1983-10-06-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
10 NELIAPÄEVÄL, @. OKTOOBRIL «»THURSDAY, OCTOBER S „M@ie Elu" nr. 40 (1753) 1983
® Toronto haridusosakonna keeleõpetuse
keskuse ajaleht, mis avaldab
õpilaste töid, tõi esiküljel Haw-thorne
algkooli 3. klassi õpilase, 9-
aastase Simon Montagna joonistuse.
Simoni ema on eestlane, neiu-põlve
nimega Helen Randalov.
ARVO HORM 70
.1 •
Arvo Horm sündis 8. okt. 1913.a.
Vastseliinas, Võrumaal, algkoolijuhataja
pojana. Lõpetas Võru Gümnaasiumi
1933 ja jätkas õpinguid Tartu
Ülikooli majandusteaduskonnas,
milles lõpetas 1938, olles juba 1936.
a. alates töötanud abijõuna Majandusõiguse
Instituudi juures. Kui ins-tituudji
juhataja prof. Nikolai Kaasik
1937. a. siirdus Välisministeeriumi
poliitilise osakonna direktoriks, juhatas
Horn ir|stituud tööd vanema
assil^tendina küni majandusteaduskonna
sulgemiseni kommunistide
poolt 1940. a. Samal ajal oli ta aktiivselt
tegev ka' Akadeemilfses Ühistegevuse
Seltsis ja Ühistegevuse Instituudis,
olles selle juhataja prof.
Jaan Tõnissoni lähemaks kaastööliseks.
Kui Saksa okupatsiooni ajal
majandusteaduskond tagasi toodi
Tartusse, jätkas ta oma tegevust endisel
ametikohal.
Arvo Horm oli üks esimesi põgenikke
Eestist. Ta saabus Soome 1943..
a. aprilhs ja siirdus siit edasi Rootsi
juba 1943. a. juunis. Kuna ta oli osa
võtnud Rootsi-Eesti Ühingu tegevusest
Tartus ja viibinud 1937. a. stipendiaadina
StÖkholmi ülikooli juures,
siis sai ta Rootsi Välisministeeriumilt
stipendiumi edasiõppimiseks
Stokliolmi ülikcjolis. Samal ajal alustas
Horm ka Stökholmis poliitilist ja
rahvuslikku tegevust. Ta oli sekretäriks
August Rei juhtimisel loodud
Eesti Abistamiskomitees ja üks Eesti
Komitee asutajaid. Kogu 1944. a. töötas
ta pääste- ja eyakueerimisoperat-sioonide
juhtimisel, paatide saatmisel
Eesti rslnnikuleija põgenike vastuvõtmisel
Gotlandil ja Rootsi idarannikul.
1945—46 töötas Horm lühemat ae-gaKooperativa
Förbundefi sekretariaadis,
r. • ,
1943. a. asuitas ta koos lätlase Bru-navs'iga
Balti Humanistliku Ühingu,
mis oma bürooga 1944. aastast alates
arendas üha laialdasemat tegevust,
eriti kiiltuurilisel, poliitlisel ja
välisselgitustöö alal. Horm oli ka
1947. ä. ilmuma hakanud ingliskeel-
^se ajakirja „The Baltic Review" toimetajaks,
teotsedes samal ajal BHÜ
peasekretärina. Sellest tegevusest
kasvas välja ka Eesti Rahvusfondi
idee. Horm oli 1946. a. üks selle
asutajaid ja' esimene peasekretär.
1948. a. sügisel valiti ta. Eesti Rahvusnõukogu
büroojuhatajaks. Sellel
kohal on ta töötanud tänaseni ja täidab
nüüd ka EI|IN peasekretäri ülesandeid.
1956. a.: alates on ta olnud
Balti Komitee ja Rootsi Vabadusliidu
peasekretäriks. Tihedas koostöös
prof. Birget Nerman'iga loodi viiekümnendatel
aastatel Augusti- ja hiljem
Juunikomitee ja teostati terve
rida balti ja ikeJtatud rahvaste ühisaktsioone.
Tekkinud kontaktid
Kesk-Euroopaga ja Saksamaaga panid
aluse Rahvusvahelise Komitee
Rootsi osakonna ja Läänemereühin-gu
ning selle ajakirja „Mare Balti-cum'Moomiseks
ja nende esinduse
organiseerimiseks. Ka siin on juubilaril
suured tebned. Ta kuulub ka
Kehlis-Strasbourgis tegevust alustanud
Euroopa Aktsioonikomitee asutajate
hvflka.
Horm võttis koos prof. Nermani-ga
osa Aasia Anti-Kommunistliku
Liidu kongressist juba 1962. a. Hiljem
jätkusidneed kontaktid Maailma
Anti-Kömmunistliku Liidu pinnal,
,mille Rootsi osakonna esimeheks ta
on ka praegu. ; ,
Tuleks veel mainida Hormi tegevust
Eesti Liberaal-Demokraatlikus
Koondises, ka selle noorte sektsioonis,
samuti Skandinaavia Noortebü-roo
organiseerimisel. Unustad i ei tuleks
]ca Eesti Laenu-Hoiu Ühisust,
kus ta oli esimeseks esimeheks. Aktiivselt
on Horm osa võtnud ka EÜS
Põhjala tegevusest.
Esimene suurem väliskongress,
milles.t Arvo Horm osa võttis, oli
1947. a. Haagis toimunud I Euroo-pakongress,
mis pani aluse Euroopa
koiostööstruktuurile. Sellest alates on
ta igal aastal viibinud arvukatel välisreisidel
ja osa võtnud ligi 100 rahvusvahelisest
konverentsist ja kokkutulekust.
Tartu päevil avaldas Horm rea lühemaid
majandusteaduslikke uurimusi,
raamatu Cherles Gide'i ühistu-
Iise ideoloogia kohta ning toimetas
Tuul tõi koloraado-mardikad
Rootsi
Stokholm (EPL) - Lõuna-Rootsi
on tulnud tugevate tuultega üle Läänemere
kurikuulsaid koloraado- või
kartulimardikaid. Peamiselt pärinevad
need Poolast, kus mardikas tekitab
kartulipõldudel tohutuid kahjusid.
