1981-08-20-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
u
kultuuripäevaga peeti Geisling
kopsolek käesoleval legislatuuri
olekul ka eestlaste huvidefcaitsja
•senbergo. • \ . • •
Koosoleku avas keskkomitee kc^üä-aegne
esimees: Johannes yästrik, te^
yitades kokkutulnuid. Tervituse ajal
mälestati tänavu manafesse varisenud
teenekaid selts^onnategelasi
Jaan Lepikut, Oskar Kinku, Gerhard
Buschmanni, nõukogude orjuses suT-
;i nüd prof. Jüri Kukke ja sötvettide
, vägivalla ohvreid vaikse püstitdusmi[-
Jsega.
Om2i lühikeses sõnavõtus soovis E.
Reisenberg koosoldkuJe head kordaminekut:
:
Koosolekut juhatasid vaheldumisi
Edgar Bergmann ja Ülo Semmel,
protokollis. Villu Laidsaar.
Esitades tegevusaruande, märkis J.'
Västrik, et keskkomitee tegevust
hakkab halvama, rahapuudus. Bdrlid-nis.
asuvas H. Tambergi pärandus-tombust,
kust laekus summasid tudengi
te stipendiumeks ja keskkpmi-tee
tööks, pole ^laekunud viimase
üheksa kuu jookšui pennigi.
Keskkomitee on võtnud oma hool:
dusele kolm poliitvangi N. Eestis:
Mart Nikluse, Vfeljp Kalepi' j ^ :Tijt
Madissoo, kellede omastele saade- -
takse toetust pakkide näol. Hukka
mõisteti Saksamaa eestlaste peale
saadetud salakaebus Bonni.
0, ® e
teiiie töö'
viibis kpoš-gis
Elmar Rei-
TÄNU ABI EEST^.;. • V
Esinduskogu avaldas tänu jkõigile
eestlaste abistamisorganisatsioonide-le
Kanadas, ÜSA-s, Rootsis, Inglismaal
ja-Austraalias, kellede suur-meelne
panus on aidanud' noori, puudustkannatavaid
ja keskkomitee tegevust.
Ühtlasi avaldati tanu ka Saksa
Liiduvabariigi siseministeeriumiile
kui ka liidumaade ministeeriiumidele
osutatud rahaliste toetuste eest kul-
'tuuriliiste ürituste läbivümiseks. ..
Järgmise teglevusaasta kavas on
suurem kultuuripäev Münsteris
EÜSL-i 30.,aašta5)äeva puhul, kultuu-;
ripäev Annabergis kud ka osavõtt Euroopa
eestlaste laulupeost Leiceste-ris
Inglismaal, milleks hakatakse tegema
eelregistreerimisl.
; j Sdgituse H.Jambergi pärandusr
fondi osas andis Edigar Bergmann,
kes fondiomaniku esindaijana lendas
koos V. Laidsaarega Berlimii, olles
seal asuva ühe testamanditäitja adv.
W, Salmiga kokku leppinud. W. Salm
keeldus, parandusfondi omaniku
esindaj atega rääkimast j a ähvardas
nad majast politsei abil kõrvaldädži.
ICüsimüs on praegu lahendamisel ühe
Berliini advokaadi kaes, et teha lõpp
adv. W. Sabni isepei^^
tumiisviisile.
Läbirääkimiste osas austati E. Rei-senbergi
tema hiljutise 75 a. sünnipäeva
puhul ja annetati mälestus-
,ese..'^ •• ; -V,--
( AlguSi lk.
Labour : Party, Inglise Töölispartei
abipresident; eelrnises valitsuses Mi-
'nister for Overseas Development,
ning Barbarä Amiel, autor, ajakirjanik
. (Senior Writer, MacLean's • Ma-gazine)
ning televisiooni intervjuee-
: rija (GBC-TV Publie Affairs). Üldiselt
teadaolevalt poliitiliselt i tugeva
. IconServatiivse hoiakuga.
, Ettekanded ning sellele järgnenud
poleemika kujunesid nii ägedaks, et
kohalik raadio kommenteeris järg-,
misel hommikul: ;,Isiklikud rünnakud
muutusid inetuks!" („Turned üg-ly
•••"):••• ••'••-^ •-'V-BARBARA
AMIEL: „Brändt'i Komisjoni
report Põhja-Lõuna vahekordade
kohta on rämps ja selle avaldused
ja väited endise saJksa kantsleri
Willy Brandt'i poolt hüsteerilised ja
naeruväärsed!" („The Braedt Report''
on nagu põhikiri paljudele lää^
neriikide valitsustele, kaasa arvatuid
Kanada, globaalse arenduse osa^)
„See report on Kolmanda Maailma
status quo halvima;jätkumiise „blue-print"—.
korruptsioon, madal töö-jõudllusv
nälg, ühiskondlilc ebaoig-lus
ning meeleheitlik piuudüs. Suhteliselt
parimas olukorras juba ja edasi
püfgiyad on need maad, mis pn
õrnaks võtnud demokraatlikud põhimõtted,
sõltumatuse punasest^ ideoloogiast
ning majanduspoliitilisek
kapitalistlikud voi selle lähedased.
