Meie Elu = Our life, March 22, 1984

              „Mefe Elu" nr. 12 (1777) 1984
L G U S
(asse lumme,
18.
|dmmikkargv!ses,
ide alguseks. ^
.jgU,;' :
[de noorsugu,
pbeetilist tarkust,
isakat ärkust.
istavalt silmi,
epilvi.
la, kõikjale —
ja elu on igavene,
...V HELLA^EIVAT
c • • •
|seokkad veidi toTgtvad. Mis sest,
leit määrdub, kui mina saan olla
Ipärane, kui ainult mina tean oma
|avat peidupaika,
tül on see saladuslik, omapärane
lupaikjkba aastaid. Kui alla kiim-
Jana olin, siis kujutasin ette, et see
Iseokste alune on minu loss, mets
park ja metsaiilled mu kallid
lideed. Seda, oma saladust, ma
jlegi ei avaldanud. Teadsin ju
Inäsjuttudest, et kõigil Ipssipreili-lori
saladused.
|üüd ma end enam lossipreiliks ei
kuid mu i,löss'y on siiski huvi-
[pelgupaik. Seal on huvitav jalgi-
?lu metšasv Piilun seal raskete
[e alt salaja „metsarahva" — pu-ite,
Jindude ja pisiloomade elu.
Iikatest ön mu lemmikud mesila-lindudest
pääsukesed ja looma-janesed.
Varem püüdsin imitee-mesilase
lendu, jänese hüppeid
lääsukese vidinat, nüüd ma seda -
rn ei teeMoen nüüd raamatuist
Ide; tegutsemistest looduses ja
|an jälgida, kas see on nii nagu
kirjeldatakse.
jlle mainitseb mind memm õppe-
Ijuurde: „Luule, kas sa ikka veel
i?';' Ma ei tfjha valetada ja vaikin,
[aema arvab siis; „Sa oled ju kogu
ipooliku õppinud, õpi,laps,õpi,
idel tood hea tu,nnistuse, suvel
|kaä ja kosud, oledki veidi kahva-jäänud."
leidi aja pärast tuleb uus küsimus:
(s ša nägid, kuhu ma värske eesti
3he panin? Mitte kusagilt ei leia
i; om6ti hommikul võtsin selle
tkastist tuppa."
la nägin j kuid unustasin talle üt-lata,
et ta koos piimakotiga, pani
f jalehe külmetüskäppi. Et mem-cesele
meeldida, jooksen kiiresti
|kif t^en kavalänäoja võtan ajale-jiimäkoti
alt „hoidlast" välja.
keä küll selle tükiga toime
let ajalehe ka külmetuskappi top-imestab
memm ja embab mind.
võtan „süü" omaks, ei taha
imele kuidagi ette heita, et tema
(ä hakanud unustama, et ka tema
iotetega mujal.
HELLA LEIVAT
jäte Ühingrf»'
Toimetuse v
|e,, Toronto,
„Meie Elu" nr. 12 (1777) 1984 NELJAPÄEVAL 22.' MÄRTSii- - THURSDAY, MARCH 22
esti
8« detsembril 1935 oli „Estonia" kontsertsaal täis kiilutud Isamaaliidu
jad.tungid^a relvadega ja vahistada Vabariigi valitsuseiökmsd. '
ians Maret
mässa-
NEW Y O M - Ülemaailm­ne
Eesti Kesknõukogu teatab,
et vastavalt Eesti Rahvuskong-ressi
otsusele Baltimores 1976.
aastal on loodud Ülemaailmne
Eesti Vabadusfond, mis on saa­nud
USA tulumaksuametilt
heakstegeva fondi staatuse.
Eesmärgiga, et Vabadusfond
kasvaks peatselt üks miljon dol­lari
suuruseks, nii et selle fondi
intressi summad annavad meile
kindla majandusliku aluspõhja
eesti kultuuri säilitamiseks ja
eestluse huvide kaitsemiseks,
otsustati 1984. a. kuulutada Eesti
Vabadusfondi aastaks.
Ülemaailme Eesti Kesknõu­kogu
kutsub eesti organisatsioo­ne,
kogudusi ja igat eestlast ai­tama
niõtte, sõna ja teoga kaasa
Vabadusfondi kiireks ja edukaks
ülesehitamiseks.
Vabadusfondi aasta teema on
mõelduni selleks, et eesti organi­satsioonid
Vabas Maailmas tut­vustavad
Vabadusfondi. kõigil
aasta jooksul korraldatud üritus­tel
ja et eestlasedindividuaalselt
tutvunevad Vabadusfondi põhi•^
kirja ning eesmärkidega ja anna­vad
sellele oma toetuse.
