1986-03-06-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MEiJAFÄEVAL, 6. MÄETSIL - THURSDAY, MARCH 6. ii'
[eie Elu" nr. W (1879) 1986
Dieettoitlustus
1) —
1^ ' •>
200 m
Cindy Õunpuu saavutas
lud nädalalõpu] Montrealis peetud
ujumisvõistlustel esikoha ja
ujus jälle uue Kanada ja GommoBii°
wealthi rekordi 200 m rinnuliujumises
ajaga 2.29,80. Seega on tal
praeguse maailmarekordi, mille
ujus ainult üks päev varem Moskvas
peetud võistlustel Ida-Saksa-maal
elav Sylvia Gerasch ajaga
2.28,20, ületamisest puudu ainult
1,61 sekundit. Oma eelmise Kanada
rekordi, 2.29,92, ujus Jta möödu-luud
aastal Austinis, Texasels, pee-
Möntrealis viis päeva kestnud
võistlused peeti sealses olümpiauju-las
,,Esso Cup'i" nime all ja olid
katsevõistlusiks juulikuus, Edinburghis,
Sotiinaal, Gommönvi/palthi
ja augustikuus Madriidis, 'Hispaa^
nias, peetavaile maailmämeistrivõist-lusile
saatmiseks. Neil võistlusil teise
koha 200 m rinnuliujumises saavutas
12-aastane Allison HigsonEtobi-coke
klubist ajaga 2.34,i:( ja kolmanda
koha SusanAtkeyCalgaryst ajaga
2.37,30. Anne Ottent)rit^, kes Los
Angelese, .olümpiamängudel võitis
kuldmedali ajaga 2.30,38, jäi kuuendaks
ajaga 2.39,60. ^
100 mrinnuliujumise võitis Allison
Higson — 1.10,9"4, teiseks tuli
2.29,80
Cindy Õunpuu - 1.11,09 ja kolmandaks
KathyPearson —.1.13,05, Gal-garyst.
Cindy Õunpuu uue rekordi saavutamine
äratas suurt tähelepanu Kanada
ajakirjanduses. Toronto „The
Globe and Mail" kirjutas laupäeval,
1. märtsil, suure pealkirja all „Õun-puu
wins 200 metre beting he own
jecord"'. Peale üksikasjalise kirjelduse
oli seal märgitud, et ta on silmapaistvalt
lähedal uue maailmarekordi
saavutamisele.
,,Toronto Star" pealkirjaga ,,Õunpuu
cracks swim record" samuti
märkis, et kuigi Sylvia Gerasch
päev varem ujus Moskvas uue
maailmarekordi, Cindy Õunpuu
omab võimeid selle ületamiseks.' Ka
oli seal märgitud, et ta on eesti päritoluga.
Gommonv^ealthi võistlused toimuvad
Edinburghis 24. juulist 2. augustini
ja maailmameistrivõistlused
Madriidis 13-23. augustini. Nendel
võistlustel on Kanada naiste treeneriks
Paul Bergen. Gommonweälthi
võistlustel ennustatakse Cindy Õunapuu
kindlat võitu. Maailmameistrivõistlustel
toimub arvatavasti raske
võistlus Sylvia Geraschi ja Cindy
Õunpuu vahel.
HARALD RAIGNA
Presidendiks
usaldifsko
Ene-Liis
Eesti Kunstide Keskus pidas oma
aastakoosoleku
19. veebruaril, mille avas
Pihl. Tegevusaruanded luge^ ette
Stella Kerson, mis nimetasid mitme
aasta jooksul korraldatud arvukaid
kontserte, muusikavõistlusi ja
valikvõistlusi ning Esto *84 ajal korraldatud
16 eri üritust, mille üldkulud
olid $17.-288,68 ja tulud $27.663,
04. Kirjutati teksti Esto'84 Albumile
ja „Eestlased Kanadas II" väljaande
jaoks. Tutvustati Esto Valley projekti
Torontos j^Vancouveris. Esto
Valley Chalefs uuendati kogu vee-
EKK . tegevuskavas .ettenähtud
muusikavõistlused on nüüd juba lõppenud
ning kultuurilaureaatide ja stipendiaatide
tunnustamine toimub
kevadel koos õhtusöögiga. Tegevuskavas
on edasi Kunstimuuseumi
aktiivkomilee moodustamine üla-maailmse
kuntikollektsiopni loomiseks,
Muusikamuuseumi äktiivko-mitee
moodustamine, ,,Ideede sepikoda"
teemal -Eesti Muinasküla,
Nõuandev Kogu eesti ühiskonna
esindajaist, Ülemaailmne Kultuurifondide
Liit, Seitse Kunsti 1986 (?).
EKK 1985/86. aasta eelarve oli ba-lansseeritud
34.700 dollari piiresse.
Esto Valley kulude-katteks loodetakse
laekuvat vähemalt 24.000 dollarit.
Kahe aasta majandusaruanded luges
ette Thomas Koger, mille kohaselt
EKK ainsaks võlaks on praegu
Esto Valley järelejäänud, ostuvõlg.
Umbes S5103.800.
Eesti.Ülemaailmse Kultuurimuu-seumi
asukohana on arutatud mitmesuguseid
yõimalusi;
Stella Kerson,
u esimeheks
Martens
a) Praegune Esto Valley asukoht
Höckley Valleys Orangeville'i ligidal
välja arendada vastavalt esialgsetele
plaanidele.
b) Hoida Esto Valley maa-ala in-'
vesteeringuna, kuni on selgunud
muudatused jä tuleviku suunad organiseeritud
eesti ühiskonnas.
' ESTO VALLEY ÄÄRMISED
VÕIMALUSED
1] Kirjalik ettepanek Kivioja omanikult
Lembit Kõvalt. Kogu Kivioja
krundi hinnaks on ^100.000. . ^
2) Suusõnaline ettepanek Jõekäärult.
Jõekääru krundiomanike otsus
sügisel 1985. Kirjalik ettepanek järgneb.
EKK-le teatasid Enn Kiilaspea
ja Johannes Tanner. Jõekäärul on
tagamaad umbes 300 aakrit.