,
Rootsis on neid seniajani leitud
umbes tuhande ümber, milline arv
veel ei põhjusta nende [hävitamist
keemiliste vahenditega. Põllumajanduse,
eksperdid märgivad, et kolo-raadomardika
ohtlikkust liialdatakse
Rootsi osas. Ka siis, kui neid esineks
sama palju kui kontinendil, ei
tähendaks see mingit katastroofi.
Kasvatatakse ju kartuleid ka Saksamaal,
Itaalias, Hollandis ja mujal.
Rootsi aga omab koloraadomardi-ka
vastu loomuliku kaitsevahendi
kliima näol, mis teatavasti on palju
jahedam kui kontinendil. Lendlemiseks
on mardika ideaalne temperatuur
20-24 kraadi, kuid seda esineb
eriti kevadeti väga harva.
Nii on mardikas võimeline Rootsis
produtseerima vaid ühe generatsiooni
järglasi. Euroopa lõunaosas kaks
kuni kolm.
Vaipade ja mööbli
keemiline puliastys
samuti akende pesemine. Söögituba,
elutuba ja koridor $59.9S.
Pensionäride üürikorteritel
hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 690-4961
0!B9iniiiiiiitiinitiiiiiiiii!iiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiintini
MINNA!
© Neljajp., 6. okt. Eesti OhvitserS-dekogu
sõprusõhtu Tartu Gollege'-
is algusega kl. 19.00.
® Reedel, 7. okt. kontsert — Boris
Bagger (kitarr), Elisabeth Stephan
(sopran). Royal Gonservatory of
Music, algusega kL 7 õ.
® Laup., 15. okt. võrulaste sügispi-du
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
® Pühap., 16. okt. „Triinu" pärastlõuna
Eesti Majas.
©Reedel, 14.—16. okt. Arville Pu-ström-
Uus'i kunstinäitus Eesti Majas.
@ Laup., 22. okt. Võitlejate Ühingu
„Lõbus laupäevaõhtu" Eesti Majas
algusega kl. 7 õ.
® Pühap., 23. ökt. mulkide kokkutulek
Eesti Majas algusega kl 3 p.
Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi
väljaandeid; Oli koos prof. K. Inno'
gä kapitaalse uurimuse „Eesti Krediidiühistud"
toimetaja. Sellele pidi
järgnema veelgi ulatuslikum teos
eesti ühiskaubanduse kohta. Rootsis
avaldas ta 1944. a. teose ,,Estland
Fritt oeh Ockuperat", ja tegi kaas-.
tööd rootsi ajalehtedele ja ajakirjadele.
Oli „Balt-Pressi" esimeseks toimetajaks
ning terve rea ERN ja Balti
Komitee publikatsioonide koostajaks.
Ta on olnud „Teataja" pidevaks
kaastööliseks selle asutamisest
tänaseni, Hiljem selle üheks toimetajaks
ja majandusjuhtajaks.
Arvo Hormi aktiivne tegevus ja
tema poolt üle 40 aasta orgahiseerir
tud — juhitud selgitustöö ja võitlus
Nõukogude Liidu vägivalla ja kurite-'
gevuse vastu on auväärselt markantne
nii Rootsi kui ka globaalses ulatuses.
Kui Hormi juhtivat aktiivsust ja
töö-panust kõrvutada meie teiste silmapaistvate
vabadusvõitlejate pagu-las-
eestlastega, siis allakirjutanu julgeb
väita, et Hormi panus, algatus- ja
organiseerimise võime ületab kõiki
teisi. .
Armas Arvo: kõigi Sinu sõprade ja
kaastööliste nimel Kanadas soovime
Sulle jätkuvat jõudu, edu ja vastupidavust
Sinu senise tegevuse ja võitluse
jätkumiseks kuni kodu-eestla-sed
on vabad Nõukogude Venemaa
orjusest ja Eesti Vabariigi suveräär-suš
00 taastatud.
. • : J. KÄIS
August
80-ne aastane
Oktoobrildiu 5-ndal. päeval tähistas
kapt. August Nõmmik oma 80-
nda eluaasta juubelit. August Nõmmik
sündis Kurista vallas. Viljandimaal
taluperemehe pojana. Võib arvata,
et juba sealt, eesti talust, tema
noorukieas kasvas temale hinge austus
ja lugupidamine Eesti riiaa ja rahva
vastu.
Olles alustanud oma hariduskäiku
koduvallas. Aidu külakoolis, ta sii^
dus edasi Põltsamaale.kus ta lõpetas
Põltsamaa realgümnaasiumi. Sealt
edasi astus August Nõmmik Tallinnas
Sõjakooli ning lõpetas aspirandi
kursused aastal 1926. Samal aastal
lõpetas ta eksternina ka alalise väe
ohvitseri kursuse. Sealt edasi viis
juubilari tee teda Kõrgemasse Sõjakooli,
mille lõpetas aastal 1934 K.S;
diplomiga.
Elukutselise Eesti Vabariigi ohvitserina
teenis August Nõmmik kui
käsundus- ja staabiohvitser Rakveres
ja- Tallinnas ning hiljem Tartu
Sõjaringkonnaljaoskonna ülemana
Tartus. Aastal 1935-36 oli ta Sõjakooli
ohvitseride klassi ülem Tallinnas.
"
Nõukogude Vene okupatsiooni
ajal, nagu paljude meie Vabariigi ohvitseride
ja sõjaväelaste saatus seda
ettenägi, oli August Nõmmik sunnitud
siirduma Venemaale koos Vene
sõjaväe üksustega. Hiljem õnnestus
temal aga meie rahva vaenlaste käest
põgeneda ja Borhdvi all ennast vangi
anda Saksa sõjaväe üksustele. Sellega
tuli temal ka sõjavangi põli läbi
teha, mis kestis umbes pool aastal.
Peagi aga oli kapten Nõmmik tagasi
meie maa vaenlaste vastu võitlejate
ridades ning teenis tallinna
omakaitses jaoskonna ülemana.
1944-da aasta augustis ja septembris
siirdus ta kaitseühingutesse Emajõe
suudmes, kuhu olid koondatud piirivalve
kompanii ja omakaitse üksused
takistama pealevalguvat vaenlast.
Seal võitles kapten Nõmmik ja
juhtis viimaseid kaitselahinguid.
Emajõe suudmest algas tema põgeniku
teekond ja viis teda läbi Saksamaa,
Inglismaa ja Argentiina kuni
Kanada mandrini 4. augustil 1953.