Kuna 6. juunil 1984. aastal
saab täis 100 aastat sellest.kui
Otepää linnakirikus õnnistati
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, mil­lest
hiljem kujunes meie sini-must-
valge rahvuslipp ja mis rii­gikogu
otsusega 1922. a. määrati
Eesti Riigilipuks, siis on Üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu
juhatus otsustanud pöörduda
oma liikmesorganisatsioonide
poole soovitusega, et 1984. a.
jooksul eesti organisatsioonid
•tähistavad Eesti lipu 100-aasta
juubelit vastavalt maade olukor­dadele
ja võimalustele.
ilmuvast Teremi jutustusestEstonia mässust
sõjast, Berliinist, K-Z laagrist: ja muus
6-da detseffibri õhtul kõndis Terem
piki Joala tänavat raujitee jaama poo­le
~ koos Sampkaga. Teremi käes
oli rihmadega köidetud tavaline rei-sipaun
ja i selles tema kodus, tekki
mähitud püstol-kuulipilduja paari re­volvriga
ja vajalike laskemoona ka-settidega.
Terem oli' nii-öelda teel
Tartusse, oma juura eksamitele. Mõ­lemad
mehed astusid rajiulikult õhr
tusele Tallinna rongile ja võtsid asQt
päris mugavalt 2-se klassi kupees..
Teremi pilet oli Narvast Tartu ja ta­gasi.
Sampka mujdugi ostis oma pi­leti
otse pealinna. Tapal aga kasutas
Terem rongi peatus,t uue pileti ostmi-a
too
mi poole, „kindlaks tegema kojujää-jad.
Ma arvestan sellega, et tundes
praegust vajitsus nimepidi kui ka
näopidi, sul ei peaks olema raskusi
oma ülesande täitmisel. Kongress
toimub Estonia kontsertsaalis ja mi­nistrid
loomulikult saabuvad kohale
oma limusiinides, mis sõidavad teät-.
rimaja kontsersaali peaukse ette. Ar­vatavasti
on kohal kaunike hulk uu­dishimulikke
ja sinu kuulumine nen­de
hulka uudishimuliku vaatlejana ei
ärata ju mingit tähelepanu võimali­ke,
politseiametnike silmis."
Kapten tegi väikese vahepeatuse
ja jätkas,pöördudes nüüd Sampka
. poole.„Sina,sõber,tuled minuga kaa­sa,
kui ma kontsertsaali sisenen ja
teatan yalitsusliikmete vahistami-.
' sest. Kuna meie ei kavatse luua olu­korda
verevalamiseks, siis sina vaja-terem
hommikul kella 9-ks lähe(^ duse korral, minu sõnade kinnitami-
Estonia teatrimaja juurde luurele, seks tulistad paar lühivalangut üle
ülesandega jälgida valitsusliikmete inimeste peade;- sama teevad teised
kohale tulekut; sinu peasihiks on kuulipildurid kõrvalustest. Muide,
kindlaks teha, kes ministritest pole meie aktsioon, tulles valitsusvõimu-
Isamaaliidu kongressile tulnud ja dele absoluutse ootamatusena, peaks
nende nimed annad sa mulle minu kulgema rahulikult, ilma inimkaotus-kohale
ilmumisel Estonia juurde vei- teta. Sisenemine Estoniasse on.val-
LÄHEMAL AJAL ILMUB UUDISTEOSENA
TEREMI JUTUSTUS
Estonia mässust, sõjast, Berliinist, K-Z laagrist ja muioM
KALJU JÕGI, autori sõbrana, on avanud eel-tellimiste vas­tuvõtu
umbes 300-ja Ihk. kõvas köites illustreeritud raamatule,
mille hinnaks on eel-te.llijale koos saatekuluga ainult $20.00.
Tellijaile varutakse nummerdatud ja autori poolt signeeritud
köited. — Tellimised saata aadressil:
, KALJU JÕGI, 55 buggan Ave. Toronto, Ont.
Canada, M4V 1Y1. Tel.: (416)-487-2094.