Eraettevõtlus pn nende maade majandusliku
tugevuse ja edu. pant."
DAME JUDITH HART: ,,Barbaifa
Amieli seisukohad on eelarvamuslikud
ja \iidaka'd! - Riigid, kes usuvad
Lõuna kontfSruktiivše arendamise va-jadusse,
ori Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa,
Saksamaa, Jaapan, Itaalia, ,
Skndinaavia maad, OPEC'i maad j.t.
Jõuline kombinatsioon! G|n võimalik,
nii järeldame Willy Brandfi külastusest'
Moskvasse; et isegi' Nõukogude
Liit võiks olla valmis osa võtma
Notth-South teemadest, ku,i et jääda
isoleerituna pealtvaatajaks." (Can^
cun?! V.A.)V • ; . '
Edasi arendas Dame JudithHart
vaatlusi 0P,EC1 maade vahekordadest
industrialiseeritud maadega
ning nende osapanust arendusabi
andmises vähemarenenud' maadele,;
Kuigi ise alles arenevad ühiskonnad,
oli 1.976. a.OPECi maade osa üldises
abistamisprogrammis üks nel^
jandik; — suurima osasaajana E.gip-tus.^-:-
• ; \.;:
J. Hart käsitles ' veel internatsi(>
naalset rahandus-süsteemi, inflatsiooni
Inglismaal ja mujar ning tööpuudust,
eriti Inglismaal: igakt 6-st
(16-48 a. vanused) on tööta. Suurim
töötatööliste' arv kõikidest ;eninwn-dustriäliseeritud
maadest. Ta vaatles
kriitiliselt maailma hoiakut El
Salvadori, Tshiili ja Argentiina osas
ning käsitles Euroopa Ühisturu ja
Eurocurrency probleeme, . rahutusi
Inglismaal ja Ijrimaal ning ipalju
muud.;.. . •-,:'•,',„
Ühe delegaadi küsimusele Inglise
Töölispartei ametliku hoiaku
monarhia suhtes, vastas poliitik dip-lomaatliikult:;
„Inglise Töölispartei
ametlik hoiak monarhia kohta on, et
meil pole ametlikku hoiakut mo-i>
arhiä osas!" — Muidiugi ei ainsatki
isiklikku kommentaari^ 4- •
Järgnenud küsimuste-vastüste periood
oli sõna tõelises mõttes sõ-
- n a s ö d a i •
.••(Järgneb).
Surma läbi lahkunud Gerhard
Busehmanni asemele otsustati nime-
' tada Salksamaa eestlaste esindaijana
Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus
Eduard Ojandu. Praegu esindavad
Sjaksamaa eestlasi selles keskorganisatsioonis
Harri Must, Herbert Mic-helsõn
ja Eduard Vallaste. Eestlaste
sidemeheks Baieri liidumaa valitsuse
juurde nimetati Müncheni' Erk. esimees
Vello Laar. Lüiibeki Erk. esimees
Kaljo Voogre andis ülevaate
oma koostööst ^an-Euroopa osakonnaga
Kielis, kus ta pidas hiljuti referaadi
Eesti ülfe. E. Reisenberg selgitas
Belriinis säilunud^ Eesti Vabariigi
saatkonnamaja •omandiõiguse,
järgsust, märkides, et väliseestlastel
on vähe väljiävaateid maja omandiõigusele.
Küslimuse all oiUi ka esinduskogu
liikme osavõtt Balti konyerent" ^
sist Lüneburgis.
Ülo Semmel tänas keskkomiteed
sujuva koostöö jä majandusliku abi
eest sikautlikele noortele. '
J. Västriku poolt öeldud lõppsõnale
järgnes eesti hüismi laulmine.
Möödimitd nädalal möödus aasta
Poola laevaehitustööli&te 1 streigi algusest
Gdanskis ja teistes sadamalinnades.
Streigi põhjuseks oli Foo'
la majanduse allakäik ja üldine toit-ainete
puudus. ^Laevaehitustööliste
streik kujunes üldstreigiks Poolas ja
sai poola rahva sellise poolehoiu, et;
valitsus ja kommunistlik partei ei
julgenud hakata seda maha suruma,
kuigi Moskva seda kategooriliselt
nõudis/ Streigi kestel Poola töölised
moodustasid oma iseseisvad või vabad
ametiühingud ja nende liidu
„Solidarity", tuntud tööliste liikumi=
se juhi Lech Walesa juhtimisel
.Valitsuse, partei ja Moskva survele
vaatamata ametiühinigute liit„So-lidarity"
hakkas nõudma poliitiliste
jä majanduslike reformide teostamist,
et päästa Poolat majandusM-kust
kaosest. - „Solidärity" survel
Poola valitsus kujundati möödunud
aasta jooksul kahel korral ümber ja
'kommunistlikule parteile vaEti uus
ülemnõukogu täiesti uutel alustel.
Esimest kOrda kommunismi ajaloos
ülemnõukogu lükmete valimist teostati
salajaselt. • Salajaselt valiti, ka.