3) Ontario provintsivalitsus pakub
meile krunti vahetamiseks praegusega,
või
4) toetusraha uue ostmiseks. Koosolek
kolme ministriga, projekti abistavate
MPP-dega ja EKK juhatusega
seisab ees.
5} Kunsti ja rahvakuiistimuuseum
paigutada Londoni Eesti Saatkonda.
6) Ühineda Toronto Eesti Maja
võimaliku juurdeehitusega.
7) Arendada uue kultuurikeskuse
loomise mõtet Toronto ääremaile. Ka
lätlastel on kaks maja — rahvamlaja
ja kultuurikeskus.
8) Müügist saadud rahaga asutada'
Eesti Kultuurkapital.
Esto Valley on visioon. Kuhu see
kultuuriline visioon omale lõpliku
kodu leiab, on meie endi otsustada.
; Kõik Esto Valley äärmised võimalused
vajavad põhjalikku uurimistööd,
läbitöötlust koos projektsiooni-
Füüan kahes artiklis edasi an-da,
mida dieteetikud (toidukorral-duse
eriteadlased) ja arstid on v i^
maste aastate jooksul dieetide, ja
eriti liigkaalus olemise §uhtes õp°
pinud. Andmeid on kogutud mitmelt
poolt; keskse idee andis
„TIME" ajakirja 20. jaanuari number.
Kuid lähenen küsimusele tagant
ettepoole, kirjeldades mõningaid
ebauske, mis dieedilemineku-ga
kaasuvad. Sest kui oma valear-vamusist
aru saame, mõistame ka
teaduslike uurimuste tagajärgi pa
remini hinnata; s.t. enne kui asja
teaduslikult arutada, peame vää^v
arvamused teelt kõrvaldama.
. Igal lugejal on kindlasti kodus olemas
mõni tabel, mis annab pikkuse ja
kaalu eelistatud suhte. Mõned neist
lisavad täiendavate tegureina ka vanuse,
kondikava ja muskulatuuri
üldklassid. Nii leidis vähemah üks
naljahammas, et ta ei ole mitte liiga
paks, vaid liiga lühikasvuline rahuldamaks
tabeli soovitusi. Kuid enamik
vabandusi ehk eneseõigustusi
oma liigkaalus oleku kohta on kas
loogilisemad või siis veelgi naeruväärsemad.
On isegi inimesi, kes usuvad, et
lennukisõidul söödud toit ei muutu
rasvaks. Teised usuvad imelikesse
kombinatsioonesse; näiteks, et paar
kõvaks keedetud muna ja üks greip-fruut
hommikul, 9 apelsini või õuna
päeva jooksul ja üks küpsekartul salatiga
õhtul võtab kaalu maha ja
annab küllaldaselt ka toidust. Osaliselt
on siin süüdi ka dieediraamatud,
mis viimasel ajal nagu seened peale
vihma õn levima hakanud. Üks dieet
lubab süüa kõike, kuid mitte liha;
teine lubab süüa niipalju liha kui
soovid, kuid mitte midagi muud; jne.
rasvade, süsivesikute (carbohydra-tes)
ja kõigi teiste toitainete grupee-ringuiga'
ENESEPETE \
Tänapäeva saleduse tagaajamine
ja liigkaalust teadlik olemine on pannud
inimesi endid petma enam kui
ükski teine inimlik püüdlus, välja
arvatud vahest romantiline armümi-ne.
Kasutam. gasuguseid nõkse, et
me isegi iseendi eest oma tõelist
paksust varjame. Vaatame peeglis
ainult oma nägu ja juukseid voi siis
tõmmame kõhu sisse, kui me end
täies pikkuses küliti vaatleme. Mõtleme,
et me liigkaal tuleneb pärivusest,
on näärmeline (glandulaarne),
või oleme siis erakordselt tugeva
kondikavaga jne. (Kuigi vahel see ka
tõsi võih olla.)
Isegi kaalu ei taha me alati uskuda.
Või läheme kaalu peale hommikul
peale vaitnitoas käimist alasti, enne
söömist; kui kaalu mõõtur edasi-ta-/
gasi liibub, siis usume selle madala-'
mat lugemit. /
Kõige tavalisemad enesepetted hql-mavad
kergete einete kalorite mitte-lugemis.
t, söömisel käloritulu alahindamist
ja kehaliste harjutuste kalori-kulü
ülehindamist.. Tihti unustame,
et kui näiteks sörgiiAe 10 blokki ja
siis hiljem restoranis ühe hamburgeri
sööme, et kaotasime umbes 50 kalorit,
kuid lisasime 500. Kui me saunas
pool tundi kõvasti higistame ja pärast
sauna 3-4 õlut joome, nagu eestlasil
tihti kombeks, siis kaotasime ajutiselt
paar naela veekaotuse tõttu (see
tuleb automaatselt ööpäeva jooksul
tagasi), kuid lisasime pidevalt 500
kalorit alkoholiga.
KIIRRAVI EI OLE .
Toit- ja toiduained ning toidud ise
on sügavamaiks allikaiks, milledest
ammendatakse ebauske, mis peagu
absurdsusir^i küünivad. Näiteina
võiks mainida arvamusi.et mesi sisaldavat
vähem kaloreid kui suhkur,
valge vein vähem kui punane, või et
greipfruut hävitab rasva. Soovita-,
takse rohkem kala süüa, kuid paljud
praevad kala mõnes rasvaines! Salatid
on moes, kuid nn. „chef s salad"
võib sisaldada 1500 kalorit [mõnele
naisele terve päevanorm); siiski paljud
arvavad, et selline šalatisöömine
õigustab neil veel rammusat magustoitu
tellida. Perenaised tihti unustavad,
et toidutegemise ajal maistud
toit samuti kaloreid sisaldab; jne.
