Meie Elu = Our life, August 2, 1984

              Meie Elu" nr. 31 |17S)6) 1984
BX)
SIOÖN
[hvuskongressil
14
)f ta on lahutamatu osa eesti
leks on jätkuv võitlus Eesti
iiidü okupatsioonist. Selles
istega, kes toetavad ikesta-eestlaskond
võitleb Vene
väljakurnamise, füüsilise
isvarade rüüstamise, kesk-
[allftsurumise vastu. '
iine ja tegevuse koordinea-ianisatsiooni
ja ülemaaiim»
[icpgu kaudu.
J on oluline hästi organise^-
sliku alusega Ülemaailmse
ii
aa
nr. MELJÄPÄEVÄL, 2. AUGUSTIl». THURSDÄY, AUGUST g
f ituurilise loomingu ja
eesti rahva vabadusvõitlu-
Iku toetust, eriti aga kirjasõ«
lodu, kool, noorte- ja teised
iste kogudused. Iga vaba
(anisatsiooni ja eesti kogti«
^nusega nende tööd.
(s tuleb jätkuvalt rõhutada
laäbieluliste perekondade
msiivsemalt vabadusvõitle-i^
tis ja Nõukogude Liidus /
)1 viisidel. Hindame Eestis
|e julgust ja vabaduse taotlu-la
vaba. • [•
I vaba maailma riikide poolt
isulaaresinduste tegutsemi-idusvõitluses.
IriamQndi ja USA Kongressi
lid seisukohti Balti riikide
rgelt USA Presidendi selge"
ipatsiooni taunimises,
lelt tagasi Nõukogudeliidu
[kodanikeks.
leeritud Eestis tegutsevat©
taga kahjustab Eesti vabas-ilt
vastu Nõukogude Liidu
|a maailma avalikkuse ee@
ialt lahkumise 40-dat aasta-ladusvõitluslikku
tööd jät-et
MEIE USUME EESTI
iE ÜUESTISÜNDII
I eestluse tegevusest eemale,
-'ai tegeyusperiaodil tuleb
[änna.lsuuremat rõhku^eestlu-
Jiiiale jäänute ja n^nde pere-
Ide eesti ühiskonda, tagasitoof
] Meil tuleb eemalejäänuile ka
|i anda. Ja seda on usk ja veen­et
kakskeelsus ja kahekul-
[sus on suured väärtused, mis
Id noortele elus hiitmeti ka-
(Samal ajal peame neis kasva­ja
eestluse eesmärkide kohast
liist meelsust ja taotlema ka
lühiskonnast tulevate jõudude
)t parlamendiliikmete ridades-lAAILMNE
VABADUSFOND
TCXETUST
bevalt L. Savi käsitas Üle-finse
Eesti Vabadusfondi küsi-yabadusfondi
nfõte algatati ju-jasta
eest Bältimore'i Estol, kuid
liliselt rqptreeritult ja esimeste
makstud summadega on Vaba-
[iid tegevust alustanud- alles
On älujtatud ka suuremat sel-
[ööd Vapadusfondi heaks. Pä-pgistreeiimist
olid esimesed toe-praosti
A. Hinnolt USAi-s
ja VR kavalerilt kapten Johan
l i Saksamaalt 2000 Saksa mar-pndis
on koos varem sissemaks-immadega
$31.000 ja jooksvalt
jatakse ainult selle intresse. Ja
I rutem suudame koguda Vaba-jndi
üks miljon dollarit, seda
suudame viia oma tegevuse
iduslikult kindlale alusele. Kui
)n iga aasta sissetulek .millega
jarvestada aasta eelarve koos-lel,
siis on meil ka paremaid
(si edukaks tööks. Siis liituvad
ia ka noored eesti päritoluga
tidüsega isikud, sest me oleme
felised neile tasuma nende töö
ie töö on püha töö - meie siht
jimõiguste taastamine Eestis ja
|ä Balti riikides. Saagu Eestijäll©
8 ning iseseisvaks riigiks veel
selle sajandi lõppu! See ees-on
saavutatav mitte mõne ka-ofilise
konflikti, vaid enamvä-lörmaalse
arengu läbi — olgu
|as rahva, ülestõus/ või internat-alne
kokkulepe."
lATEGIJATE ÜLE TULEB
rUPIDAMINE
)a kõne lõpuosas märkis kõne-
In oluline, et me juba tänapäev
Jrutame võimalikud sündmused
lolukorrad, mis Eesti vabanemi-
Mle kerkivad ja milliseid peavad
jased eesti rahva juhid siis la­iama.
