Meie Elu = Our life, March 6, 1986

              1879) 1986 Elu" nr-10 (1879) , 6 .
sta
i,34, kus-
Iit729,49.
tähtajali-lonikomis-ras
olevat.
didaadid;
Oskar Le-ks,
Linda
tenberger.
aarjärv ja
komisjoni
iexKuud-andidaadi
ni korras,
(jn Linda
- Zinaida
la Johanna
ntsujuhti-ir
ja Alex
t hoolitses
üs. Audio-bolitsevad
•järv, Alec
umi toim-na
Lepik.
03,00 ning
ks määrati
|e all teatas
IG Seniori-ie
eest on
juurdekuu-rbeks
saadi
käest. Ka­evet
viimase
tretseda filr
linnaks on
losoleku ot-lisa,
mille
[nitas.
112.45 ning
kookide ja
t Št.,
|3H1
>^3-7816
rlsini Eesti
kevadnäitus
iry - Stair-jhard
View
nltoniEesü
liik kontsert
Kirikus, aS-ironto
Eest!
srt Eesti
[ulkide Selt''
algusega kl.
)ronto Eesti
ipäeva-õhtu
cl. 7 õ.
lil Viõrulast®
Bti MajeB al°
IstOnia Koors
ijas algu°
["oronto Eesti
EjBSti MfflJBE
[aakondad®
lillllllliliitlliliiilllli
99
, MAECH 6
Armastus*
0 • • mg
loenguõhtul
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas
(EKÜK) järjekordne loenguõhtu toi­mus
14. veebruaril,, Meie Kodus"
Vanvouveris. Kuna see oli ühtlasi
Valentini-päev, siis oli teemaks „ Ar­mastus".
Samaks õhtuks oli ilmatark
andnud lumetormi-hoiatuse. Lumi
Vancouveris tähendab paanikat:
keegi ei taha autoga sõita. Nii oli
kohal 30 julget, kes ka hiljem hästi
koju said, sest iumetorm algas alles
peale keskööd oma tavalise kaosega
tänavatel ja maanteedel.
Üldiselt konservatiivne eestlas­kond
võis ka karta teemat — mine
tea, milline „love-in" või seksi-klii-nik
see võib olla! V
Hilja Hansson mbderaatorina ju­hatas
ringikujulise grupi diskussioo­ni.
Kahjuks puudusid noorema põlve
esindajad, kes oleksid lisanud väär­tuslikku
materjali oina seisukohtade
näol. Armastust käsitati mitmes lii­gis;
romantika, perekonna-, isamaa-,
enese- ja ligimesearmastus. Algsõ-naks
valitud apostel Pauluse 1. kirja
13. peatükk ja hiljem eteldud sobivad
luuletused andsid tagapõhja mõtte­vahetusele.
Selline keskusteluline
formaat näis meeldivat osalejaile,
eriti kuna seda meie ühiskonnas nii
vähe kasutatakse.
Valentini-päevaline meeleolu jäi­kus
hiljem kohvilauas, kus osavad
daamid Krista Tanneri, Mara Pütsep
ja Erli Lepiku organiseerimisel, olid
katnud hurmava laua südamekuju-liste
võileibade, kookide ja küpsiste-
Eesti Kultuuripärandi Klubi. Ees istuvad: Laine Pant, Kaljo Urbel, Ellen lm. Seisavad: Leida Eerm©, gaOn väga tore, et vähemalt kord
Aksella Lokk, lakob Vas-es, Hilda Truuper(B,He^^^^^ Foto - S. Preem aastas võime otse legaalselt rääkida
tunnetest, mida tüüpilme eestlane
tavaliselt varjab.
Järgmine loenguõhtu Meie Kodus
toimub 14. märtsil. Siis esineb meie
tuntud maailmarändur Tõnis tutti,
kes räägib oma viimasest aastapik­kusest
matkast jä elust Euroopas
<oos valguspiltidega.