Kuna on üldiselt teada, et väär- ja
ebauskudest on peagu võimatu lahti
saada, siis dieetikud ainult mainivad
neid — ja soovitavad lihtsalt uusi
nõkse tarvitada, et vähendada kiusatust
üleliigsete kalorite järele. Mõningaid
näiteid:
Esiteks, toidupoodi tuleb minna
sisseoste tegema ainult täie kõhuga
ja osta ettevalmistatud nimekirja järgi;
maiustoidud ja ,,snackid" külmutuskapi
taha otsa panna, silma eest
ära; toidutegemisel soodavett või
mingit muud dieetjooki rüübata või
isegi närimiskummit närida. Kui
tõesti tuleb isu midagi hamba alla
pista, siis vähemalt 10 minutit oodata
(võib-olla läheb isu üle või selle aja
jooksul juhtub'midagi, mis me tähelepanu
köidab ja me isu unustame).
Kuid ei sjovitata ka.end üleliigselt
näljutada, sest siis võime ühel nõrgal
momendil söömaorgiat pidada ja
ühekorraga kõik kalorikaotuse tasa
teha või veelgi enam.
Põhilisim ja tähtsaim „nõks" on
aga arusaamine tõigast, et mingit
kiirravi ei ole olemas (vähemalt mitte
tervislikku), — on olemas ainult aeglane
ja pidev kalorite kaotus, mida
saavutame tasa ja targu oma söömis-kombeid
muutes, et säilitada kaalukaotust.
Sest kaalust mahavõtmine
moodustab ainult poole saledusjahi
edukusest, — teine ja raskem pool on
saleduse hoidmine eluks ajaks.
V.L. PREEM
(Järgmises artiklis statistikat ja uusi
teooriaid liigkaalu kohta.)
ga kaugemasse tulevikku, s.o. nii majanduslikku
kui ka programmilist
„feasibility study".
Esto Valley peab vabanema oma
võlast, et edukalt edasi liikuda. Esto
Valley ei ole ainult kohalik projekt,
see on ülemaailmne projekt. Toronto'
ümbrus kujuneb arvatavasti pagulaseestlaste
maailmakeskuseks. See kohustab
meid siin kaugemas perspektiivis
ette mõtlema.
VALIMISED
EKK Usalduskogusse (Board of
Trüstees) valiti esimeheks(chairman)
iiSiiiiiiiiiiliiiiillB^^
Ene-Liis Martens, abiesimeheks
Stella Kerson, laekuriks Thomas Koger
ja liikmeteks Sven Ehvert, Abel
Lee, Jaan Roos, Oss Timmas ja Heino
Kasak. Usalduskogu kandidaatideks
jäid Ivar Nippak ja Karl Aun.
EKK Eksekutiivjuhatusse valiti
Stella Kerson — president, Evi Hei-nar
.—abipresident, Linda Leetmaa
— sekre'tär, Peeter Martin — laekur,
Debbie Kehkla — kunstikogu kuraator.
Vaike Sägi — kontsertbüroo,
Margit Viia — muusikavõistlused,
Hans Westerblom — video ning foto
ja Aarne Roosman.— disain.
Koopteeritud liikmetena kuuluvad
eksekutiivjuhatusse veel Leena Rosenberg
— liikmemaksud, Karin Kat-tai
— arhiiv. Hilja Töpm — noodikogu.
Iile Mai Gerdels — konsultant,
Peeter Tammearu — konsultant, Tii-m
Kiik ja Eti Turu.
Revisjonikomisjoni valiti Eduard
Leetmaa, Helge Kurm ja Ada Tikovt.
Välisrevisjoniks.valiti tagasi Gunnar
M i ti
EKK Kultuurifondi valiti prof.
Karl Aun, dr. Jüri Daniel, dr. Ivar
Ivask, Stella Kerson, dr. Alfred Kur-lents,
Abel Lee, dr. Vello Soots, Juta
Ilves ja Elsa Vellner.
Endine E KK Usalduskogu esimees,
Märt Pihl, lubas E KK tegevust tulevikus
aidata konsultandina, eriti välisesinduste
juures. Juhatuse liige
Sven Ehvert lubas Esto Valley hoone
Hiliufi Gv&fud f ESTf ULLEÄM
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 289
Omanik UNDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Ülelinna kohalevtimine ' LTD
NÄDALA RISTSÕNAD
Kerson, Eesti Kunstide Keskus, Laua. taga: Peeter Martin, Eduard Leetmaa Märt Pihl, Eie Liis ^^i^,^ parandada omal kulul ja see
Marte,s,^Heino^Kasa^^^ kXmerkS r^^^^^^^
Michel, Debora^h Kehkla, T^^^
GunnarMitt/IohaEises/TanBei-, : ^ Foto - S. Preem: . ' , S.-PREEM
PÕIKI: 1. Kalla sisse, 5. Teatud
suuremaid linde, 10. ...kokku —
liitis, kujutas ette. 15. Raskus, 19.
Himur. 20. Koosviibimine, pidu. 21.
Öeldakse mingi lõpnud looma kohta,
tarvitatakse ka sõimusõnana. 22.
Trepi osa. 23. Kudelõngad kangayal-mistamise
juures. 24. Madal ranniku-maa
Põhjamere ääres — jääb tõusu
ajal merepinna alla. 25. Aitamisest.
26. Selle ääres on külmaga soe olla.
27. Koha määrsõna,\ .. -tänna. 29.
Ühe numbri või riietuseseme. 30.
Tõmba, karista, kisu. 31. Kohakala-murdes.
32. Selline on näljane inimene
või loom. 34. Üks kirjatähti-nagu
hääldatakse. 36. Eneses. 38.... Piiri-kivi-
Grenzstein- ajakirjanik.kes asutas
eelmisel sajandil ajalehe „01e-vik".
41. Endine laulja Eestis. 42.
Torka. 44. . . . -tom - indiaanlaste
sõjatrumm. 45. Mineviku vorm sõnast:
olema. 48. Metallist mütsimärk.
50. Peakattega. 52. Kaheksas planeet
päikesest, Vana-Rooma merejumal.
54. Sellest tehakse mõnikord tooli-põhju.
55. Mõttekriips. 56. Ettearva-mine,
alateadvuslik ettenägelikkus.
58. Maksan ära. 59. Onne, hütte. 60.
Teatud söömaajal. 61. Endine Prantsuse
kaitsealune kuningriik, praegune
Vietnami osa. 63 peetud - auväärne.
