1981-08-20-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Development Bran<5h .UI:./ Second. Clasg .|^ail Registration Nö. 1354, Nr. 31 (1642) 1981 NEUAPÄiEVÄL> 20. AUGUSTIL -THmSDÄY, AUGU XXXII aastakäik mm \ - 1 ja sergei. invaliidide Koondise juhatus. (Ees esimees Ä. ..Rõivas.^: Geislingenis. Paremal-—Eesti Sõja-vasakult — "E. Bergmasm, K. Niit, lo •Peaminister E. Triideau jõudis tagasi ikolatiehädalasdt välismaarei-millest eiiamiku viibis Aafrikas. Viimasek& peatusikohaiks oli Tanza-nia, küs külastas selle maa presidenti Nyereröt. Vastuvõtt oli äärmi-sek sõbralik, (küna Taiizania on saanud Kanadalt rahaMst toetust |350 #jpni ulatuses (rohkem kui $30 miljonit aastas), robikem kui üksiki teine •Ärika riiifc. • j TrudeafU Myerere leppisid kdkku miilist ma-jandtislikiku korda ,>Kol-ms Maailm" nõuab 22. okt.' kui 22 ritoka ja vaese riigi juihid iihisele nõupidamisde tulevad Me(hhikos. Külastades Aafrika riike, Tmdieau oli kõikjaV avaldanud arvamist, et Na-mibia (endine Saksa asumaa Aafrikas, mida ihaldab iLõuna-Aafrika) peab saama, iseseisvaks. Trudeaul olid pulükusereisil kaasas ta kolm poega. 0 © Ö GEISLSNGENC,,Meie Elu" kaastööliselt)^ aJaMrJanike ristMlsImuste se poolt korraldatud kultuuripäev Geislingenis kujunes suursündmuseks Saksamaa eestlastele ja vä- iules USA välisminister kindral liskülalistele. Ligikaudu 300 eestlast kõigist Saksamaa osadest, Rootsist, Inglismaalt, ^K^^ Austraaliast, Belgiast ja Hollandist oM selpuhjul leidnud tee kunagisse eestlaste ^ maal. Tuntumatest külalistest hakkasid silma abielupaar Soldatov Münchenist, Elmar Reisenberg, loira feyitÄine on või-irjanik Einar Sanden, ajakirjanik Jüri Lina ja Saksamaa eestlaste esinduskogu terves ,, 12-peaM§<g^ipaÜ^^ abil; -2. Lõpetab Pent. Mõlemad rahvakimsitnikod said üliteenitud aplausi: Eeskava viimase osana esitasid Stuttgardi „Kungl;a rahvas" Jüri •Kriisi ja 'BoGholti ,;Pohjai]a'' Helgi Kivi juhatusel. Pillimeesiteiks olid E. Pent ja Glemens Haigelieit. Lõpuks esitasid mõlemad grujpid Lisapalana „Jopksupolka". rV Lõppsõnas tänas Ülo Semmel tegelasi ja publikult; miilele järgnes hümni laidmine. koosseisus. ;V/;;- ^^./r' ' Kultuuripäev alustati pärjäpaneku^j loota, et siin jätkub tegevus Eesti gaGeislingeni kalmistul asuva ee st-» iseseisvuse J a vaibäduse nimel, mil-taste mälestussamba jalale.„Rahvas, leks tahan kaasa aidata", ütles Sol° k^s ei austa oma surnuid, e^i austa ka datov marulise aplausi saatel, i^bennast"; ütles J. Västrik pärja Eesti Põgenike Koondise nimel üt-asetamise eel. Muusikalises osas oli les tervituse V; Nurmissaar Nüm-kaastegev segakoor Leelo Villu Laid- bergist, Belgia Eesti 'Seltsi nimel saare- juhatusel. Ettenähtu(J palvus Paul Ötter. Edgar Pent luges ette pidi kahjuks ära jääma praost emer.. M. Waheri haigestumise, tõttu. Eestlaste pere kogunes Jahnh se juba; varakult. Viimane on ajakd-haselt laiendatud jä renoveeritud. Vana sissekäigu kohal on nüüd avar .fuajee. • > '.v Avasõna ütles keskkomitee abiesi-^ mees Robert Ader. Seejärele Ijauldi Saksa hümni; .Lavale rivistunud segakoor ;,Leelo" esitas viis eesti koorilaulu, mis pääsesid hea akustika 'tõttu hästi mõjule .ning võeti ^ooja ;i:ga vastu. Peokõneleja keskkomitee ; esrnriees Johannes ^ Västrik tutvustas kõigepealt