, HMH
kui loendamatute sini-must-valge°
te lippude lehvides vallutasime to-ronto
peatänava ja Raekojaplatsi,
kui Thomson Hallis kõlas eesti laul,
kui populaarne Ontario Ipiace kuu­lus
terve päeva kestel eestlasile,
Neile tuhandeile eestlasile, kel? jäid,'professionaalseid kolmjalgu ja Lühemalt on kaetud enamus
leleEsto'B4süurpidustusedvalmi§= kaableid, treppidest üles ja alla ning iiud üritusist,
tasid sügavat rõõmu, võib-olla joo° piki pikke koridore; neid üles seada, Üksiküritusile pühendatud ajaline
vastustki, neile, kes sooviksid , nende taga tundide viisi seista ja kestvus on valitud läbimõelduh ning
uuesti üle elada seda rõõmu ja sihtida ning lõpuks kõik jälle ilusasti loogiliselt õigustatult. Stseenide pik-uhkuse
tunnet, mida tundsime siis, kokku panna ja järgmisele üritusele kused on parajad ning puudub ama-kiirustada.
See enda peale võetud töörlik kaamera üleliigne keeruta-vabatahtlik
töökohustus kestis terve mine ning läätsa „zoom"-omaduse
nädal, enne kui lõpuks saadi jälle . liialdatud kasutamine,
selga sirutada. Pildi teravus on hea ning värv on
Selle suure töiö yiljana on meil loomulik, välja arvatud paaris ijihe-nüüd
jäädvustatud enam-vahem ter- mas stseenis, kus vilets valgustus
kui Maple Leaf Garden'is toimus ve Esto '84 ning lõpliku kodu leiavad õiget värvi ei võimaldanud. Kõik võt-kahe
päeva kestel üle 20.000-peali- need lindid ükskord meie Eesti Ar- ted on ilmselt võetud kolmjalalt, mis-sele
publikule „Visioon" ja Lau- hüvis. Enne seda on Eesti Kultuuri- tõttu pilt on väga püsiv. Heli on hea
lupidu rohkem kui 1000 lauljaga pärandi Klubi ülesandeks aga varus- ning stseenide kokkulõikamine on
neile ei aita ainult Esto Albumist, tada neid meie kaasmaalasi videolin- tehtud väga osavalt ning heli katkes-tidega,
kes peavad kalliks elavat mä- tarnata. On lausa imetlustäratav, et
Need ja arvukad teised üritused lestust meie rahva ülemaailmsest osa meie tavalisi kaasmaalasi nii lü-seisavad
meil kõigil veel uduselt kokkutulekust 1984.a. Torontos. Sel hikese õppeaja jooksul on omanda-meeles.
Kas on võimalik neid veel i. otstarbel tuleb neist arvukaist video-, nud nii kiiduväärsed tehnilised osku-uuesti
üle elada, veel tunda seda lintidest kokku seada, ,,lõig^^^^ sed.
rõõmu ja uhkust, veel eild sirgu aja- Hselt vaatamiskõlvulised tunni kuni Selle üldvideolindi tellimiseks on
des ning pead kõrgel hoides öelda: kahe kestvusega lindid kas üldsisu- juhtnöörid allpool avaldatud kuulu-
„Meietegimeseda. Meie, seeeestlas- liselt kogu Esto'84-st, või üksikuist tuses. Peale selle on aga võimalik
te tilluke rahvusgrupp siin suurel üritusist. tellida videolinte üksikute ürituste
võõral maal, tulime korda sellega, See„lõikamine" on üks tähtsam ja Lõikamine (editing) on juba
mi lele teistel suurtellrahvusgrupp.- osa vaatamisväärse video- . - • • • '
delpolemidagivastjpanna , lindi ja ka tavalise kinofilmi valmis-
See on võimalik. Moodnb tehnil^a j^^.^^j Möödunud pikkade kuude
jooksul on peamiselt pr. Panfi käe all
valminud Esto '84 üldlint, mida de­monstreeriti
arvustamiseks kohaliku
eesti ajakirjanduse esindajaile ree­del,
28. veebruaril.
enamrvähem lõpetatud: Skautide/
gaidide Maailmalaagri, Rongkäigu,
Spljstide Suurkontserdi ja Maakon-da'Ae
Päeva ürituste osas. Videolinte
võib aga tellida ka: Ontario Place'i
avatseremoonia ja eeskava, kõikide
teatrietenduste, „ Kaval Antsu" rah­vatantsu
ja võimlejate valikrühmade
eriesinemise,,, Visiooni" ja Laulupeo
ürituste kohta. Kõik need erilindid on
ühe kuni kahetunnilise kestvusega
ja maksavad umbes 50 dollarit.
