Meie Elu = Our life, March 22, 1984

              •2
22. MÄRTSIL - THURSDAY, MÄRCH 22 ,,Meie Elu" nr. 12 (1777) 1984
tamm
li — Estonian
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 •
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USÄ.
Tel (201) 262-0773.
„Meie E l u " väljäantjjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A : Weileri algatuse] 1950.
• • • • '• \ ' . ' ^ ' • • •
„Meie E l u " toimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., :Toronto, Or^t. M4K 2R6 Canada - Tel 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp.. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. 5522.00,
3 k. $15.50. USA-sse — 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. g;i7.00. Üle-meremaadosse
— 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas': 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
Üksi'knumber — 75{!:
Kuulutdshinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, '
tekstis $5.00, l<uululuste küljel $4.75.
Kultuur, kirik, spor
Ärahüpanud läti spiooni seletusi
STOKHOLM (T) - Kõik N. Liidu RAHVAS KONTROLLI ALL
väliskontaktid, igasugune kultuuri- Nõukogude Liidu ikke all olevate
line suhtlemine, osavõtt teadusli- ja nende välismaades elavate inimes-kest
väliskongressidest ja tavaline te kontrollimiseks on loodud hiigel-turism
— kõik see on hoolika ja organisatsioon, mille tegevusest va-pideva
KGB kontrolli all, ütles ära­hüpanud
end. Läti tippspioon
Imants Lešinskis. Kultuurisideme­te
Arendamise Ühingud ja VEKSA
tegevus on juhitud ja kontrollitud
KGB poolt. KGB ei tunne tegelikult
vähematki huvi ei baltlaste ega
nende nn. kultuurisidemete vastu.
Kultuurisidemete Arendamise
Ühingute eesmärgiks .on eksiili
pääsenud balti ühiskondade ja
nende organisatsioonide hävitami-me',
ei midagi
0
iseseisvumine la
Oleme müüd juba kuusküm' aktsepteerib, või vägivalla aH on sun-mendkuus
korda tähistanud veeb- nitud aktsepteerima. Selleta ei loo
ruarikuul EestiVabariigi aasta* ükski revolutsioon kellelegi mingeid konverentsil ja erikokkutulekul lät-
Imants Lešinskis teab seda väga
hästi; sest ta oli Läti nn. Kultuuri­sidemete
Arendamise Ühingu esi-mees^
oUes enne saanud spiooniväl-jaõppe.
Andes seletusi Stokholmis pressi-
QuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiyiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiininii^
0 I?
IV ülemaailmsed Eesti Päevad
Torontos on ukse ees. Kavad on
valmis ja pidustustele kogunenuil
tulevad nüüd vaid otsused teha
jriende isikliku osavõtu osas: kon­taktid
võtta sõpradega, korraldada
peatuskohaga seosesolevad küsi­mused
ja ära^ osta vajalikud pääs­med.
Kuid Esto, '84 peaks sünnita­ma
ka järgmised Eesti iPäevad. Kus
ja millal toimub V Esto?
Kanada, USA ja Rootsi bn järgi­mööda
olnud ülemaailmsete eest­laste
suurkokkutulekute korralda-jaiks.
Esto '84 on teise jrjngi algus
Kanadas. Loogika ja senini peetud
ÜEP juhtkondade nõupidamiste
ildarusaamise kohaselt vaadatak­se
Ameerika Ühendriikide eest­laskonna
poole kui uuele pidustus­te
korraldajale, Eriti on niiiAmee-rika
kui Euroopa mandril olnud
mõtteid liikvel läänerannikust kui
«võimaükuBiasukohast uuek&kok­kutulekuks.
Kuuldavasti on USA-s
ÜEP küsimus arutusel olnud, kuid
avalikkust ei ole sellest informee­ritud.
Ometi peaks selles küsimu­ses
praegu juba suur debatt käima.
Beevaikus teeb mõtte murelikuks.
