1984-03-22-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 22. MÄRTSIL - THURSDAY, MARGH 22' On möödunud 60 aastat sellest ajast, kui 10 noort, peamiselt arstiteaduskonna naisüliõpilast, otsustasid asutada korporatsiooni, mille nimeks võeti India -* paik, kus innuga viibitakse, sea^ies lipukirjaks „Sõnässe kindlust, teossej ausust, kodule armastust" pöhimõtetk, et meie korp! india liikmed tahame oma isamaad, rahvast ja emakeelt armastada ja eestlust alalhoida ja edehdadä. Värvide kombinatsiooniks võeti kirsipruun-valge-roheli-ne, mis olid mõeldud sõpruse-kai-nuse- nooruse sümboliks. Nii tekkis korp! India 7, mptsil 1924/3, Tartus noores Eesti iseseisvas Vabariigis, Oli aeg. mil naisüliõpi-; 1 aste ar\' kas\'as kiire 11 Eesti Ülikoo-lis, ühes sellega tarvidus uute akadeemiliste naisorganisatsioonide järele ülesannetega iseaalsema .naistüübi kujundamiseks eesthse kodu sisjusta-jana, Püüti õhutada hoolsat tööd õpinguis ja ka tööpõllul, seltskondliku lihvi arendamisega ja vanemuse .printsiibi tunnustamisega. • Neile tõeksipidamistele rajatud organisatsioon leidis Tartu naisüliõpi- Jasperes poolehoiu, kuigi esimesed aastad polnud kerged, sest puu[iusid kogemused ning vilistlaskogu oma .traditsioonide ja majandusliku toetusega. K u i jõudis ajajärk, mil ^luür osa asutajaist .liikmeist lõpetasid ülikooli ja siirdusid mujale, noorem liikmes-, kond aga ei suutnud kõiki üleskerv kinud põhimõttelisi lahkhelisid lahendada: saabus kriis jaotades liikmes-, konna kaheks: ühel pool vanempõlv. kes pidas kinni oma põhimõ.tetest. ja teksel pool noorempõlv. kes heitis ; efte liigset konservatiivsust. See kriis lõi aga noorele organisatsioonile ainult head. sest peale seda algas liik-me. skonna järsk arvuline tõus. Kümnendaks aastapäevaks kuulus korp! Indiasse juba 146 liiget,ja viieteistkümnendaks aastapäevaks oli liikmeid 257. neist vilistlasi 64. Akadeemilise • t ö ö kõrval . võttiR India liikmeskond agaralt osaÜliõpi-laskonna tegevusest, andes Üliõpi-las- Edustuse juhatuse liikmeid ning ..Üliõpilaslehe" toimetaja. Kogu India' liikmeskond kilulus Naiskodukaitsesse niri^ 1930.'^. süvendati hõi-musidemeid. sõlmides sõprusleping Helsingi ülikooli Üliõpilaskonna • Snvo" osakonnaga. Peagj. arenes sõbralik koostöö ja külastamisvahe-. kord teiste akadeemiliste orgäriisa.t-sioonidüRa-. . • Aja jooksul moodustati športjiku-rnaIes! ]iikirietest oma \'õrj<pai 1 i nais-kond. ices tuli mitmel korra) esikohale.' Tegev oli ka konvendi lafilukoor. 1936,a. moodustati korp! India T a l linna Koondis kooskäimisteks joulu-ja mitmesuguste diskussiooni*õhtu-teks Kunstihoone ruumes Vabadus- \'äljakul., ! • PAGULUSES;;-:/ Kodumaa traagilisp saatuse tagajärjel, mil,toores komrhunistlik võim vallutas .meie kodumaa, pä'äsfis vabasse maailma korp! India liikmeskonnast ca 100 inim.est. Nende hulgas algatusvõimelisemad liikmed, kes leidsid uue kodu Rootsis, alustasid India Koondise organiseerimist juba 1949.a.,millndla sõpruslepingu „Savo" osakonna laulukoor andis kontserdi Stokholmis. Sel puhul korraldas India vastuvõtu koorile, mis õnnestus hästi ja oli nagu esimeseks Koondise suuremaks ürituseks..Ha-kati koos käima konv. aastapäevadel, voeti osa eesti ühiskonna üritustest, toetati mitmesuguseid rahvus.