Meie Elu = Our life, July 3, 1980

              8 NELJAPÄEVAL, S/toULIL - 1'^^^^^^^^. "^^^^ ^ ,^eSe Elu" w/27 (11585) 1980
^ ^ ^ ^ ^
m
iJlllllBlIliiliiaiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiiigiioiiBliailBIlBIlDIIOilDliaiiailjIllDII.BIIOIlOltOn^^
- l v -
s
Endine konservatiivide energiaml-ister
Ray Hnatyshyn nõudis pada-mendis
seletust praeguse põlluma­jandusministri
Wheläni ühe avaliku
väljenduse kohta, kus Mr. Whelan on
ütelnud, et tema eelistaks põlluma-üjandüslike
saaduste ekspordi täielik­ku
keelustamist (embargot) Nõuko­gude
Liitu. Aga Mr. Hnatyshynl ar-tootjäid
on pidevalt juurde tulnud Ja
senini pooleldi arenenud maadelt tu-jeb
veelgi, 'kus igaüks muudkui ta­haks
müüa ikka rohkem ja rohkem
kõigile teistele, aga keegi ei tahaks
enam meeleldi -teistelt osta; et kui
l^õigile neile toõtjaile ja turustada
tahtjaile lisanduks nüüd veel ka va­ba
Venemaa ja uuesti iseseisvuse
a
Peetri koguduse õpetaja praost Oskar Puhm annab küüditamise
aastapäeva jumalateenistusel Marianne Urkele üle anonüümsete
annetajate poolt jkokku pandud stipendiumi 1000.^ dollari suuru­ses.
....
GOVENTRY (,,Meie Elu'^kaastööliselt)— In^^^
Süvipäeval Leicesteris; de Mpntfort hallis võis kohata raaniatute
müügJlauä taga kirjanik Einar Sandeni (elukoht Cardiffis) küi kir
jästüsB6reas'i(Põhjatuul) omanikku. Ta pakkus oma müü
nelja kaunis köites ja
V..
Neist kaks õlid eestikeelsed; Fred
Limbergi. „Isämaa eest" ja. Einar
Sandem loojangul lahkume Tallin-.
;iiast": Ingliskeelsecf olid: Andres
Küngi 'y,A Dream of Freedom." ja taas
Einar ;Sandeni.,^KGB Caüing Eve"
(ilmunud ka,eesti keelesMida ütle­vad
nded 'raamatud sisuliselt eestla­sest
pagulaslugejale?'.
sümakšjate rahast!|oniaenda järjest
'suurenevailt välislaenudelt? Rääki-pühäpäeviti
alates kella 20-st ainuük- mata sellest, et tavaline riigikodanik
si venekeerseks linnaks? Vastus: ja maksudemaksja ise peab maksma
eestlased istuvad sel ajal kodus ja
kuulavd A^abaduseraadiöst Einar
Sandeni romaani.; /'
vates tähendaks see Kanada väliskau- saavutanud endised kommunistide,
bandusele rohkem kui 400 miljoni poolt vallutatud alad, siis mõne aas-,
dollarilist kaotust aast^as. Põhjaliku- ta pärast oleks lõplikult kadunud
mat seletust selles aspas ei antud, igasugune stabiilsus ja maailmaturul
aga välisminister MacCluigan lausus, valitseks sellest peale täielik kaos. Ja
et valitsusel on tõepoolest plaanis vaat, rahuliku äritegemise huvides
ulatuslikumad sanktsioonid (,,very ongi sellepärast oluline, et kommu-full
range of sanctions") N. Liidu nistlik süsteem võiks elada ja kesta
vastu—Afganistani sündmuste taüs- edasi!
