Meie Elu = Our life, August 26, 1982

              LEA KÕIV-AMOLINS
Sooritas Chartered Accoiuitasat'! ©Is-samid
ja töötab sel alal ühe maail­ma
smirima Chart. Äcct. firma juu­res.
V^rem lõpetanud Toronto t)l^
kooli majandusteadu^onna B.C.
kraadiga ning sooritanud Industrial
•Accountanti' elksamid. Akadeemili­selt
MIRJE VERREmUKK
Saavutas magistrikraadi tervlshoto seda on põiminud—leiutas mõnede
mm puhkuse-veetei. dugi oli sellöks tarvis ülesse lüüa
te?', kostab nüüd peagu igal sam- Usaehitusi. kuid pruuli ettevõtlikku-mul
inel^ hulgas Montreali^ Ja vas- juures see lahenes kih-esti rea
tmi ..Oo - Pruudi juures teadagi'." väikeste, kuid mugavate suvemaja-
Ja nii on seei tõepoolest kõlanud ^^^^
kõik need ligilähedale 30 aastat. On ROHKESTI KÜLASTATAV
vahest ehk a^g vaadata veidi tagasi ja nüüd juba nii paljude aastate
nendele aastatele, samuti nagu me ^öö^a lennates see paik on ildca
veerime oma albumite veergusid, veel ©dasi rolikesti külastatavaks
Küllap see ..Pruuli juures" on saa- paigats. Kui meiq oma rahva hulgas
nud üsnagi hulgale meie hulgas mõ- ka üheskoos mei^ vananemisega pa-nusaks
mälestuste koguks. Lisaks ratamatuüt ikooskäiv tagasitõmbu-kõikidele
neile puhkustele „1^uli mine ka suvepuhkuste mõttes annab
juures" meil on mäletada kõiki neid siin veidi tunda, on see pak ometi
kokkutulekuid ja tähtpäevi, nagu üha edasi „busy" ka nii mõnegi meie
meie organisatsioonide suvepäevad teistest rahvustest sõprade näol. Ja
näiteks ja mitmel puhul meie noor- meie oma organisatsioonid näiteks
te suvepäevad. Nimetades noori — jätkavad oma tra^äitsioonilisdks saa-selle
„Prudi juures" paigaga on saa- nud suvepäevi .yPhiuli juures" ikka
liud peagu ühiseks mõtt€«ks Lätte- seal edasi. Just hiljuti oli seal koos
mäe. Nagu meie väike ajalugu sim Montreali Eesti Pensionäride Klubi
oma üsnagi rohkearvulise
kuulub Eesti Naisüliõpilaste [physic"^ wid Occupatlonal Therapy) Sgasivaiavate andmete järele "üks jr^mitmed akad^müis^ ^ ^ d
alal Hartford Gra^uate^^C^ — s^utmaster oma gruppidesv Samuti leiab see
Varem lõpetanud vastava teadu». Lex Soom' seal i,jPruuli juures" naab^ paJk sünnipäev^okkutulekute jaoks
konna Toronto ülikoolis, täiendanud ruses sobiva paiga Montreali eesti mõnusa paiga. Omakorda iga-aas;ta-end
mitme ameerika ülikooli juures skautide ja gaidide mängupaigaks. sed noortelaagrid naabrus Lätte-/
nfaig töötab iseseisvalt oanal äial. Ja nagu Montreali Eesti Skaudi- ja mäe laagrites toovad siis külalisi, eri-Äkadeemiliset
kuidiab Eesti NaML Gaidisõiprade Selts oli 1953 aastal, se- ti viimaste aastate jooksul, kus see
õpilaste SeltsL da otsustanud, osteti ära seal naab- laager on kujunenud mite^^^
nises saada olev metsarikasmaa-ala rkonnäla^iks^ Küna
alaliseks laagripaigaks. Millest siis mad/ et mitte segada.noori nende
kasvas välja? nüüd üsna üldtuntud privaatsuses, eetisltavad ööbida nen-
Lättemäe, see idülliliseks kujunenud de oma veidi privaatsemas õhkkon-paik,
millest läinud aastal Toronto nas, leiavad endile selleks otstär-gaid
Pia JMetsala toju^^^^^^^^^ beks älaü ruumi .jPruuli juures"
Elus" laagrisõnumi pealkirja all üheskoos Lättemäed ^^^ü^^
Silmapaistev ühiskonnategelane ja „Lehd Lättemäe laande".' Ja just suvemajadega, mis on püstitatud
vabadusvõitleja Ingomar Netliv lah- nüüd lõppes seal Montreali skaut- enamikus üheskoos 'Lättemäe välja-likkude
noorte tänavune laagrikok
kutulek.