ülemnõukogu esimees ja poliitilise
büroo koosseis. Kõigile nendele kohtadele
valiti isikud, kes' Moskvale
üldse ei meeldinud,' kuid viimasel tuli
sellega~ leppida.: Esmakordselt
kommuni,smi ajaloos ülemnõukogu,
oma esiniesel istangul hakkas sisuliselt
arutama: partei juhatuse poolt
esitatud riigi majandusliku reformi
kava. Seni on seda tehtud kõigis
kommunsitlikes. riikides, heaks kiidetud
esitatud kujul.
N. Liit on äärmiselt mures Pook
töölisunionide võimu kasvamise ja
seal teostatud majanduslike ning' poliitiliste
reformide pärast. N". Liidu
ja teiste kommunistlike riikide rahvad
võivad sellest nakatatud saada
ja siis tuleb konmiunisiniil ha^
võitlust oma olemasolu eest. ,
Kõiige selle taga on siiima;paistvate
võimetega Poola töölisunioomde juht
Lech Walesa. Ta on suutnud ühendada
poola rahva ja tööliskonna ühiseks
frondiks reformide nõudmisel
ja ei ole lubanud tööMsunionidel
minna Ojma nõudmistes liialt kaugele.
See ei /ole andnud valiitsusiele, par-
Moskvale põhjust tööHs-likvideerimiseks
ja range
kommunistliku diktatuuri' taastami-
;Seks. See on jäänud ainult ärhvardu-
.leks. üldstreigi aastapäeval, 14. aug.
Örezhnev kutsus Roola kommunistliku
partei juhi Kania ja peaministri
Järuzelski Moskvasse, nähtavasti
selleks et leida moodust kuidas
päästa lagunemist ähvardavat kommunistlikku
parteid ja halvenevat
maj andus likku korda kommunistlikes
riikides.
teile ega
unionide;
auruga (steamcleaiiing)
Helistada ERIK LOKBIE
Uus heliplaat
EV¥ Äbistamiskeskuselt Rootsis
saadud andmetel on viimaselajal arreteeritud
Eestis uusi vabadusvõitlejaid.
Nendeks on peamiselt keskkooli
õpilased, kes on julgenud valitsuselt
nõuda inimõiguste respek-teerimist
ja nende käsutamist Helsingi
kokkuleppes antud lubaduste
kohaselt. ICGB poolt on arreteeritud
Haapsalu keslckooli õpilased Kaido
Einman, Haldi Koppel ja Aivar Te-manen,
Valgas on arreteeritud baptisti
pastor DimitriMinjakov.
Nende ja varem vangistatute, Ker-mo
Älle ja Jaanis Surva perekondade
kohta puuduvad lähemad teated.
Äbistamiskeskus Rootsis ja Abistamise
Toimkond Kanadas oleks tanulikud
igale rahvusikaaslasele kellel
on lähemat informatsiooni vangistatute
ja nende perekondade kohta.
EW Abistamise Toimkond Kanadas,
telJ
• Kaastegev: alt LILIÄN TREIBERG
Sisu: Vaheldus, Rulett, Baaridaam,
ütle lind, Kesköine arm, Pruumd
poisid. Põhjamaa neiu, Kaluriema,
Ämiukiir,;Las Vegas, Vaid illusioon..
Hind: $10.00
REKALU RECORDS
Box 45941, Westchester Statiön
Los Angeles, CA. 90045 U.S.A.
, uuendusteel
elumajades või
S E A J - L I HJ
.762-9190 ® Uc.
VIHMAVEERENNID JA TORUD
JÄ PÄIKESEVARJUD).
LÄTI ETTEVÕTE
St. Toronto; Ont.
ühendust firma omanikuga. mingit vahemeest.
Ka N. Liidus toob suvi kaasa muudatuse
kellaajas'. See algas 1. juunist,
mil ajanäitaja lükati 1 tund
^tte. Sellele vasitavalt toimuvad muutunud
kellaaegadel ,yAmeeri;ka Hääle"
raadiosaated järgmiselt:
Hommikutel kella 6.45-^,00 (Eesti
aeg) päevauudised ja aktuaalne informatsioon,
laineil — 30,7 m, 31,4 m,
41,3 m ja 49,3 m('KHz vastavalt
9770, 9550, 7270 ja 6080).
õhtupoolsed saated toimuvad Eesti
aja järele kella 18.30—19.00 ja i9.30
-20.00, lainepikkustel; 19,7 m, 25,1 m,
25,3 m ja 30,8 m(iKHz vastavalt
15270,11960,11865 j[a 97^^^^
Meid kellaaegasid palutakse võimaluse
korral edasi teatada okup.;
Eestist külaskäigul viibivatele, kui
neile need juba pole teada.
•wjiiinnfiniiiimiwu.ltf.lTr
rrrr lUi i'inri
16
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K
;VES
YOR'K — Kohtuministeeriu-mi
eriosakond esitas Tampa distrik-tikohtule
Floridas süüdistuse leedulase
Kazys PalGiauskase vastu, kes
Leedu pealinna Kaunase linnapeana
194L a. juunist kuni 1942. a. maikuuni
olevat andnud käsu paigutada
22.000 juuti elama getoks määratud
majadegruppi, mis normaalajal on
mahutanud 7000 elanikku. See oli
juutide tagakiusamine.
Kazys Palciauslkas on praegu 73
aastat vana. Sõjakuritegijaks tunnistatuna
ta kuulub USA-st väljasaatmisele.