tal. Tuleb väid oodata, kuni need , Ega seegi ei tähendavat niidagi, et
avaldatakse. N. Liidul pole temale müüdud kaü-
Muidugi,,400 miljonit^^^^^^ nii- pade eest millegagi maksta, et vanad
võrd -alus summa, et selle kaotuse ja maksmata jäetud võlad juba niigi
üle on põhjust tõsiselt muret tunda, ulatuvad pilvedeni, või et valelik ve-
Teisest küljest, minul ja arvatavas^ti neläne teeb küll võltse lubadusi-aga
igal lugejar puuduvad andmed selle nagunii ei maksaks, kui tal ka oleks,
üle, kuivõrd palju või vähe N, Liit Vanad tõlad^ol^ks kõige puhtam liht-on
senini Kanadast ostetud vilja eest salt kustutada, sest pärast seda oleks
üleüldse kinni maksnud. On põhjust müüjail uute võlgumüükide alusta-arvata,
et väljamakstud summa suu- misel hoopis rahulikum ja parem
rus on niivõrd tühine, et seda häbe- enesetunne. Kuigi võlasumma suü-netakse
meil isegi avaldada. Kõik rus ei ole iseendast üleüldsegloluli-ülejäanu
on ja jääbki niisiis lihtsalt ne, samahästi võiks' kõik venelastele
,,yülgade peale", millest Kanadal po- müüdud kaubad, saadused ja mater-le
-vähematki kasu. Mis mõtet on siis jalid neile lihtsalt kinkida, sest tule-
,,venGlasevõlakoorniat" veelgi suu-^^^^m^^ on sama. (Ainult, et viimane
rendada ja teha seda pealegi veel moodus ei sobi kokku äriliste print-mingi
kunstliku 2-protsendilise:ipt-.. šiipidega ja on seetõttu lubamatu ja
ressi alusel— ajal, mü Kanada oma ka ebapraktiline. Selleparast siis;
valitsus on sunnitud maksma mitme- müük olgu ikkagi müük, kuigi „võl-kordselt
kõrgemaid protsente (mak- gu", et võimaldada vahemeestele
5
5
.."Ä DREAM OF FREEDOM''
Allpeal.kirjägü: „Four decädes of.
national surviy-al versus Russian im­perialism
in Estonia, Latvia. and Lit-huania^
- 1940-19S0"..See ön autori
Baltikumi ."käsitlevate raamatute
üuem^ variant, mis varustatud värs­kemate
andmetega kõigi kolme maa
osas. Põhjalikult leiavad refereeri­mist-
dissidentide nõiaprotsessid nii
„^ , . „ Tallinnas, kui ka.Riias ja Vilniuses,
ooni Eesti Wbariigi sõjeväes .aasta- Ära on toodud Eesti Demokraatliku
. t e l 1924, 1928, 1933, 1.934 ja: 1939. On •'liikumine: ja Eesti Rahvusrinde me-
.;,ISAMAA;EEST"-
See on raamat Eesti Vabariigi sõ­jajõudude
organistsiooriist, ja juht-'
konnast. Raamatus leidub biograafi-iisi
andmeid 44 meie kõrgemast sõja­väelasest
ühes fotoga. Raamat sisal­dab
1028 sõjiaväelase nime ja positsi-moranduniid
kodumaalt ÜRO pea­sekretärile,
president Pätsi kolme
aasta eest Läände toimetatud: kirjad
nõukogude.: vangistusest, kus ta „ei
tohtinud oma nimegi kasutada vaid
oli ainult number 12". Raamat sisal-oluline,
et igaüks, \ kes teeninud eesti
sõja\'aes, — ja ka. teised, kes ^omavad
vastavat ainestikku, — loeksid, seda
teost ja võimalikest eksitustest jä
puudustest informeeriksid autorit.