Alguses asus juubilar oma perekonnaga
Montreali elama, kus ta
töötas maamõõtja-insenerina Cana-dian
National Railway ja hiljem
Montreali linnavalitsuse juures.
Asudes elama Torontosse, koos
oma perekonnaga, aastal 1959, temas
tärkas uuesti esile tung töötada oma
rahvale ja eesti ühiskonnale. Nendel
aastatel on ta olnud järjest ikka aktiivsem,
vaatamata aastatele, mis
paljusid paneb tagasi tõmbuma üli-
• ma aktiivsuse radadelt.
Juubilar on töötanud aktiivselt
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ridades
kolmes koosseisud, kus ta on
kauaaegne väliskomisjoni liige. Viimased
viis aastat on ta olnud Eestis
Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkonna esimees, mille
loomisel juba ta andis tunduva panu-
'se.. •
Juba pikemat aega on August
Nõmmik olnud tegev eestlaste ajalehe,
„Meie Elu" kaastöölisena, viimasel
aastal eriliselt välispoliitilise analüüsi
alal. Samal ajal on ta Eesti
sõjameeste häälekandja „Võitleja"
tegevtoimetaja. Ta kuulub ka Etniliste
Ajakii-janike klubisse ja töötab
samal ajal ka Strateegiliste Uurimuste
Instituudis (Institute of Strategic
Studies), mis koosneb peamiselt endistest
poliitikutest ja ohvitseridest
siinse maa sõjaväest.
Juüblari elus, ja temale toeks ja
kaaslaseks tema eluteel, olnud tema
südamlik abikaasa^ Rita Ludmilla
Baltiaineline
siimpoosion Torontos
Prof. Olev Trass teatas, et pärast
ligi viieteistaastast tegevust on tal
aeg tagasi astuda AABS Kanada Komitee
juhataja kohalt. 20. septembri
peetud koosolekul valiti uueks juhatajaks
Ritvars Bregsis Toronto Ülikooli
raamatukogust, sekretäriks valiti
tagasi Helge Kurm^ä uueks laekuriks
Kestutis Raudys.
Selle aasta Balti sümpoosion toimub
Torontos laupäeval,5. novembril
Trinity College'is. Kavas on viis
ettekannet. Hommikupoolsed kaks
referenti, R. Misiunas (Yale ülikool)
ja Rein Taagepera (California ülikool)
käsitavad balti ajaloo nn. lahuseid
küsimusi „Stalini aastad" ja
„Khrushchev, Brezhnev ja Andro-pov..."
•
Pärast lõunat käsitatakse kolme
Balti riigi keskkonna rüvetamise ja
säilitamise probleeme Mare Taagepera,
Juris Dreifelds'i ja Augustine
Idzelis'e poolt. Ettekannete juurde
kuulub muidugi tavakohane diskus-sioon,
millest üheks osavõtjaks loodetakse
saada ühte^äsja asüüli leidnud
Leedu looduskaitse eksperti. Nimelt,
Leedus on ehitusel maailma suurim
tuumenergiaga töötav elektrijaam.
AABS-il on valminud uus täiendatud
väljaanne „Baltic Studie Facts
for Students". Selles broshüüris leidub
palju,mida vaja teada tudengil,
kes soovib omada teadmisi baltikumi
teemal — nagu raamatukogud, kus
suuremal hulgal "baltikat, ülikoole,
kus kursusi antakse, ja eriteadlasi,
kes valmis õppetööd juhendama.
Liikmeks astumise ja muud informatsiooni
AABS-i kohta saab Kanadas
Epp ja Endel Aruja käest, telefon
(416) 447-8958, või posti -aadressil:
37 Groveland Crescent, Don Mills,
Ont. M3A3C4.
|IIDIIBIIBIIIIIIIIIIIIIIIIIln|||||||||||||||(||||igiioiigiioi|Q||g|ig||Biig||o|||||iai|Q,,Q,|õnQn^^^
iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiii
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Silitkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. l^oronto, Ont. M4K 2R6
llllllllllllllllllillllillllllllllillllllillllllllllilllliilllllllllllllH
(nei. Lesmaj, kellega ta abiellus 2.
juulil 1932. Nende perekonnas on
kasvanud üles kaks ohvitseri, kapt.
Tõnis Nõmmik — E.E.L.K õpetaja ja
sõjaväe pastor ning kapt. Pearo
Nõmmik, kes teenib Kanada tegev-väes.
. '
Ka kristlikule elule ja ühiskonnale
on juubilar oma panuse andnud,
sest ta teenis E.E.L.K. Toronto Peetri
koguduse nõukogus pikemat aega,
millest 6 aastat ta oli koguduse nõukogu
esimees.
Akadeemiliselt kuulub August
Nõmmik Eesti Üliõpilaste Seltsi perre.
,
Ülaltoodud elukirjeldusest, mis ei
ole kaugeltki veel täielik, koorub välja
ühe eestlase kuju, kes on andunud
oma tõekspidamistele ja rahvuslikele
aadetele. Tema energia ja mõttete-ravus
toob tedaikka ja jälle esile meie
ühiskonnas kui ergutavat ja teenete-rikast
kaasmaalast, kelle elust suur
osa on pühendatud, peale oma isikliku
perekonna, ka oma laiahaardelisemale
perekonnale —eesti rahvale.
Juubelipäeval õnnitlevad teda tema
sõbrad, aatekaaslased, kaasvõitlejad
ning kaastöölised nii mitmetelt
aladelt,,,kuhu juubilar on jätnud oma
märgi kui tõsine eestlane.
Olgu õnnistatud need paljud aastad,
.mis veel seisavad Sul ees!
UDO PETERSOO
Ideaalne
ra
õ
õ
5
5
õ
S
õ
S
s
w
m
S
õ
m
m
3
õõ
Mu lähemas naabruses elab
üks iseäralik härra. Välimuselt
nagu Ristija Johannes, seebi- ja
habemenoa vastase ilmavaatega.
Pole mingi ime, et ta mõnikord
haiseb vastu tuult. Elukutselt
ütleb ennast tudengi olevat,
ehkki tal juba ligi 40 aastakest
turjal. Sõidab ringi kalli Mercedesega
ning viib alati jutu keskkonnakaitsele.
Kui kuskil midagi
lahti on, kas demonstratsioon
USA rakettide vastu või protesti-rongkäik
kurja ilma vastu, on ta
alati kodust kadunud. Mõnikord
tuleb koju muhk otsaees, teinekord
porisena, sasitud habeme ja
pisargaasist haisevate ihukate-tega.
