1981-05-21-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
21 ,jVliBie Elu*' nr.
QXZSS
KODUAIA:
Toronto Eesti Maleklubi kiirmale
turniiril (2x10 min.), selle talve vii-niäsel,
jagasid esimest ja teist kohta
I. Liitoja ja J. Triefeldt, mõlemal 6
punkti 7 võimalikust ja kolmanda
koha saavutas V. Puna 5 punktiga.
Möödunud talve parimaks iklubi
maletajaks oli Ä. Kõresaar, kes tuli
neijas turniiris esikohale ja tema kätte
läheb klubi rändauhind Male entsüklopeedia".
Talve jooksul peetud
võistlustes sai kõige rohkem võidupunkte
J. Järve, 'kelle tagajärg oli tähelepanu
äratav 7 turniiri/26,5 punkti.
Klubi võidupunktide jaotus oli
järgmine: J. Järve 7—- 26,5 p., P.
Smeelen 6'— 22, L. Joselin 5 — 21,
V. Pikkand 7 — 21, A. Loorits 8 —
20,5, A. Kõresaar 4 — 19, V. Puna 5 —
18, E. Talve 6 - 15, I. L i i t o j a l - 6,
j . Triefeldt 1 — 6, A. Muštel S — 6,
M. Tae 1 - 4, L Järve - 1 - 2, 0.
Naelapea 1 —- 1. Väljaspool turniire
Toronto Eesti Seltsi Tätoduskeskkooli XV lennuna lõpetajad: 1. rida, vasakult: Susi Holmberg, mängisid järgmised maletajad: H.
Jaan Hopp, Thomas Eald, Ingrid Kivi, Linda Kolli,. Thomas Kolli, Erik Konze. 2. ric^a: Tiina Lomax,- Aavik,' E. Sarnak, K. Söödor, E. Tani,
Eric Lüiker,: ThpmÄs^^to Mällo, Krištine Neps, Erik Nippak. 3. rida: Berek^^j
Pint, Paul Poolsaar, Lisa Pormeister, Mm ^
. . ' • ,;\ ' • ' •' : : - " - ..- ' • ' ' /• " •. maletaja kes osa võttis kõikidest turniiridest
ja ta jagas esikohta seitsmendas
turniiris. L. Joselin tegi kiituse
väärilise töö turniiri kohtunikuna
mis kahjuks tema osavõttu turnii-
Kui aastal i532 hij ridest takistas.
ro oma sodalastega tungis inkade
riiki ja vangistas selle valitseja Ata-lameda;
põhjaga savinõud, mis kireva
pildiraamatuna kujutavad tolle-aesse
elu kõiki külai.
Mochica sõjakad hõimud laienda-kus
elasid jaaguarid, üldse kuulub
Chavini kultuur aastaisse 800—400
enne Kristust. See oli nn. •külluslik
hualpa,. siis yarišes kokku ka inkade /periood, millal inimesi ühendavaks
suurriik, ning hävis üks omapärane . võimuks oli religioon, sest riik veel
ja,kõrge kultuur. Kuid see nn. inka- puudus. Valitsesid ar\alavasti nn.
de kultuur ei ole siiski gõhi
sest väljakaeväm^M^-Mtavad, et ; .kõrvitsaid ja. maniokki kasvatavad .lõpu 1000 aasta paiku teiste hõimude
inkade kultuuril olid kai M&äijäd^^ ülevõim.
. Kuigi malehooaeg on lõ jätsid
oma võimu; lähtudes Chicama • kub maletegevus ^TalUnn Festivari"
orus t, kus nad \'a 1 i tsesid eiu ks \ aja-liku
vee ülCi Mochica kultuurile tesi
Esimesed teadi
janevad väljakaevamised teostas inkade
territooriumil saksa arheoloog
^ M. Uhle1l856--1944), kes jõudis järeldusele,
et suurem osa Peruu muis- ;
tisjest tuleb omistada mitte inkade- •
le, vaid neist varasemaile rahva|ile.
Samale tulemusele jõudis ka Peruu
arheoloog indiaanlane lulio Cesar
Tello (1880-1947),
Lõuna-Ameerika asustati üheaegselt
Kesk-Ameerikaga. Näiteks andis
raadiošüsiniku meetod Paliaike gro-tist
— Tshiilis—r-leitud inimese, ha
• buse, guanako ja hiigellaisklooma IV ja V sajandi vahetusel. Sealsed
luude vanuseks 8700 aastat. Sellel va- asukad ehitasid suurepäraseid niisu-jade
niisutamiseks võimsaid veehoidlaid
ja kanaleid. Käsitsi valmistatud
. keraamika oli ühevärviline
pruun, hall vÕi, must. NÕud vormiti
spiraalselt' üksteisele peale keeruta-tavaist
savispiraalest ja silu pahtli
abil. Nõud ilustati:abstraktse mustri
või jaaguar-jumala 'motiivega, piirdudes-
ainult ühe osaga jumalast,
näitek$ suuga. Nõud kuivatati õhu
käes jä põletati siis lahtisel tulel.
Teise kõrgkultuurina enne inkasid
esines Mochica kultuur, mis tekkis
Perviu põhjapoolsel rannikul umbes
raames. Kavas on N. Küttise ränd-karika
turniir noortele ja kiirmale
turniir 2x10 min. täiskasvanutele 18,
juunil. Faul Kerese rändkarika turniir
algab 19. juunil ja lõppeb 21. juunil.
