1981-08-20-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,|fieie Ek" mr. 31 (1642). 1981
iiitlBMflvrvC
I
LSI
I, 22. au
VABAÕHU JUMALATEENISTUS Hõ-be
talus Royal Beachis. Kõneleb Allan
Laur. Lauluettekandeid.
Pühapäeval, 23, augustil kell 2 pL
^IIBLIPÄEVADE AVAJÜMALA-ITEENISTUS.
Kõneleb Valdeko
Kangro. Kaastegevad piiblipäevade
külaliskõnelejad. Ehiett-laule: Raul
Pumber ja Ülo Liridström. Segakoor
Charles Kippefi juhatusel
EELTEADE:
Piiblipäevade raamides peetakse
loenguid ja jumalateenistusi järgnevalt:,
Esmaspäeva, 24. augustil kell K^-
12 ei. ja kell l—3 pl. loengud.
Teisipäeval, 25. augustil kell 1(^12
ei ja kell 1-3 pl. loengud. Kell 7.30
õ; JUMALAXEEHISTUS.
Neljapäeval, 27. augustil kell 10—
12 ei. ja kell 1—3 pl. loengud. Kell
' 7.30 õ. JUMALATEENISTUS.
Reedel, 28. augustil kell 10-12 eL
ja kell 1—3 pl..Joengud. Kell 7.30 õ.
laudkonna vestlus. (Vastatakse kirja»
listele küsimustele.)
Laupäeval, 29. augustil kell 10-12
ei. ja kell 1—3 pl. l^^ngud. Kell 7 õ.
JUMALATEENISTUS.
Pühapäeval, 30. augustil kdl 2 pL
JUMALATEENISTUS:-
Piiblipäevade külalisikõnelejäd ja
loengute pidajad: Harry Leesment
Austraaliast, Heino Viikhobn Rootsist,
Valdeko 'Kan^o, Helmut Riid-mik,
Evald Kiil, Henry Smith ja Endel
SiitamUSÄ-st ning Märt Vähiv
Paul Lepik ja Erich Tõkke Kanadast.
Kaastegevad Toronto koguduste pastorid.
Jimialateenistustel esinevad
koguduse kqor, solistid ja lauluansamblid.
1
Toronto M4P 2L1
i . p .
öp. I Oskar FuhsBi
Dlnsilck Cre§., Toronto
: JUMALATEENISTUS: pühapäeval,
23. augustil kell 11 honuniM. Teenib
koguduse õpetaja 0. Puhm.
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
30. augustil kell II hommikul. Teenib
abipraöst T. Nõmmik.
KÕNETUNNID: t©i©i.
keU &M,
Pühapäeval,: 23. awgpstil feell 11
hommikut JUMALATEENISTUS. KüV
laliskõneleja.^ Tiitarlast^ trio. Kell 6
õ. KUULÜTUS^OOSOLEK. K ü »«
kõneleja.
TORONTO EESTI IV. LUT.
: i l f Sh^rboums St., Toroat®
VABAÕHU JUMALATEENISTUS
Simcoe järve ääres hr. Jaan Randsalu
juures on pühapäeval, 23. augustü
kell 12 päeval. Orelil G. lital. Järgneb
koosviibhninekohv^ eine-
.tamisega.-1/ ;
Septembris jätkuvad jumalateenls-tused
esimesel, kolinajlidal ja viieM-dal
pühapäeval Jcellj 130.
kuu teiiol e&masp^val kelk 4—M
Saksamaa eestlaste kauaaegne usuelu
korraldaja praost emer. Max Wa-her
suri 10. juulil Geislingenihaig-las
Sündinud 17. jaan. 1897 Vana-Ote-pääl,
õppis ta Otepää, Pärnu ja Riia
gümnaasiumides. Alustatud õpingud
Tartu ülikoolis katkestas Vabadussõda,
mille vältel töötas Tartus sõ-javäeametnikuna.
Lõpetas Tartu ülikooli
usuteaduskonna 1?24. a. Pidas
prooviaasta Põlva koguduses, õnnistati
õpetajaks 7. juulil 1925 Kambja
kirikus piiskop Kuke poolt. Järgnevalt
oli lühemat aega õpetajaks Avinurmes
ja b^''^>m kuni kodumaall:
lahkumiseni Paistus Viljandimaal.