64. Mitut metallasja teatud
moel üksteise külge kinnitamine. 66.
Vanus. 67. Need on rahvale' väga
tuntud staarid, kuningad jne. 69. On
praeguses Eestis äride ees igapäevane
nähe. 70. . . . kindral - tegevteenistuse
lõpetanud kindral. 71. . ..
Mills - uus elamute rajoon Torontost
läänes. 72. Õpetus möödunud
aegadest. 76. Õngekonksudest ja
nöörist kombineeritud kalapüügiriist.
77. Klatš, tagarääkimine. 82.
Ilmakaar lõuna ja ida vahel. 83. Teatud
kombel astmestatud helide kooskõla.
"85. Untsantsakas, linna . . . -
maarahva väljendus. 86. Üks rahvusvaheliselt
tuntud eestlasi. 87. Ilma
ühe vanemata. 89. Noa kõige vanem
poeg. 90. Ühel teatud lihavõttemunade
värvil. 91. Teatud külatüüp Lõu-na-
Aafrikas. 92. Iseloom, loodus. 94.
Igapäevane, mitte eriline. 96. Õli-taim,
muinasjutuline uks. 97.... tse
kärbes - unehaiguse edasikandja
Aafrikas. 98. Ameerika mehe hüüdnimi.
100. Maksa mõrudamaitsehs.el
eritisel. 101. Sada ruutmeetrit, 102.
Egoistlik sõna. 103. Ravimtooraine,
rohukaup. 105. Onn, hütt. 106. Teravilja
jahvatamisel kõrvaldatud kestad
ja muud jäätmed. 108. Ameerika
mehenimi. 111. Muudel. 113. Päevakorra
punkt, järjekorras olev asi, -
inglise keeles. 115. Kirikut juhtiv
organ. 119. Puupuhkpill. 120.... usside
kootud tuppedest saab peeni
kuid vastupidavaid läikivaid kiude.
121. Teen siledaks. 123. Järske suuri
tuulehooge. 124. ,,Nahapeale" andmine.
125. Pühendan ennast täielikult
millelegi või kellelegi. 126. Eel-,
mise päeva. 127. Eksitus. 128. Selleks.
129. Loojaminek. 130. Teatud
kaheinimese ettekanne. 131. Palun,
lunin.
* *
PUSTI: 1. Saapamääre - rahvakeeles.
2. Hüüe. 3. See tuleb kunagi
ära maksta. 4. Üks Eesti operetimuusika
loojaid. 5. Teatud maa rahaühiku
lühend. 6. On kõlbamatute tempude
tegija. 7. Peidus, paos. 8. Pühvel-hobu.
9. Neil ei ole kohta eestikeele
tähestikus, üpsilonidel. 10. Selle otsa
jäi Noa laev kinni. 11, Pude. 12. Teatud
märguanne käega. 13. Üks alkoholist,
koirohust ja aniisist koosnev
prantsuse jook. 14. Osa tennisemängust
- inglisepärases kirjaviisis. 15.
On maja peal. 16. Oled mingis teatud
kindlas paigas. 17. Koht Harjumaal
„Mahtra sõja" kandis ja Saaremaal.
18. Üks endisi Tallinna tubakavabrikuid.
28. Käimla- saksa keeles, vaidlust
tekitav s^õna, mis on pidevalt
päevauudistes. 31. Väga pehme riie.
33, Need tähed asuvad siinsete aktsiaseltside
nimede taga, märkides
piiratud vastutust. 35. Vankri osasid.
37. Toronto vangla nimi, . ..
Mills - linnaosa Torontos. 38. Linnanimi
mitmes Ameerika osariigis. 39.
Annuseid, io. Linn Rootsis - mõnikümmend
km lääneranniku linnast
Varbergist idas.42.Tomati.. .-kooritud
ja läbi sõela pressitud tomatid.
43. Viljapeksmisel ja tuulamisel terast
eralduva osa,... leib - seda pidid
meie esivanemad sööma. 45. See loetakse
kohtus süüdimõistetule, ette.
46. Linn ja jõgi Venemaal^vähe ida-pool
Peipsi järve. 47. Vaimustused,
tegutsemisihad. 49.. Paika, kohta,
voodit. 50. Teed käia kuhugi jõudmiseks.
51. Mehenimi. 53. Tuuletu-gevuse
mõõtühik merekeeles, laste
mänguasi. 55. Suur uks. 57. Üks
röövkaladest. 60. Mitte isaga. 61.
Hommikune hahetus enne koitu.
62. Mitte endale, muudele. 65. Head
. . . - soovitakse sööjale. 66. Eraldunud,
lahtitulnud asi. 68. Teatud puhkuse.
70. Ennast. 7|1. Mehenimi. 72.
Avaust valguse jaoks. 73. Ajas „udu-juttu".
74. Inglise naisenimi. 75. Tutu
. . . , karjasarve. 76.... ja Merike.- K.
A. Hindrey ajalooline romaan.. 77.
Seal kannavad isad vahel väikseid
lapsi kaugemale vaatamiseks. 78.
Pirtsakas, rahutu. 79. Nina poolt näidatud
suunas. 80. A k n a . . . - laseb
valgust läbi. 81. Neid sisaldab iga
laul. 84. Hüüatus, oigamine. 85. Tolmuvad
harilikult kord umbes nelja
aasta järgi. 88. Gene... - mõnede
aastate eest kuulus olnud laulev kauboi
- praegune multimiljonär ja teatud
elukutseliste.spordiklubide omanik.
90. Kaelaside. 91. See peab saunas
leili viskamiseks hästi tuline olema.
93. Risu, rämps - sõimusõnana.
95. Raaglik, raagjas. 96. Valge leib.
99. Kivikestega lauamäng - inglispärases
kirjaviisis. 101. Armuandi.
103, Treening... - treeninguaegne
spordiriietus. 104. Võõramaiguline
eesti mehenimi. 106. Omastav kääne
sõnast: kes. 107. Staar, lavatäht -
vanemas keeles. 108. Kõrva... -
teatud löök. 109. Katoliku vaimulik
Prantsusmaal. 110. Loomadele antav
jahujook. 112. Tekivad kevadeti vanadele
kartulitele. 114. Naisenimi.