I. Liitoja simultaan toimub 20.
juunil. Kavas, on esmakordselt mäle-võistlus
alla kümmet ja kümme aas-rajase
küttide ja kalastajate kultuuri
baasil kujunesidki hilišemad omapärased
/kultuui^id. Neist esimesse
kõrgkultuurina esineb Chavini kui-;
tuur, miHele nime andsid Põhja-Pe-..
ruus asuva Chavin -de \ Huantari
^ leiud.- . ^ -
Kirjeldus näitab, et Ghavin-de^
Huantaris piirab ühte süvendatud
. ruudukujulist õue, mille Ivüljepikkus
on 48 meetrit, .rida muistseid ehitisi..
tusseadmeidv üle 100 km ulatuvaid
kanaleid ja kilomeetrite pikkusi ak-vadukte.
Mochica hõimude eluase-meiks
olid lihtsad majad, • millede
järsku katust kandis tugev palk.
Suurimaiks ehilismalcstisteks aga
on arvukad püramiidjad templid,
milledest kuulsamad Päikesepüra-miid
ja Kuupüramiid Moches (tänapäeva
Trujillo linna lähedal). . y' .
'Mõlema püramiid-templi aluseks-on
astmekujuHsed terrassid. Päike- ^ll on veel teine samasüur ka-
Järgmise ,Caverna kultuuri asukohana
esineb Peruu lõunapoolsel rannikul
merre ulatuv poolsaar, nimega
Päracas. Tello avastas sellel asustamata
kõrbelisel poolsaarel kalmistu tat.vanadele noortele 19. juunil,
kahesuguste haudadega, milledest
vanimad kuuluvad IV sajandisse enne
Kristust. Varasemad neist kujutavad
endast kaljusse. raiutud süvi-
-kuid, mis viisid ümmargustesse
hauakambritesse. Haudade sügavus
ulatub 7,5 meetrini, nende ülaosa
piirab müür. Teadlased andsid neile
haudadele nime—- cavernas. Hauda-dest
leiti surnulinikuisse mähituna
55 eri vanuses ja eri sööst surnut.
Hauapanuste hulgas olid esikohal,
kollase, oliivroheÜse ja musta vttvi-ga
kaetud paksuseinalised savinõud.
Rohkesti .esines haudades ka puuvillast,
laamakarvadest, juustest; ja
agaavikiududest riiet, vähem kuld-plekist
ehteid.;
Hihsernaist haudadest (aastaist
200—600): avastas Tello eluruumidele
sarnanevaist nelinurkseist aukudest
429. muumiat. Neid katab kuni 20 m
pikkune ja 4 m laiune puuvillrätik,
R E D I S E J D on suuri ja väikeseid,
tavaliselt kujutleme neid punastena.
On aga ka roosasid, valge tipulisi ja
pikki valgeid sorte. Varajasemad on
väikesed ümarikud sordid.
Rediste kasvatamisel kogeme et
röövikud nende juurikates hävitavad
sageli kogu saagi. Siin on tegemist
'kaüsakärbseaa (Chortoühila brassi-cae)
kes kahiustab kõiki ristõislasi'
kapsaid, kaalikaid j.t.. eriti maiad
on nad lillkansastele. Viimase nime^
tusepuhuT lubatagu ipärkida, et see
oli kasutamisel tsaari aiastul, iseseisvuse
aial tundsime,seda õiskapsana.
OkuDantide tulles tunnistati see nimetus
kaoitalistlikuks igandiks ja
kasutamisele võeti iällegi kunagine
lillekapsas. tsa'ar oli ju ka venelane.
Kapsakärbes paigutab omad munad
taime kasvades selle juurekaela
lähedale mulla nragüdesse. Munadest
koorunud röövikud tungivad sügavamasse
mulda kus hävitavad peenemad
iuured kapsastel ja rikuvad oma.
.müristustega rediseid, kaalikaid j.t.
Kar)sal ja lillekapsal märkame kahjustust
kui pea „looma" hakkab. Taime
lehed tõmbuvad sinakaiks ja
närtsivad, seda Üles tõmmates näeme
et juured puuduvad, tüükal leidub
tavaliselt mitmeid valgeid vaklu.
tõrjeks tarvitada sõmerat „Diazi"
non'i" raputades seda enne seemendamist
külvivakku (redis) või segades
enne istutamist kühvlikesega
mulda, varem märgitud istutamise
kohtadesse (kapsad). Normid on antud
pakenditel ja kogemused on näidanud
et asjaga ei tohi olla kokkuhoidlik.
Mürk võib kahjustada ka
seemet, seepärast peavad nad eraldatud
olema 1—2 mm paksuse mullakihiga.