Ühenduses ÜEP asukohaga tõs­tatub
paratamatult uuesti ka eest­laste
suurürituse äranihutamine
oiümpia-aastalt. Teame, et selle
saavutamiseks kavatseti järgmist
maailmakokkutulekut Stokholmis
1980, Austraalias 1983, et siis uuesti
koguneda suuremaarvuliselt To­rontos
1985. Kuna Austraalia siiski
ei julgenud pakkumist vastu võttaj
oleme ikkagi olümpia^aastai, eriti
eesti lipu 100. juubeli tõttu.
Meie kõigi ülesandeks on šelgi-selejõuda^
kuivõrd segav nimeta­tud
ürituste ajaline peaaegu kokku-sattuvus
meile tegelikult on. Tõsta­tatud
argument on, et olümpia-aastal
on rahvast rohkem lendamas ja
lennuliinidel ei ole niipalju vaja­dust
odavamaid grupilende teha.
Selletõttu on ka hotellide toaüürid
kallimad. Tegelikult ei saa neid
kaalutlusi üksinda otsuse tegemi­sel
mõõduandvaiks pidada, sest
veel tähtsamad 6n võimalikud ra->
hakursi vahed ja suuremate eest­laste
elukohamaade poliitika len-lupiletite
hinna reguleerimise
dBsas. Näih näiteks, et Esto '84 on
vaatamata olümpiaaastale USA
eestlastele Kanadasse lennuks äär­miselt
soodusl valitsuse poolt len-muliinidele
vabWduseandmise tõttu
piletite hinna määramiseks. Oma­vaheline
võistlus ori hinnad alla
viinud. Sellestisaavad kasu ka Eu­roopast
Estole lendajad. ÜEP kor-iraldamiseks
kolme aasta pärast on
avaldatud ka teisi ^rgumehte. Kõik
need argumendid aga vajaksid ava­likku
ventileerimist enrie,Kui ptsu-^
sed langevad..
Kolmas suur küsimus, mis aas­taid
õhus rippunud, on uue eesti
Juhtkonna pealekasv. Ühegi tei­se
tegevuse juures ei ole nii palju
noori entusiastlikult rakendust
leidnud kui Eesti Päevade juures.
See on loomulik. Eesti Päevad on
midagi ka noortele ja midagi konk­reetset.
Eesti Päevade liikumine on
sündinud vabas diskussioonis ja
iooniingutahtes; hõupäevädel, kus
ei küsita kelleltki mandaati, vaid
isiklikku tahet kaasa aidata; tree-ningpäevadel
ja ühishafjutustel. Et
meie liikumine. Eesti Päevad, eda­si
saaks minna sama edukalt, vaja­me
selliste koldepäevade korral;
damist ka edaspidi nii, et vanad Icän-nud
ja noored võsud üksteise kõr­val
saaksid põhjapanevaid sihtjoo-ni
tõstatada ja hiljem ellu raken­dada
rahvusgruppide elu rikasta­miseks.
Miks ei võiks siis kogu
selle tegevusega kaasas käia ka
organiseerimisviiside analüüs
rohkem teaduslikumal pinnal, et
teid leida probleemidest ülesaami­seks,
mis põgenikpõlvkonna van^-
jiiemine meile,toob. Kas oleks või­malik
teostada globaalset eesti jõu-plaanitsemise
kokkutulekut kahe
ÜEP vaheaastal?
Kõikidel Estodel on presideeriva
ÜEP sihtasutuse pjoolt olnud ka
nõupidamine Eesti Päevi kandvate
inimeste ja maade'esindajate va­hel,
et arutada järgmiste pidustuste
asukohamaa küsimust. Neid koo­solekuid
on õigustatult ka kritisee­ritud,
sest neist osavõtmise alused
ei ole mitte varem täpselt fiksee­ritud.