Et need juhid elavad prae-istis,
on selge. Sama selge on, et
(Järg Ihk. 3)
ICoIme parteijuhi
ei
OTTAWA - Möödunud nädala
algul toimus kolme parteijuhi vali-misteeelhe
vaidlus tv-kaamerate
ees. Teisipäeyal prantsuskeeles ja
kolmapäeval ingliskeeles. Debatt
ei toonud midagi uut. Konservatii­vide
liider Brian Mulroney heitis
peaminister John Turner'ile ette
truude parteitegelaste senatisse ja
muudele kõrgetele kohtadele ni­metamist
ja nimetas teda „riigi
puudujäägi isaks*! (Turner oli va­rem
majandusminister). John Tur-ler
omakorda tuleta^ oma oponen­dil
meelde, et ta on kahekeelne
lubades oma toetajatele kõrgeid
kohti Ottawas, kuid samal ajal süü­distas
„onupojapoliitikas" liberaa-
1®.
Uusdemokraatide julit EdBroad-bent
jätkas juba varemalt esitatud
võrdlust, et John Turner ja Brian
Mulroney oh ühesugused Bay täna­va
(börsimaaklerite asukoht) me­hed
ja .nende poliitika on sama­sugune.
Ainult NDP erakond pak­kuvat
uut tavalisele, kanadalasele.
Küsimusele, kes võitis vaidluse
on antud vastuseid ^ ei keegi, kuid
ajakirjanduses peetakse Brian
MuIroney't võidumeheks. Kas kuu­lajad
muutsid oma senist seisukoh-lta,
kuldas hääletada? Enamik vastas
- e i .
KARASTAV
kuumadel päevadel £§to meenutamiseks
845 Broadview Ave.
Esmasp. - kolmap. 12-@, neljap.,
ipeedel 1Ö.00-10.00 p.I., Isaiap. lO.QO-8.00 p.L
Hamiltonis Amstel Brewery, 201 Burlingtosi
Tel.^254515
(ümnekolmandad olümpia
inängud algasid Los Angeles'is lau
päeval, 28. juulil ja lõppevad püha
päeval, 12. augustil viimaste vöiat
Jooksurajal võttis tule üle 1960. a.
kuldmedali võitnud ameeriklane Ra-fer
Johnson, kes enne süütas suure
olümpiasümboli' viis rõngast, kust
lastega vettehüpetes, ratsutamises tuli ise edasi kandus suurt toru kuju-ja
Kergejõustikus.
«6»
362 Danforth Ave,
Toronto, Ont. M4K1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS 1 GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisüridmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KÜLLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA Ja
PUUNIKERDUSE alal.
) Kõneldakse eesti, läti ja inglise'keelt. .
Avatud suvekuudel: nädalapäevil 8.30-5 p.m., laup. 8.3(>-3 p.m.
Pikkadel nädalalõppudel ka laupäeval suletud.
See olümpiaad on Ameerika Ühend­riikides
arvult kolmas. Esimene toi-nius
Missouri osariigis St. Louis'i
linnas igo4. a. ja teine Los Angeles'is
1932. a. Vaatamata sellele, et Nõu-gude
Vene algatusel veel 13 teist
kommunistlikku riiki neid olümpia-niänge
boikoteerivad, on Rumeenia,
Jugoslaavia ja Hiina osavõtjate riiki­de
hulgas. Riikide arv on rekordiline
—140. Osavõtjate sportlaste arvu ar­vestati
ligi eoOO. Eelmine rekord oli
1972. a. Münchenis, kus osavõtjaid
oli 7830 122-st riigist. Võisteldakse
27-s erispordiharus ja auhindadena
antakse välja üle 650-ne medali.
tavale tõrvikule. Kogu kava oli ko-lossaahie
ja väga hästi läbiviidud.
Ilm oli ilus ja temperatuur 31,1 C.
HARALD RAIGNA
3
flamminiinininMiiiiiflinnnniHnilinMffl
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused ja
mälestusfondid on tidumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kvUtungi sagi­miseks.