Eriti on tarvis lisaandmeid Eesti
'Kaitseliidu struktuuri: ja juhtkonna
kohta. Ettevalmistamisel On nimelt
teoseteine Osa, mis hõlmaks peami-tab.:.
selt Eesti, Vabariigi; sõjajõudude f o - ^ / A . : H, kirjuta StokbOlmis ilmuva
tomaterjali osas. Võimalikke lisan- „Teataja" 3. mai 1980 nirnibris ms.
deid ja vigade parandusi seoses.raa- järgmist:, ,,Lähemal ajal ilmub ka
nende kasuprotsentide väljaarvesta- §
mist.)/ : - I
Sest lõpuks, kumb on kasulikum: 1
kas ioobuda venelastele „võlgu" |
juba kümnekordselt kõrgemaid int- müümisest (s.o. neile andmisest), aga 1
ressimääre võlgu ostetud kaubaar- seeläbi kannatades tohutut tööpuu- |
tikleüt — ning kes peab samal ajal dust ja eelnenust tingitud rahutusi ja |
oma takside kaudu kinni maksma ka korrarikkumisLomal maal (vabrikud |
venelastele võlgu müüdud vilja; sest seisavad; pole ostjaid; töölistel pole |
farmer peab ju kusagilt saama oma tööd!); või siis anda venelastele kõi- §
äraantud vilja eest raha ja vahetalita- ke,:mida nad iganes tahavad (ja ve- |
ja oma osa... Kes siis niiviisi või-; nelane tahab kõike!), aga seeläbi\pü- |
dab, kes kaotab? siksid pidevalt käigus:kõik me vab- |
Mõnikord kuuleb ju ka>päris eris- rikud, töölistel olöks tööd ja leiba, |
kummalisi arvamisi. Nagu ärimees- poleks rahutusi ja kõik oleks hea! |
telt, poliitikuilt :ja teistelt, kellede Mojaa, igal asjal peab ikka olema i
arvamised oh vahest ajutiselt paika- ka oma väike üudusviga ja nii ka sel- .|
pidavad, vahest ühepoolsed, aga mõ- le plaani korral, Hea küll, ütlem.e et .|
nikord ka rohkem kui ühe otsaga... on nüüd lääne liliputid veelgi rida |
üks viimastest on ütlus, et kõmmu- aastaid vabatahtlikult nuumanud ja 1
nistliku korra kokkuvarisemine N. paisutanud toda kommunistlikku |
Liidus oleks läänemaailmale suuri- kolossust, ühel päeval too ikkagi pai- |
maks õnnetuseks. Sest senikaua kui subjiiba niivõrd laiaks, et lihtsalt §
püsib seal — ja teistes punastes maa- vajutab enda alla ära ka ta senised |
des — kornmunistlik võim, senikaua nuumajad ja järelejäänud liliputid. |
valitseb seal ka alaline puudus ja ša-' Bt> mis siis? ~- Jaa, et noh mis siis
geli nälg. Tähendab, selle ajani on ikka! Teadagi, tuleks järsk langus,
•kõigi teiste maade heaoluks olemas hulgaliselt ohvreid, massidele vilet-
VIIN. Siiti lõppes hiljuti SALT
IL 51. konverents strateegilise
relvastuse piiramiseks. Kuna on
karta, et vahepeal võib surra
veelgi eham delegaate vanadus­nõrkusse,
.otsustati järgmine
konverents pidada samas juba
kolme aasta pärast.
HAMBURG. St. Pauli linnaosas
asuvas diskoteegis „Dufte Bie-ne"
sooritati edukas 4atse heli­tugevuse
forsseerimišeks düna-mndiga.
Elektroonilised hääle-kõvendajad
osutusid kõva kuul­misega
muusikasõpradele liiga
nõrkadeks.
STOKHOLM. Kollektiivse ra­hatrahviga
karistas kõrgem rii­gikohus
Trelleborgi linna elanik­konda,
kuna selle linna piires
sündinud ja üles kasvanud ilm­süütu
nooruk Björn Güstafsspn
oU ühiskonna hukutava mõju
ajel saanud kolmekordseks mõr­variks.
Ta autasustati rahalise
preemiaga ning saadeti riigi ku­lul
pikemaks ajaks Baden-Bade-ni
sanatooriumi kosumisele.