aukülaUsi abielupaar Soldato-vit ja keskkomitee suurt abistajat Helene Laidmetsa. Viimane sai tänutäheks suure HHekimbu ja publikult tugeva aplausi. J. Västrik austas Ser-' gei Soläatovit kinnise ümbrikuga « keskkomitee poolt ja tema abikaasat !l •lilledega. Eesti Sõjainvaliidide Koondise esimees ja kirikunõukogu liige Arnold Kokk andis Söldatovile i^le kinnised ümbrikud mõlema organisatsiooni nimel. ' • Jätkates oma kõnet toonitas J. Västrik, et eesti rahvas on^vabadusearmastaja, mistõttu on pidanud maksma kõrget verehinda võõraste • röÖvvallutajate västu.r Kõne ikestel austati vabadusvõitlustes' langenuid ' ja sovettide orjuses surnud eeš^tlasi vaikse püstitõusmisega; : Järgnevalt ütles lühikene ter>jltuse': Elmar Reisenberg. / SERGEI SOLDATOV r : Saalis valitses surmavaikus kui kõnepulti asus meie vabadusvõitleja Sergei Soldatov. ta tõi kõigepealt tervitusi vabadusvõitlejatelt Eestis ja tänas osutatud välisabi eest, mis füüsilise toe kõrval oli nagu poliitiliseks kaitseks. Soldatov meenutas poisikesepõlves nähtud Eesti vägivaldset okupeerimist. Ta ori olnud silrntun-nistajaks küiiditamistele 1941 ja 1949, mida ta ei suutnud millegiga õigustada ega ka andestada. Hoolimata va-badusrõõmust pole elu kerge taluda, .luna on juuritud välja kodumullast, lahutatud- omastest, sõpradest ja aa-tekaaslastest: Väliseestlastel on täita tähtsad ülesanded meie rahvuskultuuri säilitamisel ja Eesti ajaloo võltsimatul kuijul edasiandmisel. „Meis peab säiluma kindel usk Eesti vaba-ci'c: c ja he'3esse :tu!ev!kkü.^.Tahan kirjalikud tervitused Ülemaailmselt Eesti Keslaiõuko^gult esiindajait H. Micheisonilt, Inglismaa Eestilaste Ühingult, Hollandi Eesti Seltsilt ja' keskkomitee kauaaegselt abiesime- ' heit R. Salurilt. Sopran Lipda Michel esitas kolm spololaulu Š. Pendi akordionisaatel. Segakoori sines kuue lauluga. UNUSTADA VAEN : : keskkoimjtee abiesimees' Edgar Bergmanni-'oma saksakeelses kõnes , apelleeris kohalike sakslaste poole, et nad unustaks vaenu, mis algas 'suürlaagri: ajal, mil USA sõjaväeva-litsus rekvireeris eestlaste majutamiseks kolme linnaosa majad. Veer oli neli soololaulu Linda Mic-helilt, keda akordionil. saat^ Edgar Seltskondlikus osas veedeti myõned parite«tN.LÜdup relvastuse tunnid üle kesiköö. Suupistete ja joo dava eest hooHtsesid Geisilingeni eesti tublid perenaised 'koos perekondadega.-^ ,, Kohalik saksa ajaleht avaldas eest-heatahtliku kirjutise, märkides, et 'kutse saahud linhavoilikogu. esindajad olidjäänud eemale. See pole Geislingenis mingiks harulduseks. Ainult ühfel korral oid koh^l iiniiaivo-iga vastuolus olev linnapea dr. D KA BALTI „LOBISTID" WASHINGTONIS esimehe Juhan Simonsoni jutuajamiiie Meie Elule" — Ikka ja jälle maailma avalikkuse ette toodud juutide „Holocausti" laiendamine USA Kongressis ka balti rahvastele on üks meie viimase aja saavutusi, ütles Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ja Balti-Ämeerika Komitee esimees Juhan Shnonson viibides külaskäigul Torontos. ,,Meie Elule" antud intervjuus ta tõstis eriti esile Eesti, Läti ja Leedu ühise informatsioonikes-kuse loomist Washingtoni lähisel. On antud stipendium Sven PauFile informatsioönikeskuses töötamiseks kus nüüd on esindatud ka \ lätlased ja leedulased. Need nri. ,;lobistid" peavad