Selle Esto '84 üldvideolindi tutvus­tamine
toimus ühes suuremas rek­laamfilmi
stuudios, kiis selleks oma
lahket abi pakkus selle ettevõtte juu­res
juhtival kohal töötav Rein Polli
öma abikaasa Maie Liiviga.
-rn .
võimaldab meil seda kõiko uuesti üle
elada videolindi kaudu. - |
VIDEOLINT V ^
Nende suurpidustuste ajal surise-sid
eestlaste kätesvähemalt kümme-kond
videokaamerat, iäädvustades
üht ja teist, siit ja sealt, vastavalt
isiku huvialale ja kohalviibimise või­malusele.
Kuid selle, tükati jäädvus-
ILMUMAS
M@0iiii) Järvi poja PAAVO JÄÜVi
LIGI2-TUNDI
Selle üldvideolindi kestvus on 1
tund 50 minutit. See katab enam-
OZART: PUHiCPILÜDi SERENAAOIO
Eeltellimised võtab vastu:
ALANTEDER® Tel. (416) 465-5382
29 Bowden St., Toronto, l\/J4K 2X3
tamise kõrval, on meil õnneks veel vähem kõiki Esto'84 tähtsamaid üri-
Eesti Kultuuripärandi Klubi, kes oli tusi, mõnda lühemalt, teist pikemalt,
pidevalt,,tules" oma 4 või 5 kaame- Pikemalt on kaetud: avapidustused
raga ning neiide vilunud l^äsitlejate- Ontario Place'is, sümfooniakontsert
Need eesti mehed ja naised jääd­vustasid
videolindile enay-vähem
kõik Esto '84 ajal toimunud üritused,
kokku kaugelt üle 100 lindi. 8-tunni-
Neeme Järvi juhatusel, kus Estonia
Koori poolt lauldud ,,Finlandia" al­gus
ja lõpp olid väga osavalt kokku
lõigatud, solistide kontsert Roy
Thomson Hallis, teatrietendus ,,Ka­se
tööpäeva juures kulub küll kuu või lurineiu", võimlejate valikrühmad
kaks, et neid kõiki kordki üle vaäda- McMillan teatris, „ Visioon" rahva­ta.
^ tantsu ja võlmlemisettekannetega.
See oli raske töö, päev päeva järel laulupidu ja rongkäik koos vabadus-kanda,
õigemini vedada ja tirida, kül- nõudlusega raekoja väljakul ja skau-lalt
kaalukaid kaameraid, lindista- tide/gaidide suurlaager Kotkajärvel.
Värskondage ESTO '84 mälestusis
€STO '34 ÜLD-VIDEOLINT
m^ssilmlmm.KmXym 11 min. Sobiv vääitusHkuks Stoangii^usQDis.
Eelmüügi hind kuniM. maini $45,00 pluss $2,00 saatekulu
Kanadas ja USA-s. Hilisem müügihind on $50,00 pluss saate­kulu.
Tellimiseks palume täita alljärgnev kupong ja tagastada
koos rahasaadetisaga:
• ica oa SX3 m ina na ina on ozo aia CCB XSJZ mo cm tm tiTP oss cni oo (cn m EZS SXD D D ona rm ^ T B mi oxi
EESTI KULTUURIPÄRANDI'KLUBI
132 Humbercrest Blvd., Toronto, Ont. M6S 4L3
osta
ESTO'84
Jagage ESTO elamuse
ESTO '84 ALBUM on
LV Ülemaailmsete Eesti
Päevade ametlikväljaanne.