IV ÜEP Peakomitee ja Kana­da
sellekohane sihtasutus ei saa
sellist suurt küsimuste kompleksi
nagu ülal öeldud, jaanalinnu kom­bel
liiva peita. Koosolekuks
peab aja ja koha leidma pidustuste
eel või algul. Põhilised.otsused tu­levad
langetada.kui E^^esti Päevade
kandjad on koos üle maailma. Mui­du
kaotame niomentomi. Iga küsi­mus
vajab diskussiooni, et hoora-tas
hakkaks jõuliselt liikuma ka
viiendaks Estoks.
Veel on aega selle koosoleku
kokkukutsumise aluseid arutada ja
otsustada. Kõige lihtsam oleks,kui
hääleõiguslikud esindajad oleksid
fikseeritud vastavalt maade eestla­ste
arvule. Näiteks üks esindaja ja
iga tuhande või kahe tuhande eest­laste
kjohta pluss üks esindaja igast
maast, kus eesti organisatsioon ole­mas,
vaatamata inimeste arvule.
Neile peaksid lisanduma Ü.E.
Kesknõukogu, Rootsi, USA ja Ka­nada
keskorganisatsioonide esin­dajad,
kirikupead ja vanade koge­muste
varasalvena ka eelnenud
Eesti Päevade esindajad. Kuna
Eesti* Päevade sihtasutustel ja
keskorganisatsioonide koosseisu
panna kõikide suuremate Eesti
Päevi korraldavate gruppide esin­dajaid,
nagu lauljad, rahvatantsi­jad,
võimlejad, skaudid-gaidid jm.,
siis peaks selline nõupidamine küll
olema väga kompetentne suuri ot-siasi
langetama., v .
ROBERT KREEM
päeva suure hoolikuse ja andumu- legaalseid sidemeid,
sega. Eesti Vabariigi aasta- • Niisiis, kui oktoobris 1917 oli Vene
päev sümboliseerib mieile nii Eesti Ajutine Valitsus Petrogradis ära ae-rahva
poliitilist iseseisvumist kui tud ja selle asemel istusid valitsus-ka
selle väljakuulutamist. Et selles hoones ise endid pukile upitanud
mõttes esineb väike vastuolu, mil- revolutsionäärid, puudus Venemaal
lele on mõnikord vihjatud, see ei üldse igasugune seaduslik võim selle
ole tegelikult kedagi häiriv olnud, õiges mõttes. Olenes edaspidistest
Tegelikult küll, kuid ajaloo faktide sündmustest, kes riigis võimule jääb
seisukohalt ehk pisut siiski. või võimule tujeb. Peale Petrogradis
, istunud kommunistide tekkisid veel
On nimelt asjaolusid, missunnivad teised, nagu Denikin ja Koltshak, kes
küsima, kas need kaks ajaloolist f ak- ütlesid esindavat endist, seaduslikku
ti-iseseisvumine ja selle väljakuu- Venemaad - või isegi tsaarivene-lutamine
— tõepoolest on süno- maad. Siis. — missuguse valitsuse
nüümsed ja. ajaliselt langesid ühte? alla nendest pidi Eestimaa kuuluma?
Kui jaatada ühtelangemist, siis kerr Olukord sundis enese niivõrd pea-kib
otsekohe loogiline küsimus, mil- le.et isegi vast veel sellekohase selge
line oli Eestimaa poliitiline seisund teavuseta. Maapäev kuulutas enese'
veebruarile 1918 eelnenud kuudel? Eestimaa kõrgemaks võimukandjaks
See tähendab, kas on võimalik, et - seega mitte ühinedes revolutsioo-lastele,
ta andis ülevaate KGB luure­tegevusest
ja infiltratsioonist pagu­laste
noorteorganisatsioonidesse.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist tipp-hinnetega
võeti Lešinskis 1950. a.
vastu edasiõppijana Välissuhete Ins­tituuti
Moskvassö. Enne lõpueksa­mit
teatati talle ootamatult, et kuna
on leitud, et ta isa oli koostöötanud
bai maailmal on vähe aimu, Seetoi-mui]
alati nn. suhtlemiskomiteede
kaudu, niillistest suuremaid juhivad
KGB tippmehed — tavaliselt kind­rali
aukraadis. Lešinskis kirjeldas,
kuidas kontrollitakse armeenia ja tei­si
Kaukaasia rahvaid ja nende välis­maades
asuvaid liikmeid. Viimastel
aastatel on aga hakatud üha suure-mat.
tähelepanu pöörama eriti ka bal­ti
rahvaste pagulasühiskondadele,
KOOS LEMBIT KUMM'IG^
ROOTSIS
1971. a. viibis' Lešinskis spiooni'
ülesannetes Rootsis, töötades peale
Stokholmi ka Malmös ja Göteborgis.