Seega näib olevat elukutse-hne
protesteerija.
Tavaliselfta väljub koju tulles
„Ja politseile?" küsisin.
„Mis puutub nendesse sõnni-kupullidesse,
siis on nad anonüümsed.
Igal mehel peaks olema
suur nimesilt rinnas ja seljal
koos aadressiga. Siis oleks seltsimeestel
võimalus kas korteriaknad
sisse loopida või naistele-lastele
pinna peale anda. Nad
saatanad ju vehivad oma kumminuiadega.
Kui sellega matsu
saad, siis enam teist ei taha.
Kumminuiad, kui neid mitte kõrvaldada,
peaksid olema polsterdatud
nagu junoride poksikindad.
Ja milleks on pullidel kiivrid
ja plastist kilbid? Iga vähegi arusaaja
inimene teab, et peast jääb
mees kõige kiiremini maha."
Seltsimees Ristija Johannes
pani sigareti oma habemevõsas
a
5
S
oma masinst rõõmsa näoga. Aga küdema ning jätkas:
ühel varahommikul meenutas ta „Et demonstrandid ja protes-silmnägu
seltsimees Gromõko teerijad on noored ja kõrgete aa-oma
pärast hapukurgi söömist, dete eest võitlejad, siis peaks
e
m
S
s
i i
m
ID
Ehkki ma temaga suurt läbi ei
käi, tegin siiski juttu ja küsisin
nöökavalt:
,,Noh, mis viga on? Kas venelased
ei' maksa enam päevaraha
või?"
,,Seda saab alati, aga demons-tratsiooniõigus
ei kõlba'koerale-gi.
Öösel tegime möllu amide
lennuväljal. Alguses kastis politsei
meid külma veega jasiis lasti
meile amide ketikoerad kallale.
Need on ju lausa metsalised.
Keeravad su välkkiirelt pikalii
seovad pöidlad nööriga kokku ja
siis loobivad läbisegi nagu jahu-kotid
veoautole. Pärast hoitakse
veel pogris,tehakse pilte ja uuritakse
dokumente. Lausa sigadus!
,,Mida nad oleksid siis pida--'
nud teie arvates tegema?" pärisin
uudishimu ajal.
,,Kõige hirmsam ja ebainimli-kum
komme on see, et ideelisi '
rahu eest võitlejaid kastetakse i
külma vee ja pisargaasiga. Kas
neil pole aru peas, et noored '
inimesed võivad kopsupõletiku a
saada. Minu ettepanekuks on
see, et vesi peaks olema vähemalt
35 kraadi soe ning pisargaasi
asemel võiks selles olla kas
kölni vett või Chanel 5. Seebivee
vastu olen põhimõtteliselt. See
Võtaks meie seltsimeestelt nende
spetsiifiise arpoma ära. Kui minu
teha'oleks, siis annaksin igale
noorele inimesele alates algkooli
neljandast klassist ekstra de-monstratsiooniriietuse:
tugeva
vihmamantli, teraskiivri, näokatte,
tugevad säärikud ja relvastuseks
elektroonilise . sihikuga
ragulkad, vähemalt kolm tosinat
kaheksakandilisi mutreid, ratta-kette
ja kivide kangutamiseks
rauast sõra. Riigi kulul loomulikult."
neid ka vastavalt kõheldama.
Kui tuleb lööma pullidega, tuleks
iga demonstrant pärast seda
toimetatama sanatooriumi, kus
ta vaadataks läbi arsti ja psühholoogi
poolt, et teha kindlaks füüsilisi
ja hingelisi häireid. Riik
peaks kindlustama igale sõidukulud
ja vastava päevaraha,
, puhkuse ja vääristamise meediumides.
Võimaliku vigastuse puhul
peaks garanteeritama pension
sõjavigastatutega ühel alusel.
On ju tegemist võitlejatega
rahu eest,, meie rahva tulevikuga,
tulevaste rahvajuhtidega, kes
pannud oma elu jatervise kaalule
suure asja eest."
,,Kas arvate, et mina tahan
sõda?" põetasin küsimuse.
„Aga muidugi. Kui amid oma
raketid siia toovad, on meil kohe
tuli peal. Saame rahus elada ainult
siis kui meil rakette ei ole."
„Kas teie ei tahaks sõita
Moskvasse ja demonstreerida
Punasel Platsil rahu heaks?" küsisin
uuesti.
„Selleks ei ole põhjust. Nõukogude
Lut võitleb ainult rahu
eest ning nende raketid teenivad
rahu huvisid."
„Ka Afganistanis?" küsisin.
,,Seal on tegemist rahva vabastamisega
imperialismi ik-kestö
On arusaadav, et selline jutt
käib vastu karva. Ütlesin talle
kõrgendatud toonis:
,,Ise olete ligi kakskümmend
aastat studeerinud, aga poliitiliselt
absoluutne turbapea. Ma
soovitan teil võtta järelaitamistunde
kodanikuõpetuses."
Lõpetasin diskussiooni, sest
targem annab järele. Ristija Johannes
sülgas ja ütles:
,,Omal pole jalgratastki istumise
all, aga juba pursuil"
Cl
S.
m
E
5
S
s
S
Š
õ
õ
il
t
0
1
g
a
<iBiiDiiBiii::iiiBiiiiigiiaiiQiiBiiiiioiiaiiBMoiiiiiiiiDiioiiQiigiiaiiaiiaiiDiisiigiioiiBiiiiiBiiiiiiiii
Kõikideks kindlustusteks
L LATER & CO. LTD
NALJAD
1482 Bathurst St./
Toronto M5P 3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
• • • • • • • • • • • • • • • ^
Ühe ülikooli garderoobis seisis
kaks riidenagi pealkirjaga ,.Ainult
dotsentidele". Keegi oli sildi allakrit-seldanud:
,,Vajaduse korral võib ka mantli
riputada."
• •
Lossiomanik näitab turistidele uhkelt
oma residentsi:
Selle lossi ehitasid mu esiisad."