116. Pärn. 117. Vorm sõnast: olema.
118. Siinsete ülikoolide dekaan. 120.
Itaalia päritoluga Ameerika mehe
hüüdnimi. 122. Võrk - inglise keeles.
(Koostanud E.V.]
Lahendus järgmises lehes.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 6, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-03-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860306 |
Description
| Title | 1986-03-06-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | MEiJAFÄEVAL, 6. MÄETSIL - THURSDAY, MARCH 6. ii' [eie Elu" nr. W (1879) 1986 Dieettoitlustus 1) — 1^ ' •> 200 m Cindy Õunpuu saavutas lud nädalalõpu] Montrealis peetud ujumisvõistlustel esikoha ja ujus jälle uue Kanada ja GommoBii° wealthi rekordi 200 m rinnuliujumises ajaga 2.29,80. Seega on tal praeguse maailmarekordi, mille ujus ainult üks päev varem Moskvas peetud võistlustel Ida-Saksa-maal elav Sylvia Gerasch ajaga 2.28,20, ületamisest puudu ainult 1,61 sekundit. Oma eelmise Kanada rekordi, 2.29,92, ujus Jta möödu-luud aastal Austinis, Texasels, pee- Möntrealis viis päeva kestnud võistlused peeti sealses olümpiauju-las ,,Esso Cup'i" nime all ja olid katsevõistlusiks juulikuus, Edinburghis, Sotiinaal, Gommönvi/palthi ja augustikuus Madriidis, 'Hispaa^ nias, peetavaile maailmämeistrivõist-lusile saatmiseks. Neil võistlusil teise koha 200 m rinnuliujumises saavutas 12-aastane Allison HigsonEtobi-coke klubist ajaga 2.34,i:( ja kolmanda koha SusanAtkeyCalgaryst ajaga 2.37,30. Anne Ottent)rit^, kes Los Angelese, .olümpiamängudel võitis kuldmedali ajaga 2.30,38, jäi kuuendaks ajaga 2.39,60. ^ 100 mrinnuliujumise võitis Allison Higson — 1.10,9"4, teiseks tuli 2.29,80 Cindy Õunpuu - 1.11,09 ja kolmandaks KathyPearson —.1.13,05, Gal-garyst. Cindy Õunpuu uue rekordi saavutamine äratas suurt tähelepanu Kanada ajakirjanduses. Toronto „The Globe and Mail" kirjutas laupäeval, 1. märtsil, suure pealkirja all „Õun-puu wins 200 metre beting he own jecord"'. Peale üksikasjalise kirjelduse oli seal märgitud, et ta on silmapaistvalt lähedal uue maailmarekordi saavutamisele. ,,Toronto Star" pealkirjaga ,,Õunpuu cracks swim record" samuti märkis, et kuigi Sylvia Gerasch päev varem ujus Moskvas uue maailmarekordi, Cindy Õunpuu omab võimeid selle ületamiseks.' Ka oli seal märgitud, et ta on eesti päritoluga. Gommonv^ealthi võistlused toimuvad Edinburghis 24. juulist 2. augustini ja maailmameistrivõistlused Madriidis 13-23. augustini. Nendel võistlustel on Kanada naiste treeneriks Paul Bergen. Gommonweälthi võistlustel ennustatakse Cindy Õunapuu kindlat võitu. Maailmameistrivõistlustel toimub arvatavasti raske võistlus Sylvia Geraschi ja Cindy Õunpuu vahel. HARALD RAIGNA Presidendiks usaldifsko Ene-Liis Eesti Kunstide Keskus pidas oma aastakoosoleku 19. veebruaril, mille avas Pihl. Tegevusaruanded luge^ ette Stella Kerson, mis nimetasid mitme aasta jooksul korraldatud arvukaid kontserte, muusikavõistlusi ja valikvõistlusi ning Esto *84 ajal korraldatud 16 eri üritust, mille üldkulud olid $17.-288,68 ja tulud $27.663, 04. Kirjutati teksti Esto'84 Albumile ja „Eestlased Kanadas II" väljaande jaoks. Tutvustati Esto Valley projekti Torontos j^Vancouveris. Esto Valley Chalefs uuendati kogu vee- EKK . tegevuskavas .ettenähtud muusikavõistlused on nüüd juba lõppenud ning kultuurilaureaatide ja stipendiaatide tunnustamine toimub kevadel koos õhtusöögiga. Tegevuskavas on edasi Kunstimuuseumi aktiivkomilee moodustamine üla-maailmse kuntikollektsiopni loomiseks, Muusikamuuseumi äktiivko-mitee moodustamine, ,,Ideede sepikoda" teemal -Eesti Muinasküla, Nõuandev Kogu eesti ühiskonna esindajaist, Ülemaailmne Kultuurifondide Liit, Seitse Kunsti 1986 (?). EKK 1985/86. aasta eelarve oli ba-lansseeritud 34.700 dollari piiresse. Esto Valley kulude-katteks loodetakse laekuvat vähemalt 24.000 dollarit. Kahe aasta majandusaruanded luges ette Thomas Koger, mille kohaselt EKK ainsaks võlaks on praegu Esto Valley järelejäänud, ostuvõlg. Umbes S5103.800. Eesti.Ülemaailmse Kultuurimuu-seumi asukohana on arutatud mitmesuguseid yõimalusi; Stella Kerson, u esimeheks Martens a) Praegune Esto Valley asukoht Höckley Valleys Orangeville'i ligidal välja arendada vastavalt esialgsetele plaanidele. b) Hoida Esto Valley maa-ala in-' vesteeringuna, kuni on selgunud muudatused jä tuleviku suunad organiseeritud eesti ühiskonnas. ' ESTO VALLEY ÄÄRMISED VÕIMALUSED 1] Kirjalik ettepanek Kivioja omanikult Lembit Kõvalt. Kogu Kivioja krundi hinnaks on ^100.000. . ^ 2) Suusõnaline ettepanek Jõekäärult. Jõekääru krundiomanike otsus sügisel 1985. Kirjalik ettepanek järgneb. EKK-le teatasid Enn Kiilaspea ja Johannes Tanner. Jõekäärul on tagamaad umbes 300 aakrit. 