Kaasas oli tal eestlane Lembit
Kumm, kelle kohta ta ütles!
„Ma ei jõudnud ära imestada, kui
aktiivselt ta töötas, hommikusi õh­tuni
— vahet pidamata kontaktis ol­les
küll eestlastega, aga ka roots­lastega.
Meile oli antud ka korraldus:
hoidke eemale kommunistidest ja
vasakäärmuslastest. Võtke kontakte
rohkem parempoolsete ringkondade­ga
ja eriti nendega, kes omavad ühis­konnas
mingit positsiooni. See keh­tib
üldreeglina kõikjal. Spioonide
värbamist kommunistide ja vasak-
Saksa-armeega, siis on tal valida, l<as Po^lft^ taigas koi-raldab KGB alati
Eesti oli iseseisvuseta, osa Vene­maast
kuni veebruarikuuni, vaata­mata
enne seda toimunud pöördelis-tele.
ajaloosündmustele?
Pärast tsaarivõimu langemist
veebruarirevolutsioonis jäi Vene riik
edasi kestma kompaktsena oma en­distes
piirides jg;|oinius vaid yalitsu.:
se yialietus, .niis legaliseerus rahj^
üÜisel nõusolekul. Eesti' omandas
siis omavalitsusliku seisundi kui Ve­ne
riigi eriosa omaenese valitud juht­konnaga
nn. Maapäeva näpi. Aga
siis tulid uued revolutsionäärid
enamlaste näol, kes sama aasta ok-.
toobris vägivallaga kõrvaldasid mit­te
ainult riigi senise valitsuse, vaid
üldse senise riikliku konstitutsiooni,
ilma et neil oleks olnud selleks mingit
rahva volitust. ,
Revolutsioon on alati seadusvasta­ne
vägivald, milles seisabki tema ole­mus.
Niisuguseid vägivaldseid revo-niga
Petrogradis, lugedes seda Eesti­maa
suhtes mittekehtivaks, samuti
kui eraldudes teistestki nimetatud
võimutaotlejaist. Eestimaa ei saanud
aga loogiliselt jääda võimutühemik-kü
rippuma, vaid eraldudes vene või-muvõitlusist,
säi nendest .sõltuma­tuks,
seega iseseisvaks poliitiliseks
resp. rnkliküks ühikuks..Kuipi selle-aja
ootamatuis jä kiireis ajaloosünd­musis,
see vast kohapeal kõigile nii
selgesti silma ei hakanudki.
Et eesti rahvas ka sisuliselt Petro­gradis
pukile asunud enamlasi ei
pooldanud, tõendab selgesti nende
läbikukkumine (osaliselt toimunud)
Eesti Asutava Kogu valimistel.Ja et
. nad ise ka Petrogradi võimu auto­maatset
kehtivust ei oletanud, näitab
asjaolu, et nad üldse nõustusid asu­ma
Eesti Asutava Kogu valimistega.
Kokkuvõttes tuleb nentida, et aja­järk
Eestis oktoobrist 1917 kuni
lahkuda Instituudist või hakata KGB
agendiks. Tegelikult aga ei olnud
mingit valikut, kuna Instituut ise oli
samuti KGB organ. Špiooniväljaõpe
oli väga põhjalik ja kestis kuni 1960.
a. Ta pidi uue nime all ja uute pabe­ritega
alustama tegevust algul Ida-
Berliinis ja siis Lääne-Saksamaal.