"Taimede tärkamise järgi
või peale istutamist, kui nad oh juurdunud
on soovitav nende ümber
maapinnale raputada veel „Diazi-
SIBULÄD võidakse otsekohe külvata
peenrasse neljalt realt mil saadakse
peamiselt rohelisi pealseid või istutada
need aeda varem valmis kasvatatud
taimedena, mis olenevalt
väetamisest, hooldamisest ja sordist
võivad anda rusika suuruseid sibu- ,
laid talviseks tarvitamiseks. Taimi
ostes kogeme, et - snn maal on ülimalt
populaarne sort ,,Sweet Spa-nish",
harvem ka hõbedavärvilised,
mis on väiksemad. Seemnete valik
on hoopis mitmekesisem, peale mai- •
nitute ka punased, vana tuntud Inglise
hiigelsibul „Ailca Craig" jt.
Sageli ollakse meelitatud istutama
aeda tippšibulaid, mis on kohe algusest
peale midagi silmaga nähtavat.
Varsti saadakse neist rohelisi pealseid
ja hiljem pesakondi sibulaid
ms on võrdlemisi väiksed ja loperi-ku.
kujuga. Tippsibulad istutatagu
sügavamale nii et nende tipud õleks
kaetud 1—1,5 sm paksuse mullakihiga,
muidu võivad nad juurdudes
tõusta'maast välja.
non'i".
Toronto Eesti Maleklubi saatis tervitustelegrammi
British Columbia
Chess Federatsionile kes korraldas
15—18. maini kuuenda Paul Kerese
mälestusturniiri Vancouveris. Kerese
viimane malevõistlus Kanadas;toimus
1975 aastal Vancouveris kus teda
tundakse võiduka Eesti male
suurmeistrina.
Aeg:
õue lääneusas seisab nü^-uTi-^c^ias • •• --J- - . r 1 - peaeh1 i•t i•s , nn. Cr>a sii^l r^o ü: p^r^-n. s' r- ^n-v^s ' senuram.H1 di . trv/ iicestmclise \ -a1l u-s e • tetp. L.T aoiiokaoüH s«uiiiittsQuititanttii pnanrmas^tt scislce^epiulnnn-samutiruuduluuulisonõhin^
aariaa ja nägu värviti pu-
(küljepikkus 75 nr). Ehitise; kõr^^u- > • - fT' - ^'^'^ kaunistatud luni
on 13.m• ee,t rit. K^, crof• ct• si.s sepo.o ' ' ^e- " -kL ia- ' »- sei,i tsmmre astm.e lise . p^ü ra1m- iidi, pindala ^ ^ig^oM ^P^HV vväarrvviutoononmiggaa nniinngg aar^v^n katf^ fi-
- i , . oh-103 ruutmeetril, kõrgus: aga 23 . guuridega, nende hulgas sageli viija-mcetrii.
Seega ulatub Päikesepüra-. kusdeemonite kujutistega. :.
• • • ^ ^ Kiltmaal Titicacä jän^e lähedal li vabadusvõitleja Jüri Kuke^mäles-
.: duvaid - seinu katkestavad terrassid.
Hoolikalt taotud kivid on japtud ki^
-vimüürina. Kosu ehitist üm
Aiajehe ,.The Christiän Science Monitor"
Londoni korrespondent David
K. Willis Viibis hiljuti läbisõidul
New Yorgis, kus tal oh pikerii kõnelus
Eesti Rahvuskomitee esindaja J.
Ristsooga. Talle kingiti ka A. Küngi
raamat „A dream of freedom", David
WilHs kirjutas oma-lehele artik-miidi
kogukõrgus 41 meetrini.. Sel-
. , . , . ., .. ••'''/'^^'^ lesse raiinikup
omal.ajal simss, kaunistatud, kivist
raiutud vanade meeste pea(|egli. Gas-tillo
sisemuses on kolm korrust kivi- ^
. KÄPSÄI), S I B U L AD
Kapsad, lillkapsad, rooskapsad,
nuikapsad j.t. istutatakse peenrale
kahelt realt 40—60 sm vahekaugustega;
Nad vajavad tugevalt väetatud
maad, korralikku kastmist ja kasvu
algul' muldamist; Kui märgatakse
kapsaliblika lendlemist süs varsti,
umbes 10 päeva pärast ilmuvad lehtedele
kuni'4 sm pikkused, rohelised
röövikud süües lehed aukhkeks või
hävitades need roodudeni. Röövikute
tõrje on hõlbus vastava mürktolmu-ga."
Tuleb jälgida pakendil, leiduvaid
eeskirju et mürk ei sattuks toidulauale.
AEDOAD esinevad kas põõsasuba-dena,
45 sm kõrged või lattubadena
—• kuni 4 m kõrged, esineb ka vahepealseid
kurn 75 sm kõrgeid. Kodu- '
laias tuleks kõnesse põõsasoad, kas
kollaste või roheliste kauntega. Aeduba
külvatakse aeda võrdlemisi hilja
kui mulla temperatuur püsib
või kõrgem, peenrale kolm rida, taimede
vahekauguseks tubli vaks.
SPINATIL tarvitame ainult lehti.
Ebasoodsates kasvutingimustes (kuivus,
kuumus) kipub kiirelsti putkes-tuma
ning õitsema mis läbi lehtede
kasv jääb kängu. Järeldub et spinat
vajab tublit väetamist ja kastmist.
Kasvatada ainult kevadel ja sügispoolel
mil teha, kui võimalik kordus-külve,
külvata 4 rida peenrale.