\ Saksamaal õli alguses tõlgiks ühes
lennukitehases ja pärast sõja lõppu
õpetajaks ' Augsburgis, Oberpfalzis,
ÄIam-Baieris ja Ulmis. Umbes aasta
oli ta õpetajaks Prantsusmaal', teeni"-
des ka eestlaste kogudust Pariisis.
Saabunud Saksamaale organiseeris
M, Waher laagritesse laialipillatud
eestlased, olles eestlaste usuelu
korraldajaks Salcsamäah Emereeri-ti
21. juunü 1974. Pärast seda teostas
M. Waher hoolimata kõrgest vanadusest
eestlaste Usulist teenimist ja
pidas ametitali^usi lähemas ümbruskonnas.
Akadeemiliselt kuulus lahkunu Eesti
t)liõpilaste Seltsi. Ta põrm sängid
tati 15. juulil Geislingeni kalmistule.
Matusetalituse pidas praost Toomas
Tallinnas on 29. juimM surnud
omaaegne Tartu Üliõpilaskonna ^mitmekordne
esimeeis ja aktiivne tegelane
muudes ettevõtmistes Hugo Paail-^
man. Ta maeti 1. juulil Pärnamäe
kalmistule.
Kadunu pärines Tallinnasit, kus ta
isa omas trükikoja. Liitunud noore
poisina skautlusega, oli ta ktini Eesti
iseseisvuse katkestamisena^ seotud
selle organisatsiooniga Tallinna Maleva
koosseisus, olles skäutmasterina
osa võtnud rahvusvahelistest jambo-reedešt
jne. Akadeemiliselt kuulus ta
korporatsioon Vironia lükmeskonda.
e a
Käesoleva aasta, 32. aastakäigu esimene
number sisaldab nagu ikka 56
lehekülge ja on mitmekesise sisuga.
Selles leidub algupäraseid luuletusi
(seekord fea. üks luuletõlge) ja mitmesuguseid
artikleid ning kirjutusi
ja kriitikat. Nii on kirjutis A. Mälgu
juubeli puhul, V. Üibopuu huvitav
artikkel K. A. Hindrey viimasest romaanist,
A, Mägi kirjatükk tunasese
Tartu palgest, V. Helki artikkel kahest
vanast reisikirjast Eesti kohta,
R. Avarmaa kirjutab K. L. Marleyst
kui maalijast, E. Kiviranna meie kultuuriloost,
I. Arnes vanast Rootsiaegsest
Saaremaast jne.
,;rulimulia" nr. 2 ön trükis ja i l mub
lähemail päevil. ,,Tulimulla''
aadress on: c/o B. Kangro,
vägeij 1, 222 38 Lun^, Swedieo.
PEREKONNA SAUN
Sünget Beach Rd.. P.Ö. Box 4i
Pühapäeval, 23. augustiH VABAÕHU
JUMALATEENISTUS kell 12 päeval
koguduse nõukogu liikme Elmar Sääse
talus. Vaata fee juhiseid eelmises
lehes., •
Pühapäeval, 30. augustil jumalateenistus
jääb ära. >
septembril JÜMA
cell 11 hom.
.1 •
KOriETUNNID telsipMeJ
yäl j& • neljapäeval ki 5. • kii
Pühapäeval, 6
LATEENISTUS
Tuleks saata
sündinud 5: novembril 1918 Võrus
surnud 7. augustil 1981 Minnesota, USA
sügavas
abikaasa H I L D A Minnesotas -
MEIDÄ ja HERBERT JÜRGMANN Kanadas
AMITÄIÄLU Saksamaal
ELSA,: vend P A U L ja SUGULASED Eestis
toetu
EVV Abistamiskeskuselt Rootsis
saadud andmeil on eriti raskes majanduslikus
olukorras Järgmised va-badusvõtlejad
ja nende perekonna^.
Nendele tuleks korraldada toetus-pakkide
saatmist kas isikükul alusel
või kohaliku maa abistamise toim-konna
kaudu. Toetuspakid tuleks
saata järgmistele isikutfele: Silvi
Kukk (Jüri Kuke lesk), Helle Kalep,
Elviira Madisson, Elfriede Niklus,
Aino Niitsoo, Enn Tarto, Endel Ra-tas,
Erik Udam, Artem Yuskevich,
Mati Kiirend ja Kalju Mätik.