Viimasel minutil saadeti ta aga hoo­piski
Riiga toimetama lätikeelset
..Kodumaad". 1970—76 töötas ta ju­ba
Läti nn. Kultuurisidemete Aren­damise
Ühingu esimehena. 1976—78
oli ta ametikohaks ÜRO- peakorter
New Yorgis. ^
lutsioone on olnud ajaloo jooksul veebruarini 1918 kuulub juba eksis-palju
ja nad on muutnud mitmeti teerinyd iseseisva poliitilise üksuse
maailmapilti. Aga iga revolutsioon ajaloo juurde, mida täiendas veeb-otse
Moskvast ja selleks rakendatak­se
eri taktikat."
KIRIK JA SPORTLASED
„Kirikute eksisteerimise eelduseks
on, et nad tihti peavad töötama KGB­le.
Tundsin Riias paljusid kirikuõpe­tajaid,
nende hulgas ka üks abipiis-kop,
kes pärast jumalateenistusi ko­he
ruttasid raporteerima KGB-le.
Väga palju spioone leidub nõukogu­de
spordiliikumises: olümpiakomi­teed,
igat laadi esindajad, treenerid,
masseerijad ja spordiajakirjanikud
on tihti KGB teenistuses. Selle sek­tori
on lääne vastuluure tihti unusta­nud.
MIKS EESTLASTEL ON VÄHEM
SPIOONE; KUI LÄTLASTEL?
Sellele küsimusele aastas Lešins­kis
järgmiselt:
,,KGB peakorter Moskvas ei tee
mingit vahet eestlaste või lätlaste
vahel. Vahe on selles, et eestlased on.
tagasihoidlikumad kon|aktivõtmis-tes
ja külastustes kodumaaga. Eest­laste
poliitilised kontaktivõtmised
lõpetati minu teada juba 1950-ndail
aastail, kuna need lõppesid raskete
inimohvritega. Lätlased eksiilis on
selliseid kontaktivõtmisi aga jätka- .
nud viimase ajani. K u i mõni spioon
ka eestlaste hulgast ära hüppab, siis .
verentsi juhatanud fil.dr. Uldis saavad ka eestlased hoopiski rohkem
Germanis'ega. teada." /
Imants Lešinskis koos pressikon-jääb
seadusvastaseks aktiks.seni kui
ta pole vastavale rahvastikule vas­tuvõetav.
Ta legaliseerub niivõrd,
kui rahvas kõigis riigi osades seda.
maris 1918 toimunud vormiline väl­jakuulutamine
Eesti Vabariigi nime­tuse
all.
: E.N
0
Mõni aeg tagasi küsis Mart Laane- sed eesti ühiskonna juhid. Aahtmata
mäe naaberlehes, miks eesti aka- mingi positiivse tegevuse tähtsust
deemilised organisatsioonid, raüva- alahinnata, tundub too aktusekõne
tantsijad, gaidid-skaudid, EKN siiski rajanevat rohkem tundeile ja
Noortetoimkönd ja isegi Metsaüli- eneseülistusele,kui statisti ste and-kool
osavõtjate värbamisel rõhuta- metega tõendatud analüüsil . Male­vad
lõbusa olesklemise võimalust, tan oma skaudijuhi päevilt poissi,
Avahkke seisukohavõtmisi ootavas kes keeldus kevadeti vanematega su-artiklis
soovis-Laanemäe teada; kas vilasse minemast, kuna ta ilmtingi-lõbusa
oleskiemise ning tavadesse mata tahtis tulla skaudikoondusele.