Praost Oskar Puhm
külalisjutlustajana
New Yorgis
Käesoleva poolaasta New Yorgi
eestlaskonna üks suuremaid muusi- ,
kalis-rahvuslikke sündmysi toimub
pühapäeval, 25. märtsil kell 2 Lex-ington
Ave. ja 88. Street kirikus. P i:
dulikul päeval on kaks osa: kõige­pealt
Peeter Süda ja Juhan, Aaviku
elule ja loomingule pühendatud
kontsert. Kontserdil on kaastegevad
Nev^ Yorgi Eesti Naiskoor ja New
Yorgi Eesti Meeskoor.
Sõnalises osas on kaastegev küla­lisena
Kanadast praost Oskar Puhm,
kes hiljuti võis tähistada oma õpeta­jaameti
kuldjuubelit ja tagasi vaadati
rikkalikule elutööle kodumaal, Soo-mepoiste
pastorina rindel ja siis ala­tes
1948. a. sügisest Toronto Peetri
Koguduses. Palvete ja mälestuste osa
on praost Rudolf Kivirannalt. Kont-.
serdile järgnevas lühikeses aktuse-osas
käsitletakse mõlema helilooja
100-a. sünnipäeva puhul nende pa­nust
eesti rahvale. Järgneb koosviibi­mine
kirikusaalis, mille raames toi­mub
ka võrukeste jja võrumaalaste
kokkutulek. On arvata, et kontsert ja
koosviibimine kujunevad väärikaks
varakevadesejcs New Yorgi ja ümb­ruskonna
eestlaste kokkutulekuks.
Tallinna Linna II Tütar­laste
Gümnaasiumi
koosviibimine toimub pühapäeval,
1. aprillil kl. 1 p. 205 Humbercrest
Blvd. Helistada — Maimb Kommis-sar
447-9606, Ines Väikemäe 767-
9784.
HansMeret —
pildistatud 1939.a.
kevadel Tartu Toomemäes
seks Tap|alt Tallirina ja tagasi,
reisipaun võeti vaguni pakiraamilt
maha alles pealinnas, kui kaks sõpra
võtsid taksiauto Kadriorgu sõiduks.
„Ma võin teile anda mõningat in­formatsiooni
meie kavade kohta
homseks", alustas kapten Laamann,
arutades diivani ees oleval madalal
kohviilauallahti suurema paberilehe,
mille ta oma taskust liokkuklapituna
oliväljayõtnud.Ma olen koostanud di enna kella 12.00. Me loodame, et
minu, kui,Jl.fi^% ji^^^s^is^,^ .^Jcp^u, piitsuse,k)pQSjeis,iin^ub^kong-päevakäsiij#
Wst@vä'd juhend on Tessije, kus me valitsuse oma aktsi-antud
meie' meestele, kes Estonia ooniga vahistame, et meie oma valit-juures
on tegevusse määratud. Teie sus saaks ametisse astuda. Juhul, kui
mõlemad olete minu käsutuses ja üks või teine ministritest peaks min-saate
qm^ korraldused minult koha-..; gil põhjusel kojujääma, siis nad võe- kapten,kas meestel on mingeid oma-,
peal vastavalt sellele, kuidas me te- takse vahi alla vastavate meeskonda- poolseid küsimusi.
de poQlt. Ja just selleks otstarbeks;. „Minul on", lasi Terem kuulda-sina"
- kapten pöördus Tere-. vah.„Kui mina olen oma ettekande
. ' i teinud võimalike puuduvate minist­rite
kohta, mis oleks siia minu järg­nev
ülesanne?" .
^ ,, Sa Jääd minu juurde käsundusme-heks;
tegutsemiseks vastavalt arene-vaile
olukordadele. Peaasi ole minul
käepärast." — Nende sõnadega lõpe­tas
kapten oma instrueerimise ja,tõus-
. tes püsti, ulatas Sampkale ja Teremi-le
käe tugevaks surveks, — mainides
lühidalt, et „homme näeme!"
TORONTO
mistatud ette ja valvekorras olevad
pplitseianiiB,tnik.ud ei,s§ia mahti vastu-aktsiooniks.
Ja- veel üks asi: sina
Sampka ootad öökorteris, kuni auto
tuleb järele."
Andnud oma korraldused, küsis
alla 12 a» $448
gevus hargneb. Täjia õhtul Mõttus
toimetab teid öömajale, kust sina,
Finnairi FINNLINK grupilennud
TorontostMontreali'kdudu Helsingi
koostöös Air Canadaga on kiireim ja
odavaim viis reisida grupilennuga Soome
sel aastal. Lende ja eribindu mujalt
Kanadast Montreali võite küsida
oma rfiisibüroolt.
Vairge oma mineku- ja tagasitulekuaeg..