I N G O M A R N E T L IV
ELLEN LINDAU
kus igaviku radadele 12. juunil Can-berras,
Austraalias.
Ingomar oli nn. „self-made-man"
selle sõna otseses mõttes. Vaatama- KUIDAS SEE. ALGAS
Lõpetas York ÜlikooU. muusikatea- ta varakult vaeslapseiks jäämisele iõ-duskonna
nelja-aastase kursuse Hon. petas tä Tallinnas Prantsuse Lütseu-
" kraadiga. Peaaine - laul, kõr- mi ja Tartus ülikooli õigusteadus
kujunemisega meie skaudijuhtide
poolt, ja kuna need kõik ise ei saa
alati laagri puhul seal viibida, siis
alati on võimalus neid maju kasuta-
Well ~ vaatame korraks tagasi, dä laagrikülaliste
'kuidas see kõik algas! Muide r- nimetades neid suve-
Koos meie üldise Kanadasse jõud- maiasid on vahest ehk sobiv nime-valahie---
kompositsioon. Akadeemi- i^onnl Vahelduva töö ja°õppimise mise lainega keegi Kari Pruuli oli tada Montreali üldtuntud noortejuh-liselt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste Juures oli ta aktiivsportlane kui kä 'Montreali jõudnud grupi hulgas ja ti ja kunstnikku Endel Rubergi su-
§«ltsi. sportliku tegevuse organiseerijaks pärit kodumaa
peaasjalikult pealinna NlMKÜ^s. Ja veidi tuttav talupidamisega oma isa ringi, 'kuna Endel tuberg töötab
kui saabus aeg kodumaa kaitsmiseks talus, ta vaatas siin oma uue kodu gga^
välja astuda haaras ta relva ja ühi- rajamiseks ringi nn. farmide silma- metustehnikas maalidega. Nende
nes legendaarse „Soomepoiste" ük- piiril, peatudes alul ühes Montrea-. ^tootmiseks loomulik taM^
susega, kus ta peagi võitis palju sõ^)- list teisepool St. Lawrence jõge asu- loob kõik need imeilusad kristallid
ru ja 'kujunes|iK)ipulaarseks sõjame- vas hobustefarmis, ta leidnud peat- Rubergi akvärelltöÖdesse. Ja kogu
heks ' - selt Montrealist põhja pool kuulsa- see mtemäejä,,Prüulljuures^^ri^^
Kodumaalt -evakueerimise Järele te Laurentian mägede eelmaastlM^
algas ta ühiskondlikku tegevust Sak- ^^'"'"^a Dalesville uhe murdmaasuusatajatele. Ja neile need
samaal eesti organisatsioonides ja
NMKÜ tööpõllul, kuid viimases juba
rahvusvahelise organisatsioom raa­mes.