tardunud tegevuse kõrval pole tõesti Oleks väär koonduste huvitavust sel-midagi
uut,mis tegemist vääriks. Sel- )e keeldumise põhjuseks pidada. Õl­lele
põhiliselt väga olulisele küsimu- gem oleks järeldada, et toda poissi
sele pole ühiskonna juhid senini vae- skautlus tõsiseh paelus. See ei tähen-vuriud
vastama. Kaudseks vastuseks da veel, et skautlemine kõikide pois-võiks
ehk pidada E K N Rahvuspolij- te lemmikharrastus saaks olla. Meil
tilise komisjoni esimehe aktuseko- on küllalt põhjusi väita, et ainuh
het, kus tehti etteheiteid lastevane- spetsiifiliste erihuvide jakalduvuste-maile,
et nad ei viitsi oma võsudele ga isikud saavutavad tähelepanu-võimaldada
skautlike noort tegevu- väärseid tulemusi oma lemmikala
sest osavõtmist. See tegevus olevat viljelemisel. Üldiseid organisatsioo-ülimalt
oluline, sest nende ,organi- ne,kuhu liikmeid meehtatakse lõbu-,
satsioonide ridadest sirguvad hom- sa olesklemise lubamisega, pole mõ-
" : • ' • ' . • • tet tähtsusetuiks tunnistada. Niisa-i|-
\ \- ' muti ei tohiks neid pidada meie te-
Wallenbergi sugulased
nõuavad 39 miljonit
< Raoul Wallenbergi sugulased Root­sis
esitasid 39 miljoni dollari suuruse
nõudniise N. Liidu valitsuse vastu
koos nõudmisega, et N. Liidu valit­sus
avaldaks, mis juhtus Raoul Wal-lenbergile
N. Liidus. Nõudmise esi­tas
Raoul Wallenbergi poolvend Guy
von Dardel. Tema nõudeks on, et N.
Liit vabastaks Raoul Wallebergi või
saadaks ametlikuteate selle kohta, et
Raoul Wallenberg on surnud ja mak­saks
kahjutasu 39 miljoni dollari suu­ruses,
.
Rootsi diplomaat Raoul Wallen­berg
arreteeriti venelaste.pooU Un-
Miks ei avastatud
vene spiooni
Vene KGB tähtsam spioon,Kim
Philby, kes tõusis IngHse vastuluures
>N. Liidu osakonna juhatajaks ja va­rustas
KGB-d paar aastakümmet ing­lise
salajaste dokumentide ärakirja­dega
ning teatas KGB keskusele
Moskvas Inglise ja USA agentide
asukohad ja nimed. Need kõrvaldati
vaikselt, nii et inglise salaluure ei
saanud avastada, et nende isikute
paljastamine oli organiseeritud ja ju­hitud
Inglismaal!, nende oma vastu­luure
keskusest.
Veebruaris 1937 KGB kindral Or-garis
1945. aastal ja Moskvast saa- , ,
dud andmeil olla surnud N. Liidus Hispaaniasse. Olles seal
1947. a. Wallenbergi perekonna and- saatkonna teenistuses, kü-metel
olla Raoul Wallenberg veel
elus ja peetakse kinni kuskil N. L i i ­dus.
Rootsi ja USA valitsuse ülesandel
saadeti RaoulWallenberg Budapesti
1944. a., et päästa juutide elu, mis oli
lastas teda vennapoeg lyjloskvast ja
rääkis temale Stalini likvideerimise
kavast ja mõjustas Orlovit.et ta selle
kavaga ühineks. Kava pidi olema
salajane, kuid tagasijõudmisel
Moskvasse vennapoeg arreteeriti ja
hukati. Orlov järeldas sellest, et tema
ohustatud saksalastepooh. Temal oli , „. „ .. . .
kaasas suur summa raha. et seda ° " ^^'^^^"'^ ^^"^lasti kuulub
Ülesannet täita ja Wallenbergil õn­nestus
päästa kimi 100,000 juudi elu.
i C I I i l i l l l l l l l H I I I I I I i l l l l l i l l l l i i l l l l l l l l l l l i l l l l i l l i l l l l l l l l l i l l i l i l l l ^ MÕTTESÄHVATUSI
A. LAiyGER, iVI.Sc.. O.D., F.A.A.
DOCTORÕF OPTOMETRY
teatab ;
DOpTOR OF OPTOMETRY
/ on ühinenud Optometry jDraktikaga
151 Bloor Street W., Süite 345 (teine uks Avenue
Vastuvõtt kokkuleppel (416) 922-4121
Naised karvakasvuga silmnäol ei
tohiks õnnetud olla. See on emantsi­patsiooni
optiline signaal.