Sageli ollakse vitamiinide, rauaühendite
jne. kütkes, mis inimorganismile
on vajalikud. Külvi plaane
tehes püütakse uurida, missugusel
määral üks. või teine köögivili neid
sisaldab. Unustatakse et rohupoest
on saadaval vastavad tabletid, neelates
neid umbes 1 sendi eest päevas
on selle poolest mured murtud ja
kasvatame ainult neid kultuure mis
meile kõige enam maitsevad.
Aastate eest oli üldiselt valitsemas
klorofülli hüsteeria, seda pidi leiduma
isegi hambapastas, tervislik .
mis hoidku. Siis üks nupukas köögivilja
kasvataja Londonis (Inglism.)
pühapäevatürul riputas müügilauale
sildi: ,,Meie spinat sisaldab klorofülli".
Laud oli silmapilk tühjaks
müüdud, , naabritele jäi aga nende
kaup k ä t t e . ..
^ (Järgneb)
ARVID VILMS
litisse on müürituc
Oo miljonit savitellist.
ümmarguselt
asuvad Tiahuanaco varemed. Nende ^"^ekS' " l i lk
hulgas suurimaks ehitisjäänuseks' ^^^^ • '
plaatidega kaetud kitsaid ja pimedaid
kaike ning muid ruume. Korri^i-seid
üheiKla\-ad kalJakkäigud )a trC"
:.pid.-', • • V^^'-
Castillo. dekoratsiooni põhimotii"
: viks on koikxõimalikud jaaguariku-julised.,
Aastal 1873' leiti
veel; üks reljeefidega'kiviplaat, 'millel
üks loominimesest koletis hoiab
vasemal ja. paremini oma kisUaküün-tes
skeptri t, Teda;kroon 1 b kui 1 i röö^^
•löömade.-lõugu -nir^ 'P'" r*/' v.'-s :d. --Lc i.^tü d:
kuldesemeisL hi!viiava:-rad ön jaa-guarikujutjscgct
kätis, ja; abstrakise
Qrnamendiga kürvache. : . : V
; ; Ghavini kultuur ilmusjäklli. Tello
arvates pidi selleks tõuge tulema
ürgmetsadest teiselt pooit Ande,^sest:
jaaguari joontega deemon või jumal
võis: tekkida ainult metsapiirkonnas.
' Mochica kultuuri ^ikkustest-ann8^:
vad mi 1 mckülgsc ettekujutuse roh-
<ete. panustega hauad. Need näitavad,
et eriti kõrgel järjel oli kudu-."
mjpe. Väp\itud puu- ja laamavilläst
va^inislati mitmesuguseid kangaid/.
Chavinis • vaipu ja brjkaati. .Oskuslikult töö-.
deldi ka metalli. Kulla kõrval oli kasu
tusel ka hõbe ja vask. Lisak« ka-sutali
ka kulla ja vase ning/hõbeda
ja vase "sulaineid. Pronks aga oli
tundmatu., Kuldesemeišt tähtsamad
on ehted. :Kuid ku 1 lasl vaimistati ka
su.rnumaske. Samuti olid kullast
kõik ülikute nõud. Üheks omapärasemaks
leiuks on seitsmeosalised
õhukesest kuldplekist käed, milledega
leinajad silitasid surnud preestreid
ja ülikuid, kuid huvitavad on
ka Mochica hõimude kuulikujuHsed
on muistne kultuspüramiid Akapa-na.
Tänapäeval kujutab see endast
15 m kõrgust kividega kaetud mullas
küngast küljepikkusega umbes 200
meetrit. Künkale viivad astmed ja
kunagi kõrgus seilel püramiid.
Akapana läheduses asub Calasa-saya
— terrassidest ja tugimüüridest
ümbritsetud siseõu suurusega
130x 135 meetrit. Terrassidele viib
kuus astet, igaüks ühestainsast suu- vanuselt,
rest kiviplokist. Üldse kõneleb Cala-sasaya
muistsete kiviraidurite - suurest
meisterlikkusest; Samas säilib
ka monoliitseid raidkujusid, neist
suurim 7 m kõrge. Ornamentikas on
tähtsal kohal puumad ja kondorid.
Calasasaya kõrval seisab ühestainsast
andesiitblokist raiutud Päikese-värav
(3,75 m lai, - 3 m kõrge ja 7
tonni raske). Päikesevärava ülaosa
ilustab reljeef, milles kesksel kohal
asub jumaluse kujutis.
Autor ütleb seal muü hulgas, et J.
Kukk, kes suri kaugel oma kodu-,
maast ja omastest, ei ole küll mitte
nii kuulus nagu paremini tuntud
Andrei Sahharov või Anatoly Shcha-ransky,
samuti ta ei võitnud Nobeli
auhinda ega suurt tähelepanu maailma
massimeedias — aga minule on
ta kui kartmatu ja kindel vabadusvõitleja,
kes selle idee eest suri 40 a.
. Willis annab lähema ülevaate J.
Kuke elust ja tööst ning kirjeldab
-kuidas. J. Kukk"koos eesti teise vabadusvõitleja
Mart Niklusega kohtusid
temaga kareda külma käes Moskva
ühes pargis. Willis, ke^s oli siis
Ülar mainitud ajalehie Moskvas asuvaks,
kirjasaatjaks, palus eestlased
oma kodu, kus tassi kuuma tee juures
nad jutustasid temale oma tõekspidamistest
ja olukorrast Eestis. Hil-
Kui indiaanlased hispaanlaste jem sai Willis neilt koopia Balti dis-
See ülimalt tarvilik käsiraamat ei tohi puududa üheski
eesti ;^odus. Sobiv kink; õpinguid lõpetavaile üliõpilastele,^
õpilastele, leeririoortele ja ka kõigile teistele —
kes vajavad sida tagasitulekuks emakeele paremale
valdamisele.