See jätkus Austraalias, kuhu ta
võimaluste avanemisel siirdus. Uüd'
kodumaal astus ta Austraalia immig­ratsiooni
ministeeriumi teenistusse,
kus ta abistas uustulnukaid, nende
hulgas ka kaasmaalasi. Peagi leidis
ta tee^oma tegevusvälja laiendami­seks
ja oma humahištlilke ideede ra­kendamiseks
Austraalia, eriti Can­berra,
ühisikonnasi
Juba 1964. a. anii Ingomar Netlivi-saada
oleva fermi ipõllusaaduste ja ilusad suusamatkad lõpevad tavali
loomade pidamise otstarbeks. Ja ku- selt mõnusate koosistumistega kõiki-junes
niimooiii, et sellest paigast des nendes siwema|jades seal.
kasvaski siis täija see mdle nii hä Tr« I ^ A M , ,-VI,*^I,AI,I,„ UX:
ti tuttavaks saanud ,iPruuli juures"^
Leides peagi rikkalikku külastamist
oina kaasmaalaste pooilt Montrealis,
kes olid kuulnud tema sammust. Ja
üheskoos Pruuli töökoorma kõrval
Ja ikõi'k see ühtekokku — kõik see
. on tõepoolest toi^edasti valija kuju^
nenüd ja korda läinud ettevõte!
Ning kõikidele teistele meie suvi-talu
sisseseadmisega, leidsid Mont- tuskdhtadde Montreali ümbruskon-
ANNALIISA LUIK
Lõpetas Toronto ÜUkooli filosoofias
teaduskonna (Faculty of Arts &:
Science) nelja-aastase kursus® B.A.
kraacüga. Peaaine ~ in^^^^ Mrjan:^ kuninganna poolt isiklikult üle
M.B.E. (Member pf British Empire)
medal ennastsalgava töö eest ,,Hea-naaberiikkuse
Nõukogu" ja „YMCA"
juures, 1974. a. valiti ingomar YMGA
elüageseks liikmeKS ja samal ajal ni-iiietati
üks Y^fc4 suvelaagri maja-reali
eestlased, et see looduslikult
ilusas paigas asuv talukoht üheskoos
oma idülÜÜse väikse järvekesega
sobis hästi ka siiviseks puhkepai­gaks.
Avar tahihoone võimaldaski
nas kuuluvad nende omad albuanid.
Üks väike asula Montrealis, lõunas
on hästi tuntud ,jLake Ghamplaini
juures"
juures'
teine põhjas ,;Blue Lake
kolmas ,;Brame Lake" ida
dus (English), kõrvalaine — rell
gioon. Kavatseb õppida edasi prant-;
suse keelt Lavall Ülikoolis. Akadee-miUselt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste
SeltsL
le Austraalia valitsuse ettepanekul seda sõbraliku vastutuleku juures ja pobl KnowltonisQutgesellide juures
v^aloomtüikul viisil oli seal kor^
raga kasvama hakanud tuliuus suve- mägedes.
puhkuse paik >;Pruuli juures". Muir HENN ARVO
hmm Uuly
dest-„Netliv Cottade'iks". Paar aastat
hiljem avaldas Canberra Soonie Selts
talle omapoolset tunnustust Seltsi
eiuaegs:eks auliikme-ks' valimisega!
1979. a. väärtustati tema tööd Can^
berra Rotary €lub*i poolt ühiskond­like
teenete auhinnaga. Silmapaistva
kodanikuna kutsuti teda kaasa töö^
tama nõuandjana mitmete asutuste
ja organisatsioonide poolt.
Kui Ingomari töö leidis hindamist
paljude Austraalia organisatsioonide
poolt, siis Eesti vabaduse eest võit­lemisel
asendas puuduvaid aumärke
ja muid tunnustusavaldusi sisemine
rahuldustunne aktsioonide õnnestu­miste
puhkudel. Üheks viimaseks
kuid omapärasemaks ja markantse­maks
ettevõtteks, milles ta mängis
15-30%
KARUSNAHKt a
TOOTEILT
Kas valmis kasukad või
mõõdu järgi valmistatud!
Olete mõelnud kasuka ostmi­sele
eeloleval sügisel? Kui
olete, ostke see juba nüüd
ja säästke palju. Müüme'
sama hinnaga kas ladusoleva
või vastavalt Teie soovidele
ja mõõtudele valmistatud
kasuka. Rutake!
Garanteerime tooted, mis
valmistatud meie äris.