- likke fonde jne. Kahjuks otsustati Koondise"tegevus edasi vifa vaid Rootsi saabunud India liikmetega, pidades ühendust teistes maades asuvate Koondistega, jäädes eemale uute liikmete vastu võtmisest. Käesoleval ajal kuulub Koondise liikmeskonda 20-liiget, kuna väga mitmed on aja jooksul siirdunud ülemere maadele. . Aja jnöödudes tekkis korp! India Koondisi ka mujal vabas maailmas. 3aksamaai asuvad "liikmed hakkasid kirjavahetust pidama teistel maadel asuvate liikmetega, vahetades liikmete nimekirju jne., kuid nende liikmeskond vähenes kaunis kiirelt mujale asuvate liikmete tõttu ning praegu on seal vaid 13 liiget. Suuremad Koondised tekkisid aga Kanadas 1952. a.. olles praegu 94° Hikmeline pere ning USA-s New Yor-• gis alustati tegevusega 19'53/a., kusjuures seal-on praegu 111 liiget koos Los Angelesi liikmeskonnaga, kus on.lQ liiget, nende hülgas ka ainuke vabas maailmas^ viibiv asutaja liige • viÜAlice Naelapea. /Austraalias — Adelaides alustati Koondise tegevusega 1955.a. ja sinna kuulub praegu 14 .liiget, peamiselt Tartuaegsedvil! ja 3 uut liiget. Üksikuid liikmeid on Soomes. Ing-jismaal. Portugalis. Bermudas ja' L.-Äfrikas, Suuremate Koondiste — nagu USA ja Kanada — tegevust juhib. valitud eestseisus, kelle ülesandeks, on sisustada igakuulist kooskäimisi. Tegevuse kavasse kuuluvad konvendi aastapäevade'tähistamised. koosolekud, referaat-õhtud. rahvuskultuurilised ja kirjanduslikud ettekanded jne! ' Ka on;korp! India liikitied rakendunud mitmesugustesse eesti ühis-xonna tegevuse sektoritesse. Praeguses olukorras, mil elu on muutunud mitte üksi pagulaste süh-' tes, vaid kõikides maades,on läbitehtud, valdavaid muudatusi, on tähtis.., et selle H au st ai kon ve nd i''v a h e m. ge-'' •neratsioon peab-kohustuslikuks jat-' kata ülesseatud põhimõtete säilitamist noorte liikmete kasvatamisel, olles..'neile, toeks ühiste eesmärkide saavutamisel, mis oleks kasuks nii: kasvavale noorusele kui ka eesti ühiskonnale. Tuleb käkinnip.idada autoritati.ivsest kasvat?ise printsiibist/ vaatamata kohaliku maa vega-. tiivsetele mõjudele,.Sel v i i s i l vast saavutame oma konvendi eesmärki^ de täitumist võõrsil ja suunamn eesli noorust tegudele, mis kasuk.s eesti rahvale ja e.eskujuks teistele rahvustele, . : ; . H I L D A KUU IMA E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese koguduse n õ u k o g u 1984. 1. rida: Jaan Niitsoo, Bruno Lindre, T õ n u Orav (nõukogu esimees), õp. Udo Petersoo. Bernhard Teder (nõukogu abiesimees], Ivar Nippak. 2. rida: Arnold Kapp. Eimar Neps, Indrek Järve, Tõnis Laar. Osvald Piil, Alfred Sepa. Otto Pajur. 