BRÜSSEL. V Protestiks nõuko­gude
vägede sissemarsi vastu
Uus-Meremaale otsustas Euroo­pa
Majanduslnt ühineda majan­duslike
sanktsioonidega N. Lii­du
vastu. Otsustati keelustada
järgmisest aastast alates vene
kirves te ja tökati väljavedu N.
Liitu. Kõik muu on lubatud, Sta-iihi
orelid, raalid ja pöidlakruvid
kaasa arv^ud.
PRETORIA. Uue maailmare­kordi
kaugushüppes ; püstitas
Lõuna-Äafrika NSV värviline at­leet
Sam Johnovitsh Smith. Ta
saavutas 13 arssina ja kahe ver-sokiga
suurepärase tulemuse.
DRESDEN. Riiklik ipaaritus-punkt
tippatleetidele avati siin
„Walter Ulbrichti'• nimelises
špordihotellis. Viimane on ava­tud
ka kapitaUstlike riikide at­leetidele
kui on tegemist olüm­piavõitjate,
maailma-, või euroo-pameistritega.
Sel puhul oli ilmunud riigi pea­linna
ajakirjanikke ja TV-ikaa-meramehi
ka Ameerika osarii-gist.:';-:
BONN. Uue riigivõla 5 miljar­di
marga ulatises otsustas teha
liiduvalitsusUSA-st. Selle sam- -
mu põhjustas tungiv vajadus
maksta riigiametnikele õigeaeg­selt
välja 15. kuu palk Ussi
Maarjapäeva puhul.
CAMP DAVID. Palestiina põ­genike
küsimus seisis päevalkor-ras
järjekordsetel läbirääkimis­tel
USA^ Egiptuse ja Iisraeli va­litsuse
esindajate vahel. Läbirää­kimised
lõppesid tulemusteta.
Järgmised läbirääkimised lükati,
edasi järgmisele sajandile.
LOS ANGELES. Nagu teatas
ülemlinnapea Mühamed Ali, to­hib
linnavalitsuse, tenistusse
võtta ka valgeid, kuid ainult sel
juhul, kui pole kandidaate värvi-jistest
rassidest.
1 ^ Franz Josef I ni­melises
autokoolis sooritas pä­ras
neljandat läbikukkumist ju­hieksamid
95-aastane Resi Wam- -
merhuber. Kõbus ja ettevõtlik
daam kavatseb võtta ette auto-reisi
läbj Aafrika mandri;
TOKIQ. Johtuvalt tihedast
asustusest otsustati määrata lõ-bustusmaks
kõigile abielupaari­dele
ja vallaseniadele, kellel roh-kem
kui üks laps. Poissmehed ja
vanatüdrukud saavad selle arvel
rahalised preemiad.
TORONTO. Sim otsis poliitili­se
põgenikuna asüüliõigüst 92-
aastane eestlane Jüri , Rataste
ÜSA^st, kus teda jälitati sebralil^
le sikutamise pärast Teise maa­ilmasõja
>ajal. Rahvakeeles pii
sellel Hiiel teistmoodi nimi.
HELSINGL Hallade tõttu ka­sinaks
jäänud kartulisaagi tõttu
on mugulad muutunud defitsiit-kaubaks.
Mustal turul maksab
setverik kartuleid juba 45 ruibla.
NEW DELHL Siberi kütt Gri-
•
õ
a
5
5
ta
a
m
õa
TEHERAN. Surmanuhtluse kori Pljatnikbv lasi Gangese jõe
ähvardusel; keelati kogu Pärsia
NSV ulatuses noaaegsete välgu-mihklite
kasutamine. Selle dras­tilise
sammu põhjustas kroonili­ne
bensiinipuudus apteekides.
JERUUSALEMM. Ühendriiki-,
de kongress astus siin kokku
oma järjekordseiks istungiks.