•
Ameerika ja N. Liit on nagu kaks
ühte pudelisse suletud skorpioni, kes
võitlevad oma mürginõela kasuta­mata.
•
Kõige kardetavamaks illusiooniks
on usk, nagu poleks illusioone.
.. Kogunud NIHITS-gevuse
alussambaiks. KAS VÕIKS Prints soovitab kuningaid
kaaluda senisest suuremat rõhuase- .
tust tegevustele, mis ei tugine selts- presidentide asemele
kondlikule suhtlemisele, vaid ühistele
erihuvidele, mida viljeletakse 9lüm
plaadile pürgiva sportlase või peami
likvideerimisele. Ta. sõitis' Pariisi,
läks Kanada saatkonda ja palus asüü­li.
Tema sooviks oli minna IJSA-sse
ja elada seal ühe varjunime all. Tema
palve asumiseks leidis rutiinilist läbi­vaatamist
ja loa andmist ilma, et
Orlovi oleks lähemalt üle kuulatud
kui üht tähtsat KGB kindralit.
Orlovil olid andmed Kitn Philby
tegevuse kohta ja võiniiks selle mehe
paljastada, kui teda oleks küsitletud,
kuid seda ei tehtud.
Monaco prints Rainier, kes viibis
oma perekonnagiB Ne\^ Yorgis, et
nistritroonile trügiva poliitiku inten- võtta osa oma abikaasa printsess
siivsuse ja visadusega? Rootsis on Grace mälestuseks korraldatavast
väga eriergilisi noori eestlasi kohali- koosviibimisest, on seletanud ajakir-ke
poliitiliste parteide eesotsas, janikele, et tema soovitab kõigile de-
Nende panus Eesti vabaduse taasta- mokraatlikele riikidele valida preši- valituks võib saada isik, kes valijate
misel on näiteks, mis väärib teotab- dendi asemel riigipeaks kuningas, lootusi ei ole suuteline täitma. Vali-teliste
erihuvidega noorte koonda- Kuninga amet on päritav. Tema saab miskampaanias nimekad isikud hal-niist
ka teistes eestlaste asukoha- oma ametile vastava haridusliku et- vustavad ja mustavad üksteist, et
maades. "Ja mitte sellepärast.et nii on tevalmistuse ja võib end pühendada enesele rohkem hääli saada. Vastase
lõbusam olla eestlane, vaid sellepä- riigi ning rahva probleemidesse, i l - isiku mustamist ei peeta enam häbi-ma,
et temal oleks vaja mõtelda eel- väärseks teoks ühiskonnas ja organi-seisvatele
valimistele ja valimiskam- satsioonides. Eriti Prantsusmaal on
paania korraldamisele. mõjunud see halvustavah rahva mo-
Presidendi valimised on kulukad ja raalile.
rast,et nii saaks rohkem töötada
enda ja Eesti kasuks.
HARRI KIVILO
„Meie Elu" nr. 12 (1777) 1984
t
Eesti Maja peakoosoleku juhatuslaud
Silm, A. Roand, |. Järvalt, hr. Reimanj
Eesti Maj;
(Algus esikul]
Päevade) Peakomitee, sed» ei ole nad 1
meile veel teatanud; aga ma usun b
siiski, et meie tänane rnhvu tahe, see k
rahva surve on nii, ot see penks jnnma li
Eesti Maja juhatuse poolt langetatud 4
otsuse kohaselt. Siin ei tohi ollu üh- 4
tegi näitust. Kõik need teised saalid, l
keskmine snnl, väike saal, kõik klas­siruumid,
kohvik ja klubiruum jää- e
vad Eesti Päevade kasutada." (Tugev \
aplaus.) \
Alfred Sepa lisas veel, ot nii F.esti \
Maja juhatuse kui ka kogu eestlas­konna
sooviks on, et ürituste pääs­med
oleksid saadaval ka Eesti Majai>
ja mitte ainult Royal York hotellis.