Tulge ja tutvuge meie
kasukate ja saadaolevate
hilisemate moodidega!
Krediitkaardid
Master Fimiers sinoe 1960
Eglinton Ave. E.
Tel. (416) 488-1701
Läänepool Mt. Pleasant
Road'i. — Avatud kella 6-ni,
neljap. 7-m, laup. 3-ni.
NALJAD
OEED
Silt kinolkassa kohal:
,^Erihinnad! Sõdurid ainult kaks
dollarit." '
jSüs visikab kergemeelne ICloudiine
n0li dollarit letile ja ütleb:
l„Palunikaks mereväelast."
Kohtunik • kaebealusele:
„Miks viskasite oma ämma sõit­vast
autost välja'?"
p;Selle koha peal oli peatüskeeld."
.Kõhtunif kuulutab otsuse:
„Teiekä§ istasate oma naist, rebisi­te
teda juustest ja murdsite ta rand­me.
Kuus Wuud; vangistust/'
,;Aga aulik kohtuhärra; Kuidas teie
võite niimodi meie mesinädalad' riit-
„Mis on Sex^cp N. lüdm?"
„Lihaäri' alasti riiulitega."
SALME S(M)VERE
ILõpetas Toronto Ülikooli filosoofia­teaduskonna
(Faculty of Arts &
Science) kujutavate kunstide (Fine
Arts) alal B.A. kraadiga. Akadeemili­selt
kuulufa| Eesti Naisüliõpilaste eeskujuks.
Seltsi.
pealinnas Wasbhigtonls töö- aetud segadusse ega teagi enam, kel-tab
ühendatud Balti Komitee (The lele saata; kellele mitte.
Jolnt Baltic American Committee),^^ifö Lääneranniikül sündinud arili-
Lo8 Änueleses loodi mitte kaua taga- se vundamendiga ..Balti Vabadus-sl
MBaltl Vabadusllit" (Baltic-Ameri- Liit" on vajalik või üiearune, selle
can FreedomLeague).'Viimase orga- kiisimuse arutamine ei kuulii kaes-nlseerlmls-
kcmitee koosaBlsus on nl- olevate mõtiskluste raami. Iga võit-med
nagu Heino Nurmberg, Avo Pii. hisüksus on v^iälik. õlgu ta suur või
risild ja V M BlrisUd. mis on meile väike. Seeiuures on siiski oblisatoõW
tuttavad kä E. Rahvuskomitee pe üks nõue: väiksem või noorem
Ühendriiklte koosseisust. ^ ^^^^^^^^^
On kahtlemata õige,, et kui iga r^^^ koostöös 1a jaotatud üles--
vuslikult mõtlev eestlane vabas anneteffa-köhustusteea. ilma teise
maailmas atinab meie vabadusvõit-üietnimnamišnüüdlusteta. Kas selli-lusele
oma iiõukohas^ panuse, olgu <?e^^ nähfp'H on esinenud? Paistab, et
. r,,. , ,. - .. , , . 'see kultuuriline, poliitiline v6i ma- kui iäbi^^^
juh ivat osa oh morn aasta tagasi landuslik, siis jõuame kiiremini ja l^i^õ^ies.mdon esinenud veelgi
aset leidnud . Punaarmee oricestn kindlamalt eesmärgile. Kuid k ä e s õ ^ . ] ; ^ ^ ^ luba hakatud üks-valkorralkiwbnaw
esile kiisimus teist ^^^f^^^^ ^ai-lõhestumiseRt
miirisi riivaalsuse ni^ i^^»] On hakanud ilmnema tasapisi
mel, fkus juures n h . l ^ n^
Võitleja on lahkunud areenilt, kuid ^^^"^ kbulks na^' eralduma Jdaran. ^lis on lõhestavad ia täiesti lubama-tema
teod on ja jäävad virgutavaks ^^^"st ia muutuma iseseisvaks jõu. tudiM^^^^^^^ tdhiks olla raske istu.