3. rida: T õ n u Toome. Hjalmar Kuld. Elmar Sääsk, Endel Aruja, Valdek Ojasson, Toivo Hiir, Enn Tiislar. Pildilt puuduvad: Erik Altosaar. Lembit Jänes. Hans Kivi. Ilmar Lepik, Richard Pulk. Jaan Terts. EELK Toronto Vana-Andrese koguduse täiskogu koosolekul, mida juhatas nõukogu esimees Tõnu Orav, võeti teatavaks, et koguduse töö möödunud aastal on kulgenud viljakalt ja üksmeelselt kristlikus vaimus. Koosoleku avas palvusega koguduse õpetaja Udo Petersoo. Koguduse laekur Bruno Lindre kandis ette majandusliku aruande ja märkis, et laekumised ori'tunduv.alt ületanud eelarved. Ta täna.s- .kogudust tubli majandusliku panuse eest, Pühapäevakoolis, mida juhatab AinoPähn. töötab 17last ning lisaks sellele leerieelsete grupis 11 noort, Õ p . Albert Roosti juhtimisel arenelr töö piiblitundides kaks korda kuus. Koguduse naisring Linda Pintsoni juhtimisel pälvis tänu ja heakskiitu, eriti maitsvate kohvilaudade sagedase korraldamise eest. Naisringi juurde kuuluv kä,sitööring, mida juhatab Õje Türk. on, töötanud .suure innuga ja valmistanud hulganisti maitsekaid käsitöid. Koguduse segakoor Asta Balls-tadfi juhatusel on kaunistanud koori lauluga mitmeid jumalateenistusi, kaasaarvatud üks kontsert-jumala-teenistus. Praegu koor valmistab ette Kristuse kannatamisaja kontserdiks palmipuudepühal, kui ka osavõttu Esto '84 laulupeost. Kogudusekultuuritoimkönd, mille . esimeheks Emil Eerme. on korraldanud mitmeid kunstinäitusi ja muud kultuurilist tegevust. Koguduse nõukogusse valitil uuteks liikmeteks Toivo Hiir ja Arnold Kapp, Hiljem'nõukogu koosolekul valiti tagasi eelmise aasta juhatus: Tõnu Orav — esimees. Bernhard Teder — abiesimees, Enn-Tiislar — sekretär ja Bruno Lindre — laekur. Üldiselt nimetas esimees, et jumalateenistustest • iga-pühapäevane osavõtt on olnud rõõmustavalt osa-võturohke, kus mitmel korral eriürituste puhul kiriku seltskondlikud ruumid on muutunud kitsaks. Ta tänas kõiki koguduse liikmeid heasüdamliku suhtumise eest koguduse töösse ja erilise tänu suunas ta neile, kes nõukogus ja' juhatuses on andnud oma .aega kristlikule tööpõllule . ja lieile. kes juhtivalt töötavad koguduse all-organisa.tsioonid^s. t-JT' f^r-m ^•*r» S. HOPPE CLEANiWG & BUILDING CARE LTO. Puhastan keemiliselt vaipu, m ö ö l i l i t ja akende pesemine. S ö ö g i t u b a , elutuba ja koridor S59.95 S A M Ü E l HÜPPE . SAMUEL ELLER Tel 686-4030 • .'Tel 690-496,1 J „Meie EBu" nr. 12 (1777) IBM MmammMmBmma^mmmammmiiiimmmmmmmmmmmmKmBO Mida nad Ütlesid.., V Ä L J A V Õ T T E I D i A K T U S E K Õ N E D E S T Peeter Paljak Stokholmis: ^Pagulasühiskond on mõnes mõttes paen-dumatu meie rahvuslikkudes ja välisvõitluse küsimustes. Peame olema valmis oma taktikat muutma kui olukord seda nõuab. • Selleks, et noori kaasa tõmmata eesti ühiskonda,on vaja huvitavat ja põnevat eestlust. Eestlusel on vaja staatust. Peame ära kasutama impulsse patriotismi ja rahvusliku liikumise alal Eestimaal- sest seal on see noorte hulgas uus ja värske. Peame kasutama Uusi ideesid välisvõitluses ;ja eesti kultuuri säilitamisel Välis- Eestis. M õ n e d sellised ideed oleksid: • Varsti on sidesateliidid üleval põhjala kohal. Nad saadavad lääne televisiooni saateid kaugele N. Liitu. Kasutame seda ära. Ostame reklaami , aegu. • • Õpime tundma.kuidas N. Liit ja Eesti N S V tänapäeval on organiseeritud. Leiame nõrku punkte nende süsteemis ja suuname oma taktika selle järele. | • Õpime tundma neidjces viimastel aastatel on Eestist emigreerunud ja kes tunnevad olukorda ja keelt kõige paremini. , Kui oleme kreatiivsed.siis püsime ise kauem eestlastena kui.Nõukogü- • de Liit