Meie Elu = Our life, July 3, 1980

              Tl
j-j
fee Elu" nr. 27 (1585) 198(1
Inüaril) on üsna kriitili-fespordikeskuse
tuleviku
|:rnida edaspidi- saaks lcasu~-
liiingubaasina. Ja nüüd sei-lüsimuse
ees, mis 5ajandira-
•leale hakata. :Amelkondli-
Irokraätlikult pole mingit-
| i : sisse kolida, ära jaotada,
lida. Kuid see oleks ülimalt
vastutustundetu lahendus,
^gi seisaks vastolus eelmai-iidulise
põhimõttega olüm-lie
kasutamise kohta, pärast
\u spordi perspektiivseks
teks.'-
mOIL EI OLE
ajal on n.ö. altpoolt esile
|^!ttepanek luua Pirital kor-
[-diinstituut või -akadeemia
::tähtis); kuš toimiiksid õp-
Idüstöö ning tippsportlaste
liamine tfaditsioonihstel ja
pialadel, mis. koduvabarii-fspektiivsed.
Kõige - raskem
ba uue instituudi loomiseks
kaine baas ehitiste näol
ai^oituste Järgi pürjespor-põhimõtteliselt
olemas.,
jütest saab võrdlemisi liht-l".
ehitada kolmeks suureks
lks. Hotelli, võib kasutada
Ila, Ülejäänud ruume saab.
|ansformeefida õppetöö: va-
Püii iuolevat, kergejõusti-jii
ja mõningaid teisi tree-on
võimalik juurde ehita-ava
sti üleliiduUne spprdi-
[lab nende- rajamiseks ka-
Sp.ordiakadeemia töö-laldakS
keskust, suvel "mu-itada
purjespordi huvides.
b;htsam ;selle ettepaneku
it hiiglasliku hoopekomp-
[ndamiseks saab kasutada,
lit eraldatavaid sumrnasid.
peemia rajamine kui üks.
tlselt terviklik lahendus
Lä rahvuskultuuri arengu.
'Võime manipuleerida
ktaidas tahame.' .fakt
Is: m*eie • vabariigi spordis
•aid valitsenud madalseis.
|üs ori eriharidusega tree-
)ers,pekfiivsest sporditeo-nõtlemišest
ja oskuslikust
letbdoloogiast. Meie vaba-fV
ei ole hinge sees. Ikka
|. kohtaja; ei lootustki ena-led
on meist ette läinud,
meie vabariigis spordi-
- Miks; ei võiks, sport ja
olla meie vabariigi kül­i
ja elujõu tähtis näitaja,.
Itmel pool.mujal? Selleks
baas, eeldused. Kasuta-
|i;vöimalust!"'
|is räägib ilmselt vene bü-ja
plaanimajandusest,
j-hrtektuur on partei ran-all,
kuid eesti vanasõna
tarea laitus, kui ruma-.
lät.ud kulude .suurenemise
J:muudel põhjustel. Vähe-
[v'a enne üüri kõrgenduse
liut peab majaomanik kir-
|t.ama millal kõrgendus
•elle suurus. Kui sellest
irii ei peeta, on üürikõr-lusevastane.
Kui on küsi-pjavad
selgitamist või ei
Il kõrgendatud üürihinna-
[alus pöörduda Us^aliku
luse poole.
alusel .on. majaomaniku
Därandada kõik vead te-a
rendi tud ehi tuses, väl-
^Jd mis on tehtud üürni-vülaliste
poolt. Ta ei saa
oiu kohustusest midagi
ku. teha. .Majaomanik ei
VI 1 kuu üüri nõuda kind-
: 1 le k i n dl ust use summalt
16%, intressi aastas. "Üür-larä
.ei saa majaomanik
h üüri- mittemaksmise
'.ohtiiötsuseta. Majaoma-
:õigust, siseneda üüritud'
na teie loata;, väljaarva-
)rdadel. Samuti, ei tohi
Itäda' vee, elektri ja soo-
|tist: senikaua kui teie ela--
H . K i v i :
Tel. 368-5011 '
1. Sobivad varrastel
sgeldamiseks, ttkki-ie)
J:; ^-
[ALE KÄSITÖÖKS
[OOPSAD HINNAD.