Sealoleku aeg ei tohi olla üle 90 päev/a.
ega alla 7 päeva.
MINEKJUDj nädalati märtsist oktoobrini
1984; ' •
lAGASITUL^^^ märtsist
oktoobrini 1984.
*Juuni, juuli ja augusti lennud Torontost
S995, lapsed alla 12 a $498,
sülelapsed $100.
yiO^PM-MjoOlreajis^^
Täiskasvanud S799, lapsed alla 12 a.
$400..sülelapsed $80
Juuni, juuli ja august Montrealist:
S899, lapsed alla 12 a. $450, süle­lapsed
$90.
Ettetellimine vähemalt 30 päeva enne
.minekut. . . , . . ;:
Grupilennud tühistatakse, kui QH
vähem kui 20 reisijat
Võtke ühendus oma reisibürooga või
Finnair'i kontoriga.
%FiNNRiR
. Hinnad võivad muutuda ilma eelhoiattiseta.
Torohtoi416) 927-7400 IVIontreai (514) 282-1173 Vancoum (604) 687-75^2
kuma Reaalkooli vastas asuva Maa­panga
suunas. Just sel silmapilgul
sõitis ,,Estonia" ette kolm limusiini
ja Terem tundis keskmisest väljuva
pika mehe — Eenpalu! Kõrge härra,
oma saatjatega ruttas peagu jookstes
kontsertsaali uksest.sisse; oli ta jää-
Noored ja vanad
ringmängus
üks organisatsioonidest, kes kord «"^^^""^^"f^d "«««^^^^
tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiminiiH
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testämendi-pärandused ja
mälestusfondid on ^tulumaksuvabad.
aastas „Ehatare" peret külastab Ja
Osa Soomest toodud dünamiidipakke, granaate, relvi ja padruneid,
mis saadi (cätte mässuliste relvalaost Girgensoni tänavalt.
SM
V..4
1 1
i l s <- st; f ) W
ESTONIA
Kaheksanda detsembri hommik
oli jahe ja tuuline. Sadas kerget lund.
Terem, .astunud välja öömaja uksest
tänavale ja pöörates piki Kentmannit
Vabaduse puiestee suunas möödu­maks
tema Reaalkoolist teatri juurde
jõudmiseks, tõmbas end veidi kühmu hiljem toimuma. Termiltekkis tunne,
ja surus oma käed süga vale,mantli- et midagi oli korrast ära, liimist lahti.
nud hiljaks? Vaevalt oli möödunud neile meelelahutust viib, on Annely
kümmekond minuteid, kui' „Esto-
Jiia" hoonest hakkas kostma kordu­vaid
elagu hüüdeid ja siis hümn,
laulduna valjult ja tõsise innuga. Kas
oli kongress juba alanud? Ometi oli ju
Rigaja Siina Kasekamp'i poolt asu­tatud
ja juhitud tütarlaste võimlemis-rühm
„Ritmika". Nad olid seal lau-päeval.
ll, veebruaril, vaatamata sel­lele,
et see päev on tavaliselt laste-
5
S i
/ li"
taskutesse. Tihedad sammud jätsid
valgele lumepulbrile jäljed. Terem
imestas, et tänav oli inimestest tühi;
värskel lumekattel ei olnud veel üh­tegi
jälge.
Ületanud Sakala tänava, Terem
jõudis Vabaduse puiestee nurgale ja
suunas kohe pilgu oma kooJimaja ja
„Estonia" esisele. Oodanud näha
suuremaid rahvahulki „Estonia" esi­sel
ja eriti kontsertsaali poolsel laial
kõnniteel,üllatas vaatajat sõjaväelas­te
liikumine Reaalkooli juures ja hoo­pis
ootamatuna näis rahvahulkade
puudumine kontsertsaali esisel kõn­niteel
Isamaaliidu kongressi puhul
olnuks ju loomulik kaunis suurte uu­dishimulike
rahvakogude kohalolek,
uudistamas kohale saabuvaid täht­said
tegelasi. Terem ei saanud veel
mingit seletust olukorra ebatavalisu-teada,
et kogu sündmus pidi hoopis vanematele, kes oma lapsi sinna pi­did
viima, vast üks kiiremaid pälvi
nädajas. Algasid oma ettekannetega
vütu. kell 3 p.i. ja ligi tunniajalise ette-
•
teistele eesti ot-ganisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6
isiiiiiiiiitiiiiiiiiimniiniiiiiiiiiiiiHiiniiiniiiiniwntiiiiiiiiiio
ÕPETAJA NÕMMIK
ROOTSI
kannetega esitasid huvitava kava Öp. T. Nõmmik viibib ametireisul
sellest, mida nad„Ritmika's" õpi- väljaspool Kanadat 26. märtsist—.4.t
vad, Esinesid väiksemates, koossei- aprillini.