„Milline kokkusattuvus", hõikab
üks turist. „Mu esiisad olid ka müürsepad."
d
Eesti sõjameeste kokkutuleku o^g^"^^®®"^®'^ Chicagos. Vasakult — kolonel-leitnant Jaan Kurgvel, EVL-u
koordiiiaator Raimond Tralla kolonel-leitnant Mati Koiva, Olaf Tammark (Vabadusvõitlejate Abistamise
Komitee), Raimond Jürisson i)EVK-e esimees August Jurs ja radioloogia professor dr. Arno Seitam. Kok-võttis
osa üle 80 W»^^^®' Foto - Aldo Lättemäe
Kaks daarhi vestleb. Üks praalib:
„Kui ma noor olin, siis ütlesin
mitmele tosinale mehele ei."
. „Mida nad tahtsid teile siis müüa?"
küsib teine.
•
Abielupaar kõnnib pargis. Naine
ütleb:
« „Vaata, kallim. Siin on pink, kus
õppisime üksteist kümne aasta eest
tundma."
„Sedä ma näen", urahtab mees.
„Aga pole ikka veel hoiatussilti juu-.
res."
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 6, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-10-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E831006 |
Description
| Title | 1983-10-06-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
10 NELIAPÄEVÄL, @. OKTOOBRIL «»THURSDAY, OCTOBER S „M@ie Elu" nr. 40 (1753) 1983
® Toronto haridusosakonna keeleõpetuse
keskuse ajaleht, mis avaldab
õpilaste töid, tõi esiküljel Haw-thorne
algkooli 3. klassi õpilase, 9-
aastase Simon Montagna joonistuse.
Simoni ema on eestlane, neiu-põlve
nimega Helen Randalov.
ARVO HORM 70
.1 •
Arvo Horm sündis 8. okt. 1913.a.
Vastseliinas, Võrumaal, algkoolijuhataja
pojana. Lõpetas Võru Gümnaasiumi
1933 ja jätkas õpinguid Tartu
Ülikooli majandusteaduskonnas,
milles lõpetas 1938, olles juba 1936.
a. alates töötanud abijõuna Majandusõiguse
Instituudi juures. Kui ins-tituudji
juhataja prof. Nikolai Kaasik
1937. a. siirdus Välisministeeriumi
poliitilise osakonna direktoriks, juhatas
Horn ir|stituud tööd vanema
assil^tendina küni majandusteaduskonna
sulgemiseni kommunistide
poolt 1940. a. Samal ajal oli ta aktiivselt
tegev ka' Akadeemilfses Ühistegevuse
Seltsis ja Ühistegevuse Instituudis,
olles selle juhataja prof.
Jaan Tõnissoni lähemaks kaastööliseks.
Kui Saksa okupatsiooni ajal
majandusteaduskond tagasi toodi
Tartusse, jätkas ta oma tegevust endisel
ametikohal.
Arvo Horm oli üks esimesi põgenikke
Eestist. Ta saabus Soome 1943..
a. aprilhs ja siirdus siit edasi Rootsi
juba 1943. a. juunis. Kuna ta oli osa
võtnud Rootsi-Eesti Ühingu tegevusest
Tartus ja viibinud 1937. a. stipendiaadina
StÖkholmi ülikooli juures,
siis sai ta Rootsi Välisministeeriumilt
stipendiumi edasiõppimiseks
Stokliolmi ülikcjolis. Samal ajal alustas
Horm ka Stökholmis poliitilist ja
rahvuslikku tegevust. Ta oli sekretäriks
August Rei juhtimisel loodud
Eesti Abistamiskomitees ja üks Eesti
Komitee asutajaid. Kogu 1944. a. töötas
ta pääste- ja eyakueerimisoperat-sioonide
juhtimisel, paatide saatmisel
Eesti rslnnikuleija põgenike vastuvõtmisel
Gotlandil ja Rootsi idarannikul.
1945—46 töötas Horm lühemat ae-gaKooperativa
Förbundefi sekretariaadis,
r. • ,
1943. a. asuitas ta koos lätlase Bru-navs'iga
Balti Humanistliku Ühingu,
mis oma bürooga 1944. aastast alates
arendas üha laialdasemat tegevust,
eriti kiiltuurilisel, poliitlisel ja
välisselgitustöö alal. Horm oli ka
1947. ä. ilmuma hakanud ingliskeel-
^se ajakirja „The Baltic Review" toimetajaks,
teotsedes samal ajal BHÜ
peasekretärina. Sellest tegevusest
kasvas välja ka Eesti Rahvusfondi
idee. Horm oli 1946. a. üks selle
asutajaid ja' esimene peasekretär.
1948. a. sügisel valiti ta. Eesti Rahvusnõukogu
büroojuhatajaks. Sellel
kohal on ta töötanud tänaseni ja täidab
nüüd ka EI|IN peasekretäri ülesandeid.
1956. a.: alates on ta olnud
Balti Komitee ja Rootsi Vabadusliidu
peasekretäriks. Tihedas koostöös
prof. Birget Nerman'iga loodi viiekümnendatel
aastatel Augusti- ja hiljem
Juunikomitee ja teostati terve
rida balti ja ikeJtatud rahvaste ühisaktsioone.
Tekkinud kontaktid
Kesk-Euroopaga ja Saksamaaga panid
aluse Rahvusvahelise Komitee
Rootsi osakonna ja Läänemereühin-gu
ning selle ajakirja „Mare Balti-cum'Moomiseks
ja nende esinduse
organiseerimiseks. Ka siin on juubilaril
suured tebned. Ta kuulub ka
Kehlis-Strasbourgis tegevust alustanud
Euroopa Aktsioonikomitee asutajate
hvflka.
Horm võttis koos prof. Nermani-ga
osa Aasia Anti-Kommunistliku
Liidu kongressist juba 1962. a. Hiljem
jätkusidneed kontaktid Maailma
Anti-Kömmunistliku Liidu pinnal,
,mille Rootsi osakonna esimeheks ta
on ka praegu. ; ,
Tuleks veel mainida Hormi tegevust
Eesti Liberaal-Demokraatlikus
Koondises, ka selle noorte sektsioonis,
samuti Skandinaavia Noortebü-roo
organiseerimisel. Unustad i ei tuleks
]ca Eesti Laenu-Hoiu Ühisust,
kus ta oli esimeseks esimeheks. Aktiivselt
on Horm osa võtnud ka EÜS
Põhjala tegevusest.