•9-^8, laup. 9.3(M:.
f»9-2005, keU 3—5 p.l.
„Meie Elu" nr. 27 (1585) •NELJAPÄEVAL, 3.;] ,JULY 3
/ ' ' N N
üleSoome
;,Mäl.estused kolmestValivusest'^---'sell^ .äll:.tõi:Löndonl,.,Ont. ajaleht',,L^^
esiküljel pildi Londoni eestlaste, lätlaste ja leedulaste poolt korraldatud küüditamise mälestusak-tusest
ja pärjap4nekušt raekoja kõrval Victoria pargis asuvale ausambale. Sündmusest andis ülevaa­te
ka kohalik televisiooni-saatejaam EFPL-TV oma hilisõhtuses päevauudistes, võrreldes Balti rali-vaste
saatust Afganistani vallutamisega Nõukogude Liidu poolt.
Pildil rahvuslipud ausamba ees. Paremal hoiab Eesti lippu LEŠ esimees Kaljo Löone koos abi­kaasa
ja tütrega. Ees Leedu Seltsi esimees MirasGhainauskas kõnelemas.
i><i3>o«in«KmM»<ra><Kss><Kia><Mr»<>«n><>«ii><>«a^
'EI
MINGIX' •
KOMPROMISSI
K : Päts—J918.
uima
and Delicatessen
, 2851 Lawrence ;A.ve.. ..E,., 261-2238 >
(Hillside PlazaHrimjey nurgal)-
: SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardernomsai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud europpamaitse-lised
pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel^
limise peale. ©Euroopa delikatessid, konservid, juustud, Suitsusin-gid,
süitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukälkunid tellimise peale.
HELSINGf (M. E.) - Kultuuritalo '
niumidest saadeti poolteise tunnili--
.ne kava saniaaegselt Eestisse ja Soo^
nie kuulajatele nime all „Savelsilta"-.
Ka\ a juhtideks olid Gunnar Paalu
Best ist ja.Heikki Hissa Soomest,;kes
mõlemad valdavad hästi hõimukeeli
nn, et 140(>: Kultuurimajja tulnud .
l^uulajal-yaatajal ei olnud keeleras^'
kusi. •.. -
'Mgul meenutati koostöö algusf 15
^lasiai tagasi Linnahmäki pargis, kus :
ülid kaasas ka nüüd esinenud'Vieno
•Kckkonen siitpoolt .Soome lahe ja
Ht:li Lääts. Eestist. -
Bariton Väino Puura lauhs kolm •
kuiJLi. .Soome parimmest pilTimees-
'A-^H koostatud orkestrit juhatasid
Kiholdumisi Rauno Lehtinen ja Paul
Magi. ;, . • _
Intervjueeriti ka soome dirigenti
.Rauno Lehtineni, kes ,muu .hulgas
vastas küsimusele Soome ja Eesti
a, iviitemuusika erinevustest, et Soo-
.I;''-' lahe lõunakaldal see. sarnaneb
! 'ikeni kontsertimuusikale, põhine-
''-'s klassikalisele, alusele. Seal on
laulud ilusa meloodiaga ja eriti laul-lad
on väga head. Näitena Lehtinen •
tõi esile ta oma hea sõbra, mõni
aastat -tagasi surnud Georg' Otsa,
kellele ta on ka mõned laulud kom­poneerinud.
' •
Järgnes Heli Läätsu esinemine lau­lude
.„Heliseb muusika". (Sound of
Music'istj ning vene romanssi „LilIa.
rätikuga", mille ta laulis vene keeles.
Vilho Vartiainen esitas laulud
,.;lVüorusmäleStuSi" ja Cannioni,,Ar­munud
sõdur". Muusikat esitas ka
UrveTauts.'; •
.Eesti Hiikhku Akadeemilise Mees­koori
kontsertmeister pianist Valdur
Roots iriängis teemasid S. Rahmani-novi:*
klaveri,kontserdist, .
Esinesid ka soomlasedki.;
„SäveLsiUa". lõppes-Boris Lehtläa-ne
esinemisega. Järgmisel korral
saadakse kokku „Sävelsillagä" sep-
•tenibris Taflinnas.