sudes, sest„Ehatare" meelelahutus- Teda asendavad sellel ajal õp. 0.
ruum ei võimalda suurte rühmade Gnadenteich Hamiltoni koguduse
kut. Kohtudes laial puiesteel,tundis esinemist. Kava algas väikeste tütar- osas ning õp. U. Petersoo Toronto
Tereiti vastutulejas tuttavat Tartu laste esinemisega Hppudega mlista- Jakobi koguduses.
des dressides. Järgnes ettekandeid
Jõudnud poolele teele Draamateat­ri
hoonest Estonia puiesteeni, nägi
Terem ainsat vastutulejat, — eraisi-päevilt.
Revelus Raudseppa, kes vas­tates
teretusele kiisis Teremilt, et mis
ta siin Estonia juures kõnnib? Vasta­nud
rahulikult, et ta on parajasti
möödumas oma teel Tartu maantee­le,
kostis Raudsepa ootamatu uudis:
Ma arvasin, et sa oled tulnud vaa­tamata
seda vapside vallutamist, mis
täna hommikul pidi teostuma."
Täiesti üllatunud, küsis Terem oma­korda:
„Mis vapside vallutamist?"
„Noh,kas sa siis hommikul raa­diost
ei kuulnud vapside ninameeste
pallide, nööride, •lintide, vihmavarr
jude ja liikumishärjutustega, kusjuu­res
tütarlaste kasv muutus üha pike­maks.
Lõpuks tulid noored neiud
oma kaunites valgetes dressides,
meie lipuvärvidega esiküljel. Koos-red
ja vanad koos ühistel kokkutule­kutel
jaanituledel.
„Ritmika" peret tänasid „Ehatare"
nimel Louise Tibar jal August Kurley
lillede annetamisega Annely Riga'le
viibimise kulminatsioonipunktiks ja Siina KasekampMle.
kujunes aga noorte ja vanade ühine
ringmäng, nagu seda tegid meie noo- . HARALD RAIGNA
le leida, kui ta oli juba jõudnud vahistamisest Kadaka teel, kus peeti
Reaalkooli esiuksest mööda Ja lähe- vabadussõjalaste juhtide salakooso-
„E8tonia" vallutamise üksikasjaline kava oli koostatud ja paberile nedes kooliala teatrimaja poolsele
pandud viimase peensuseni. Osaoperatiivpla^^^
enult mässuliste peakorteri ahjust Kadaka teel.
;;j;.lv; pull iii^i
0. . algab kohe tähtaja
suguse
tiivkäsk
lek ja arutati valitsuse kukutamist
isamaaliidu kongressil?"
Enna, kui Terem sai mahti Raud­sepale
midagi asjalikku vastata, tu­li
Draamateatri nurga poolt
lehepoiss, hüüdes: „Ostke eriteleg-ramm;
lugege. vapside mässust!"
.»» ia il pommitamine. Nii
op era
masaiamüüri nurka rasket Maxim
kuulipildujat sihtimaks „Estpnia"
esisele alale,- paraku-oii üks noorem­leitnant
täpsuistamas laskesuunda—
sinna,, kus Terem peagi pidanuks Jõudnud Teremi kohale, müüs lehe
oma asukoha sisse võtma, kapten Poiss ühe nurnbri ..Päevalehe" eri-
Laamanni ülesande korralikuks täit- v^^Jaannet Teremile, kes oli uudista^
_ miseks. Ületades Karja tänava suuri pealkirju, mis pikema ju-
' kunstitempli juurde jõudmiseks, oli .^H^a tegid Teremile selgeks, et temal
Teremil selge, et politseinike rohkus P°^e enam vaja oma luuret jätkata.
ja rahvahulkade puudumine tegi te- '"^.^runud lahkumiseks Raudsepa kätt
ma ülesande kontsertsaali esiuste
juurde pikeniaks peatuseks võima-
• tuksi
Terem hakkas väga aeglasiBlt l i i -
oli ta kiiresti liikumas tagasii Kent-manni
tänavale, et viia hoiatussõnu-niit
Sampkale ja koristada oma reisi-
••••1
ringmängus „ Foto-H.Raigna
a