•
Kohtuministeeriumi eriuurimiste
osakonnal on järjekordselt „sõjaku-ritegijaiks".
tegemisel ka leedulane
Juozas Kungys, kelle elukoht on
GMftons, New Jerseys Süüdistuseks
on, et ta võttis osa 2100 relvastamata
tsiviUisiku mõrvamisest Leedus
II maailmasõja ajal
Valitsus süüdistab 65-a. Juozas
• 'Kungyst, et ta USA sissesõiduviisa ja
hiljem kodakondsuse taotlemisel varjas,
et ta olevat Saiksa sõjayäe koosseisus
osa võtnud 2000 juudi sur-nukstulistamisest
Kedainiai • (küla
juures 1941. a. augustis.
Edasi väidab kohtuministeerium
oma kaebuses, et Juozas Kungys ei
õle dokumente täites avaldanud, et
ta 1941 juulikuus olevat osa võtnud
umbes 100 relvastamata tsiviilisiku ,
tapmisest Babences, Leedus.
Juozas Kyngus, kes töötab' Clifto-nis
praktiseeriva hambaarsti Sofija ^
Kynguse, oma naise abilisena, eitab
Icategooriliselt esitatud süüdistusi. ,
,;See on laim, venelased teavad seda",
ütles Juozas Kungys, kes süda-meataki
tagajärjel hiljuti loobus töötamisest
ja tervisliku seisukorra pärast
ei taha. laskuda kommunistide,
konspiratsioonide üksikasjade arutamisele,
ta aga ütles, et ta ei tea midagi
massilisest inimeste surmamisest
Kedainiais ega Babences.
Kohtuministeeriumi eriosakoj na
direktor Allan Ryan teatas, et on
tehtud korraldus maalt välja saata
83-a. Andrija Artukovic, kes II maailmasõja
ajal oli Jugoslaaviast lahti
löönud iseseisva Kroaaltia jiigi sis6-
minister ja praegu elab Kalifornias.
DEMJANJUKILE NÕUTAKSE
UUT PROTSESSI
Clevelandis sõjasüüdlaseks tunnistatud
ukrainlase John (Ivan) Dem-janjuki
advokaadid esitasid distrikti-kohtule
taotluse uue protsessi korraldamiseks.
Taotluses tuuakse ette,
et kohtuministeeriumi eriuurimiste
osakond koondas kohtualuse vastu
nelja riigi, USA. N. Liidu, Iisraeli ja
Lääne-Saksamaa asutise<J ja rahalised
ressurssid, kuid keeldus maksmast
Demjanjuki tunnistajate väljakutsumise
kulusid. Selletõttu ei oi-nud
kohtualusel protsessis võrdseid
võimalusi. Ka väidetakse, et esitatud
isikukaart oli võltsitud ja et eriuurimiste
osakonna' ametnikud näitasid
valitsuse poolt kutsutud tunnistajale
fotosid Demjanjuki identifitseerimiseks
enne kohut ilma kohtualuse
kaitsjate juuresolekuta. Veel rida
teisi asjaolusid tuuakse ette, ka rea
nõukogude tumjiistajate materjalide
kohtule protsessi ajal esitamata jätmine
eriuurimiste osakonna poolt.
• • VES'
alustavad tegevust 21. septembril s.a.
Registreerimiiie kõikidesse klassidesse toimub esmaspäeval,
14. septembril kell 6—8 õ. Glenview Juiliior High Schooris
401 Rosevvell Ave. (Ävenue Rd. ja Lawrence) ^ Klassid
lastele, teismelistele ja daamidele/ i( Endised ja uued
võimlejad tere tulnud. ^ Informatsiooniks helistada
E. Koop 889-7889 või L. Viinamäe 465-7020.
oHiiiiiiiiiitiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiistisiiiiiniin^ Nõuame Nikluse j(s
Niitsoo kohest
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
[QIIBSillilliiiliiiSllllllililiililillllllllltitllliliilllllillllilllilIHHR
GEISLINGEN („MJE.") Eesti
Sõjainvaliidide 'Koondis Saksamaail,
kuhu kuulub umbes neljandik Saksamaal
elavatest sõjavigastatutest,
pidas oma aastakoosoleku Geislin-genis.
, 'Koosolekut juhatas^ Arnold
Kokk, protokollis Edgar Bergmann.
Olles ära kuulanud ja heaks kiitnud
senise tegevusaruande, otsustas
koosolek loobuda J. Västriku poolt
antud toetusest prii lõunasöögiks
ning annetada see summa koos oma-ix)
olse panusega meie vabadüsyõitle-jale
SergeiFSoldatovile. Seega saadi
õhtul anda üle kinnine .ümbrik
Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate
Äbistamiskeskus Rootsis oh
alustanud aktsiooni, et rahvuskaaslased
ja nende sõbrad teistest rahvustest
saadaks Eesti kommunistliku
partei juhile Karl Vahiole isikliku
Mrja, nõudes Mart Nikluse ja Viktor
Niitsoo otsest vabastamist vanglast.