Sõnaraamat on trükitud kvaliteetpaberile, paremaks
eriti heas, tugevas j a nägusas
poolt alistati, ei teadnud'nad. enam
jutustada, kes püstitas, kõik need
ehitised. Ainult teada on, et nad ehi
tati enne inkade riiki. Se^ Ipodi aas-,
tal 1438, kuid. ühendati. kogu see
muistne territoorium inka Pachacu-teri
võimu alla. Hiljem oli seal aga
hävitustöö, nii põhjalik, et unustati'
kõik muistsed kuHuurid, ning nii, et
maa päriselanjkud ei • tunne veel
nüüdki oma minevikku;
sidentide protestidest. Nende materjalide
põhjal ilmus teatavasti USA lehes
rida suuri artikleid. J. Kukke ja
•M. Niklust hakati tugevamaltc taga-kiusama
ja nad Vangistati. Willis paigutati
Moskvast ümber Londoni. Viimane
nüüd valgustab oma j ärelhüü-de
kirjutises täpselt mis juhtus edasi
J. Kukega, samuti kuidas on kim-butatud
ta järeljäänud abikaasat ja
lapsi.
l'S AUTO BODY LTD.
24—28 Howard Ave. Toronto. Ont. M6R 1V5
Tel. 533^51
AUTODE PÄRANDAMINE i( TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS ^ VÄRVIMINE ^ TUNE-UPS
^ ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne
Filtsos Brothers & Associate
Hind ÜSA vääringus S30.—, Kanada |36;--^; posti saatekulu
arvel lisada USA |2.5 iž.85 (sõnaraamat
' kaalub 3,5 naela).
Syis^osta • Press,' Post Office
Böx 4 J S ( i^Älöwn, New Jersey 08057, U.S.A. Lisada
pangatsekk või posti rahaorder Symposia Press nimele.
Mt Banforth Ay@./
Toronto, Ont. M4K
Tel. 466-1951
i GIFTS
M E I E ÄRIS O N SÄAMVAI
. V A L I K LILLI-erisüsidmusteks ja iS s.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Ostke Otse tööstusest suletekid,
sulgvoodid, — padjad ja voodipesu.
1^ Parandamine ja ümbertegemine.
MASTER DOWN
PRODUCTS
4544 Dufferin St,. Unit 25, Downsview (lõunapool Finch'i)
Telöf on: (coiiect) (416) 638-2255
Äri avatud; nädalapäevad kella 10-H5, neljap. 10—9, laup. 10—4
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 21, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-05-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810521 |
Description
| Title | 1981-05-21-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
21 ,jVliBie Elu*' nr.
QXZSS
KODUAIA:
Toronto Eesti Maleklubi kiirmale
turniiril (2x10 min.), selle talve vii-niäsel,
jagasid esimest ja teist kohta
I. Liitoja ja J. Triefeldt, mõlemal 6
punkti 7 võimalikust ja kolmanda
koha saavutas V. Puna 5 punktiga.
Möödunud talve parimaks iklubi
maletajaks oli Ä. Kõresaar, kes tuli
neijas turniiris esikohale ja tema kätte
läheb klubi rändauhind Male entsüklopeedia".
Talve jooksul peetud
võistlustes sai kõige rohkem võidupunkte
J. Järve, 'kelle tagajärg oli tähelepanu
äratav 7 turniiri/26,5 punkti.
Klubi võidupunktide jaotus oli
järgmine: J. Järve 7—- 26,5 p., P.
Smeelen 6'— 22, L. Joselin 5 — 21,
V. Pikkand 7 — 21, A. Loorits 8 —
20,5, A. Kõresaar 4 — 19, V. Puna 5 —
18, E. Talve 6 - 15, I. L i i t o j a l - 6,
j . Triefeldt 1 — 6, A. Muštel S — 6,
M. Tae 1 - 4, L Järve - 1 - 2, 0.
Naelapea 1 —- 1. Väljaspool turniire
Toronto Eesti Seltsi Tätoduskeskkooli XV lennuna lõpetajad: 1. rida, vasakult: Susi Holmberg, mängisid järgmised maletajad: H.
Jaan Hopp, Thomas Eald, Ingrid Kivi, Linda Kolli,. Thomas Kolli, Erik Konze. 2. ric^a: Tiina Lomax,- Aavik,' E. Sarnak, K. Söödor, E. Tani,
Eric Lüiker,: ThpmÄs^^to Mällo, Krištine Neps, Erik Nippak. 3. rida: Berek^^j
Pint, Paul Poolsaar, Lisa Pormeister, Mm ^
. . ' • ,;\ ' • ' •' : : - " - ..- ' • ' ' /• " •. maletaja kes osa võttis kõikidest turniiridest
ja ta jagas esikohta seitsmendas
turniiris. L. Joselin tegi kiituse
väärilise töö turniiri kohtunikuna
mis kahjuks tema osavõttu turnii-
Kui aastal i532 hij ridest takistas.
ro oma sodalastega tungis inkade
riiki ja vangistas selle valitseja Ata-lameda;
põhjaga savinõud, mis kireva
pildiraamatuna kujutavad tolle-aesse
elu kõiki külai.