— Eestt Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2116
itsmiHiHiHiniiiriininiiiiiifniinHnniniRinRiimniiM
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab lm-sa
sisukamale alalehele.
Esto'84 külalised
ülieksait maalt ringreisil
Kas tuleval suvel sõidame Alaskasse?
Esto '84 raames kavandatud ni- väärsusi ja tutvuneti ka Notre Dame
daiane ringreis omnibussiga Otta- kirikuga.
wasse, Montreali, Quebec City'sse Neljandal päeval jätkus reis piki
y-. - .... . . . ,. , ja Gananoque'i jõudis Kalju Jõgi maalilist St. Lawrence kaldateed
võistluste jälgimiseks ohule maa- juhtimisel tagasi Toronto Eesti Ma- Quebec City'sse. mis oma vanalinna
ümakokkutulnudule7000^^^^ juurde. 47 eestlast üheksalt kitsaste tänavatega ja ..toompeaga"
aniku kelled^^ maalt sulasid kokku sõbralikuks tuletab meelde
lubatud maale. Võistlejate kaitseks - grumks '
palgati üle 17.000 politseiniku ja era- ^ T V
riides julgestusametniku, suur hulk Esmdatud olid järgmised asuko-helikoptereid
ja varustati need kõige bamaad: Brasiilia (1), Belgia (1).
iesfi arst valvekorrcig
4 , 5. ja 6. augusti!
Dr, J. Marley 0 921-7777
11. ja 12. augustil
Dr. A. Rebane . . „ . 4 6 1 - 6 3 83
.13. ja 19. augustil
Dr. T.Maimets . „o469-1322
25. ja 26. augustil ^
Dr. M.Leesment . . . 481-6834
moodsamate julgestusvahenditega.
525 MILJONIT DOLLARIT
Esmakordselt olümpiamängude
ajaloos majandatakse see olümpi­aad,
mis läheb seniste kalkulatsi­oonide
järgi maksma üle 525 miljoni
dollari, eramajanduslikul alusel, il­ma,
et oleks riigi ja Los Angeles'i enne oma südameoperatsiooni To-linna
maksumaksjate raha sel- ronto Western haiglas ja seal kohtu-
Shveits (1), Inglismaa (1), Rootsi (4),
USA (15). Saksamaa (12). Kanada (9)
ja Austraalia (3). Vanimaks reisijaks
oli 84-ja aastane Jenny Türn ja kauge­malt
tulnuiks perekond Salu Austra-liast.
Saksamaalt tulnuist 2 eesti daa­mi
olid Berliinist.
meie kodumaa pea­linna.
Quebeci sadamas oli võimalus nä­ha
ka mõnda purjelaeva, mis viibisid
Kanadas seoses juubeliaastatega.
Samuti naudlti kohalikku „ööelu" ja
õpiti tundma kohaliku elanikkonna
vastumeelsust inglise keele vastu.
Kohvikuis ja restoraiiides aga oldi
reisiseltskonna vastu sõbralikud, kui
saadi aru. et tegemist eestlastega kui
Rahvuskongressi
(Algus Ihk. 2)
3 0 0
neil on vaja meie abi, niipalju kui
oskame ja suudame seda anda. Pea­me
oskama nendega kontakti võtta
— ja seda muidugi ühe|)oolselt. Kuul­gu
nemad seal nieie pt iidest ja meie
võitlusest ja sellest.kui suur on Esto
jõud. Peame oskama sisuda Eesti ja
teiste Balti riikide saatust Vaba
Maailma julgeoleku küsimusega.
Läänemaailm võiks -nõuda Vener,
maalt: näitamaks nende head uskuja
tõendama, et nende rahuarmastus õn
aus. Kuidas paremini s|aab Nõuko­gude
Liit tõendada oma rahuarmas­tust,
kui et ta loobub oma sõjalisest
okupatsioonist Balti riikides, tõmbab
oma väed sealt vabatahtlikult välja
ning austab neid lepinguid.mis ta on
sõlminud iseseisv^a Eesti, Läti jai^ee-duga.
, •
Peame mõtlema.ka selle peale^kui-das
aidata meie rahvast ja eriti vaba­dusvõitlejaid
praegu kannataval ko-dumaaL
Üks moodus selleks on, et
me hoolitsenie selle eest, et nii üksik­isikute
kui ka organisatsioonide ku­riteod
eesti rahva vastu on juba prae­gu
dokumenteeritud: klassifikat­sioon,
aeg, koht ja isikud.