Selleks on valmistatud erilised lahtised
postkaardid Mart Nikluse ja Viktor
Niitsoo fotodega. Nende tagumisel
küljel on kirjutatud eesti ja rootsi
keeles: „Ma nõuan, et eestlasest
poliitvang Mart liiklus (Viktor Nüt-soo)
otsekohe vabaks lastakse."
Saaja aadress on rootsikeelne: „So-vietuniönen,
Estniska SSR. 200 OOi
Tallinn. Lenini puiestee. Estniska
kõmmunistpartiets ledare Karl Vaino".
Nimetatud postkaarte on võimalik
saada EVV Abistamise Toimkonnalt.
Küsida telefonil (416) 465-2219.
margaga.
Koosolek otsustas üksmeelselt valida
tagasi senise juhatuse koosseisus
Arnold Kokk (esimees), Johannes
Najšari Karl Niit ja Alfred Rõivas.
Juhatust täiendati uue liiikmega,
kelleks on keskkomitee energiline Ja
kõrge iritelligentsiga abiesimees Edgar
Bergmann. Revisjonikomisjoni
valiti tagasi senised Kaarel Metsa^
veski, Arthur Keedis ja Erich õun.
Eesti Sõjainvaliidide Koondis asutati
1954. a., küna sellfesse koondunud
invaliidid ei nõustunud sõjavigas-tatute
kodu ehitamisega tema praegusel
kujul. Aastakümned pn näidanud,
et on osatud asjade arengut õieti
ette
"kk
HUGO VALTERI
lyiÄLESTUSFOND
Oma eluajal oli Htigo Valter
tiivne mitmes eesti organisatsioonis.
Eriti südamelähedased olid talle
Eesti kool, rahvatants ja skautlikud
noored. Selle töö edasiviimiseks on
lahkunu perekond avanud eesti panka
arve „Hugo Valteri mälestusfond"
millele võib sissemakse teha noorte
töö hüvanguks.
Venelased otsivad
Sl norra õli"
Eesti härra 50-tes aastates
SOOVIB TUTVUST
eesti daamiga (50-tes aastates).
Foto soovitav. Kirjutada aadressil:
P.O. Box 447 West HÜl, Ontario
M1E2Ä7
Norra ajaleht NÖyres Avis teatab,
et venelased otsivat üsria suures
skaalas õli Barentsi mere selles osasp
mida norralased peavad omaks.
Norra väldsministeerium olevat
Höyres Avisele kinnitanud, et N. Liit
ilma loata on teinud aktuaalses piirkonnas
seismoloogilisi uurimusi.
Norralased ise pole otsinud Barentsi
meres õli pärast aastat 1976 — eesmärgiks
oli sellega näidata venelastele
„head eeskuju". . EPL
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 20, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-08-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810820 |
Description
| Title | 1981-08-20-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
u
kultuuripäevaga peeti Geisling
kopsolek käesoleval legislatuuri
olekul ka eestlaste huvidefcaitsja
•senbergo. • \ . • •
Koosoleku avas keskkomitee kc^üä-aegne
esimees: Johannes yästrik, te^
yitades kokkutulnuid. Tervituse ajal
mälestati tänavu manafesse varisenud
teenekaid selts^onnategelasi
Jaan Lepikut, Oskar Kinku, Gerhard
Buschmanni, nõukogude orjuses suT-
;i nüd prof. Jüri Kukke ja sötvettide
, vägivalla ohvreid vaikse püstitdusmi[-
Jsega.
Om2i lühikeses sõnavõtus soovis E.
Reisenberg koosoldkuJe head kordaminekut:
:
Koosolekut juhatasid vaheldumisi
Edgar Bergmann ja Ülo Semmel,
protokollis. Villu Laidsaar.
Esitades tegevusaruande, märkis J.'
Västrik, et keskkomitee tegevust
hakkab halvama, rahapuudus. Bdrlid-nis.
asuvas H. Tambergi pärandus-tombust,
kust laekus summasid tudengi
te stipendiumeks ja keskkpmi-tee
tööks, pole ^laekunud viimase
üheksa kuu jookšui pennigi.
Keskkomitee on võtnud oma hool:
dusele kolm poliitvangi N. Eestis:
Mart Nikluse, Vfeljp Kalepi' j ^ :Tijt
Madissoo, kellede omastele saade- -
takse toetust pakkide näol. Hukka
mõisteti Saksamaa eestlaste peale
saadetud salakaebus Bonni.
0, ® e
teiiie töö'
viibis kpoš-gis
Elmar Rei-
TÄNU ABI EEST^.;. • V
Esinduskogu avaldas tänu jkõigile
eestlaste abistamisorganisatsioonide-le
Kanadas, ÜSA-s, Rootsis, Inglismaal
ja-Austraalias, kellede suur-meelne
panus on aidanud' noori, puudustkannatavaid
ja keskkomitee tegevust.
Ühtlasi avaldati tanu ka Saksa
Liiduvabariigi siseministeeriumiile
kui ka liidumaade ministeeriiumidele
osutatud rahaliste toetuste eest kul-
'tuuriliiste ürituste läbivümiseks. ..
Järgmise teglevusaasta kavas on
suurem kultuuripäev Münsteris
EÜSL-i 30.,aašta5)äeva puhul, kultuu-;
ripäev Annabergis kud ka osavõtt Euroopa
eestlaste laulupeost Leiceste-ris
Inglismaal, milleks hakatakse tegema
eelregistreerimisl.