Esimene suurem väliskongress,
milles.t Arvo Horm osa võttis, oli
1947. a. Haagis toimunud I Euroo-pakongress,
mis pani aluse Euroopa
koiostööstruktuurile. Sellest alates on
ta igal aastal viibinud arvukatel välisreisidel
ja osa võtnud ligi 100 rahvusvahelisest
konverentsist ja kokkutulekust.
Tartu päevil avaldas Horm rea lühemaid
majandusteaduslikke uurimusi,
raamatu Cherles Gide'i ühistu-
Iise ideoloogia kohta ning toimetas
Tuul tõi koloraado-mardikad
Rootsi
Stokholm (EPL) - Lõuna-Rootsi
on tulnud tugevate tuultega üle Läänemere
kurikuulsaid koloraado- või
kartulimardikaid. Peamiselt pärinevad
need Poolast, kus mardikas tekitab
kartulipõldudel tohutuid kahjusid.
,
Rootsis on neid seniajani leitud
umbes tuhande ümber, milline arv
veel ei põhjusta nende [hävitamist
keemiliste vahenditega. Põllumajanduse,
eksperdid märgivad, et kolo-raadomardika
ohtlikkust liialdatakse
Rootsi osas. Ka siis, kui neid esineks
sama palju kui kontinendil, ei
tähendaks see mingit katastroofi.
Kasvatatakse ju kartuleid ka Saksamaal,
Itaalias, Hollandis ja mujal.
Rootsi aga omab koloraadomardi-ka
vastu loomuliku kaitsevahendi
kliima näol, mis teatavasti on palju
jahedam kui kontinendil. Lendlemiseks
on mardika ideaalne temperatuur
20-24 kraadi, kuid seda esineb
eriti kevadeti väga harva.
Nii on mardikas võimeline Rootsis
produtseerima vaid ühe generatsiooni
järglasi. Euroopa lõunaosas kaks
kuni kolm.
Vaipade ja mööbli
keemiline puliastys
samuti akende pesemine. Söögituba,
elutuba ja koridor $59.9S.
Pensionäride üürikorteritel
hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 690-4961
0!B9iniiiiiiitiinitiiiiiiiii!iiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiintini
MINNA!
© Neljajp., 6. okt. Eesti OhvitserS-dekogu
sõprusõhtu Tartu Gollege'-
is algusega kl. 19.00.
® Reedel, 7. okt. kontsert — Boris
Bagger (kitarr), Elisabeth Stephan
(sopran). Royal Gonservatory of
Music, algusega kL 7 õ.
® Laup., 15. okt. võrulaste sügispi-du
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
® Pühap., 16. okt. „Triinu" pärastlõuna
Eesti Majas.
©Reedel, 14.—16. okt. Arville Pu-ström-
Uus'i kunstinäitus Eesti Majas.
@ Laup., 22. okt. Võitlejate Ühingu
„Lõbus laupäevaõhtu" Eesti Majas
algusega kl. 7 õ.
® Pühap., 23. ökt. mulkide kokkutulek
Eesti Majas algusega kl 3 p.
Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi
väljaandeid; Oli koos prof. K. Inno'
gä kapitaalse uurimuse „Eesti Krediidiühistud"
toimetaja. Sellele pidi
järgnema veelgi ulatuslikum teos
eesti ühiskaubanduse kohta. Rootsis
avaldas ta 1944. a. teose ,,Estland
Fritt oeh Ockuperat", ja tegi kaas-.
tööd rootsi ajalehtedele ja ajakirjadele.
Oli „Balt-Pressi" esimeseks toimetajaks
ning terve rea ERN ja Balti
Komitee publikatsioonide koostajaks.
Ta on olnud „Teataja" pidevaks
kaastööliseks selle asutamisest
tänaseni, Hiljem selle üheks toimetajaks
ja majandusjuhtajaks.
Arvo Hormi aktiivne tegevus ja
tema poolt üle 40 aasta orgahiseerir
tud — juhitud selgitustöö ja võitlus
Nõukogude Liidu vägivalla ja kurite-'
gevuse vastu on auväärselt markantne
nii Rootsi kui ka globaalses ulatuses.
Kui Hormi juhtivat aktiivsust ja
töö-panust kõrvutada meie teiste silmapaistvate
vabadusvõitlejate pagu-las-
eestlastega, siis allakirjutanu julgeb
väita, et Hormi panus, algatus- ja
organiseerimise võime ületab kõiki
teisi. .
Armas Arvo: kõigi Sinu sõprade ja
kaastööliste nimel Kanadas soovime
Sulle jätkuvat jõudu, edu ja vastupidavust
Sinu senise tegevuse ja võitluse
jätkumiseks kuni kodu-eestla-sed
on vabad Nõukogude Venemaa
orjusest ja Eesti Vabariigi suveräär-suš
00 taastatud.
. • : J. KÄIS
August
80-ne aastane
Oktoobrildiu 5-ndal. päeval tähistas
kapt. August Nõmmik oma 80-
nda eluaasta juubelit. August Nõmmik
sündis Kurista vallas. Viljandimaal
taluperemehe pojana. Võib arvata,
et juba sealt, eesti talust, tema
noorukieas kasvas temale hinge austus
ja lugupidamine Eesti riiaa ja rahva
vastu.
Olles alustanud oma hariduskäiku
koduvallas. Aidu külakoolis, ta sii^
dus edasi Põltsamaale.kus ta lõpetas
Põltsamaa realgümnaasiumi. Sealt
edasi astus August Nõmmik Tallinnas
Sõjakooli ning lõpetas aspirandi
kursused aastal 1926. Samal aastal
lõpetas ta eksternina ka alalise väe
ohvitseri kursuse. Sealt edasi viis
juubilari tee teda Kõrgemasse Sõjakooli,
mille lõpetas aastal 1934 K.S;
diplomiga.
Elukutselise Eesti Vabariigi ohvitserina
teenis August Nõmmik kui
käsundus- ja staabiohvitser Rakveres
ja- Tallinnas ning hiljem Tartu
Sõjaringkonnaljaoskonna ülemana
Tartus. Aastal 1935-36 oli ta Sõjakooli
ohvitseride klassi ülem Tallinnas.
"
Nõukogude Vene okupatsiooni
ajal, nagu paljude meie Vabariigi ohvitseride
ja sõjaväelaste saatus seda
ettenägi, oli August Nõmmik sunnitud
siirduma Venemaale koos Vene
sõjaväe üksustega. Hiljem õnnestus
temal aga meie rahva vaenlaste käest
põgeneda ja Borhdvi all ennast vangi
anda Saksa sõjaväe üksustele. Sellega
tuli temal ka sõjavangi põli läbi
teha, mis kestis umbes pool aastal.