Peale isiklike kuritegude tuleb
muidugi arvestada ka gruppide kuri­tegusid
eesti raWa suhtes. Kuulumi­ne
Eesti KompärtiBisse ei pea olema
Iseenesest karistatav — küll aga kuu­lumine
KGB-sse ja selle eriosakonda­desse
nagu igasugu kohtukolleegiu­mid
ja psühhiaatria erikomisjonid,
kes on saatnud ja saadavad süütuid
eestlasi Gulagi Arhipelaagi. Meile on
teada nende isikute nimed ja me hoia­tame
neid, kes praegu kurnavad eesti
rahvast:
Me jälgime teie rahvusvahelise õi­guse
vastast kuritegevust!
See saab dokumenteeritud ja nii
nagu praegu veel peavad natsi sõja­kurjategijad
vastust andma oma rpi-made
eek, nii tuleb kohtumõistmise
aeg ka teie kätte.
Kui ma olin 13-aastane koolipoiss
Valgas, siis andis mulle vaimustust
ja eeskuju Riigiküla lahing ja noorem
allohvitser Harald Nugiseks. Täna­päeval
olen leidnud uue innustaja
'kuju, ja see on Kodu-Eesti vabadus­võitleja:
nimetame siin ainuh nime­sid
nagu Jüri Kukk ja Mart Niklus.
Hoidkem alati oma silmade ees, et
need mehed on tõelised tänapäeva
Eesti kangelased. Nemad tiivustavad
meie tegevust ja ootavad seda — ning
nende saatus oleneb suurel määral
me tegevuse effektiivsusest", lõpe­tas
L. Savi.
ÜEKN esimehe programmilise kõ­ne
järele võttis Rahvuskongress ühel
häälel' vastu kongressi üldresolut-siooni
meie rahvusliku tegevuse põhi­mõtete
Ja eesmärkide kohta. (Reso­lutsioon
avaldatuid teisal). Järgnes
töökomisjonide aruannete ja resolut­sioonide
teadmiseks võtmine ja ma­nifesti
vastuvõtmine. Üksmeelne
Rahvuskongress lõppes EKN esime­he
Laas Leivati lõppsõna järele võim­salt
hümni laulmisega.
Esto '84 ajäi toimunud üheks va-hemulatuslikuks,
kuid omapärei-seks
ja huvitavaks ürituseks oli 11.
juulil RoyalYorkis peetud Noorte
Konverents, mille korraldajaks ja
juhatajaks oli Esto Peakomiteis
poolt määratud Peeter Einela. Noo­ri
oli kofiverentsile tulnud umb@s
Noorte Konverentsi teemaks oli
..Eestlus ja tulevane generatsioon".
Selle teema käsitamiseks esines prof.
Tõnu Parming Marylandi ülikoolist
pikema ettekandega .,Väliseestluse
säilitamine — sajandivõrra proble­maatikat".
• VÄLISEESTLUSE TULEVIK
Oma ettekandes andis referent vä-liseestlusest
selle tekkimisest alates
käesoleva sajandi algusest kuni prae­guse
ajani ja ennustuseni oletatava
arengu kohta tuleva uue aastatuhan­deni.
Kõneleja kokkuvõte väliseest­luse
mineviku ja üldjoontes ka olevi­ku
kohta oli ajalooliselt asjalik ja
ülevaatlik, järeldused aga praegusest
olukorrast ja tuleviku väljavaate esi­tus
eestluse ja jeesti keele osatähtsuse
kohta olid aga suvalised, pessimistli­kud
ja vaieldavad ning eestluse säili­tamise
eesmärgi seisukohalt nega­tiivsed.
Eestlusele ja eesti keele säili­tamisele
ennustati enam-vähem ka­du.
USA minoriteetide mineviku
põhjal ennustati eestlaste muutumist
ingliskeelseteks ameeriklasteks. kes
oma päritolu suhtes on ainult teadli­kud,
et nad pärinevad eestlastest. See
on umbes areng,,nagu see USA-s on
olnudpoolakail ja ukrainlastel. Eesti
keele säilitamisel noorema põlve juu­res
ei olevat suuremat tähtsust, võib
olla ka ingliskeelne eestlane. Ette­kande
lõpuosa meenutas põhimõtte­liselt
juba A. Grenzsteini omaaegseid
ennustusi, mis aga eestlaste hilisema
ajaloo pooh ümber lükati.