; j Sdgituse H.Jambergi pärandusr
fondi osas andis Edigar Bergmann,
kes fondiomaniku esindaijana lendas
koos V. Laidsaarega Berlimii, olles
seal asuva ühe testamanditäitja adv.
W, Salmiga kokku leppinud. W. Salm
keeldus, parandusfondi omaniku
esindaj atega rääkimast j a ähvardas
nad majast politsei abil kõrvaldädži.
ICüsimüs on praegu lahendamisel ühe
Berliini advokaadi kaes, et teha lõpp
adv. W. Sabni isepei^^
tumiisviisile.
Läbirääkimiste osas austati E. Rei-senbergi
tema hiljutise 75 a. sünnipäeva
puhul ja annetati mälestus-
,ese..'^ •• ; -V,--
( AlguSi lk.
Labour : Party, Inglise Töölispartei
abipresident; eelrnises valitsuses Mi-
'nister for Overseas Development,
ning Barbarä Amiel, autor, ajakirjanik
. (Senior Writer, MacLean's • Ma-gazine)
ning televisiooni intervjuee-
: rija (GBC-TV Publie Affairs). Üldiselt
teadaolevalt poliitiliselt i tugeva
. IconServatiivse hoiakuga.
, Ettekanded ning sellele järgnenud
poleemika kujunesid nii ägedaks, et
kohalik raadio kommenteeris järg-,
misel hommikul: ;,Isiklikud rünnakud
muutusid inetuks!" („Turned üg-ly
•••"):••• ••'••-^ •-'V-BARBARA
AMIEL: „Brändt'i Komisjoni
report Põhja-Lõuna vahekordade
kohta on rämps ja selle avaldused
ja väited endise saJksa kantsleri
Willy Brandt'i poolt hüsteerilised ja
naeruväärsed!" („The Braedt Report''
on nagu põhikiri paljudele lää^
neriikide valitsustele, kaasa arvatuid
Kanada, globaalse arenduse osa^)
„See report on Kolmanda Maailma
status quo halvima;jätkumiise „blue-print"—.
korruptsioon, madal töö-jõudllusv
nälg, ühiskondlilc ebaoig-lus
ning meeleheitlik piuudüs. Suhteliselt
parimas olukorras juba ja edasi
püfgiyad on need maad, mis pn
õrnaks võtnud demokraatlikud põhimõtted,
sõltumatuse punasest^ ideoloogiast
ning majanduspoliitilisek
kapitalistlikud voi selle lähedased.
Eraettevõtlus pn nende maade majandusliku
tugevuse ja edu. pant."
DAME JUDITH HART: ,,Barbaifa
Amieli seisukohad on eelarvamuslikud
ja \iidaka'd! - Riigid, kes usuvad
Lõuna kontfSruktiivše arendamise va-jadusse,
ori Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa,
Saksamaa, Jaapan, Itaalia, ,
Skndinaavia maad, OPEC'i maad j.t.
Jõuline kombinatsioon! G|n võimalik,
nii järeldame Willy Brandfi külastusest'
Moskvasse; et isegi' Nõukogude
Liit võiks olla valmis osa võtma
Notth-South teemadest, ku,i et jääda
isoleerituna pealtvaatajaks." (Can^
cun?! V.A.)V • ; . '
Edasi arendas Dame JudithHart
vaatlusi 0P,EC1 maade vahekordadest
industrialiseeritud maadega
ning nende osapanust arendusabi
andmises vähemarenenud' maadele,;
Kuigi ise alles arenevad ühiskonnad,
oli 1.976. a.OPECi maade osa üldises
abistamisprogrammis üks nel^
jandik; — suurima osasaajana E.gip-tus.^-:-
• ; \.;:
J. Hart käsitles ' veel internatsi(>
naalset rahandus-süsteemi, inflatsiooni
Inglismaal ja mujar ning tööpuudust,
eriti Inglismaal: igakt 6-st
(16-48 a. vanused) on tööta. Suurim
töötatööliste' arv kõikidest ;eninwn-dustriäliseeritud
maadest. Ta vaatles
kriitiliselt maailma hoiakut El
Salvadori, Tshiili ja Argentiina osas
ning käsitles Euroopa Ühisturu ja
Eurocurrency probleeme, . rahutusi
Inglismaal ja Ijrimaal ning ipalju
muud.;.. . •-,:'•,',„
Ühe delegaadi küsimusele Inglise
Töölispartei ametliku hoiaku
monarhia suhtes, vastas poliitik dip-lomaatliikult:;
„Inglise Töölispartei
ametlik hoiak monarhia kohta on, et
meil pole ametlikku hoiakut mo-i>
arhiä osas!" — Muidiugi ei ainsatki
isiklikku kommentaari^ 4- •
Järgnenud küsimuste-vastüste periood
oli sõna tõelises mõttes sõ-
- n a s ö d a i •
.••(Järgneb).