Balti Õhtu järelkoosviibimlne toi­mus
19. juunil parlamendi restora­nis.
Kohale olid tulnud senaatorid
Haidasz, A. Thompson, P.Yuzyk
ja P. Bosa. Alamkojast olid kohal
parlamendiliikmed L. Francis —
speakeri asetäitjana, K. Robinson ja
C. Caccia. Balti Ludust olid kohal W.
IPent (eesti), dr. E.Parups (latil ja I.
Danys (leedu). Enamik abikaasade-'
Balti-Liidu nimel tänas käendus-komitee.
liikmeid.dr. E. Parups. Kõik
käendajad esinesid" vastu-sõnavõt-tudega
eesotsas 'S. Haidasz.'iga. Eri- '
list tähelepanu äratas alamkoja liik-,
•me kolonel Ken Robinsoni sõnavõtt,
kes esindab Torontos Lakeshore va­limisringkonda.
Ta avaldas ar\'amist,
• et kuna praegu on Parlamendimäel.
tegutsemas üle' 25-e .;,,lobby gi-upi",
tuleks asutada ka Kanada-Balti Sõp­rusühing,
milline pühenduks oma te­gevuses
tõhusamaks ja järjekuidla-maks
Balti rahvaste kultuuri ja saa­vutuste
tutvustamiseks. Kanada-Bal­ti
Sõprusühingu tegevuspiirkonda
kuuluks siis ka Balti Õhtute toetami­ne
ja abistamine parlamendimäel.
Ettepanek leidis laialdast vastu-kaja,
kuid ajapuudusel lükati selle üksik-'
asjadesse puutuvad arutamised edas­pidisele
koosolekule..
Veel -äratasid huvi Eesti tllemaa-ilmsed
Päevad Stokholmis. ESTO '80
kohta on ohtralt iiiiormatsiooni le-'
vi tanud parlamendin^äel E K M ' U abi­esimees-
W. Pent.. See oli vastavalt ka
kõlapinda leidnud, nii et, kord oli ka-
'vatsusel ESTO .SO-st osavõti Kanada
.parlamendi esinduse iüiol. kuhu pi­did'
kuuluma senaatorid A. Thomp­son,
S. Haidasz ja P, Yuzyk\ ning ,
alamkoja !i|ige kolonel K. Robinson..
Ee 1 p001 n i met a t ute sa\-õ t u ka\'at sus:
oli isegi -ESTO 80 peakomiteele Stok-ho
1 ni i tea t a-1 ud. 0 pposi t s ioo n i rühm a•
ko.iä juht W, Baker; laskis end pide-,
vait inlormeerida ESTO 80-ne ette­valmistustest;
Parlamendi selle aasta
suvine istangiijärk on. aga venimas.
pikemaks kui esialgselt; kavandatud.:
Kojohel K. Robinson, kes on alamko­jas
kohtuministri pariamentäär-sek-retär,
on võimatu selle tõttu tööko­hustustest
vabanemist saada. Senaa-'
tor-Š. Haidasz'i "ESTO 80-st osavõtu
plaanidest'on kriipsu läbi tõmmai\ud ;
Liberaalide partei konverents Winni-pegis.
milline tojnuib samal nädala­lõpul
kui eestlaste üritused Stokhol­mis.
Siiski, senaatorid A. Thompson
ja P.Yuzvk. kavandavad aga endiselt
Slokholmi sõitu ESTO:80^le. Kindel
otsus nende poit EKN'ule teatatakse
lähemate päevade jooksul.
ei
Ameerika Ühendriikide sõjaminis­teeriumi
teadetel ei ole märgata N.
Liidu poolt lubatud sõjavägede vä­hendamist
Afganistanis. Kinnitama­ta
andmetel on sinna koguni uusi vä­gesid
juurde viidud. 1
.,,MEIE ELU';.'talituses
müügil kõik paguluses ilmu
nud ilukirjandus ja suures va
Ukus heliplaadid.
iätlc8sel|JG leedulasel
"Ameerika tJhendriikide kohtumi-nisteerium
on alustanud menetlust
kodakondsuse äravõtmist ja maalt
väljasaatmist jühe lätlase ja ühe lee­dulase
vastu kes Teise maailmasõja
ajal olevat sakslastega koos töötanud
ja olid kohaliku politsei teenistujad.