liiduna." > Rahvaerakonna juht Bengt Wes-terberg Stokholmis: „Öelgem nõukogude võimudele, et Rootsi hoiakut Nõukogude. Liidu suhtes mõjutab suurel määral see. kuivõrd nõukogude võimukandjad lasevad meieibalti naaberrahvaid püsima jääda kultuu-riomapäraga rahvustena. Lastagu neil edasi arehdada oma rahvuslikke ja kultuurilisi pärandeic^ suuremal määral,kui senini nõukogude ajastul. Samal määral kui paljud eestlased, lätlased ja leedulased' vaatlevad Rootsit kui ..Naabermaad" suure algustähega, peaks põhjala solidaarsus edasipidi h õ l m a m a ka meie Balti naabermaid Eestit. Lätit ja Leedut." stast 1971 mitniekultuurilisus läinud edasi suurte hüpetega t«*-«-*J3i-:i.tir.i.-x»siw.-iMi.t. - — ,r-,r r.T-TT - •z^~z:.^fL' Sõjainvaliide k( teatab Suurima tänu ja"heameelega kviv teerime meie ühiskonna kiiret ja heatahtlikku reageerim|ist sõjain\'aliirii-dele Esto '84-le sõidu voimaldami-seks,, • Välja saadrlud korjandu.'llehtedn tfigastamise kuupäevaks oli"24, veeb-.' ruar, See.ei tähenda, et aktsioon oleks nüüd lõppenud: vaid oli mõeldud esialgsete summade kiireks laekumiseks, et katta küreloomulisi kulutusi. See on nüüd teostunud. . Senini on toetusi laekunud järmis-telt organisatsioonidelt: . E e s t i I n \' a 1 i i d e 10 e t a \' N a i s r i h g. T 0 - ronto. Eesti Võitlejate Ühing, Eesti Abistamise Komitee. ..Eesti Kodu" pere. Ritmika. Vancouveri Eesti Segakoor,- A S Eesti Maja Torontos, Eeslid Pensionäride Klubi Torontos. • Tartu College. Ottawa Kesti Võitlejate Ühingu, Korp! Sakala. Vancouveri E, Pensionäride Ühing. Võru- ' laste Koruidis Torontos. L|ofigIslandi ; Eesti Selts: Toronto Eesti Seits.Toron-' toE.R.R. ,,Kungla". Üliõpilaste-Selts Raimla. Sihta,sutis ..Võitleja". Korp! VVäinla. Hiidlaste Selts. Eesti Üliõpilaste' Selts. Korp!. Revelia. Torontc Aian-dusklubi. Eesti Etnograafiline Ring, Cantate Domino,. Montreali Kalevi Lipkond, Toronto Eesti Meeskoor, Ottawa Eesti Selts. Toro,ntoE,Skau-- rjisõprade Seits. .Korp! Fraternitas Liviensis, Sault. Ste.. Marie Eesti Selts,Thunder Bay Eesti-Seits. Lääh-laste Selts, Eesti Õigusteadlaste Ühing. Eesti Kunstnike Koondis. Eesti Pensionäride Klubi,Montrealis. Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas, Pärnumaalaste Selts. Washingtoni Eesji Selts, Lakewoodi Eesli Ühing. Korp! Filiae Patriae. Montreali Eesti. Segakoor. • • •; v - • Laekunud annetused õin võimaldanud sisse. maksta S2000 suuruse kautsjoni majutuskoha tagamiseks. Lennupiletite sissem?^ksude katteks Kavandamisel Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi album juba mõnda aega on Kanadas elavad. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi-vilistlased plaanitsenud välja anda kooli albumit, kus käsitletakse lähema It selle õppeasutuse ajalugu, tegevust "ja õpilaste isiklikke mälestusi koos fotodega. Selleks vajalike materjalide kogumisega, kui k^ endiste õpilaste nim-ekirjade koostamisega • on juba algust tehtud 'Torontos ja Montrealis! Torontos võtab materjale va.stu L.. Koobas, 1083 Parthia Cresc. Mis-, sissauga. Ontario. L 4 Y 2 L 3 ja Montrealis H. Höövel. 160 Hislop St'. Montreal. •Que,H4N'217. See kogumine on ülemaailmne ja selleks avaldatakse üleskutsed Kanada, "USA.