ääres bambuse' pilliroos maha
ühe eriskummalise sarvedega
uluki. Looma korjus toimetati
India NSy riiklikku zoloogia
instituuti uurimisele, kus selgus,
et on tegemist tavalise lehmaga,
kes arvati olevat juba aastaid
välja surnud.
loiiBiiaiiBiisiiäiiiiiaiiiiiBiiaiiBiiaiiaiioiiQiioiiDiiDiiDUDiioiiBiiotiaiiaiioiioiiBiioiiiniiiaiiiiiaii^
dab rohkelt ülihuvüavatjä aktuaal- , ,. . . . ,, . . r , . .
set rnaEerjäli,.mis meid kõiki puudu- ^[^''"f i^. k^del kaubatarvitaja ehk , susja arvatavast, nalg.. Aga elu ^^e ja
,,kunde ja pole üldse seda ohtu, et koik sellega ühenduses p^^^
seal kunagi võiks olla küllus kõigest kõigepealt õnnemäng nagunii,, kus
vajalikust. Teiste sõnadega, N, Liidu võidab see, 'kes oskab mängida mit-eei
matu esimese osaga saaks siis aval­dada
teose teises köites. Kõik abista­jad
leiavad.nimelis^elt ä|amärki.mist
teise köite eessõnas, juhul küi ei
: • avaldata vastiipidist soovi. Kui kel-
. lelgi leidub ka vastavat fotomaterja-
: li, siis palutakse ka sellest autorit in­formeerida
lenia aadressil: Frcd'Lim-berg,
1015, 22nd Avenue N\E., Minnea­polis,
Minn. 55418,' Ü.S.A. „Isamaa
. eest" on trükitud biblrofiilse väljaan­dena
1000 numereeritpd eksemplaris.
Kaanehind £7.00 pluss postikulu. .
• .:.„LOOJANDÜL LAHKUME • • -
näol on alati olemas üks põhjatu tü­himik
või auk, mida kõik vaba maa­ilma
produtseerijad ühtekokkugi po­leks:
kunagi suutelised täis: toppi-tusmitmete-
katsetustegajalõlkever- f ? ' • . • / l , " ! ' ^ ' " ^ ' «ri muudkui
ts J _ . J • • v - kaibja voib igavesti kesta!
. Aga vastupidisel juhul, milline hä-'
Andres Küngi Baltikumi .raamat ing-:
hse keeles. Nii teostub lõpuks see
pikki aastaid päevakorral olnud üri-sioonidega.
Raamat on nüüd heas tõl­kes
ja täiendatud uute materjalide
, ja.andmetega kuni 1980.. aastani. Raa­matu
eessõna kirjutab Peter Redda-way,
kes on London .Shool of Econo-mele
kaardile korraga. Nii et polevat
põhjust, miks endisest tpöštusmag-naadist
ei võiks saada „üue korra"
all sama tööstuse kõrge komissar,
kellel võimu veel rohkem kui kunagi
varem. Endisest kompanii presiden­dist
võiks saada seltsimees direktor.
ka kõik ees]
sed variandi
•da ja paanika tabaks muud maailma korppratsiooni tuusast tähtis funkt-siiS)
kui N. Liit ja kommunisthk süs- sionäär, töölisuniooni ässast riiklik
teem lakkaksid olemast. Kujutagem ülemkubjas,.. Pettüreist ,,usukuülu-ette,
kui nüüd yabal ja demokraatli- tajad" ja võltsid kirikutegelased aga
mics poliitiliste teaduste..direktor,. 'IrrV'^ "^"""JTr-Tr T-'^ ^
. . kui voi kapitlistlikul V
Eestist väijapääsenud tuntud dissi-rahvusvaheliselt
tuntud autor j a pub
litsist ning .suur^ Balti rahvaste, sõ-
.•ber^.• •^'^:
Andres Küng-on sündinud 13..sep­tembril:
1945 Rootsis eesti pagulaste
.lapsena: Ta on viimase kümne aasta
jooksul avaldanud 24 raamatut root^
kaks kehtima ja arenema samalaa^- ülesandeid täitma, kuna neil ju rah­ne
normaalne eluviis, tööstus ja ma^ va narrimises ja ninapidi vedamises
jandus nagu vabas läänes, et oma juba olemas põhjalikku vilumusi ja
tohutu potentsialiga hakata ömakor- „teeneid"..Nü et, mingu muidu kul­da
võistlema juba niigi küllastunud das läheks, teatav „eHit" jääks ikkagi
.maailmaturul, kuhu selletagi uusi Veel >,eliidiks"!—Või kuidas?