Mõlemad on üle 70 aasta vanad.
: HELSINGI (M. E.) - Tallinna
olümpiaregati- informatsioünijuht
Aado Slutsk kinnitas soome ajaleh­tedele,
et Tallinna uues TV-mastis
toimunud tulekahju ei takista saa-;
teid olümpiaregatist. Rikutud sai ai-
•nul.t raadiot.elefonisüsteem. Aado
Šlutsk külastas Soomet koo.s ta ase­täitja
Gunnar Paaluga. Lisaks' kons­tateeris
Slutsk, et • olümpinboikoti
tõttu ei õle mängud muidugi nii põ­nevad,
.sest kõik head .purjdlajad ei
võta osa regatist. Kuulujuttude järgi
oleks TV-masti tulekahju olnud eest­laste
poolt tehtud sabotaash, aga
Slutski järgi algas soe keevitussäde-mest.
• 0 0
(Algus' esiküljel)
tüse lõppedes siirdus^ rahvas .ostma
tulist kohvi ja vorste .'hapukapsaga,;
sest ' i lm oli harukordselt jahe. Vir­gad
perenaised hoolitsesid maitseva
einelaua eest, mida publik tänuga
hautis. Einelaua perenaiseks 'oli
Mahu Malberg, keda abistasid pal­jud
virgad: daamid, ;, :
Pimeduse saabudes kogunes, rah­vas
vabaõhulavastusele .: (lähemalt
käesolevas lehes teisal.
Parast keskööd ruttas pubhk .pi­medaid,
teid pidi hiälestussamba.
jyurde. kus toimus|.traditsiooniline
X u n clee 1 a m LIs 1 ik- ,,Mõt telennul. kodu­maale"
Salme Ekbaumi esituses. Sel­lele
järgnes pühalik ,,Su iile Jumal
valvaku . . . " Vabaõhu tantsulaval al­gas
aga tants • Georg Iltali kapelli,
saatel, muutes; lühikešekssuvise. öö-,
mis kattus, tihedasse uttu.:
(Algus esiküljel)
tas valitsus anda peigmeestele laenu,
mis kustutatakse esimese lapse sünv
•dimisel.
ö Sak^samaal vangistati endine sõja­väe
sanitar, keda" süüdistatakse juü-tidele
süstide andmises enne hukka-m
ise 1 c;\iiinist. Ta on praegu üle 70
aasia vand, .. .: ^
© Ameerikast šaajdeti välja itaallane
1943 aastal toimelpännud varguse
eest oma kodumaal Sitsiilias. Nimelt
varastas ta oliive ja kiiJitematerjali
oma perekonnale. Hiljem tuli ta ille­gaalselt
Ameerikasse ja tõi ka oma
perekonna järele. Juba enne pere­konna
Ameerikasse toomist oli ta
kord välja saadetud. Kõrgem kohus
leidis tema teguviisi olevat andesta­matu
ja legl tema ja ta perekonna
väljasaatmise otsuse.
0 Abielumehe südametunnistus sun--
clis üles tunnistama 14 aasta eest toi­me-:
pandud mõrva. Nimelt tappis
Kansase abielumees oma esimese,
tiaise 14 aastaf tagasi ja mattis,, tä
oma tagaaeda. Ta teatas naise • ka­dununa
ja abiellus mõned :aastad
hiljem uuesti. Tema uus abielupool
oli aua lillede ja aia eest hoolitseja.
Kui ta nüüd nägi oma naist hoolega
aia eest hoolitsemas ja kaevamas ko­has,
kuhu esimene naine oli maetud
siis sattus | a paanikasse ja tunnistas
mõi va ülesse.
® Kanadast päritoleyindialane, kes
asus ümber Ameerikasse ja oli väe­jooksikuks
Vietnami sõjast saadik,
vangistati Hiklusmääruste rikkumise
pärast, mille järele {tga selgus, et ta
on ka väejooksik.