3) Ontario provintsivalitsus pakub meile krunti vahetamiseks praegusega, või 4) toetusraha uue ostmiseks. Koosolek kolme ministriga, projekti abistavate MPP-dega ja EKK juhatusega seisab ees. 5} Kunsti ja rahvakuiistimuuseum paigutada Londoni Eesti Saatkonda. 6) Ühineda Toronto Eesti Maja võimaliku juurdeehitusega. 7) Arendada uue kultuurikeskuse loomise mõtet Toronto ääremaile. Ka lätlastel on kaks maja — rahvamlaja ja kultuurikeskus. 8) Müügist saadud rahaga asutada' Eesti Kultuurkapital. Esto Valley on visioon. Kuhu see kultuuriline visioon omale lõpliku kodu leiab, on meie endi otsustada. ; Kõik Esto Valley äärmised võimalused vajavad põhjalikku uurimistööd, läbitöötlust koos projektsiooni- Füüan kahes artiklis edasi an-da, mida dieteetikud (toidukorral-duse eriteadlased) ja arstid on v i^ maste aastate jooksul dieetide, ja eriti liigkaalus olemise §uhtes õp° pinud. Andmeid on kogutud mitmelt poolt; keskse idee andis „TIME" ajakirja 20. jaanuari number. Kuid lähenen küsimusele tagant ettepoole, kirjeldades mõningaid ebauske, mis dieedilemineku-ga kaasuvad. Sest kui oma valear-vamusist aru saame, mõistame ka teaduslike uurimuste tagajärgi pa remini hinnata; s.t. enne kui asja teaduslikult arutada, peame vää^v arvamused teelt kõrvaldama. . Igal lugejal on kindlasti kodus olemas mõni tabel, mis annab pikkuse ja kaalu eelistatud suhte. Mõned neist lisavad täiendavate tegureina ka vanuse, kondikava ja muskulatuuri üldklassid. Nii leidis vähemah üks naljahammas, et ta ei ole mitte liiga paks, vaid liiga lühikasvuline rahuldamaks tabeli soovitusi. Kuid enamik vabandusi ehk eneseõigustusi oma liigkaalus oleku kohta on kas loogilisemad või siis veelgi naeruväärsemad. On isegi inimesi, kes usuvad, et lennukisõidul söödud toit ei muutu rasvaks. Teised usuvad imelikesse kombinatsioonesse; näiteks, et paar kõvaks keedetud muna ja üks greip-fruut hommikul, 9 apelsini või õuna päeva jooksul ja üks küpsekartul salatiga õhtul võtab kaalu maha ja annab küllaldaselt ka toidust. Osaliselt on siin süüdi ka dieediraamatud, mis viimasel ajal nagu seened peale vihma õn levima hakanud. Üks dieet lubab süüa kõike, kuid mitte liha; teine lubab süüa niipalju liha kui soovid, kuid mitte midagi muud; jne. rasvade, süsivesikute (carbohydra-tes) ja kõigi teiste toitainete grupee-ringuiga' ENESEPETE \ Tänapäeva saleduse tagaajamine ja liigkaalust teadlik olemine on pannud inimesi endid petma enam kui ükski teine inimlik püüdlus, välja arvatud vahest romantiline armümi-ne. Kasutam. gasuguseid nõkse, et me isegi iseendi eest oma tõelist paksust varjame. Vaatame peeglis ainult oma nägu ja juukseid voi siis tõmmame kõhu sisse, kui me end täies pikkuses küliti vaatleme. Mõtleme, et me liigkaal tuleneb pärivusest, on näärmeline (glandulaarne), või oleme siis erakordselt tugeva kondikavaga jne. (Kuigi vahel see ka tõsi võih olla.) Isegi kaalu ei taha me alati uskuda. Või läheme kaalu peale hommikul peale vaitnitoas käimist alasti, enne söömist; kui kaalu mõõtur edasi-ta-/ gasi liibub, siis usume selle madala-' mat lugemit. / Kõige tavalisemad enesepetted hql-mavad kergete einete kalorite mitte-lugemis. t, söömisel käloritulu alahindamist ja kehaliste harjutuste kalori-kulü ülehindamist.. Tihti unustame, et kui näiteks sörgiiAe 10 blokki ja siis hiljem restoranis ühe hamburgeri sööme, et kaotasime umbes 50 kalorit, kuid lisasime 500. Kui me saunas pool tundi kõvasti higistame ja pärast sauna 3-4 õlut joome, nagu eestlasil tihti kombeks, siis kaotasime ajutiselt paar naela veekaotuse tõttu (see tuleb automaatselt ööpäeva jooksul tagasi), kuid lisasime pidevalt 500 kalorit alkoholiga. KIIRRAVI EI OLE . Toit- ja toiduained ning toidud ise on sügavamaiks allikaiks, milledest ammendatakse ebauske, mis peagu absurdsusir^i küünivad. Näiteina võiks mainida arvamusi.et mesi sisaldavat vähem kaloreid kui suhkur, valge vein vähem kui punane, või et greipfruut hävitab rasva. Soovita-, takse rohkem kala süüa, kuid paljud praevad kala mõnes rasvaines! Salatid on moes, kuid nn. „chef s salad" võib sisaldada 1500 kalorit [mõnele naisele terve päevanorm); siiski paljud arvavad, et selline šalatisöömine õigustab neil veel rammusat magustoitu tellida. Perenaised tihti unustavad, et toidutegemise ajal maistud toit samuti kaloreid sisaldab; jne. Kuna on üldiselt teada, et väär- ja ebauskudest on peagu võimatu lahti saada, siis dieetikud ainult mainivad neid — ja soovitavad lihtsalt uusi nõkse tarvitada, et vähendada kiusatust üleliigsete kalorite järele. Mõningaid näiteid: Esiteks, toidupoodi tuleb minna sisseoste tegema ainult täie kõhuga ja osta ettevalmistatud nimekirja järgi; maiustoidud ja ,,snackid" külmutuskapi taha otsa panna, silma eest ära; toidutegemisel soodavett või mingit muud dieetjooki rüübata või isegi närimiskummit närida. Kui tõesti tuleb isu midagi hamba alla pista, siis vähemalt 10 minutit oodata (võib-olla läheb isu üle või selle aja jooksul juhtub'midagi, mis me tähelepanu köidab ja me isu unustame). Kuid ei sjovitata ka.end üleliigselt näljutada, sest siis võime ühel nõrgal momendil söömaorgiat pidada ja ühekorraga kõik kalorikaotuse tasa teha või veelgi enam. Põhilisim ja tähtsaim „nõks" on aga arusaamine tõigast, et mingit kiirravi ei ole olemas (vähemalt mitte tervislikku), — on olemas ainult aeglane ja pidev kalorite kaotus, mida saavutame tasa ja targu oma söömis-kombeid muutes, et säilitada kaalukaotust. Sest kaalust mahavõtmine moodustab ainult poole saledusjahi edukusest, — teine ja raskem pool on saleduse hoidmine eluks ajaks. V.L. PREEM (Järgmises artiklis statistikat ja uusi teooriaid liigkaalu kohta.) ga kaugemasse tulevikku, s.o. nii majanduslikku kui ka programmilist „feasibility study". Esto Valley peab vabanema oma võlast, et edukalt edasi liikuda. Esto Valley ei ole ainult kohalik projekt, see on ülemaailmne projekt. Toronto' ümbrus kujuneb arvatavasti pagulaseestlaste maailmakeskuseks. See kohustab meid siin kaugemas perspektiivis ette mõtlema. VALIMISED EKK Usalduskogusse (Board of Trüstees) valiti esimeheks(chairman) iiSiiiiiiiiiiliiiiillB^^ Ene-Liis Martens, abiesimeheks Stella Kerson, laekuriks Thomas Koger ja liikmeteks Sven Ehvert, Abel Lee, Jaan Roos, Oss Timmas ja Heino Kasak. Usalduskogu kandidaatideks jäid Ivar Nippak ja Karl Aun. EKK Eksekutiivjuhatusse valiti Stella Kerson — president, Evi Hei-nar .—abipresident, Linda Leetmaa — sekre'tär, Peeter Martin — laekur, Debbie Kehkla — kunstikogu kuraator. Vaike Sägi — kontsertbüroo, Margit Viia — muusikavõistlused, Hans Westerblom — video ning foto ja Aarne Roosman.— disain. Koopteeritud liikmetena kuuluvad eksekutiivjuhatusse veel Leena Rosenberg — liikmemaksud, Karin Kat-tai — arhiiv. Hilja Töpm — noodikogu. Iile Mai Gerdels — konsultant, Peeter Tammearu — konsultant, Tii-m Kiik ja Eti Turu. Revisjonikomisjoni valiti Eduard Leetmaa, Helge Kurm ja Ada Tikovt. Välisrevisjoniks.valiti tagasi Gunnar M i ti EKK Kultuurifondi valiti prof. Karl Aun, dr. Jüri Daniel, dr. Ivar Ivask, Stella Kerson, dr. Alfred Kur-lents, Abel Lee, dr. Vello Soots, Juta Ilves ja Elsa Vellner. Endine E KK Usalduskogu esimees, Märt Pihl, lubas E KK tegevust tulevikus aidata konsultandina, eriti välisesinduste juures. Juhatuse liige Sven Ehvert lubas Esto Valley hoone Hiliufi Gv&fud f ESTf ULLEÄM 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 289 Omanik UNDA SEPP Avatud 7 päeva nädalas 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVARK FLORIST Ülelinna kohalevtimine ' LTD NÄDALA RISTSÕNAD Kerson, Eesti Kunstide Keskus, Laua. taga: Peeter Martin, Eduard Leetmaa Märt Pihl, Eie Liis ^^i^,^ parandada omal kulul ja see Marte,s,^Heino^Kasa^^^ kXmerkS r^^^^^^^ Michel, Debora^h Kehkla, T^^^ GunnarMitt/IohaEises/TanBei-, : ^ Foto - S. Preem: . ' , S.-PREEM PÕIKI: 1. Kalla sisse, 5. Teatud suuremaid linde, 10. ...kokku — liitis, kujutas ette. 15. Raskus, 19. Himur. 20. Koosviibimine, pidu. 21. Öeldakse mingi lõpnud looma kohta, tarvitatakse ka sõimusõnana. 22. Trepi osa. 23. Kudelõngad kangayal-mistamise juures. 24. Madal ranniku-maa Põhjamere ääres — jääb tõusu ajal merepinna alla. 25. Aitamisest. 26. Selle ääres on külmaga soe olla. 27. Koha määrsõna,\ .. -tänna. 29. Ühe numbri või riietuseseme. 30. Tõmba, karista, kisu. 31. Kohakala-murdes. 32. Selline on näljane inimene või loom. 34. Üks kirjatähti-nagu hääldatakse. 36. Eneses. 38.... Piiri-kivi- Grenzstein- ajakirjanik.kes asutas eelmisel sajandil ajalehe „01e-vik". 41. Endine laulja Eestis. 42. Torka. 44. . . . -tom - indiaanlaste sõjatrumm. 45. Mineviku vorm sõnast: olema. 48. Metallist mütsimärk. 50. Peakattega. 52. Kaheksas planeet päikesest, Vana-Rooma merejumal. 54. Sellest tehakse mõnikord tooli-põhju. 55. Mõttekriips. 56. Ettearva-mine, alateadvuslik ettenägelikkus. 58. Maksan ära. 59. Onne, hütte. 60. Teatud söömaajal. 61. Endine Prantsuse kaitsealune kuningriik, praegune Vietnami osa. 63 peetud - auväärne. 