Mochica sõjakad hõimud laienda-kus
elasid jaaguarid, üldse kuulub
Chavini kultuur aastaisse 800—400
enne Kristust. See oli nn. •külluslik
hualpa,. siis yarišes kokku ka inkade /periood, millal inimesi ühendavaks
suurriik, ning hävis üks omapärane . võimuks oli religioon, sest riik veel
ja,kõrge kultuur. Kuid see nn. inka- puudus. Valitsesid ar\alavasti nn.
de kultuur ei ole siiski gõhi
sest väljakaeväm^M^-Mtavad, et ; .kõrvitsaid ja. maniokki kasvatavad .lõpu 1000 aasta paiku teiste hõimude
inkade kultuuril olid kai M&äijäd^^ ülevõim.
. Kuigi malehooaeg on lõ jätsid
oma võimu; lähtudes Chicama • kub maletegevus ^TalUnn Festivari"
orus t, kus nad \'a 1 i tsesid eiu ks \ aja-liku
vee ülCi Mochica kultuurile tesi
Esimesed teadi
janevad väljakaevamised teostas inkade
territooriumil saksa arheoloog
^ M. Uhle1l856--1944), kes jõudis järeldusele,
et suurem osa Peruu muis- ;
tisjest tuleb omistada mitte inkade- •
le, vaid neist varasemaile rahva|ile.
Samale tulemusele jõudis ka Peruu
arheoloog indiaanlane lulio Cesar
Tello (1880-1947),
Lõuna-Ameerika asustati üheaegselt
Kesk-Ameerikaga. Näiteks andis
raadiošüsiniku meetod Paliaike gro-tist
— Tshiilis—r-leitud inimese, ha
• buse, guanako ja hiigellaisklooma IV ja V sajandi vahetusel. Sealsed
luude vanuseks 8700 aastat. Sellel va- asukad ehitasid suurepäraseid niisu-jade
niisutamiseks võimsaid veehoidlaid
ja kanaleid. Käsitsi valmistatud
. keraamika oli ühevärviline
pruun, hall vÕi, must. NÕud vormiti
spiraalselt' üksteisele peale keeruta-tavaist
savispiraalest ja silu pahtli
abil. Nõud ilustati:abstraktse mustri
või jaaguar-jumala 'motiivega, piirdudes-
ainult ühe osaga jumalast,
näitek$ suuga. Nõud kuivatati õhu
käes jä põletati siis lahtisel tulel.
Teise kõrgkultuurina enne inkasid
esines Mochica kultuur, mis tekkis
Perviu põhjapoolsel rannikul umbes
raames. Kavas on N. Küttise ränd-karika
turniir noortele ja kiirmale
turniir 2x10 min. täiskasvanutele 18,
juunil. Faul Kerese rändkarika turniir
algab 19. juunil ja lõppeb 21. juunil.
I. Liitoja simultaan toimub 20.
juunil. Kavas, on esmakordselt mäle-võistlus
alla kümmet ja kümme aas-rajase
küttide ja kalastajate kultuuri
baasil kujunesidki hilišemad omapärased
/kultuui^id. Neist esimesse
kõrgkultuurina esineb Chavini kui-;
tuur, miHele nime andsid Põhja-Pe-..
ruus asuva Chavin -de \ Huantari
^ leiud.- . ^ -
Kirjeldus näitab, et Ghavin-de^
Huantaris piirab ühte süvendatud
. ruudukujulist õue, mille Ivüljepikkus
on 48 meetrit, .rida muistseid ehitisi..
tusseadmeidv üle 100 km ulatuvaid
kanaleid ja kilomeetrite pikkusi ak-vadukte.
Mochica hõimude eluase-meiks
olid lihtsad majad, • millede
järsku katust kandis tugev palk.
Suurimaiks ehilismalcstisteks aga
on arvukad püramiidjad templid,
milledest kuulsamad Päikesepüra-miid
ja Kuupüramiid Moches (tänapäeva
Trujillo linna lähedal). . y' .
'Mõlema püramiid-templi aluseks-on
astmekujuHsed terrassid. Päike- ^ll on veel teine samasüur ka-
Järgmise ,Caverna kultuuri asukohana
esineb Peruu lõunapoolsel rannikul
merre ulatuv poolsaar, nimega
Päracas. Tello avastas sellel asustamata
kõrbelisel poolsaarel kalmistu tat.vanadele noortele 19. juunil,
kahesuguste haudadega, milledest
vanimad kuuluvad IV sajandisse enne
Kristust. Varasemad neist kujutavad
endast kaljusse. raiutud süvi-
-kuid, mis viisid ümmargustesse
hauakambritesse. Haudade sügavus
ulatub 7,5 meetrini, nende ülaosa
piirab müür. Teadlased andsid neile
haudadele nime—- cavernas. Hauda-dest
leiti surnulinikuisse mähituna
55 eri vanuses ja eri sööst surnut.