Surma läbi lahkunud Gerhard
Busehmanni asemele otsustati nime-
' tada Salksamaa eestlaste esindaijana
Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus
Eduard Ojandu. Praegu esindavad
Sjaksamaa eestlasi selles keskorganisatsioonis
Harri Must, Herbert Mic-helsõn
ja Eduard Vallaste. Eestlaste
sidemeheks Baieri liidumaa valitsuse
juurde nimetati Müncheni' Erk. esimees
Vello Laar. Lüiibeki Erk. esimees
Kaljo Voogre andis ülevaate
oma koostööst ^an-Euroopa osakonnaga
Kielis, kus ta pidas hiljuti referaadi
Eesti ülfe. E. Reisenberg selgitas
Belriinis säilunud^ Eesti Vabariigi
saatkonnamaja •omandiõiguse,
järgsust, märkides, et väliseestlastel
on vähe väljiävaateid maja omandiõigusele.
Küslimuse all oiUi ka esinduskogu
liikme osavõtt Balti konyerent" ^
sist Lüneburgis.
Ülo Semmel tänas keskkomiteed
sujuva koostöö jä majandusliku abi
eest sikautlikele noortele. '
J. Västriku poolt öeldud lõppsõnale
järgnes eesti hüismi laulmine.
Möödimitd nädalal möödus aasta
Poola laevaehitustööli&te 1 streigi algusest
Gdanskis ja teistes sadamalinnades.
Streigi põhjuseks oli Foo'
la majanduse allakäik ja üldine toit-ainete
puudus. ^Laevaehitustööliste
streik kujunes üldstreigiks Poolas ja
sai poola rahva sellise poolehoiu, et;
valitsus ja kommunistlik partei ei
julgenud hakata seda maha suruma,
kuigi Moskva seda kategooriliselt
nõudis/ Streigi kestel Poola töölised
moodustasid oma iseseisvad või vabad
ametiühingud ja nende liidu
„Solidarity", tuntud tööliste liikumi=
se juhi Lech Walesa juhtimisel
.Valitsuse, partei ja Moskva survele
vaatamata ametiühinigute liit„So-lidarity"
hakkas nõudma poliitiliste
jä majanduslike reformide teostamist,
et päästa Poolat majandusM-kust
kaosest. - „Solidärity" survel
Poola valitsus kujundati möödunud
aasta jooksul kahel korral ümber ja
'kommunistlikule parteile vaEti uus
ülemnõukogu täiesti uutel alustel.
Esimest kOrda kommunismi ajaloos
ülemnõukogu lükmete valimist teostati
salajaselt. • Salajaselt valiti, ka.
ülemnõukogu esimees ja poliitilise
büroo koosseis. Kõigile nendele kohtadele
valiti isikud, kes' Moskvale
üldse ei meeldinud,' kuid viimasel tuli
sellega~ leppida.: Esmakordselt
kommuni,smi ajaloos ülemnõukogu,
oma esiniesel istangul hakkas sisuliselt
arutama: partei juhatuse poolt
esitatud riigi majandusliku reformi
kava. Seni on seda tehtud kõigis
kommunsitlikes. riikides, heaks kiidetud
esitatud kujul.
N. Liit on äärmiselt mures Pook
töölisunionide võimu kasvamise ja
seal teostatud majanduslike ning' poliitiliste
reformide pärast. N". Liidu
ja teiste kommunistlike riikide rahvad
võivad sellest nakatatud saada
ja siis tuleb konmiunisiniil ha^
võitlust oma olemasolu eest. ,
Kõiige selle taga on siiima;paistvate
võimetega Poola töölisunioomde juht
Lech Walesa. Ta on suutnud ühendada
poola rahva ja tööliskonna ühiseks
frondiks reformide nõudmisel
ja ei ole lubanud tööMsunionidel
minna Ojma nõudmistes liialt kaugele.
See ei /ole andnud valiitsusiele, par-
Moskvale põhjust tööHs-likvideerimiseks
ja range
kommunistliku diktatuuri' taastami-
;Seks. See on jäänud ainult ärhvardu-
.leks. üldstreigi aastapäeval, 14. aug.
Örezhnev kutsus Roola kommunistliku
partei juhi Kania ja peaministri
Järuzelski Moskvasse, nähtavasti
selleks et leida moodust kuidas
päästa lagunemist ähvardavat kommunistlikku
parteid ja halvenevat
maj andus likku korda kommunistlikes
riikides.
teile ega
unionide;
auruga (steamcleaiiing)
Helistada ERIK LOKBIE
Uus heliplaat
EV¥ Äbistamiskeskuselt Rootsis
saadud andmetel on viimaselajal arreteeritud
Eestis uusi vabadusvõitlejaid.
Nendeks on peamiselt keskkooli
õpilased, kes on julgenud valitsuselt
nõuda inimõiguste respek-teerimist
ja nende käsutamist Helsingi
kokkuleppes antud lubaduste
kohaselt. ICGB poolt on arreteeritud
Haapsalu keslckooli õpilased Kaido
Einman, Haldi Koppel ja Aivar Te-manen,
Valgas on arreteeritud baptisti
pastor DimitriMinjakov.
Nende ja varem vangistatute, Ker-mo
Älle ja Jaanis Surva perekondade
kohta puuduvad lähemad teated.