dent ja publitsist Jüri.Lina .kirjutab si keeles, niis on tõlgitud šeniajaiii Maamees
e elule nõu-e
võib alla
teostretsenseerides („Välis:Eesti",
15. juunil. 1979) ms. järgmist: Sisse
tulevad nagu alati armastuse keerd­käigud,
pisut ronaantikat ja huumo-
;ritki. Tegevus l^,andub Londonisse,
sealt Gotlandile, Stokholmi, Heišin-gisse,
Tallinnasse ningl,isegi Tartus-
; se ja Lõuna-Eestisse. Tänapäeva Ees­tit
puudutavad .kiFJeldused on era-kordseU
elulised ja unistavad. —'
Omaette väärtuseks on siiski detai­lid,
hiis viitavad tegeliku
:kogude ühiskonn^is. Nei
kirjutada 'iga Nõukogude Eestis asu-
: • hud ininiene. Need" on kohati. lausa
dokumentaalselt viimistletud, aida­tes
lisada romaanile tunduvalt doku­mentaalsuse
varjundit". /;
Münhcenis tegutsev „Radio Liber­ty"
alustas 21. septembril 1979 ro­maani
saatmist kodumaale. Saated.
toimusid pühapäeviti 6—7 nfiinuti
ulatuses ja kogu romani eetrisse
saatmine lõpetati käesoleva aasta
Eesti • Val?ariigi • aastapäeval. — Nii
saadete toimetus kui ka autor on saa­nud
seoses sellega rohkesti kuulaja-te-
kirju kodumaalt. Üks saabunud
; k i r i sisaldab ms. järgmised read:
„Meil on siin viim£|sel ajal ringlemas
järgrnine rähvarnõistatus: miks ees­ti
vähemuskee^egaTallirjn muutub
seitsmesse keelde. Ta On kodumaa
põrandaaluse vabadusliikumise; aulii-.
ge. Raamatu kaanehind £6.60 pluss
postikulu. : V ; • ' \.
.„KGB-CALL!NG'EVE'V'^
Kui see raamat omal ajal ilrnus
::eesti keeles, kirjutas „Meie Elu" sek
le kohta ins. järgmist:„KGB kutsub
Evet" oa muutunud seniajani .ületa-,
matuks bestselleriks.. Ei mäleta, ^t
ühtki; teist raamatul oleks/viimastel
aastatel nii agaralt taga nõutud kui .
seda teost". Sügisel 1978 ilmus raa­mat
inglise keeles pelkirja all: ,,KGB
•calling Eve" ja möödunud aastavahe-tusel
rootsikeeles Stokholmi kirjastu-
. se. Förlag '„Contra" vahendusel. —
Raamatu konita kirjutas kiitva ret-
; sensiooni „East^West". Digesti": (nr.'
24, detsember 1978) peatoimetaja,
konservatiivide parlamendiliige
Gcoffrey Steward-Smilh, kes soovi-:
tas Taamatut: kõigile, kes on hu­vitatud
olukorrast ühes väikerahva
ühiskonnas, mis ägab nõukogude
barbaarsuse all. :
Meie tuntud sõjaraamatute autor
^ j a publitsist Jüri Remmelgas kirju­tas
. selle raamatu puhul: „.. .Kõik •
. valetavad- kõigile, kuid keegi ei jul-;
geseda-avaldada. Vastuluure-ja spio-.
naazhiohvitserid suitsetavad ameeri-
Virye ja Raimo Raag arutavad
„yäliš Eestis" kuidas eesti keeles ni­metada
väikest heamaitselist med-vähki,
kes rootslaste jaoks on räka
ja arigl^äkšidele shrimp. Eesti kee­les
on imnevariante isegi mitu ja,, na­gu
ikka sellisel puhul; segadust psil-ju..;;/::.-..