koondiseks. ^^^^ vorraks, sama laua taha. arutada
Tõsi küll. Vabadusliidu mAi laiali, asipd läbi ia iacada rindelõieud. Šee
saadetud materjaHdest selguvad neh- tooks ^n^^
de jjoolt võetud kontaktid ^W^^^
tonis, kaasa ärvatudi presidendi '^gS on olemas rindelõikusid, mis
kantselei, kuid ülal nimetatud tun- seni täiesti söödis? Ja kuidas veel!
net see ei.radeeri. Selle asemel tõu- Me'kõneleme muudkui eestlaste, lät-sebninnale
koguni asijatuparallee- la.^^^^
li küsimus. ;, ^_ jRalHkumi nimel. See on ilus i
Eesti põline taitsõna ütleb, et kok- tore. Kuid ra
kimbutamine, mis sundis orkestrit
suuresti kavasid kärpima ja lõpuks
Austraaliast enneaegselt lahkuma.
Ingomar Netlivi juhtlauseks elus
oli „Ex solo ad solem soli patria"
(Maapinnalt päikeseni isamaa auks).
Selle motto oli ta omaks võtnud üli­õpilasselts
Liivi'kasse astumisel
Ingomari jäävad leinama peale pe­rekonnaliikmete
hulgaliselt sõja­kaaslasi,
Üliõpilasselts Liivika liik­meskond
ja üle maailma laiali asuv
arvukas sõprade pere.
L.
Eesti Sihtlepllal Kanadas
VIVIAN TEIN.TANNER Idsti Slhthaplial liiiadae
Lõpetas Toronto Ülikooli majandus- ^uÄu tuSusnakeuva^a tvtSSungl
teaduskonna nelja-aastase kursuse mlwk». — Eesli Rfaja. W8 9roa4
B.C. kraadiga. Akadeemiliselt kuulub Hwr A?©. Toifosito, Gnl. M4R m
• Eesti Naisijliõpälaste Seltsi...
kuseotud kimn on tugevam üksikust ainult noHitiline koostöö mõnel võõ-vitsaraost.
Sellel on isegi moodsal raj maal. Neid ühendab ia lähendab
tehnika ajastul raske vastu vaielda: eelltõige kultuurilme ülsjsteise vastas^
Ja ^una ecstlasi-vabadusvõitleiaidtikune tundmine 1^ tuleneb
vabas maailmas on ikkagi vähe>"siis hindamine. Praeguses Eestis muud-tuleb
see võtta arvesse eriti meie !r„i tõleitäkse, vastastikku^^^^w^^^
juures. On veel teine oluline liülg;^g^ vastuvõetavat eesti-läti-leedu
millest ei saa mööda vaadata — ma^ kirjandust korraldatakse vastavaid
iandus. Iga meie võitluslik, samm ya- K^^^tulefkuid ine.^
jab raha. Kulusummad aina tõuse- ywMflfii taoli^ kä siinsel: nn. haki­vad.
ERiKÜ-l USA-s on võimaldunud kuUuuririndel? Kas ei
seni väliaminekud katta, aga muu. ^^^^^ ^"
tub küsimuseks, kuidas on scnegäj^Ls kõik võimalused rivaalitsev^^^
lähemas tulevikus, kui kõrvuti yõit- * ^^^^^^^^
lust majanduslikult toetajate arvu r k s koostööks. Ilma kultuurilise
vähenemisega valguvad paremal ju: ^^J^^p^miseta ei saa; sünd
hui toetussummad kahele poole jiaj: i helist sobrf'''''^l^u kokkukiniluvu-vemal
juhul^ ..külmuvad" aga mCnei J^^nnnet ja sillulatud teed ühisesse
määral üldse ^«™V^<Mna twtaja^on v
Võitjate austamine Sydneys, n.n. Al­coa
rahvusvahelisel võistlusel 1981,
a., kus võistlejad olid kuuest Euroo­pa
riigist ja USArSt. Erika Seek saa­vutas
kolmanda koha 40® m tõk&(^
jooksus.