Äbistamiskeskus Rootsis ja Abistamise
Toimkond Kanadas oleks tanulikud
igale rahvusikaaslasele kellel
on lähemat informatsiooni vangistatute
ja nende perekondade kohta.
EW Abistamise Toimkond Kanadas,
telJ
• Kaastegev: alt LILIÄN TREIBERG
Sisu: Vaheldus, Rulett, Baaridaam,
ütle lind, Kesköine arm, Pruumd
poisid. Põhjamaa neiu, Kaluriema,
Ämiukiir,;Las Vegas, Vaid illusioon..
Hind: $10.00
REKALU RECORDS
Box 45941, Westchester Statiön
Los Angeles, CA. 90045 U.S.A.
, uuendusteel
elumajades või
S E A J - L I HJ
.762-9190 ® Uc.
VIHMAVEERENNID JA TORUD
JÄ PÄIKESEVARJUD).
LÄTI ETTEVÕTE
St. Toronto; Ont.
ühendust firma omanikuga. mingit vahemeest.
Ka N. Liidus toob suvi kaasa muudatuse
kellaajas'. See algas 1. juunist,
mil ajanäitaja lükati 1 tund
^tte. Sellele vasitavalt toimuvad muutunud
kellaaegadel ,yAmeeri;ka Hääle"
raadiosaated järgmiselt:
Hommikutel kella 6.45-^,00 (Eesti
aeg) päevauudised ja aktuaalne informatsioon,
laineil — 30,7 m, 31,4 m,
41,3 m ja 49,3 m('KHz vastavalt
9770, 9550, 7270 ja 6080).
õhtupoolsed saated toimuvad Eesti
aja järele kella 18.30—19.00 ja i9.30
-20.00, lainepikkustel; 19,7 m, 25,1 m,
25,3 m ja 30,8 m(iKHz vastavalt
15270,11960,11865 j[a 97^^^^
Meid kellaaegasid palutakse võimaluse
korral edasi teatada okup.;
Eestist külaskäigul viibivatele, kui
neile need juba pole teada.
•wjiiinnfiniiiimiwu.ltf.lTr
rrrr lUi i'inri
16
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K
;VES
YOR'K — Kohtuministeeriu-mi
eriosakond esitas Tampa distrik-tikohtule
Floridas süüdistuse leedulase
Kazys PalGiauskase vastu, kes
Leedu pealinna Kaunase linnapeana
194L a. juunist kuni 1942. a. maikuuni
olevat andnud käsu paigutada
22.000 juuti elama getoks määratud
majadegruppi, mis normaalajal on
mahutanud 7000 elanikku. See oli
juutide tagakiusamine.
Kazys Palciauslkas on praegu 73
aastat vana. Sõjakuritegijaks tunnistatuna
ta kuulub USA-st väljasaatmisele.
•
Kohtuministeeriumi eriuurimiste
osakonnal on järjekordselt „sõjaku-ritegijaiks".
tegemisel ka leedulane
Juozas Kungys, kelle elukoht on
GMftons, New Jerseys Süüdistuseks
on, et ta võttis osa 2100 relvastamata
tsiviUisiku mõrvamisest Leedus
II maailmasõja ajal
Valitsus süüdistab 65-a. Juozas
• 'Kungyst, et ta USA sissesõiduviisa ja
hiljem kodakondsuse taotlemisel varjas,
et ta olevat Saiksa sõjayäe koosseisus
osa võtnud 2000 juudi sur-nukstulistamisest
Kedainiai • (küla
juures 1941. a. augustis.
Edasi väidab kohtuministeerium
oma kaebuses, et Juozas Kungys ei
õle dokumente täites avaldanud, et
ta 1941 juulikuus olevat osa võtnud
umbes 100 relvastamata tsiviilisiku ,
tapmisest Babences, Leedus.
Juozas Kyngus, kes töötab' Clifto-nis
praktiseeriva hambaarsti Sofija ^
Kynguse, oma naise abilisena, eitab
Icategooriliselt esitatud süüdistusi. ,
,;See on laim, venelased teavad seda",
ütles Juozas Kungys, kes süda-meataki
tagajärjel hiljuti loobus töötamisest
ja tervisliku seisukorra pärast
ei taha. laskuda kommunistide,
konspiratsioonide üksikasjade arutamisele,
ta aga ütles, et ta ei tea midagi
massilisest inimeste surmamisest
Kedainiais ega Babences.
Kohtuministeeriumi eriosakoj na
direktor Allan Ryan teatas, et on
tehtud korraldus maalt välja saata
83-a. Andrija Artukovic, kes II maailmasõja
ajal oli Jugoslaaviast lahti
löönud iseseisva Kroaaltia jiigi sis6-
minister ja praegu elab Kalifornias.
DEMJANJUKILE NÕUTAKSE
UUT PROTSESSI
Clevelandis sõjasüüdlaseks tunnistatud
ukrainlase John (Ivan) Dem-janjuki
advokaadid esitasid distrikti-kohtule
taotluse uue protsessi korraldamiseks.
Taotluses tuuakse ette,
et kohtuministeeriumi eriuurimiste
osakond koondas kohtualuse vastu
nelja riigi, USA. N. Liidu, Iisraeli ja
Lääne-Saksamaa asutise |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-20-03