:•.::;•::••;;
Kui Herbert Lägmani rootsi-eesti
sõnaraamatust järele vaadata, süs
leiame sealt garöeeli, millele on sul­gudes
lisatud v^ike merivähk. 1979.
aastal Tallinnas jjmunud rootsi-eesti
sõnaraamat aga pakub krevetti. Ees­ti
Teadusliku Seltsi Rootsis "keele­toimkond
soovitab 1961. aasta „Võõr-sõnade
leksikonile" ja 1960. aasta
„öigekeelsuse sõnaraamatule" toetu­des
hännakut ja gärneeli, kusjuures
Johannes Aavik eelisitab viimast va- rühma (alamseltsi kuuluva vähiliigi
1 mainitud eestikeel-
Pika arutelu järel
oleme ise jõudnud seisulkphale, et
ainus ülal toodud eestikeelne nimi,
mis hästi et taha sobida on garneel,
kuna kõik garneelid ei pidavat kee­tes
punaseks minema. Vähemalt
meie pole juhtunud poes nägema
ühtki teist värvi väikest merivähki,
mille eestikeelse inimetuse leidmine
nii palju peamurdmist valmistab.
Niisiis jääb üle nentida, et eesti
keeles on õige nimetada seda looma­kest
krevetiks ehk ujuhännäikutks
(Natahtia, vrd „Eesti 'nõukogude
entsüklopeedia", 4. köide, lk. 188).
Ka „Eesti entsüklopeedia" näikse
pooldavat kreYetti, nimetades seda
mitme söödava ujuhännakuliste
ITTISÄHVÄTU:
Mõned naised on ainult seetõttu
tuli ja leek, et nad on tulekustutiga
abielus. • " •
Naine on mehele kingituseks. Ai­nult
juhm mees jätab kingituse pa­kendisse.
,
• - • : / . - , ^ / . . : : ^ : ; : : . - ; . :
Kõik naised unistavad Casano­vast,
kuid ta ei tohi vaadata teisi
naisi. ,
Uskumatus on tarakuse põhialus.
Emantsipatsiooh: mehele võib va­jaduse
korral abiks olla.
Rumalate lootus: targem annab
rianti (vrd ,,Mana^'^ nr. 2, 1963, lk.
148—149). Andrus Saareste mõisteli­se
sõnaraamatu neljanda köite vii­mases
vihus seisab: „krevett e. gar-neel
e. pärishännak ,väike merevähk,'
Crangon vulgaris'".
Probleem pn siin ilmselt selles, et
rootslaste räka pn tähenduselt hästi
lai ja hõlmab enda alla muii kõrval
nimetuseks, seega ilmselt üldmõis­teks
(4. köide, 1165. veerg). Olgu veel
lisatud, et Eestis kannab vastav kau­baartikkel
nime krevett ja kpkaraa-matuteski
] voib ikrevetisälatite ret­septe
leida.
Kas meie jutt tegi nüüd asja selge­maks
või segasemaks, seda ei tea,
aga head isu võib ikka soovida.
ERIC GUSTAV PÜSS
Sündinud 1957. a. Torontos. Keskha­riduse
sai Birchmount Park Colle-giate
Institutelsj Lõpetas Toronto
ülikooli mehhaahika-insenerina B.Ä.
Sc. kraadiga 1980. a. kevadel. Jätkab
õpinguid magistrikraadi saavutami­seks.
Töötab samaaegselt Byron-
Jackšon Division Borg-Warner (Ca-iisiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiin
nada) Ltd. juures insenerina. Tuntud
ka sigarette.ja kannavad Läänest sa-. haavlipüssi trap'i laskurite hulgas
la ja muretsetud nailonsärke. Nende meisterklassi (AA) laskjana./.
naised ja :tütredhõngutavad •oma
itr Reedel, 4., 5. Ja 6. juulil „Vaba
olümpiaad" Etpbicolle'i Centennial
Färk staadiumtL Avamine 4. juulil
ii( Laup., 16.—24. august Kotkajärve
metsaülikool.