vajalikke kontakte pealinnas. Üheks sihnapaistvaks tulemuseks oli juunikuus Kongressis ,3alti Ho-loeausti" esile toomine rahvasaadikute poolt. . MÄLESTUSMÄRGIE) . „ Samuti on ikka esile tõstetud Eesti vabadusvõitlejaid. Peatsdt tulevad. trükist Rahvuskomitee väljaandel mälestuismargid dt. Jüri Kuike surma ja ornitoloog Mart Nikluse vangit)õlve maailma avaliku arvamise ette viimi'- seks. Markide müügist laekuv tulu läheb Eesti vabadusvõitfejate ja nende perekondade toetamiseks. — Momendil nõuab seligitavate sammude astumist eestlaste jaH-tamine USA kohtuministeerimi eriuurimis-osakonna poolt seoses kahtlusega, et mõned ei ole kodakondsuse taotlemisel andnud õigeid andmeid oma tegevuse 1' ih-ta Teise maailmasõja ajal, jätkas esimees. Kuna kahtlusi nn. natsi- ja sõ-jaroimades pühitakse üliagarate süüdistajate poolt laiendada meie omaaegseile kaitseorganisatsioonide liikmetele ja koguni üldistada kogu meie rahvusgrupile, oleme saatnud emapoolseid selgitusi tolleaegse olukorra kohta. Asjade arengut jälgivad teravalt ka meie endiste sõjameeste organisatsioonid ja kogutakse majanduslikku abi süüdistatutele legaalse kaitse võimaldamiseks. Senini on kirjavahetus piirdunud eriuurimis-osakonna juhataja Ryan'iiga, kuid ^kontaktid on nüüd tekkimas ka „kõrgemal pool", eriti kuna protsessid on alanud lätlaste ja leedulaste vastu, kellel suurem mõj u USA-s. NOORTE riuvr Rahvuskomitee tegevuse kohta ütles Juhan Simonson, et eriti rõõmustab teda nooremate eestlaste huvi, kes teostavad nüüd erialetsioone tundes hästi Ameerika mentaliteeti, Valimistel ei olnud puudu kandidaatidest ja 60 OOO dollari suu-ruhe eelarve loodetakse täita, kuna USA ees tlas te ma j anduslik toetus oma keskorganisatsioonile on tõhus. > oma sõjaliste jõudude suurendamise, mis juba praegu ületavad kaugelt N. Liidu riigikaitse vajadused; 3. Lõpetab segamise teiste riikide sisemistesse asjadesse, seal kehtiva riigikorra kukutamise eesmärgil, ja 4. Loobuks valitsustevastaste terroristide organiseerimisest, väljaõpetamisest ja varudtainisest relvadega nendes "riikide^;:';." OmsAt poolt välisminister Halg andis lubaduse, et USA lõpetab võidu-reivästuse alal, kui on saavu-ja sõjaliste jõudude võimsuse alal. Praegu USA ei või jääda sõjaliselt jõult niivõrd nõrgaks, võrreldes N. Liiduga, et viimane, ainult ähvardades, kas alistute või surete võibivallaste ürituse kohta kuueveerulise^"^adakogamaaUma.V sel USA om valmis alustama läbirääkimisi N.. Liiduga relvastuse vähendamiseks. Kui sellel alal saavutatakse tulemusi Ja N. LUt hakkab täitma Helsingi kokkuleppega enesele võetud kohustusi, siis USA on nõus laiendama kaubavahetust N. Luduga ja andma temale tehnilist ja teadus-toetust. ', muusika ijjjst-jätele informatsiooniks: Registreerimine enne lõunat peamaja^^^^^^ keiri3.00 1^ Avamm^^ rumendid, fotoapai^adid, (m.v; ja diap.), jne. ja -jlSr Parteiböss Kania ja peaminister lartizelški kutsuti Mustamere äärde Leonid Brezhnevi suveresidentsi, kus nad ühises kommünikees teatasid, et streigid on tõsiseks ohuks Poola julgeolekule^ Moskva andis aga ka lubaduse pikendada võlgade tasumist 1986. aastani jä kohast abi toiduainete saatmisega^ ift: Khomeini kutsus sõjaväe Teherani, et saada kaitset üha sagenevate rünnakute yastu rahulolematute