^ Rootsi jä Inglise eesti-keelseisaja| ehtedes. Igale kontakti-võtjale saadetakse selle järele materjalide kogumise küsimuseleht.. on Saksamaale ülekantud DM 10000 ja Inglismaale saadetud £100.' Esialgsed kulud on seega kaetud. ' Jätkuv toetus on aga hädavajaÜR. et meie ettevõtmist edukalt läbi viia. Seepärast pöördume käesolevaga veelkord kõigi kaasmaalaste poole tõsise palvega: toetada sõjainvaliidide Esto'le sõitu ja siin sobiva vastuvõtu võimaldamist, • Totüsed palume saata Esto "84 Sõjainvaliidide Komitee laekurile aadressil: Pr. V. Lindemann. 50 Oid Kingston Rd.. apt. 4-,203. Scarboro-ugh. Ont. M I E 4Y1.; ^ Üle 40 a. on möödunud võitlustest idarindel, kus sangarlikud eesti mehed ja naised ohverdasid oma elu. oma tervise või oma jäsemed ^ võimaldamaks üle saja tuhandel eestlasel pääseda punakuradi küüsisL . Näitame maailmale, et me pole unustanud! . ' _ . SÕ|AINVALIlDJ.Df:^K6MlTEE • 0 KUSI EDDY TOUSSAINTILT. Eddy Toussainfi tantsutrupp on esinenud rahvale ja saanud tormilise austuse osaliseks üle Kanada. Mis on selles nii erakorralist? Direktor Eddy Toussaint on uhke, et ta pn ühe rahvusgrupi lii^e, kes aktiivselt kaasa töötab kanada kultuuri arendamiseks. lisainformatsiooniks võta ühendust või kirjuta oma lähemale riigisekretärile: Communications Directorate Section "M" Department ot the Secretary of State Ottawa KlA 0M5 on tõsiasi! TRANSLHTED .BY: „ M E I E ELU'' ftfiufticulturalism. Cariada Hon. David M. Collenette Si/linistsr of State Multiculturaligm© Canada Hon, David M. Colienett© IVJInistre d'Etat „Meie Elu" nr. 12 (1777) 1984 KIRJA Toronto Eesti Segakoor esinemas Segakoori Pop-Kontsert Tuisule ja külmale vaatamata oli suurearvuline publik tulnud kuulama Toronto Eosti Segakoori kontserti 11. märtsil. Suur koor esines traditsionaalsete eesti koorilaulude kui ka uuema heliloominguga, mille autoriteks olid M. Pruul ja S. Purre. Parimateks ettekanneteks segakoori poolt kujunesid tuntud Võrgu „Helisc ilmo" ja Türnpü HPHIUSO hommikul". Naiskoori ettekannetest olid parimad Aaviku ja Härma helitööd. Saare, Pruuli ja Purre töödes oli kooril tõsiseid raskusi intonatsiooniga »müle tõttu harmoonia oli väga ebapuhas, ka esines segavaid rütmilisi ebatäpsusi. Häälterühmad ei olnud hösti tasakaalus, eriti segavad olid kakW kolm soplosoprani.kes domineerisid koori. Parimaks rühmaks nii se-1 ga- kui naiskooris olid aldid. Kuigi lauljad olid innuga ajija juures, kõlas koor tihti tuimana. Solistina esines Aine Tamm-Re-lyea^ kes omab meeldiva kerge soprani hääle.mis tuli eriti maksvusele Jones' i, Willson'! ja Strau89'i helindites. Kindel tehnika, üldiselt kindel intonatsioon (Straussi koloratuurides kohati ebamäärane) ja hea esinemine tegid tema osa kavast nauditavaks. Uno Kooki juhatamine on kindel ja asjalik ja ei ole kahtlu8t,ot ta on kooriga teinud suure töö. Saatjaks kalveril oli Charles Kipper.kes temale omase tagasihoidlikkuse ja paindlikkusega kindlustas ottc-kannctc kordaminekut. Kohati oleks saade võinud olla tugevam — minu istekohast kuuldes. Kuulajaskonna soe aplaus täinuks kontserdi eest. ^ L. AVESSON Arvo PärtM