Hauapanuste hulgas olid esikohal,
kollase, oliivroheÜse ja musta vttvi-ga
kaetud paksuseinalised savinõud.
Rohkesti .esines haudades ka puuvillast,
laamakarvadest, juustest; ja
agaavikiududest riiet, vähem kuld-plekist
ehteid.;
Hihsernaist haudadest (aastaist
200—600): avastas Tello eluruumidele
sarnanevaist nelinurkseist aukudest
429. muumiat. Neid katab kuni 20 m
pikkune ja 4 m laiune puuvillrätik,
R E D I S E J D on suuri ja väikeseid,
tavaliselt kujutleme neid punastena.
On aga ka roosasid, valge tipulisi ja
pikki valgeid sorte. Varajasemad on
väikesed ümarikud sordid.
Rediste kasvatamisel kogeme et
röövikud nende juurikates hävitavad
sageli kogu saagi. Siin on tegemist
'kaüsakärbseaa (Chortoühila brassi-cae)
kes kahiustab kõiki ristõislasi'
kapsaid, kaalikaid j.t.. eriti maiad
on nad lillkansastele. Viimase nime^
tusepuhuT lubatagu ipärkida, et see
oli kasutamisel tsaari aiastul, iseseisvuse
aial tundsime,seda õiskapsana.
OkuDantide tulles tunnistati see nimetus
kaoitalistlikuks igandiks ja
kasutamisele võeti iällegi kunagine
lillekapsas. tsa'ar oli ju ka venelane.
Kapsakärbes paigutab omad munad
taime kasvades selle juurekaela
lähedale mulla nragüdesse. Munadest
koorunud röövikud tungivad sügavamasse
mulda kus hävitavad peenemad
iuured kapsastel ja rikuvad oma.
.müristustega rediseid, kaalikaid j.t.
Kar)sal ja lillekapsal märkame kahjustust
kui pea „looma" hakkab. Taime
lehed tõmbuvad sinakaiks ja
närtsivad, seda Üles tõmmates näeme
et juured puuduvad, tüükal leidub
tavaliselt mitmeid valgeid vaklu.
tõrjeks tarvitada sõmerat „Diazi"
non'i" raputades seda enne seemendamist
külvivakku (redis) või segades
enne istutamist kühvlikesega
mulda, varem märgitud istutamise
kohtadesse (kapsad). Normid on antud
pakenditel ja kogemused on näidanud
et asjaga ei tohi olla kokkuhoidlik.
Mürk võib kahjustada ka
seemet, seepärast peavad nad eraldatud
olema 1—2 mm paksuse mullakihiga.
"Taimede tärkamise järgi
või peale istutamist, kui nad oh juurdunud
on soovitav nende ümber
maapinnale raputada veel „Diazi-
SIBULÄD võidakse otsekohe külvata
peenrasse neljalt realt mil saadakse
peamiselt rohelisi pealseid või istutada
need aeda varem valmis kasvatatud
taimedena, mis olenevalt
väetamisest, hooldamisest ja sordist
võivad anda rusika suuruseid sibu- ,
laid talviseks tarvitamiseks. Taimi
ostes kogeme, et - snn maal on ülimalt
populaarne sort ,,Sweet Spa-nish",
harvem ka hõbedavärvilised,
mis on väiksemad. Seemnete valik
on hoopis mitmekesisem, peale mai- •
nitute ka punased, vana tuntud Inglise
hiigelsibul „Ailca Craig" jt.
Sageli ollakse meelitatud istutama
aeda tippšibulaid, mis on kohe algusest
peale midagi silmaga nähtavat.
Varsti saadakse neist rohelisi pealseid
ja hiljem pesakondi sibulaid
ms on võrdlemisi väiksed ja loperi-ku.
kujuga. Tippsibulad istutatagu
sügavamale nii et nende tipud õleks
kaetud 1—1,5 sm paksuse mullakihiga,
muidu võivad nad juurdudes
tõusta'maast välja.
non'i".
Toronto Eesti Maleklubi saatis tervitustelegrammi
British Columbia
Chess Federatsionile kes korraldas
15—18. maini kuuenda Paul Kerese
mälestusturniiri Vancouveris. Kerese
viimane malevõistlus Kanadas;toimus
1975 aastal Vancouveris kus teda
tundakse võiduka Eesti male
suurmeistrina.
Aeg:
õue lääneusas seisab nü^-uTi-^c^ias • •• --J- - . r 1 - peaeh1 i•t i•s , nn. Cr>a sii^l r^o ü: p^r^-n. s' r- ^n-v^s ' senuram.H1 di . trv/ iicestmclise \ -a1l u-s e • tetp. L.T aoiiokaoüH s«uiiiittsQuititanttii pnanrmas^tt scislce^epiulnnn-samutiruuduluuulisonõhin^
aariaa ja nägu värviti pu-
(küljepikkus 75 nr). Ehitise; kõr^^u- > • - fT' - ^'^'^ kaunistatud luni
on 13.m• ee,t rit. K^, crof• ct• si.s sepo.o ' ' ^e- " -kL ia- ' »- sei,i tsmmre astm.e lise . p^ü ra1m- iidi, pindala ^ ^ig^oM ^P^HV vväarrvviutoononmiggaa nniinngg aar^v^n katf^ fi-
- i , . oh-103 ruutmeetril, kõrgus: aga 23 . guuridega, nende hulgas sageli viija-mcetrii.