Peagi aga oli kapten Nõmmik tagasi
meie maa vaenlaste vastu võitlejate
ridades ning teenis tallinna
omakaitses jaoskonna ülemana.
1944-da aasta augustis ja septembris
siirdus ta kaitseühingutesse Emajõe
suudmes, kuhu olid koondatud piirivalve
kompanii ja omakaitse üksused
takistama pealevalguvat vaenlast.
Seal võitles kapten Nõmmik ja
juhtis viimaseid kaitselahinguid.
Emajõe suudmest algas tema põgeniku
teekond ja viis teda läbi Saksamaa,
Inglismaa ja Argentiina kuni
Kanada mandrini 4. augustil 1953.
Alguses asus juubilar oma perekonnaga
Montreali elama, kus ta
töötas maamõõtja-insenerina Cana-dian
National Railway ja hiljem
Montreali linnavalitsuse juures.
Asudes elama Torontosse, koos
oma perekonnaga, aastal 1959, temas
tärkas uuesti esile tung töötada oma
rahvale ja eesti ühiskonnale. Nendel
aastatel on ta olnud järjest ikka aktiivsem,
vaatamata aastatele, mis
paljusid paneb tagasi tõmbuma üli-
• ma aktiivsuse radadelt.
Juubilar on töötanud aktiivselt
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ridades
kolmes koosseisud, kus ta on
kauaaegne väliskomisjoni liige. Viimased
viis aastat on ta olnud Eestis
Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkonna esimees, mille
loomisel juba ta andis tunduva panu-
'se.. •
Juba pikemat aega on August
Nõmmik olnud tegev eestlaste ajalehe,
„Meie Elu" kaastöölisena, viimasel
aastal eriliselt välispoliitilise analüüsi
alal. Samal ajal on ta Eesti
sõjameeste häälekandja „Võitleja"
tegevtoimetaja. Ta kuulub ka Etniliste
Ajakii-janike klubisse ja töötab
samal ajal ka Strateegiliste Uurimuste
Instituudis (Institute of Strategic
Studies), mis koosneb peamiselt endistest
poliitikutest ja ohvitseridest
siinse maa sõjaväest.
Juüblari elus, ja temale toeks ja
kaaslaseks tema eluteel, olnud tema
südamlik abikaasa^ Rita Ludmilla
Baltiaineline
siimpoosion Torontos
Prof. Olev Trass teatas, et pärast
ligi viieteistaastast tegevust on tal
aeg tagasi astuda AABS Kanada Komitee
juhataja kohalt. 20. septembri
peetud koosolekul valiti uueks juhatajaks
Ritvars Bregsis Toronto Ülikooli
raamatukogust, sekretäriks valiti
tagasi Helge Kurm^ä uueks laekuriks
Kestutis Raudys.
Selle aasta Balti sümpoosion toimub
Torontos laupäeval,5. novembril
Trinity College'is. Kavas on viis
ettekannet. Hommikupoolsed kaks
referenti, R. Misiunas (Yale ülikool)
ja Rein Taagepera (California ülikool)
käsitavad balti ajaloo nn. lahuseid
küsimusi „Stalini aastad" ja
„Khrushchev, Brezhnev ja Andro-pov..."
•
Pärast lõunat käsitatakse kolme
Balti riigi keskkonna rüvetamise ja
säilitamise probleeme Mare Taagepera,
Juris Dreifelds'i ja Augustine
Idzelis'e poolt. Ettekannete juurde
kuulub muidugi tavakohane diskus-sioon,
millest üheks osavõtjaks loodetakse
saada ühte^äsja asüüli leidnud
Leedu looduskaitse eksperti. Nimelt,
Leedus on ehitusel maailma suurim
tuumenergiaga töötav elektrijaam.
AABS-il on valminud uus täiendatud
väljaanne „Baltic Studie Facts
for Students". Selles broshüüris leidub
palju,mida vaja teada tudengil,
kes soovib omada teadmisi baltikumi
teemal — nagu raamatukogud, kus
suuremal hulgal "baltikat, ülikoole,
kus kursusi antakse, ja eriteadlasi,
kes valmis õppetööd juhendama.
Liikmeks astumise ja muud informatsiooni
AABS-i kohta saab Kanadas
Epp ja Endel Aruja käest, telefon
(416) 447-8958, või posti -aadressil:
37 Groveland Crescent, Don Mills,
Ont. M3A3C4.
|IIDIIBIIBIIIIIIIIIIIIIIIIIln|||||||||||||||(||||igiioiigiioi|Q||g|ig||Biig||o|||||iai|Q,,Q,|õnQn^^^
iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiii
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Silitkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. l^oronto, Ont. M4K 2R6
llllllllllllllllllillllillllllllllillllllillllllllllilllliilllllllllllllH
(nei. Lesmaj, kellega ta abiellus 2.
juulil 1932. Nende perekonnas on
kasvanud üles kaks ohvitseri, kapt.
Tõnis Nõmmik — E.E.L.K õpetaja ja
sõjaväe pastor ning kapt. Pearo
Nõmmik, kes teenib Kanada tegev-väes.
. '
Ka kristlikule elule ja ühiskonnale
on juubilar oma panuse andnud,
sest ta teenis E.E.L.K. Toronto Peetri
koguduse nõukogus pikemat aega,
millest 6 aastat ta oli koguduse nõukogu
esimees.
Akadeemiliselt kuulub August
Nõmmik Eesti Üliõpilaste Seltsi perre.
,
Ülaltoodud elukirjeldusest, mis ei
ole kaugeltki veel täielik, koorub välja
ühe eestlase kuju, kes on andunud
oma tõekspidamistele ja rahvuslikele
aadetele. Tema energia ja mõttete-ravus
toob tedaikka ja jälle esile meie
ühiskonnas kui ergutavat ja teenete-rikast
kaasmaalast, kelle elust suur
osa on pühendatud, peale oma isikliku
perekonna, ka oma laiahaardelisemale
perekonnale —eesti rahvale.
Juubelipäeval õnnitlevad teda tema
sõbrad, aatekaaslased, kaasvõitlejad
ning kaastöölised nii mitmetelt
aladelt,,,kuhu juubilar on jätnud oma
märgi kui tõsine eestlane.