Album sisaldab 168 lehekülge
fotosid, eesti- ja ingliskeelset
teksti ning on samaaegselt
ülevaatlik kvaliteet-teos
koos tegelaste nimistuga.
Müügihind $37,00 ^
Tshekk kirjutada „Esto '84 album" nimel ja saata aadressil:
Esto '84 album, 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2K6.
ESTO '84 ALBUM MÜÜGIL:
Meie Elu talitus
Eesti Abistamiskomitee kauplus.
Vaba Eestlane talitus
Tartu Instituut 15-aastane
ibliograafia Klubi
tutvustas ennast
i
I
TORONTOS"
VHS Wi BETA
a
i i m i
g Lisan tshekis % . . . . . . . . . . . . . (EKpK) ni
Tulipunktis eesti proosa ja ajalugu
Nagu on kujunenud traditsjoo)- Evart. Järgneb Elmar Maripuu ette-,
niks, peetakse Kultuuripäevad '86 kanne,, Munga dialoogid",
lihavõtte nädalalõpul, 28. ja 29. Nii reede kui laupäeva õhtul esi-märtsil
New Yorgi Eesti Majas. Ks- neb ,,Lavatehase" nime kandev
va rõhuasetus lasub sel aastal kir- kuueliikmeline teatrirühmitus vaba-jandusel
ning ajalool. Vaatluse alla riigiaegset ja sellele eelnevat ajalugu
tulevad2p. saj. eesti proosa ja Eesü käsitleva näidendiga „Dos GrandeS
suhted Läänemere kolmnurgas, ehk Kaks suurt", mille tegevus toi-
Peale referaatide esitatakse Kui» niub neljas keeles. Näidendi on kir-tuuripäevadel
eesti ajaloo ametel jütanud Elmar Maripuu ning seda
lavastavad autor ja Heli Kivilaht.-
Laupäeva õhtupoolikul esitavad to-rontolased
Ingvar Liitoja, Tõnu Nae­lapea
ja Alan Teder multimeedialiku
luuleteatri Hando Runneli värssi­dest,
pealkirjaga ,,Roostevaba Run­nel".
Kultuuripäevade ingliskeelne ka­va
leiab aset reede õhtupoolikul. Sel­le
iraames kaks,kirjanduslikku ette­kannet.
Toomas Ilves tutvustab teis­te
uute luuletalentide hulgas noort
värsiseppa Doris Karevat, kelle loo­mingut
ta on tõlkinud inglise keelde.
Ameerika luuletaja Sam Hamill, hil­juti
ilmunud Jaan Kaplinski^ inglis­keelse
luulekogu „The Same Sea in
Us A l l " tõlkija, kõneleb oma koos­tööst
Eestis eluneva Kaplinskiga.
Tartu instituut sai 9. veebruaril
IS a. vanaks. Ta uusim alajaotus on
Bibliograafia Klubi, moodustatud
Möödunud aasta lõpul, ja mis püha­päeval,
2. märtsil, end avalikult
tutvustas eesti raamatusõbrule.
Kavas oli väljapanekuid, lühirefe-
Faate ja -ettekandeid. Pealelõuna
alguseks oli kohal umbes 100 ini­mest,
kuid peale vaheaega
kohvi- ja kringlipausi - oli neid
kogunenud juba tugevasti üle saja
ja toole pidi purd® toodama^
Väljapanekuiks oli 6 lauda aine­alaselt
jaotatud raamatuiga, 2 lau­da
eksliibristega ja paar väiksemat
lauda eriraamatuiga. Raamatute väl­japanekud
jätsid kahjuks juhusliku ja
kasina mulje, kuid siiski võis arvata,
et igal laual oli midagi uudset; mõ­nedele
võib-olla isegi palju uudset.
Näiteks, kohe esimesel laual oli
esimene eesti keele grammatika,
(Stahl: 1637), mille V. Salo on lask­nud
uuesti trükkida, nimelt
„Anfuehrung zu der Estnischen
Sprache", ja me praegune ..Estonian
for Beginners" (Tiiu Salasoo, Aust­raalia),
mis oli müiigil $16 tükk. Ka ei
puudunud suured piiblid ja „Kalevi­poeg"
luksusväljaandeis ega ka prof.