poolt. Ta süüdistas ka USA luure-asutust CIA-d, kes olevat olnud Iraani suurtük*ipaadi. ülevõtmise taga shahhi pooldajate poolt. Sõjalaev oli üks kollmest, mis valonoiistati Prant-susimaal ja oli teel Iraani. i( Jaapan on mures N. Vene üha kasvava sõjalise jõu pärast Euroopas, Lähls-Idas aja Kaug-Idas olles võimeline iseseisvalt tegutsema kõigil rinnetel. Vene on paigutanud oma di-vüsid Jaapanist põhja pool olevatele saartele ja suurendanud oma kiiüu-väe ja laevastiku aktiivsust Jaapani ümbruses. Kuigi Jaapani julgeolek pn ohustatud, ei näita jaapanlased tahtlikkust oma maa kaitsmiseks. Kanadläsed pole ainiikesed, kes kaebavad, et nende riigimehed peavad pikka puhkust ajal' kui süveneb ma j anduskriis. Keegi nurrse j a Itaalias võttis vaevaks kontrolilida ja leidis, et 2000-d'est ametnikust riigiasutustes oli reedel kohal vaid kümme. 900 oMd linnast kadunud päeva võrra varem ja 1000 olid ametlikul puhku- • sel.'..:^' ; ^ Abielumeestele, kel raskusi oma „kõrvalMpete"! varjamisega, on tui- AIDATA POOLAT nud abiks üks nupukas jaapani äri-mees, keš müüb nn. „allbl'* helilinti-sid. Rahustavale telefonikõnele koju, et kontoris on ületunnid, saab helilindilt lisada tagapõhi klõbisevatest kirjutusmasinatest või siis restoranfi summ ja muusUca, kui hilinemise va» banduseks on tähtsa ärisõbra kostitamine. „Alibit" saavad kasutada ka noored kontoriametnikud vanematele vabandusel kui nad õigel ajal töölt koju ei tule,. rk Kanada dollar, mis 27, juulil langes 81,99 eendile (USA) tõusis nädala algul, ületas 82 c. Majanduseksperdid avaldasid erinevaid arvamisi dollari •kursi tõusu põhjuste kohta. Ühed ütlevad, et tõus jätkub, teised peavad seda vaid ajutiseks. Kanada dollar on madal USA rahaga võrreldes;, kuid küllaltki tugev Euroopa ja Jaapani vääringute vastu. i( President Rbnald Reagan ahistas võitluslennukite ekspcrdikeelu Iisraelile, mis rakendati pärast Iraagi tuumareaktori hävitamist Iisraeli poolt samasuguste USA lennukitega. Iisraeli peaminister ütles, et ta ei ole andnud mmgit lubadust, et USA lennukeid ka edaspidi taolisteks rünnakuteks ei kasutata. 1^' Kohus selgitab, kes Kanada valitsusel on õigust süüdistust tõsta enam kui 150. lennuliikluse juhi vastu, kes keldusid käsitamast lennukeid mis olid teel USA-sse ja sealt välja. Portugali lennujuhid boiköteerisid nädala aligul samuti 48 tundi USA lennukeid, kuid see ei takistanud lennuliiklust iile Atlandi, kuna käsutati uusi ohuteid. . AGENDID I • ina pooras seij Lipp, ~ Toomas Metsala, Ännely RIga — dr- Olga Berendsen EESTI KEELE VIDEOLINDID Salo Š ' Peeter Sepp-õpperingid, huviringid, laudkonnavestlused,a^^^ meelelahutused ja omavahelised loomingulised protsessid ~ tegevus mis ühendab kunstniku publikuga Ja noored vähematega. Informatsiooniks helistada (416):261.3563, 291^^ ISO lapsed, katab kursuse; toitlustamise ja ööbimiskul^^^^ : ^ Lastel oma kava ja ühine vaCve Äsija kinnitatud riigitoetus Loomingupäevadele võimaldab laiematregistratsiooni.Ruumlon veel 20 osavõtjale. • Ettevõte saab toetust Wint^^^ opentoall. NEW.YORK — USA kohtuminiS" teeriumi eriuurimiste osakonna direktori Ryani ja asedirektori Scheri agendid „sõjakuritegiijate" ja „natsi-de" otsimiseks siinses eestlaskonnas käivad usutlemas eestlasi mitte üksi enam