Seega ulatub Päikesepüra-. kusdeemonite kujutistega. :.
• • • ^ ^ Kiltmaal Titicacä jän^e lähedal li vabadusvõitleja Jüri Kuke^mäles-
.: duvaid - seinu katkestavad terrassid.
Hoolikalt taotud kivid on japtud ki^
-vimüürina. Kosu ehitist üm
Aiajehe ,.The Christiän Science Monitor"
Londoni korrespondent David
K. Willis Viibis hiljuti läbisõidul
New Yorgis, kus tal oh pikerii kõnelus
Eesti Rahvuskomitee esindaja J.
Ristsooga. Talle kingiti ka A. Küngi
raamat „A dream of freedom", David
WilHs kirjutas oma-lehele artik-miidi
kogukõrgus 41 meetrini.. Sel-
. , . , . ., .. ••'''/'^^'^ lesse raiinikup
omal.ajal simss, kaunistatud, kivist
raiutud vanade meeste pea(|egli. Gas-tillo
sisemuses on kolm korrust kivi- ^
. KÄPSÄI), S I B U L AD
Kapsad, lillkapsad, rooskapsad,
nuikapsad j.t. istutatakse peenrale
kahelt realt 40—60 sm vahekaugustega;
Nad vajavad tugevalt väetatud
maad, korralikku kastmist ja kasvu
algul' muldamist; Kui märgatakse
kapsaliblika lendlemist süs varsti,
umbes 10 päeva pärast ilmuvad lehtedele
kuni'4 sm pikkused, rohelised
röövikud süües lehed aukhkeks või
hävitades need roodudeni. Röövikute
tõrje on hõlbus vastava mürktolmu-ga."
Tuleb jälgida pakendil, leiduvaid
eeskirju et mürk ei sattuks toidulauale.
AEDOAD esinevad kas põõsasuba-dena,
45 sm kõrged või lattubadena
—• kuni 4 m kõrged, esineb ka vahepealseid
kurn 75 sm kõrgeid. Kodu- '
laias tuleks kõnesse põõsasoad, kas
kollaste või roheliste kauntega. Aeduba
külvatakse aeda võrdlemisi hilja
kui mulla temperatuur püsib
või kõrgem, peenrale kolm rida, taimede
vahekauguseks tubli vaks.
SPINATIL tarvitame ainult lehti.
Ebasoodsates kasvutingimustes (kuivus,
kuumus) kipub kiirelsti putkes-tuma
ning õitsema mis läbi lehtede
kasv jääb kängu. Järeldub et spinat
vajab tublit väetamist ja kastmist.
Kasvatada ainult kevadel ja sügispoolel
mil teha, kui võimalik kordus-külve,
külvata 4 rida peenrale.
Sageli ollakse vitamiinide, rauaühendite
jne. kütkes, mis inimorganismile
on vajalikud. Külvi plaane
tehes püütakse uurida, missugusel
määral üks. või teine köögivili neid
sisaldab. Unustatakse et rohupoest
on saadaval vastavad tabletid, neelates
neid umbes 1 sendi eest päevas
on selle poolest mured murtud ja
kasvatame ainult neid kultuure mis
meile kõige enam maitsevad.
Aastate eest oli üldiselt valitsemas
klorofülli hüsteeria, seda pidi leiduma
isegi hambapastas, tervislik .
mis hoidku. Siis üks nupukas köögivilja
kasvataja Londonis (Inglism.)
pühapäevatürul riputas müügilauale
sildi: ,,Meie spinat sisaldab klorofülli".
Laud oli silmapilk tühjaks
müüdud, , naabritele jäi aga nende
kaup k ä t t e . ..
^ (Järgneb)
ARVID VILMS
litisse on müürituc
Oo miljonit savitellist.
ümmarguselt
asuvad Tiahuanaco varemed. Nende ^"^ekS' " l i lk
hulgas suurimaks ehitisjäänuseks' ^^^^ • '
plaatidega kaetud kitsaid ja pimedaid
kaike ning muid ruume. Korri^i-seid
üheiKla\-ad kalJakkäigud )a trC"
:.pid.-', • • V^^'-
Castillo. dekoratsiooni põhimotii"
: viks on koikxõimalikud jaaguariku-julised.,
Aastal 1873' leiti
veel; üks reljeefidega'kiviplaat, 'millel
üks loominimesest koletis hoiab
vasemal ja. paremini oma kisUaküün-tes
skeptri t, Teda;kroon 1 b kui 1 i röö^^
•löömade.-lõugu -nir^ 'P'" r*/' v.'-s :d. --Lc i.^tü d:
kuldesemeisL hi!viiava:-rad ön jaa-guarikujutjscgct
kätis, ja; abstrakise
Qrnamendiga kürvache. : . : V
; ; Ghavini kultuur ilmusjäklli. Tello
arvates pidi selleks tõuge tulema
ürgmetsadest teiselt pooit Ande,^sest:
jaaguari joontega deemon või jumal
võis: tekkida ainult metsapiirkonnas.
' Mochica kultuuri ^ikkustest-ann8^:
vad mi 1 mckülgsc ettekujutuse roh-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-21-06