Võõbuse viimased raamatud ($29
tükk).
Laulusõbrule peibutajaiks olid
kindlasti paljud laulikud; ka oli nähta­val
suur luksusköide ..Ilomaile " va­nemate
eesti rahvalaulega. Eri laual
oli ka Tallinna Tehnika Gümnaasiu­mi
aastaraamat (N.B. — mitte lehit­semiseks
— ainult! eksemplar) ava­tud
leheküljel, kus palju Eesti tuntud
tegelasi oma allkirju andnud, näit.
Vold. Päts jt. Nagu hiljem ühest refe­raadist
selgus, oli see raamat Eestist
mõõda väga salajasi teid siis Kana­dasse
smugeldatud.
Välja pandud oli ka palju Eestit (ja
Baltikumi) käsitavaid ingliskeelseid
raamatuid; näiteks, viimane prof.
Taagepera raamat, mitmeid USA se­nati
ja esinduskoja aruandeid ning
me endi koostatud tuvustamisvoldi-
Kultuuripäevade loengud toimu­vad
laupäeval, 29. märtsil. Saksa­maal,
Münchenis, teadusliku uurija­na
töötav Toomas Ilves kõneleb ko­dumaa
luuletaja Viivi Luige autobio­graafilisest
romaanist „SeitsmesTa-hukevad",
mida arvustus on võrrel­nud
„Väikse Illimariga". New Yorgi
Linnaülikooli kirjandusprofessor dr.
Mardi Valgemäe refereerib teemal
nTuglas ja Huhuu". Sellega tähista­takse
meie proosa vanameistri Frie-debert
Tuglase sajandat sünnipäeva.
Rootsis elunev ühiskonnateadlane,
dr. Hain Rebas, kes on ajalooprofes­soriks
Kieli ühkoolis Saksamaal, esi­neb
loenguga Eesti-Soome ja Eesti-
[ B2I m CQCB irpn fcm QQ3 EQBI m BIQ Q B C D B D . B D tCD O D S3SD CED i m n;KP rm |
Informatsiooni teiste müügil olevate kassettide jne. jne. kohta
saadaval Klubi liikmeilt t e l 762-5329, 447-2539, 461-4522,
766-0203.
Rootsi vahekordadest ajavahemikul Luuletusi loevad peale lektorite veel
1918-1985. Heli Kivilaht ja Alan Teder.
Kultuuripäevade ametlik avamine Kultuuripäevad '86 lõpevad laü-toimub
reede õhtul, 28. märtsil. Seda päeva hilisõhtul traditsiooniliseks
teeb korraldava toimkonna nimel Evi Munenud k^^
Dr. E.ARUJÄ
Nii ava-, vahe- kui lõppsõna ütles
dr. E.Aruja, kes on üks Tartu Insti­tuudi
ja Bibliograafia Klubi direkto­reid
ja — paistab — ka üks peamisi
allorgide vahendajaid. Ta andis lühi­kese
humoorika ajaloo Tartu Colle-ge'i
saamisloost (millest Tartu Insti­tuut
on üks allorge), selle 21-st direk­torist;
kes peavad olema kas ülikooli
õppejõude või vähemalt magistrikraa­diga,
sest muidu ei saa „College'i"
nime kasutada, ja ka praegusest sei­sundist.
Kohal olid muidugi ta ise
ja prof. Olev Trass.
Tartu College'i ja Instituudi ja ka
Bibliograafia Klubi on aga mõeldud
kõigile eestlasile. Tööd aga olevat nii
palju, et direktorid üksi ei jõudvat
seda sooritada — ja nii on alati palu­tud
vabatahtlike tasuta kaastööd,
vahel talgute korras, kui tujust puudu
tuleb. Tõsisemalt aga, ta kutsus kõiki
kaasa aitama, sest tõsist tööd on ka
palju. Kaasa saab aidata peamiselt
kolmel viisil: arhivaalide (esemete,
raamatute, käsikirjade jne. anneta­misega),
töö ja rahaga.