Lähemat informatsiooni nende isikute
olukorra kohta võib saada Abistamise
Toimkonnalt Torontos, tel.
(416) 46S-2219. Toetuspakkide saatmist
teostab ka Abistamise Toimkond.
Toetused nende pakkide saatmiseks
tuleks kanda Abistamise
Toimkonna arvele Toronto Eesti
Ühispangas. Arve nr. 6753.
Juba inimsoo ajaloo algpäevadest
peale on inimesed alati ihaldanud,
hinnanud ja lugupidanud vääriskive.
Neist valmistati nägusaid ehteasju,
ühes teiste väärismetallidega ning
'kasutati nii kaelakeedena, kõrvarõn-gastena,
sõrmustena ehk muul viisil'.
Vaäriskived olid,haruldased, püsiyad
kulumise vastu, ilusa läikega
muunud oma välimust ja värvi, p^al^
muu usuti neil olevat erilisi ime-omandusi
(kaitse- kurja vastu, andis
kiviomanikule tervist, õnne ja edu
elus), selle tõttu on nad ka hinnalt
väga 'kallid ning võisid kuuluda ainult
rikastele.
guid. Enamus väärkkidest on kris-tallse
• ehitusega, omavad (kõrge tih-kusedensiteedi
(suhe aine kaalu j a
mahu vdiel), absorbeerivad kui ka.
reflekteerivad valgust \
Gemmolooiia ehk õpetus väärkivi-dest
jagab kivid oma kõvaduse järele
kolme eriliiki: teemandid kuuluvaid
'Mohs'i kõvaduse tabeli järele
kõige kõrgemasse kõvaduse klassi 10,
teise klassi kuuluvad 7 kuni 10 kõvadusega:
rubiinid, safiirid, siriarag-did,
ber\dlid, topaasid> tsirkoonid,
türmalioonid, granaadid. Kõik teised
'kõvadusega alla 7 nimetatakse nüüdsel
ajal ehtekivideks nagu: tüiikoos,
jäde, lapis ja muud.
Peale teiste mineraalsete kivi<ie.
betaikse ehtiekivide hulka veel merevaik,
pärlid ja korallid. Vääriskivide
värv oleneb peamiselt nende keemilisest
kooseisust, nii näiteks on teemandid
värvitud, vahest veidi kollakad,
irubiinid punakad^ safiirid sinakad,
smaragdiä rohelised, kuna teis-
' ori väga mitmesuguseid värvin-
Kivide kaalu ühikuks on tarvitusel
Käraat, milHne võrdub 0,20 grammile
(umbkaudne jaanipuu seemne kaal).
Kalliskivide väärtus oleneb paijudiest
asjaoludest —- kivide haruldusest,
lihvimisest, kaalult-suuruselt, puhtusest,
värvilt ning ka selle populaarsusest.-'
Nii näitdis oli granaat väga
moes eelmisel sajandü. Praegu on
otsitavad: teemandid, rubiinid, safiirid
ja smaragdid. Kikide hind ja
väärtus tõuseb progressüvselt tema
kaalule, nii et 'kaks korda suurem
kivi maksab mitte kaks korda enam,
vaid on mitmekordselt kallim.
Oma tekkimise järele on kivid kas
magmatilised ehk settelised. Leiukoh-tadest
tuleks nimetada: Lõuna-Aaf-rika,
India, Ida-Aasia, Uraal, Brasiilia,
Austraalia ja Kongo. Tuntumatest
ja suurematesit vääriskividest on
omale kuulsuse võitnud Inglise
krooni juveelid: Ko-i"'Noor (valguse
mägi) — 106 karaati, Gullinan I —
530 karaati, ja Gullinan II ~ S17 k.
,;Pärsia shahh" Venemaal — 88,7 karaati
ja väärtuslik roheline n.n. Dresdeni
teemant, 'millirie aga 2. maailmasõja
ajal teadmata kadiMna on läi-
J. JÄRV (M.P.)
iSTISSE SAATA
Pakkide saatmisel Eestisse, kui
neid ei-saadeta mõne vilunud firma
kaudu, tuleb ettevaatlik olla, et; lubatud
kaupade vahele ei satu kaup,
mis mitte lubatud ei ole. N. Liidu
tollivõimud tagastavad sellisel juhul
paki saatjale. On teada juhtumeid;
kus pakk tagasi saadeti sellepärast,
et 5 lubatud pastapliiatsi asemele d i
pakki paigutatud 10 sellist pliiatsit.