ümbrust prantsuse parfüümiga, ehk-
.,ki samas kinnitavad, et „meil on kõik
parem"! Selline on Nõukogude Liidu
silmakirjalikkusest nõretav tõeline
pale.; „Raamat oli müügil kohalviibi­va
autori poolt signeeritud.
Nende ridade kirjutaja kasutas Sü­vipäeval
juhust eelnirhefatute raama-lahkel
vahendusel. Ingliskeelse And­res
Küngi teose kinkisin juba järg-misel
päeval kohaliku (Goventry) lin­naraamatukogule,
kes selle- tanuga
vastu võttis, et tutvustada meie rab­a
v a tragöödiat poliitiliselt vähehuvita-'
tud rahvamassidele. \ '
Moodsal alguse sHs, kui Eeva va­hetas
viigilehe väiksema vastu.
. . ^
Erinevus teatri ja hullumaja vahel
seisneb selles, et hullumaja direktor
on normaalne.
\ ^ • > ; : : . ,
Normaalne; inimene . jääb Karl
Marxi „Kapitali" lugemisel juba kol­manda
lehekülje juures magama.
Poissmees pn mees, kes ei osta
omale mäekaevandust kui ta ämbri­täie
siitt vajab.
,:;;.^;;'::'.,W
.,Palehigis pead sa oma leiba söö-ma"
ütles elumees ning lasi endale
hommikueine saunas serveerida.
tute hankimiseks autori ja kirjastaja ^ Kogunud NIHITS
„Papa", nurub väike Anton. „Kui
annad mulle 50 centi, siis ma ütlen
sulle, mida mamma täna hommikul
piimamehele ütles."
,,Mida ta siis ütles?" küsib isa pä­rast
raha andmist;
„Kaks liitrit täispiima, palun."
••\'V'':::.^;-:.:'^,:'
Tööotsija esitleb ennast perspnaal-shefile.
Viimane ütleb:
,Ah teie oletegi see härra Karni-
'kein lapsega. Kui kaua plete juba
abielus olnud?"
„Kaksteistkümmehd aastat, aga
ohn ühe aasta haige."
August September pusib tänaval
oma yäikeautp kallal. Naaber tögab:
•„Kas saad selle raadioaparaadiga ka
mõne välismaa jaama kätte?"
. Vanglavaimulik elukutselisele var­gapoisile:
•
„Kuisiit välja saate,.siisolen:nõus
teile abiks olema?'
„Kas arvate, et vargus oii niisama
lihtne asi, et iga päpihakatis võib
mind aidada?" .
„Miks 'ei lõpeta N; Liit globaalset
spioneerimist?"
„See kutsuks „töörahva paradiisis"
metsiku tööpuuduse, esile."
Tõusik lükkab muuseumis koge­mata
ühe vaasi laualt põrandale ja
kildudeks. Muuseumivaht kurjustab:
„Kas teate ka, et see vaas öli üle
iO.OOte aasta vana."
„See on hea," rõõmustab tõusik.
„Ma kartsin juba, et ühe uue asja
lõhkusin."
. ; . • : : * V.:
Lääne turist jalutab Leningradis,
tilluke kohver raadio näpus. Mööda­minev
parteifünktsipnäär teeb juttu
ja kiidab:
,>Niisuguseid asju on meil juba
ammugi. Aga' pelge mulle, mis asi
see õieti pn?" '
V /7
,,Missugüne jõgi pnkpige laiem
maailmas?" ;
„Elbe. Idakaldalt läänekaldale
sõitmiseks kulub 60 aastat." .
Pastor vahialusele:
„Teie ka spn. Põlvenete ju väga
heast perekonnast."
„ K e s seda tänapäeval arvesse vp-