„ESTO-America"
Prof. T. Parmingu ettekandele
järgnes ligi 100-protsendiliselt inglis­keelse
ajakirja „ESTO'America" toi­metaja
Juta Ristsoo ettekanne ,.ES-TO-
America — lähteid eesti ajakir­jandusele
ja keelele". See ettekanne
oli eelmisest veelgi radikaalsemalt
eesti keelele, eriti eestikeelseajakir-jandusele
kadu ennustav, mille ase­mele
tulevad eestlastele ingliskeel­sed
väljanded, nagu seda on inglis­keelne
„Esto-America". Noorem
põlv ei suuda või taha eestikeelset
ajakirjandust lugeda, see olevat neile
kuiv, raske keelega ja mitte huvipak­kuv.
Isegi referent ise ei saavat New
Yorgi „Vaba Eesti Sõnast" hästi aru
ja üldse ta ettekanne oli New Yorgi
eesti ajalehe ja selle toimetaja suhtes
ironiseeriv ja Väljakutsuv ründami­ne,
samuti Ülemaailmse Eesti Kesk­nõukogu
esimehfe^üle ironiseerimine.
Küna praegused eesti ajalehed noo-,
remale põlvele ei kõlba, on ta haka­nud
uut ingliskeelset ajakirja välja
andma ja loodab, et noored seda loe^
vad. Eestikeelse ajalehe lugejaiks
jäävat väike grupp eestlasi, ja neile
võiks Põhja-Ameerikas üks eesti­keelne
leht ilmuda. Praegu ilmub
Põhja-Ameerikas- teatavasti 5 eesti­keelset
ajalehte ja mitu ajakirja.
LAUDKONNAVESTLUS
Juta Ristsoo ettekandele järgnes
laudkonnavestlus, millest võtsid osa
Karl Arro (Toronto), Toomas Ilves
(Vancouver), Aldo Raadik (Äustraa-ha)
ja Juta Ristsoo. Vestluses K. Arro
tõi esile vanema ja keskmise põlve
seisukohti, mis ei lange kokku Juta
Ristsoo seisukohtadega. Ta esitas kä
küsimuse, kuidas „Esto-America"
katab väikese tiraazhi juures oma
ma j anduslikud kulud? Selle le ei sa a-dud
vastust.
Laudkonna teised osavõtjad olid
Juta Ristsoost palju tagasihoiliku-mad;
Kokkutulnud nooried kuulasid et--
tekandeid suure huviga, kuid said
ühekülgse ennustuse eestluse ja eesti
keele tuleviku kohta.
Koosolekul oli ka väga omapära­seid
väljendusi. Nii leidis läbirääki­mistel
Margus Jukkum (Toronto), et
eesti ajalehed olevat sama vastu-,
meelsed lugeda kui Nõukogude Eesti
„Kodumaa", ja neis ei olevat midagi
peale surmakuulutuste. Selle väljas­tumise
suhtes sai korduva nõudmise
peale sõna kohalolev „Meie Elu"
esindaja, kes protesteeris eesti aja­kirjanduse
kommunistliku „Kodu-maaga"
võrdlemise ja eesti ajakirjan­dusele
surmakella löömise vastu.
BALTI NOORTE KONGRESS
Konverentsi positiivseks osaks oli
Martin Suubergi (USA) ettekanne
Balti Noorte Kongressist^ mis käes­oleval
suvel toimub Toronto lähedal,
Kanadas, ja koostööst balti rahvaste
vahel. Selles küsimuses oli ka laud­konnavestlus,
kus esinesid Martin
Suuberg (USA), Mart Kikerpüu
(Stockholm), Juta Ristsoo (USA) ja
Kaja Kool (USA). Sellega ühenduses
käsitati ka Vabadussõitu Lääneme­rel,
mis on kavandatud selleks su­veks.
Sellest informeeris Kaja Kool.
Viimaste teemade käsitamine näitas,
et eesti noorte hulgas on elavat huvi
meie vabadusvõitluslikule tegevuse­le
kaasaaitamiseks.