Vaijaõhuetendus Ipodüslikult ilu­sal
löodusetaustal algas umbes kell
9.30 Eesti Rahvusteatri esituses. Pub­lik,
kes juba aktuse ajal koges kül­ma
ilma, ilmus soojade riiete ja tek­kidega
varustatult, täites amfiteatri-taolise
mäekallaku. Seedrioru vaba­õhulaval
on 25. aastase tegevuse väl­tel
esitatud eesti tuntud ja menu^
kaid teatrilavastusi, millistest tege-vusjuubeliks
uuesti elustati „Tob-maš
Mipernaadi" Ilmar Mikiveri
dramatiseeringus, näitejuht Lydia
Vohu kätes vabaõhulavale ümberko-handatult.
See lavastus sobis eelkõi­ge
oma tegevuse ja looduselüürika
esiletõstmise tõttu oivaliselt Seedri­oru
miljöösse — ning õigel ajal ker­kis
taevaservale ka vaskne täiskuu.
Pimeduse saabudes pääses mõjule
looduse eriline suveöÖhurm ööpilve-de,
puudesosina ja taevalaotuse ava­rusega.-
,,Toomäs Nipernaadi" ilmus ro­maanina
1928. aastal. Ta esitati dra­matiseeritud
kujul Tallinna DraamaV
teatri laval a. B35/36. Järjekordselt
dramatiseeris Ä. Gaiüti romaani Il­mar
Mikiver 1968. aastal, luues aine-kohaseid
luuletusi, millised viisistas
Jüri Mandre. See lavastus toimus
maikuul 1968 New Yorgis jä hiljeri?
ka Torontos.
Ilmar Mikiveri versioonis on Too*
mas Nipemaadi seiklev linnamees,
kelle lõbusad jandid viiyad teda
ühest külast teise, üha vallutades
külaneidude südameid oma võlu jut­tudega.
' Teatud määral kaldub; see
versioon kõrvale Ä. Gailiti romaani
lüürilistest ja müütilistest elementi­dest,
pakkudes rahvapärast ajaviite-nalja,
vahel grotesksesse pinnapeal-susse
kaldudes. Meile jäävad möist-matuiks
tegelaste tegutsemisajendid
ja põhjused, millised selguvad ro-maanilugemisel.
Peaosalise Toomas Nipernäadiria
esines sügava sisseelamise Ja tunne­tusega
Heinz Riivald, kes ühtlasi
võimeka lauljana tõi esile laulude
lüürilise ilu. Tema kätes elustus la­val
Toomas Nipernaadi Juba 12 aas­tat
tagasi, ta on selle osakehas^use
täiuslikuks vorrpiinud. Laval ei paist­nud
ta aga boheemlasliku hulkurina,
kes magab heinaküünides ja hulgub
kästevees heinamaadel, vaid pikemi-ni
jõukamast eeslinnast maanteele
Jalutama sattunud linnahärrana,
oma liigkorraliku rüetuse tõttu.
Lavastuse kirevate karakterite ku-jundajaiks
rakendas EeSti Rahvus­teater
rea yõimekaid näitlejaid ja
lauljaid. Anne-Mari Jairuse osas esi­nes
hoogsa energiaga Erika Veski-mets-
Solom, kelle esituses kuulsime
paar hästiviimistletud laulu. Tema
vanglas usklikuks muutunud meest
kehastas hüumorikalt Heino Vell-ner,
kuna olukorda ärakasutav
. :Küüp, kõrtsimees-Maarlas kõigi oma;
nõrkustega, oli ilmekalt kujutatud
Edgar Kink'i poolt. Toomas Niper­naadi
osalist teekaaslast, parvepiees
Taavet Joona't, mängis sujiivalt Har­ri
Lillioja, kelle esituses kuulsime
paar toredat laulu. Hansuoja pere­mehe
kehastaja August Tomband
puudus aga kahjuks lavalt hiljutise
õnnetuse tõttu. Tema osa täitis hea
rutiiniga viimasel minutil appikutsu-tud
Raoul Edari, keda võiks tulevi-fkus
rohkemgi laval näha. Karjavir-tin
Kati oli nauditav^ Elna Libe meel­diva
esitusviisi ja kauni laulu tõttu.