Olgu õnnistatud need paljud aastad,
.mis veel seisavad Sul ees!
UDO PETERSOO
Ideaalne
ra
õ
õ
5
5
õ
S
õ
S
s
w
m
S
õ
m
m
3
õõ
Mu lähemas naabruses elab
üks iseäralik härra. Välimuselt
nagu Ristija Johannes, seebi- ja
habemenoa vastase ilmavaatega.
Pole mingi ime, et ta mõnikord
haiseb vastu tuult. Elukutselt
ütleb ennast tudengi olevat,
ehkki tal juba ligi 40 aastakest
turjal. Sõidab ringi kalli Mercedesega
ning viib alati jutu keskkonnakaitsele.
Kui kuskil midagi
lahti on, kas demonstratsioon
USA rakettide vastu või protesti-rongkäik
kurja ilma vastu, on ta
alati kodust kadunud. Mõnikord
tuleb koju muhk otsaees, teinekord
porisena, sasitud habeme ja
pisargaasist haisevate ihukate-tega.
Seega näib olevat elukutse-hne
protesteerija.
Tavaliselfta väljub koju tulles
„Ja politseile?" küsisin.
„Mis puutub nendesse sõnni-kupullidesse,
siis on nad anonüümsed.
Igal mehel peaks olema
suur nimesilt rinnas ja seljal
koos aadressiga. Siis oleks seltsimeestel
võimalus kas korteriaknad
sisse loopida või naistele-lastele
pinna peale anda. Nad
saatanad ju vehivad oma kumminuiadega.
Kui sellega matsu
saad, siis enam teist ei taha.
Kumminuiad, kui neid mitte kõrvaldada,
peaksid olema polsterdatud
nagu junoride poksikindad.
Ja milleks on pullidel kiivrid
ja plastist kilbid? Iga vähegi arusaaja
inimene teab, et peast jääb
mees kõige kiiremini maha."
Seltsimees Ristija Johannes
pani sigareti oma habemevõsas
a
5
S
oma masinst rõõmsa näoga. Aga küdema ning jätkas:
ühel varahommikul meenutas ta „Et demonstrandid ja protes-silmnägu
seltsimees Gromõko teerijad on noored ja kõrgete aa-oma
pärast hapukurgi söömist, dete eest võitlejad, siis peaks
e
m
S
s
i i
m
ID
Ehkki ma temaga suurt läbi ei
käi, tegin siiski juttu ja küsisin
nöökavalt:
,,Noh, mis viga on? Kas venelased
ei' maksa enam päevaraha
või?"
,,Seda saab alati, aga demons-tratsiooniõigus
ei kõlba'koerale-gi.
Öösel tegime möllu amide
lennuväljal. Alguses kastis politsei
meid külma veega jasiis lasti
meile amide ketikoerad kallale.
Need on ju lausa metsalised.
Keeravad su välkkiirelt pikalii
seovad pöidlad nööriga kokku ja
siis loobivad läbisegi nagu jahu-kotid
veoautole. Pärast hoitakse
veel pogris,tehakse pilte ja uuritakse
dokumente. Lausa sigadus!
,,Mida nad oleksid siis pida--'
nud teie arvates tegema?" pärisin
uudishimu ajal.
,,Kõige hirmsam ja ebainimli-kum
komme on see, et ideelisi '
rahu eest võitlejaid kastetakse i
külma vee ja pisargaasiga. Kas
neil pole aru peas, et noored '
inimesed võivad kopsupõletiku a
saada. Minu ettepanekuks on
see, et vesi peaks olema vähemalt
35 kraadi soe ning pisargaasi
asemel võiks selles olla kas
kölni vett või Chanel 5. Seebivee
vastu olen põhimõtteliselt. See
Võtaks meie seltsimeestelt nende
spetsiifiise arpoma ära. Kui minu
teha'oleks, siis annaksin igale
noorele inimesele alates algkooli
neljandast klassist ekstra de-monstratsiooniriietuse:
tugeva
vihmamantli, teraskiivri, näokatte,
tugevad säärikud ja relvastuseks
elektroonilise . sihikuga
ragulkad, vähemalt kolm tosinat
kaheksakandilisi mutreid, ratta-kette
ja kivide kangutamiseks
rauast sõra. Riigi kulul loomulikult."
neid ka vastavalt kõheldama.
Kui tuleb lööma pullidega, tuleks
iga demonstrant pärast seda
toimetatama sanatooriumi, kus
ta vaadataks läbi arsti ja psühholoogi
poolt, et teha kindlaks füüsilisi
ja hingelisi häireid. Riik
peaks kindlustama igale sõidukulud
ja vastava päevaraha,
, puhkuse ja vääristamise meediumides.
Võimaliku vigastuse puhul
peaks garanteeritama pension
sõjavigastatutega ühel alusel.
On ju tegemist võitlejatega
rahu eest,, meie rahva tulevikuga,
tulevaste rahvajuhtidega, kes
pannud oma elu jatervise kaalule
suure asja eest."
,,Kas arvate, et mina tahan
sõda?" põetasin küsimuse.
„Aga muidugi. Kui amid oma
raketid siia toovad, on meil kohe
tuli peal. Saame rahus elada ainult
siis kui meil rakette ei ole."
„Kas teie ei tahaks sõita
Moskvasse ja demonstreerida
Punasel Platsil rahu heaks?" küsisin
uuesti.
„Selleks ei ole põhjust. Nõukogude
Lut võitleb ainult rahu
eest ning nende raketid teenivad
rahu huvisid."
„Ka Afganistanis?" küsisin.
,,Seal on tegemist rahva vabastamisega
imperialismi ik-kestö
On arusaadav, et selline jutt
käib vastu karva. Ütlesin talle
kõrgendatud toonis:
,,Ise olete ligi kakskümmend
aastat studeerinud, aga poliitiliselt
absoluutne turbapea. Ma
soovitan teil võtta järelaitamistunde
kodanikuõpetuses."
Lõpetasin diskussiooni, sest
targem annab järele. Ristija Johannes
sülgas ja ütles:
,,Omal pole jalgratastki istumise
all, aga juba pursuil"
Cl
S.
m
E
5
S
s
S
Š
õ
õ
il
t
0
1
g
a
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-06-10