Tartu sündmuste, vaid üldse nõukogudevastase võitluse kaasatei-nute kohta. Nimelt on real juhtumeil küsitud, kas usutletav teab nimetada eestlasi, kes vabatahtlikult astusid Eesti Leegioni või teistesse eesti väeosar desse 2. maailmasõja ajal. Ka tuntakse huvi Omakaitses tegutsenud isikute suhtes. Mäletatavasti rõhutasid Omakaitse osa ka Tallinna KGB poolt Westbury distriktikohtus toimunud protsessi jaoks antud tunnistajad. Vabatahtlikud rindemehed ja Omakaitses tegutsenud isikud ilmselt võimaldavad anti^ommunstide vastast aktsiooni laiendada. iJärelvalimistel Torontos Spadinl välimisrhigkonnas, mis aastakümneid on olnud liberaalide kantsiks, pöörasid valijad selja P. E. Trudeau par-teile ja valisid möödunud esmaspäeval parlamenti uusdemokraadi Dan Heapi. Liberaalide, uusdemokraati-de ja konservatiivide kandidaadid said väga võrdselt hääH. Analüüsides hääletuse tulemusi märgiti, et uusdemokraatide ja konservatiivide partei kandidaatidele anti nendel valimistel samapalju hääli kui eehnistel valunistet. Liberaalid kaotasid selle tõttu, et umbes 6000 ei läinud hääletamisele, olles mitte rahul ^. E. Trudeau valitsusega. Quebecls võitis Julic^tte valimisringkonnas konservatiiv Roch LaSal-le, kes on ainukene konservatiivide partei esindaja parlamendis.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 20, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-08-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810820 |
Description
Title | 1981-08-20-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
Development Bran<5h
.UI:./
Second. Clasg .|^ail Registration Nö. 1354,
Nr. 31 (1642) 1981 NEUAPÄiEVÄL> 20. AUGUSTIL -THmSDÄY, AUGU XXXII aastakäik
mm
\ -
1
ja sergei.
invaliidide Koondise juhatus. (Ees esimees Ä.
..Rõivas.^:
Geislingenis. Paremal-—Eesti Sõja-vasakult
— "E. Bergmasm, K. Niit, lo
•Peaminister E. Triideau jõudis
tagasi ikolatiehädalasdt välismaarei-millest
eiiamiku viibis Aafrikas.
Viimasek& peatusikohaiks oli Tanza-nia,
küs külastas selle maa presidenti
Nyereröt. Vastuvõtt oli äärmi-sek
sõbralik, (küna Taiizania on saanud
Kanadalt rahaMst toetust |350
#jpni ulatuses (rohkem kui $30 miljonit
aastas), robikem kui üksiki teine
•Ärika riiifc. •
j TrudeafU Myerere leppisid kdkku
miilist ma-jandtislikiku korda ,>Kol-ms
Maailm" nõuab 22. okt.' kui 22
ritoka ja vaese riigi juihid iihisele
nõupidamisde tulevad Me(hhikos. Külastades
Aafrika riike, Tmdieau oli
kõikjaV avaldanud arvamist, et Na-mibia
(endine Saksa asumaa Aafrikas,
mida ihaldab iLõuna-Aafrika)
peab saama, iseseisvaks. Trudeaul
olid pulükusereisil kaasas ta kolm
poega.
0 © Ö
GEISLSNGENC,,Meie Elu" kaastööliselt)^ aJaMrJanike ristMlsImuste
se poolt korraldatud kultuuripäev Geislingenis kujunes suursündmuseks Saksamaa eestlastele ja vä- iules USA välisminister kindral
liskülalistele. Ligikaudu 300 eestlast kõigist Saksamaa osadest, Rootsist, Inglismaalt, ^K^^
Austraaliast, Belgiast ja Hollandist oM selpuhjul leidnud tee kunagisse eestlaste ^
maal. Tuntumatest külalistest hakkasid silma abielupaar Soldatov Münchenist, Elmar Reisenberg, loira feyitÄine on või-irjanik
Einar Sanden, ajakirjanik Jüri Lina ja Saksamaa eestlaste esinduskogu terves ,, 12-peaM§ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-20-01