Alfred Sepa aplausiga lõppenud
selgitusele järgnesid mitmed heaks­kiitvad
sõnavõtud. H. Raigna soovi­tas,
et kokkulepped Esto 'H4 Peako­miteega
peavad olema kirjalikud,
mitte ainult suusõnalised, ja et Pea­komitee
kirjalikult lubaks jätta rahu­le
Eesti Maja kohvikupidaju, kellel
on tegemist ainult Eesti Maja juhatu­sega.
HÄÄLETAMINE ,
S. Preem,.sp6vitas yahllüsl pUriita
ja panna häälfltuseleeitepanek kahes
osas, või kook: (1) Eesti Maja suur
saal, koos köögiga, jääksid eestlaste
kohtumiskohaks ja (2) toitlustuse
eest hoolitsek} meie praegune kohvi-kupidaja,
kellega«me kõik senini ra-.
hule oleme jäänud,, Väljaspool ette­panekut
juhtis hr. Preem tähelepanu
sellele, et kokkulepe einelauapidaja­ga
oleks ainult Eesti Maja juhatuse
mureks ja et Esto 'a4-l poleks mingit
kontrolli einelaua söökide või jooki­de
üle.
Enn Kiilaspea soovitas hoiduda,
hääletamast, kuna see oleks umbu­salduse
avaldamine Eesli Maja juha­tusele,
S. Preem arvas vastupidist. Hääle­tuse
kaudu annaks aktsionäride! see
on omanike, peakoosolek kindla jal­gealuse
Eesti Maja juhatusele, et neil
oleks kerge otsustada Esto-ga lepin­gut
sõlmides.
Toomas Metsala pidas hääletust
ebatavaliseks, kuna see oleks Eesti
Maja juhatuse töö segamine, Ta püü­dis
ka Esto '04 võrrelda „Karavani-ga',
mis aga koosoleku juhataja ar­vates
ei kuulunud käesoleva vaidluse
' a l l a.
Koosoleku juhataja, Osvald Piil,
püüdis korduvalt S. Preemi ettepa­nekul
hääletusele panna, mis õnnes­tus
alles peale korduvaid lisasõna-vötte
ja kinnitati vastuhäälteta. Te­gelikult
kinnitas peakoosolek vaid
Alfred Sepo pooli teatatud Eesti Ma­ja
juhatuse otsuse, andes sellele hää­letuse
teel kindlust ja selgust.
VALIMISED
ärgnenud tegevuskava esitades
esimees andis lühikese ülevaate Ees­ti
Maja välimuse ja sisemuse paran-duskavadest
ja võimaluse korral suu­re
saali toolide asendamisest uutega,
Kinnisvaramaksude alandamise
püüdeid jätkatakse, samuti lisa või
kõrgehituse püstitamise võimaluste
uurimist. Kulutuste osas tuleb hinnata
meie ühiskonna kandejõudu tulevi­kus
ja sellega kaasas käima. Meile
peab aga jääma ühiskonnategevuse
ja kuituurikandmise keskus - Eesti
Maja, mis on rajatud isemajandami­se
põhimõttele.
Tegevuskava ja väljajagatud eelar­ve
kohta sõna ei võetud ning mõle­mad
võeti vastu ühel häälel.
Järgnenud valimiste ajal esitati esi- '
mehe kandidaadiks ainsana Osvald
Piil, kes kinnisel valimisel sai 2.333
häält, Abiesimeheks esitati ainsana
Alfred Sepa. kellele anti 2.230 häält.
7-liikmelise-juhatuse kandidaati­dena
esitati 13 isikut, kes said kinni­sel
hääletusel hääli alljärgnevais ar­vudes:
A. Vahtra - 2.063, T. Toomre -
2.04,5, A, Silm ~ 2.036, J.järvah -