Aasta algul saabusid teated järje­kordsete
Austraalia I Eesti Mäilgude
korraldamise kavatsustest Sydney lä­hedal
Wollongongis. Tehes mitmest
allikast saabuvatest teadetest kokkiir
vptet, selgub etWõHongongi ettepa­nek
tehti liiga hilja., Otsus oH juba
tehtud Adelaide 'kasuks 1983/84. aas-tavahetuselv
mida ei isaanud muutaj
Selle järgi soovis kergejõustiku klubi
Sydneys korraldada suuremad lahti
sed E. kergejõustiku meistrivõistlü
sed, teiste rahvuste ja eriti suurema
hulga austraalia noor-sportlasle osa
võtul, millele on aga ebasoovitavaid
takistusi kerkinud. Olukord on sega-;
ne Ja ei näi olevat kindel, kas kavat-;
ietud suuFvõistlus; toimub. "
Nimelt on üks sealsetest. j)arema-testriöor-
sportlastest, Erika Kerstin
Seek; kes mõned nädalad tagasi sai
i6-aastaseks, peale aastast vaheaega
iälle alustanud treeninguga Ja juba
kaks nädalat hiljem saavutas oma
kooli meistrivõistlustel esikohad 100
meetris 13,6 sekundiga, 200 m, 28,8
sek. ja 400 m 60,8 sekundiga. Erika
K, Seek vigastas möödunud-aasta
m ai kuu lõpul kool i s korVpäll imäffgul
oma põlve Ja oli terve aasta kõigest
eemal.'; -.^;•>:;•;;•-
Kaks nädalat peale oma kooli võist­lust
jooksis Seek kaheksa kopli va­helisel
võistlusel Ja Jälle vihmast
pehmel rqhurajäl 13,4 sek., 27,7 sek.
Ja 60,4 sekundit.
Erika Kerstin Secki' senised pari-mad
tägaiärjed on: 60 m 8,6 sek; ja
ISCK) m 5 min. 40v4 sek. (mõlemad
tv<7Hiär'ec1. sap^'"^Rtnd 11-nastai5eTiq V
m m 2 min; 32.4 sek. (12-aastasena)
Ja !4-aastaselt: ICO m 12,9 sek.,
Kohtuvad kaks „1>DR"
Üks küsib: ^ ,
,;Kuidas läheb?'
„Tänan, väga hästi"
„kas loed ika iga] päev| aijs
„Äga loomulikult. Ega ma muidu
teaks kui hästi mul läheb.''
IdajSäksa koolis küsib cj^tajar
,;Mida teate hnperiafemiülier
Üks õpilane Ajastab:
,.Imperiälism — eriti Bäne^ksä
oma — tahab meie maad vallutada."
š,Vaga hea. Kas tead veel midagi
rohkem?" |
„õnnek§ jõudis N. Liit temast et-
:
siiiiliiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
lör Pühap. 22. 2^. augustini
ülikool 82 Boltonls.
^ Laup., 28,-29. augustil Põhja-
Ameerika Eesti Sõjameeste Suvepäe­vad
Seedrionil.
-k Laup., 28. ja pühapj., 29. augustil
„Hõbejärve" suurlaag^ külalistele
avatud. Surlõke laup.! kl 2030. Pü-hap.
kl. 9.3Ö metsaklrifc ja kl. l3.C
UI
lÄr Laup, I L ja 12. sept. etniline võrko
pallltumMr Jõekäärul.
jiiiiiiiiiiniiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiHiiiiiiifliiiijH
m 25,8 sek., 4(M) m 57,9 sek. ja 400 m
tõkkejooks 64,6 sek. Kõiik need täga­iärjed,
peale 10(^m, on Austraalial
Eesti Naiste j ^ Tütariaste A ja B va­nuseklassi
rekordid. 100 m tagajärg
on ainult tütarlaste A jai B klassi re­kordiks.
100 m naisteklassi rekord
on Taimi Leiumaa nimel 12,7 sekuii-
:a.;.