VAATLEJA
leks kulutatud. Ameerika TV ABC
maksis 225 miljonit Ameerika saade­te
õiguse eest ja 30 firmat üle 115
miljoni selle eest, et neile lubati äri-mulutustel
kasutada olümpiasüm-bolit.
Kulusid hoiti kokku sellega, et
Kaliu lõgi oli läinud aastal viibinud
• 1 l i l l i l 11 • 1 ^*
nes juhuslik kokkusattumine daami­ga
kõrvallauas, kes osutus eestlan­nud
oma palatikaaslase Robert Fette- naks Venetsueelast. •
sega, kes osutus Mount Forestis asu­va
tuntud reisibüroo omanikuks.
Vestlustes tuli mõte korraldada gru­pireis
Lääne-rannikule eesti suve-
Kuuendal päeval veedeti huvitav
aeg Gananoques. külastades Kanada
huvitavamat vaatamisväärsust —
Upper Canada Village. Veetnud öö
kohalikus Gananoque hotellis, algas
reis tagasi Toronto suunes. Tutvuneti
vee-päevadele.
Reis teostus, leides suurt
avamine ja suur osa võistlusi peeti poolehoidu siinses eestlaste peres. Ja r""^";;.^^"^^^^^^
olemasoleval suurel spordivälja- nii kujuneski Esto'84 raames uue 3^'^^^^^^^^^^^
kui..Colliseum'is", kus pealtvaataja- ringreisi korraldamine Kalju Jõgi S^^Jt ^a/^^^
tele on 93 000 istekohta Sportlased jühtimisel.Fettes Tours & Travel Ltd. ^i^^.^^' 1°7? f ""'T^^^^^ P"^^
gd.OOO isteKonta. bportiasea i^^^^^^^ õnnestunult tehnilise külje. P^«y.\ . ^ff''^,
Moodne turismibuss võttis reisijad Eesti Maja ees seitse taksiautot, et
majutati ülikoole elamutesse ja
50.000 Kalifornias elavat ameerik­last
vabatahtlikult töötasid ilma tasu­ta
olümpiaadi korraldamiseks.
AVAMINE
peale Toronto Eesti Maja ees esmas- saabujaid kodudesse viia. Kuigi juba
päeval, 16 juulil kell 8 hommikul Gananoque s oh peetud opupidu ja
sõideti Peterborough kaudu, kus ^^«"ta i Ka ju Jogi poolt levitatud
. - , peatuti lühemaks ajaks Trentkanali Sodurüaulude laulikut sus Toro^^^^^
toimus laupäeval. 28-1 juulüCollh^ lüüside vaatlemiseks. Öhtupooli- ^^^^ku^^^^ ^^f^f^
seumis. kus kava korraldajaks oh kuks jõuti Ottawasse. kus peatus oli ..Meid lahkumine kurvaks teeb...
k\iulus kinofilmide produtseerija varutud Lord Elgin hotellis. Õhtu- Puhanud nädalasest reisist ja selle-
David WolperHollywood'ist, kes oh söögi järele tehti paadisõit piki Ride- le eelnenud Esto '84 pingest,on juba
koostanud ekstravakantse kava 9000 j^^naU ja jõge. Järgmisel hommi- liikumas mõte tuleva'suviseks ring-osavõtjaga,
mis kanti ette 84 klaveri tutvuneti linnaga ja jälgiti Parla- reisik's Alaskasse. Kolmkümmend
muusika saatel ja kus 1065 noort mendihoone ees vahtkondade vahe- päeva kuluks ringreisiks - Toron-hoidsid
pooleteise meetri labimoodu- tust. Varasel pärastlõunal jätkati rei- tost Alaskasse, Vancouveri, Port-si
MontreaU, kus peatus oli varutud landi ja Yellowstone Parki ning sealt
kaunis Uioödsäs Maritime Travelod- kaunite suurte järvede kallaste kau-ge'is.
Külastati mitmeid vaatamis- du tagasi Torontosse.
ga heliumiga täidetud õhupaUi. Mar­el
mängimiseks oh 7755-liikmeline
cftkester (suurim,mis kunagi olümpia
mängudel esinenud). See tphutusuur
ma&s esinejaid algul moodustas
olümpiamängude sümboH, hiljem
nendest osa ingliskeelse sõna WEL-COME.
Selles formatsioonis lasti
pallid õhku. Selle järele saabus koha­le
president Ronald Reagan koos abi­kaasaga.