A. PALM-LEIS
Teise kõnelejana pr. Palm tuvustas
kuulajaid esimeste eesti raamatute
ajalooga. Selgus, et see ala on veel
lahtine. Ametlikult oleme alati pida­nud
Kolli (Koeiri) katekismust (a.
1535) esimeseks eesti raamatuks.
Muuseas, see raamat trükiti Witten­bergis
samas trükikojas, kus ka Mar­tin
Lutheri piibel trükiti. Kuid „kirja-oskajaid"
eestlasi oli juba 12. ja 13.
sajandil - alul rootsi runokirja oska­jaid,
pärast saksa ristirüütleiga kaas­nevate
munkade õpilasi. '
Esimene eestikeelne raamat trükiti
arvatavasti 1517. ja 1519.a. vahel;
1525. a-st on meil üks katteleht alles,
mis teeb selle tähtpäeva esimeseks
kindlasti teatud eestikeelseks trüki­seks.
Peale 1535. aastat (s.t. Koeiri)
on meil juba enam-vähem k ndlamad
alused. Näiteks teame, et Russowi
kroonika" (a. 1678) oli esimene eest­lase
kirjutatud raamat eesti ajaloo
kohta. I
17. sajandil sagenes eestikeelsete
raamatute trükkimine — peamiselt
küll usulistel teemadel, aga ka keele­lisi
küsimusi hakati arutama. Esime­ne
eesti trükikoda avati Tartjus a.
1631, teine Tallinnas 1633, mis jäigi
peamiseks trükikojaks Eestis, 18. sa­jandil
oli eestlaste lugemisoskus juba
niivõrd arenenud, et trükiti juba üle
5000 ja hiljem üle 10 000 eksemplari
korraga. Kuid midagi pole lõplik, —
uusi avastusi võib veel tulla.
ABEL LEE
Tema juhtis me tähe,lepanu selle
peale, et raamatu kaas on väga tähtis,
eriti siin maal. Kaante psühholoogiat
on tarvitatud isegi doktorikraadi
saamiseks.
Üks õige kunstnik peaks aga raa­matut
kui sõpra lugejale tutvustama.
Sõbraks aga ei võeta igaüht. Juba
esimesel pilgul määrame omad mul­jed
isiksusest. Raamatu kaas on nagu
riietus, näiteks:
— must, räpane: me ei taha temaga
midagi ühist tunda, tunneme end pa­remana;
—poliitik sabakuues: me teame, ta
valetab ja teeskleb; me oleme ausad;
— nii raamatul, kui odavalt köide­tud
ja ropp pilt peal; või
— uhkelt läikiv paber ja värv, kuid
pole midagi tuttavat sees.
Selliseil juhteil tunneme juba alul,
et meil pole palju ühist selle raama­tuga.
Ja sellepärast nii kirjanik, kir­jastaja
kui ka kunstnik peavad oma­vahel
nõu, kuidas kõik kolm kasu
saaksid ja samas ka lugejale meeldi-da.
^
Raamatu kaane kujundamisel jaga­takse
harilikult töö kolmeks osaks/
küsimuseks:
— a) mis stiili on raamatu sisu? ••
Armastus, põnevus, ulme, teaduslik?
— b) mis stiili on raamatu välimus?
- Pappkaantega, luksuslik, värviline?
— c) kirjaniku kuulsusivõi aineala
sobivus? — Sellest oleneb, kumba
esile tõsta, kas kirjanikku, aineala
või poliitilist sobivust. Sellest oleneb
ka vammus. Illustreerides oma kõnet
slaididega, tegi Abel Lee lihtsa küsi­muse,
kaane kujundamise, üheks hü­vitamaks
teemaks sel õhtul! Ka ei
häbenenud ta ütlemast oma isiklikke
arvamusi temale lähedasel kunstili­sel
teemal.
(Ürituse edasisest osast järgmises
lehes.)
VIKTOR LEMBIT PREEM