kontsert New Yorgis Laupäeval, 10. märtsil toimus New Yorgis Lincoln CenterMs Arvo| PärtM helitööde kontsert, mille rohkete kuulajate hulgas oli palju eestlasi. Ka Kanadast olid sõitnud mitmed. Kohal oli ka helilooja ise, kesi elab alaliselt Lääne-Berliinis. Esitati tema helitöid nii varasemastl ajast kui ka uudisloomingut. aa Ermi SOOMET TULUMAKSULEHTEDE täitmine Kokkuleppeks helistada 247-3150.1 Esto Mutual Fund Ltd. 13. märtsil 1984 aktsia hind $11.02 145 King Streot West, Sulte 1900J Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 22, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-03-22 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840322 |
Description
Title | 1984-03-22-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
4
22. MÄRTSIL - THURSDAY, MARGH 22'
On möödunud 60 aastat sellest
ajast, kui 10 noort, peamiselt arstiteaduskonna
naisüliõpilast, otsustasid
asutada korporatsiooni, mille
nimeks võeti India -* paik, kus innuga
viibitakse, sea^ies lipukirjaks
„Sõnässe kindlust, teossej ausust,
kodule armastust" pöhimõtetk, et
meie korp! india liikmed tahame
oma isamaad, rahvast ja emakeelt
armastada ja eestlust alalhoida ja
edehdadä. Värvide kombinatsiooniks
võeti kirsipruun-valge-roheli-ne,
mis olid mõeldud sõpruse-kai-nuse-
nooruse sümboliks.
Nii tekkis korp! India 7, mptsil
1924/3, Tartus noores Eesti iseseisvas
Vabariigis, Oli aeg. mil naisüliõpi-;
1 aste ar\' kas\'as kiire 11 Eesti Ülikoo-lis,
ühes sellega tarvidus uute akadeemiliste
naisorganisatsioonide järele
ülesannetega iseaalsema .naistüübi
kujundamiseks eesthse kodu sisjusta-jana,
Püüti õhutada hoolsat tööd
õpinguis ja ka tööpõllul, seltskondliku
lihvi arendamisega ja vanemuse
.printsiibi tunnustamisega. •
Neile tõeksipidamistele rajatud organisatsioon
leidis Tartu naisüliõpi-
Jasperes poolehoiu, kuigi esimesed
aastad polnud kerged, sest puu[iusid
kogemused ning vilistlaskogu oma
.traditsioonide ja majandusliku toetusega.
K u i jõudis ajajärk, mil ^luür osa
asutajaist .liikmeist lõpetasid ülikooli
ja siirdusid mujale, noorem liikmes-,
kond aga ei suutnud kõiki üleskerv
kinud põhimõttelisi lahkhelisid lahendada:
saabus kriis jaotades liikmes-,
konna kaheks: ühel pool vanempõlv.
kes pidas kinni oma põhimõ.tetest. ja
teksel pool noorempõlv. kes heitis
; efte liigset konservatiivsust. See kriis
lõi aga noorele organisatsioonile ainult
head. sest peale seda algas liik-me.
skonna järsk arvuline tõus. Kümnendaks
aastapäevaks kuulus korp!
Indiasse juba 146 liiget,ja viieteistkümnendaks
aastapäevaks oli liikmeid
257. neist vilistlasi 64.
Akadeemilise • t ö ö kõrval . võttiR
India liikmeskond agaralt osaÜliõpi-laskonna
tegevusest, andes Üliõpi-las-
Edustuse juhatuse liikmeid ning
..Üliõpilaslehe" toimetaja. Kogu India'
liikmeskond kilulus Naiskodukaitsesse
niri^ 1930.'^. süvendati hõi-musidemeid.
sõlmides sõprusleping
Helsingi ülikooli Üliõpilaskonna
• Snvo" osakonnaga. Peagj. arenes
sõbralik koostöö ja külastamisvahe-.
kord teiste akadeemiliste orgäriisa.t-sioonidüRa-.
. •
Aja jooksul moodustati športjiku-rnaIes!
]iikirietest oma \'õrj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-22-04