Järgnes USA hümn, mida
laulis kogu rahvas püsti seistes. Esi­nejate
mass klaverimängu saatel
moodustas uuesti mitmeid geomeet-rihsi
kujusi ja selle järele kujundas
USA maaala piirid.
Väljakule ilmusid uued esinejad,
seekord sõites suurtes puldaniga
kaetud hobuvankrites, kujutades Ka-liforniasse
saabuvaid esimisi asu­kaid.
Vankritest väljusid mehed oma
naiste ja lastega, kes kõhe alustasid
suurt rõõmupidu. Pärast -pidut­semist
ehitati ka esimesed elamud.
Oli veel mitmeid ettekandeid ja siis
esinejatemass lahkus väljakuU.
8000 VÕISTLEJAT
Võimas 7755 liikmeline orkester
alustas marsimuusikat ja ligi 8000
võistlejat hakkas saabuma väljakule.
Kõige ees olümpialipp, selle järel
korraldatav juhtkond. Olümpiamän­gude
traditsiooni kohaselt saabusid
esimistena kreeklased oma lipuga,
siis teised riigid lippudega tähestiku
järjekorras. Ameeriklased, kui kor­raldajad,
tulid kõige viimastena.
Kui kõik võistlejad olid kohale
jõudnud, tervitas esimesena lühikese
kõnega Ameerika Olümpiakomitee
esimees Peter Meberroth ja teisena
Rahvusvahelise Olümpiakomitee
president Juan Antonio Samaranch.
Selle järele president Ronald Reagan
kuulutas olümpiamängud avatuks.
Väljakule toodi suur olümpia-lipp,
mis heisati lipuvardasse. Võistlejate
vandeandmise järele lasti lendu 2500
tuvi.
Kohale jõudis olümpiatuli, mille
jooksuga väljakule tõi naissportlane
Gina Hemhill, kelle vanaisa oli kuu­lus
ameerika sportlane Jesse Owens.
I. HOPPE CLEANING & BUILDING CARE LTD.
Puhastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemine.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
S A M Ü E L HOPPE
Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395
RE & RE AUTO COLüSIOiy
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
C. OTTWAY HERBALIST
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid,
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A.TOIGERi poolt.
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N6. Tel. 463-5125
1
TORONTO LINN
ii
Edsti laajas esmapäeval ja neljapäsval
2.00-8.30 p.l. Tal. 465-1834.
Ü^ÄUSTUSEŠEIVIED fi^ÖÜGIL
® TELLITUD EESTI LIPPUDE K Ä T T E -
SAAMIiyE ja uute tellimiste vaetsii
võtmine.
Kontor suletud 6. augustil (Civic Holiday)
Üllatus „Sun'i
lugejatele
Metropolitan Toronto nõukogu esi­mees
Paul Godfrey teatas, et ta astub
tagasi Metro .Nõukogu esimehe ko­halt
ja võtab vastu ajaleht „Torpnto
'Sun" väljaandja koha. ..Toronto
Sun" on viimasel ajal tunduvalt kal­dunud
kõrvale oma endiselt joonelt ja
kardetakse, et ta teeb seda ka tule-
•vikus oma uue väljaandja juhtimisel.
Jäätmete äraviimise teadaanne
Simcoe Day (Givic Holiday)
Esmaspäeval, 6. augustil 1984
Esmaspäeval, 6. augustil 1984 El OLE jäätmete äraviimist.
Regulaarne esmaspäevane (6. aug.) äraviimine toimub
teisipäeval, 7. augustil.
Regulaarne teisipäevane (7. aug.) jäätmete äraviimine toimub
kesknädalal, 8. augustil.
Kesknädalal, 8. augustil El OLE ajalehtede ja suuremate
esemete äraviimist.
:Hoia alles ajalehed ja suuremad esemed. Nende äraviimine
toimub kolmapäeval,.!5. augustil.
Meeldetuletus: Torontos on 17 klaas- ja metallpurkide
kogumispunkti. Aprilli jooksul koguti 243 tonni ajalehti, .
37 tonni klaasi ja 6 tonni plekkpurke. Lisainformatsiooniks
helistage 947-7742.
R. M. Bremner, P.Eng., F.I.C.E.
Commissloner of Public Works i
sm
t •