64. Mitut metallasja teatud moel üksteise külge kinnitamine. 66. Vanus. 67. Need on rahvale' väga tuntud staarid, kuningad jne. 69. On praeguses Eestis äride ees igapäevane nähe. 70. . . . kindral - tegevteenistuse lõpetanud kindral. 71. . .. Mills - uus elamute rajoon Torontost läänes. 72. Õpetus möödunud aegadest. 76. Õngekonksudest ja nöörist kombineeritud kalapüügiriist. 77. Klatš, tagarääkimine. 82. Ilmakaar lõuna ja ida vahel. 83. Teatud kombel astmestatud helide kooskõla. "85. Untsantsakas, linna . . . - maarahva väljendus. 86. Üks rahvusvaheliselt tuntud eestlasi. 87. Ilma ühe vanemata. 89. Noa kõige vanem poeg. 90. Ühel teatud lihavõttemunade värvil. 91. Teatud külatüüp Lõu-na- Aafrikas. 92. Iseloom, loodus. 94. Igapäevane, mitte eriline. 96. Õli-taim, muinasjutuline uks. 97.... tse kärbes - unehaiguse edasikandja Aafrikas. 98. Ameerika mehe hüüdnimi. 100. Maksa mõrudamaitsehs.el eritisel. 101. Sada ruutmeetrit, 102. Egoistlik sõna. 103. Ravimtooraine, rohukaup. 105. Onn, hütt. 106. Teravilja jahvatamisel kõrvaldatud kestad ja muud jäätmed. 108. Ameerika mehenimi. 111. Muudel. 113. Päevakorra punkt, järjekorras olev asi, - inglise keeles. 115. Kirikut juhtiv organ. 119. Puupuhkpill. 120.... usside kootud tuppedest saab peeni kuid vastupidavaid läikivaid kiude. 121. Teen siledaks. 123. Järske suuri tuulehooge. 124. ,,Nahapeale" andmine. 125. Pühendan ennast täielikult millelegi või kellelegi. 126. Eel-, mise päeva. 127. Eksitus. 128. Selleks. 129. Loojaminek. 130. Teatud kaheinimese ettekanne. 131. Palun, lunin. * * PUSTI: 1. Saapamääre - rahvakeeles. 2. Hüüe. 3. See tuleb kunagi ära maksta. 4. Üks Eesti operetimuusika loojaid. 5. Teatud maa rahaühiku lühend. 6. On kõlbamatute tempude tegija. 7. Peidus, paos. 8. Pühvel-hobu. 9. Neil ei ole kohta eestikeele tähestikus, üpsilonidel. 10. Selle otsa jäi Noa laev kinni. 11, Pude. 12. Teatud märguanne käega. 13. Üks alkoholist, koirohust ja aniisist koosnev prantsuse jook. 14. Osa tennisemängust - inglisepärases kirjaviisis. 15. On maja peal. 16. Oled mingis teatud kindlas paigas. 17. Koht Harjumaal „Mahtra sõja" kandis ja Saaremaal. 18. Üks endisi Tallinna tubakavabrikuid. 28. Käimla- saksa keeles, vaidlust tekitav s^õna, mis on pidevalt päevauudistes. 31. Väga pehme riie. 33, Need tähed asuvad siinsete aktsiaseltside nimede taga, märkides piiratud vastutust. 35. Vankri osasid. 37. Toronto vangla nimi, . .. Mills - linnaosa Torontos. 38. Linnanimi mitmes Ameerika osariigis. 39. Annuseid, io. Linn Rootsis - mõnikümmend km lääneranniku linnast Varbergist idas.42.Tomati.. .-kooritud ja läbi sõela pressitud tomatid. 43. Viljapeksmisel ja tuulamisel terast eralduva osa,... leib - seda pidid meie esivanemad sööma. 45. See loetakse kohtus süüdimõistetule, ette. 46. Linn ja jõgi Venemaal^vähe ida-pool Peipsi järve. 47. Vaimustused, tegutsemisihad. 49.. Paika, kohta, voodit. 50. Teed käia kuhugi jõudmiseks. 51. Mehenimi. 53. Tuuletu-gevuse mõõtühik merekeeles, laste mänguasi. 55. Suur uks. 57. Üks röövkaladest. 60. Mitte isaga. 61. Hommikune hahetus enne koitu. 62. Mitte endale, muudele. 65. Head . . . - soovitakse sööjale. 66. Eraldunud, lahtitulnud asi. 68. Teatud puhkuse. 70. Ennast. 7|1. Mehenimi. 72. Avaust valguse jaoks. 73. Ajas „udu-juttu". 74. Inglise naisenimi. 75. Tutu . . . , karjasarve. 76.... ja Merike.- K. A. Hindrey ajalooline romaan.. 77. Seal kannavad isad vahel väikseid lapsi kaugemale vaatamiseks. 78. Pirtsakas, rahutu. 79. Nina poolt näidatud suunas. 80. A k n a . . . - laseb valgust läbi. 81. Neid sisaldab iga laul. 84. Hüüatus, oigamine. 85. Tolmuvad harilikult kord umbes nelja aasta järgi. 88. Gene... - mõnede aastate eest kuulus olnud laulev kauboi - praegune multimiljonär ja teatud elukutseliste.spordiklubide omanik. 90. Kaelaside. 91. See peab saunas leili viskamiseks hästi tuline olema. 93. Risu, rämps - sõimusõnana. 95. Raaglik, raagjas. 96. Valge leib. 99. Kivikestega lauamäng - inglispärases kirjaviisis. 101. Armuandi. 103, Treening... - treeninguaegne spordiriietus. 104. Võõramaiguline eesti mehenimi. 106. Omastav kääne sõnast: kes. 107. Staar, lavatäht - vanemas keeles. 108. Kõrva... - teatud löök. 109. Katoliku vaimulik Prantsusmaal. 110. Loomadele antav jahujook. 112. Tekivad kevadeti vanadele kartulitele. 114. Naisenimi. 116. Pärn. 117. Vorm sõnast: olema. 118. Siinsete ülikoolide dekaan. 120. Itaalia päritoluga Ameerika mehe hüüdnimi. 122. Võrk - inglise keeles. (Koostanud E.V.] Lahendus järgmises lehes. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-06-08