Elio osas oli Valve Tali usutavalt-peen
preili, kes armus Toomas Ni­pernaadi
peibutamisjuttudesse, kuid .
ometi abiellus kirikuhärraga. Kadri
Parvi tüsenda mõisaemanda osas oli
Leida Järvi võrratu, ta täitis naeru­sui
ja -silma kogu küla esiema" ku­ju
toreda koomilisusega. Eriti popu­laarseks
kujunes Terikeste peo-stseen,
kutsudes esile tugevaid nae­rulaginaid
ja vahelehüüdeidki. Koo­milist
velskerit mängis sobiva ka-rakteritunnetusega
Jaan Kivisild.
Hooplevat Meos Martinit, jõukat va­naperemeest,
mängis toreda osaku-jundüsega
Erik Kastein, kuna hädi­se
ja kaebliku Tõnis Tikuta rollis oli
oivaline Heino Vellner. Väike-Andre-se
väikeosas oli tubli Erik Halling.
Hoopis erinev oli Maret Vaa, kaluri­tütre
õša Oudi Kalmi esituses, kes
tundus hingesugulane Toomas Ni-pernaadiga,:
hüljates ainelisi huvisid
ja eelistades vabadust vaesuses. Te­ma
fantaseeringud vastasid Niper­naadi
omadele, nad mõlemad pidid
aga alistuma ümbruse survele — fd>
ret Vaa, pettudes Nipernaadis, nõus­tus
abielluma Jaanus Röögiga, Niper-naadile
äga tuli pika vabädusesiive
lõpul järgi ta naine Ja viis ta linna.
Oudi Kalm oli uljalt vaba ja metsik
rannatüdruk, kelle Nipernaadi fan­taasia
ülendas Seeba kuningannaks,
Selle osa tantsis 'ta vaba andumuse
ja hooga. Noort, tugevat rannameest
kehastas Jaanus Roog, ta oli selles
osas parasjagu tundetu ja hoogsalt
hoolunatu. Inriid Nipernaadi lakk-kingis
kõndis lavale talye algust kuu­lutama
Endla Komi, viies oma mehe
tagasi linhä järgmise kevadeni. Ta
mängis usutavalt naist, kes põhjali­kult
oma meest ja ta nõrkusi tundis
ning need talle andestas. Kalurite
osades esinesid Edgar Kink, Erik
Kastein ja Heino Vellner. y
Lydia Vohu lavastajana pälvib
suure kiitifse, osates igia osa erhieva
karakteri välja tuua ja suurepealise
tegelaskonna homogeenseks grupiks,
sulatada. Lavastus oli tihe ja tähele-panuhaarav
esimestest momentidest
kuni lõpuni, oleks tahtnud veelgi
kauem kõigega kaasa elada. Suure
panuse andis Olaf Kopvillem, kes
ühtlasi koos J^embit Nielenderiga
•hoolitses rikkaliku sr.alemuusika
Meos Martin (Erik Kastein), Hansuoja peremees (Raoul Edari) ja Terikeste mõisaemand Kadri
.Parvi (Leida Järvi)- [s „Nipernaadi teelahkmel". Foto —- S. Preeni'
Terikeste pulmarahvas Nipernaadi teelahkmerVvabaõhuete^ Foto — S. Preem
eest. Hea lavakujundus oli Elmar
Silma poolt, tehnilise abilisena toi­mis
Astrakarro. Valgustuse eest
hoolitses Carl Aarlaht, kuna heliku­jundus
oli Artur Vaart'i poolt.
Arvukas ansamblis tegelesid kaasa
poisid ja tüdrukud jaänitulelistena,
külarahvana, pulmaMstena, jne. Siin
jõid kaasa Hamiltoni Eesti Seltsi Se­gakoor,
Hamiltoni„Helletajad", Ha-
: miltoni E.R.R. „Kandali'V ja Seedri­oru
noorpere.
Näidendi lõppedes kogunesid esi­nejad
publiku rõkkava aplausi saa­tel
lava ette, avaldades tänu ja kii­tust
lavastaja Lydia Vohule, kes sai
hulga lilli. Samuti saabus lilli näi­dendi
kandvatele osalistele. Erilist
tunnustusi avaldas näitejuht Erik
Kastein'ale, kellel täitus 50 aastat
lavategevust. Nn näitejuht kui näit­lejad
pälvisid publiku tänu ja sooja
tunn|Ustuse rasketes oludes hästiteh-tud
töö ja nakatavalt heatujulise
etenduse eest. '