshehhoslovakkia ning võrrelnud
soome kommunistide suhtumist as­jasse
kaksteist aastat tagasi ja nüüd.
1968. a. ka SKP mõistis julgelt huk-
,ka venelaste „appimineku" Tshehho-
STOKHOLM (M. E.) — Mart Nik-lus'e
informatsiooni kohaselt, 24.
veebruaril 1980 toimunud Ülemnõu­kogu
presiidümi „valimised" kulge­sid
rekordiliselt vähese osavõtu tähe
all. Tartu 10» Keskkoolis paiknevas
,valimisjaoskonnaš" {asub omaaeg­se
Saksa Teatri vastas) jäid tulema­ta
ainuüksi neid, kelle nimi algab K-ga
rohkem kui 100 inimest. Rohkesti
oli näha inimesi suundumas kabiinil-desse,
et | kandidaadid maha tõmma­ta.
Selle vastu oli rakendatud surve­vahendeid:
kabiinidesse olid üles
seatud peeglid, et näha, kes pole lo-
Jaaine „nõukogudega". Dhtlasi aval­dati
sellega survet, et inimesed ei
pistaks sedeleid taskusse. Ometi se­da'
tehti massiliselt, nagu kinnitab
Mart Niklus, kes jälgis olukorda.
Teda oli juba varakult jälitamas sel
päeval KGB töötaja Anti Talun. Nik­lus!
teatas sellepärast ka võimudelep
et KGB ei llasknud tal avaldada omai
ariamust ,,saadikukandidaa|tide"
'suhtes..
Võimud on nüiid valimistulemust®
\ suhtes toime pannud ränki võltsimisi
ning tulemata jäänud Isikute eest
olid sunnitud ,Valima" jaoskonna
töötajaid. Nii tunnistas Andres Piir­soo
Tartust üles, et asetas urni oma
käega 30 sedelit, kuna isikud ei tul­nud
kohale. Võimud läksid kogumi
( nõnda jultunuks, et tunnistasid keh-livaks
ka need sedelid, kus kandidaa-
\ did olid maha tõmmatud, kuna see
andvat . ,,tünnistust ..kandidaatide
tähtsuse rõhutamisest".
OKUPEERltÜD EESTIS
e e *
pilM
ROOTSI ^ÕHUJÕUD :
Paar päeva hiljem „Pravda" puu­dutas
jälle Rootsi õhujõude kirjuta­des,
et need on kogu Tj^eiše Maailma­sõja
järgsel ajal olnud suured arves-mile
ameerika relvi.
•VENE ,,TUMistro" :^ ^ •
Ainult Soome osa on neis venelaste
„tervitustes'' veidi kergem Pinud,
tades Rootsi suur^ust. „Pravda" järgi Kuu algul „Izvestija" ülistas presi-õhüjõud
ei vasta „riigi rahvusvaheli- dent Kekkoneni ta sõbraliku välis-sele
positsioonile". ,,Izvestija" tegi polütika tõttu N. Liiduga, väites sa-teatavaks,
et Norrai ei ole vaja amee-mas kirjutuses aga, et mõned Soome
riklaste poolt saadetud relvastust, ajalehed kirjutavad Afganistani
Taani, valitsuse otsusele kaitsekulu-sid
vähendada, hoiatades taanlasi slovakkia, nüüd aga püsivad kodu-
WI!"^'^^^^^ sekku ,:,teiste
maade' siseasjadesse".
TASS-i poolt .kirjutusmasinaga
sooritatud kallaletung Norrale toi­mus
kä 18. veebruaril, mil teadeägen-tuur
süüdistas selle, kaitsepoliitika,
muutuses ÜSA kasuks. NATO liik­mena
Pn Norra olnud venelaste
märklauaks peamiselt sellepärast, et
28. veebruaril algasid ,;Anorak Ex­press"
nime all NATO manöövrid.
Kohtla-Järve leht „Leninlik Lipp"
tõi 19. detsembril 1979 ära Sillamäe
linna miilitsategelasteM.-Minzatovt
Ja A. Antonovi hoiatuse „Sissesoit lu­badega!"
Sellest väidetakse, et viimav
sel ajal on hakatud rikkuma piiri­tsooni
„rezhiimi" — s.t. lähenetud
ilma eriloata riigipiirile. Aga kogu
Soome lahe kaldal kehtivat range
piiritsooni rezhiim. Olevat rohkeid
märke ,,ŠissesQit keelatud!", ,,Sisse­sõit
lubadega!" jne. Eeskirjade rik­kujad
lootvat, et neid ei märgata ja
on sisenenud piiritsooni ka jalgsi,
kuid seegi õn lubamatu tegevus. Nii
tohib minna Toilasse, Aserisse, Kun-dasse,
Loksale jne. ainult eriloaga.
Lõpuks tuletatakse hoiatuses meelde
1974. aasta 28. augustil kinnitatudi
karistusi piiritsooni'loata sisenemise
eest. Neid võetavat administratiiv­vastutusele,
neid trahvitakse jne..Au-
. . todega s^^ aga võetavat veel
Inglise ajaleht „Daily Mail" toob ära jutuajamise eestlannast lisavastutusele liikluseeskirjade rik-filmitähe
Mary TamiTiega, kes karjäärile eelistanud abielu. V ü e J ^
aasta eest esines Mary Tamm thrilleris „ T h e Odessa File", mida ""^^^avasti oiv võõi^s^er^reranw
nüüd näidatakse televisioonis. Aga Mary on pööranud selja hiilgu­sele,
mis automaatselt tüli koos kuulsusega. Ta on abiellunud ja
hoiab kuuenädalast tütart Laurenit.
Pärast põhjalikku järelemõtlemist leidis Mary, et ta pole loo­dud
filmitäheks Ta esineb ainult veel juhuslikult televisiooninäi-dendites,
viimati thrilleris „The Assässination Run"; mis on täieli-kontrastiks
ta
Filmitäht MARY TAMM
nas jalutamine ilma loata rangelt
keelatud ja isegi supelpaikadeš (Nar-va-
Joesuu kuurordis) ei tohi enam
pärast kella 23 ilmuda mere äärde.
Vene piirivalve jälgib hoolikalt rm-da,
rehitsed^s isegi kaldaliiva üle, let
jälgi avastada...