H. Liidu toll leidiS), et siin on tegemist
spekulatsiooniga. ^
Alljärgnevad esemed on täiesti keelatud
saata Eestisse: *
Konservid, tootlematatpores riie ja
plastika (kunstaine), niidid-lõngad,
kellad, fotoapäradid ja filmid, rW'
dio- ja televisiöoni-aparaadid kui ka
nende osad, helilindid, riknevad toitained,
karastavad ja alkohoolsed
joogid, arstimid, vitamiinid, närimiskummi,
terad ja seemned. Igasugune
kaup klaaspurkides ja konservikarpides.
Vene paber- ja metalLraha.
Kirjamargid kogujaile. Loteriiloosid,
aktsiad, pangatsh^kid ja vekslid.
Relvad ja laskemooih. Tarvitatud rii"
ded, pesu ja kingad, Värske puu-ja
juurvili, .
idsti Teadusliku
Seltsi Rootsis
auhinnatööde
võistlus
1. Võistlusest'Võivad osa võtta üliõpilased
ja teaduslikud edasiõppijad,
ikes on ülikooli sisse kirjutatud, i
2. Võistlusele võib esitada seminaritöid,
mis käsitlevad eestiainelisi
küsimusi. Seminaritöö võib olla kirjutatud
kas eesti või mõnes teises
keeles. , Võõrkeeles kirjutatud töö
peab olema varustatud eestikeelse si-sukökikuvõttega.
3. Töö peab vastama nõuetele, mds
õppeaine järgkiirsustöl on kehtivad.
Ulatus peab olema vähemalt 20 Ite-hekülge
masinakirjas. Tööle tijleb lisada
andm"ed saadud hinde ja akadeemiliste
punktide arvu kohta.
4. Võistlusest võib osa vfetta ka
tööga, mis pole 'kirjutatud otseses
seoses ülikooliõpingutega, kliid see
peab vastama heakskiidetud seminaritöö
teaduslikule tasemele. V
5. Võistlustööde auhinnazhüriiks
on Eesti Teadusliku Sdtsi Rootsis
juhatus.
6. Väljaandmisele tuleb kolm rahalist
auhinda. Auhindade suuruse
määrab ETSR juhatus arvesse Võttes
võistlustööde teaduslikku taset.
I aulhinnaiks võib maksimaalsell olla
3.000 rkr.
7. Tööd tuleb esitada 1. oktoobriks
/1981 varjunime all koos suletud ümb-
(rikku lisatud teatega autori- nime
'kohta aadressil: Eesti Teaduslik
S^lts Rootsis, Box 92, 101 21 Stock-inolm.
Informatsiooni saamiseks võib
pöörduda Paul Laani pooM aadressil:
Finsika institutionen, Stockholms
universitet, 106 91 Stookholm, tel.
08/15 01 60/1338.
Pühap., 23;--31, au^stini ,
ming '8r Jõekäärul.
20 MILJONIT
TÖÖTUT HIINAS
' Läänes avaldatud statistiliste andmete
kohaselt on Hiinas ligemale 20
miljonit töötut.
Seetõttu on Pekingi-rezhiim. hakanud
tagant õhutama väilkeettevõtjate
süsteemi, millega loodetakse vähendada
tööpuudust. Pekingis ilmuv ingliskeelne
ajaleht Peking Review nendib,
et möödunud aastal' startisid
810 000 hiinlast eraettevõtteid väiksemas
skaalas. Muidugi ei tohi ettevõtted
paisuda liiga suureks, kuid ka
, siis, kui omanik palkab paar-kolm
abüist, võidetakse palju.
TÖÖPAKKVMISBD
Buffalo Pauluse kogiuduses oli leeripüha. Koguduse õpetaja Iphan Teras õnnistas pühapäeval, 24.
mail 6 eesti noort. Jumalateenistust kaunistasid soololauludega Lydia Kööp ja Igor Lupkin, orelil he-likipistnikF.
P.Lüdig. Pildil Raudsepp, õpetaja Johan Teras, Piret "
Esik Kurrlkoff, Eric Karjel, Olaf Alan Aavik ja Urmas Mark Lupkin,
Vajame
KORREKTORIT
osalise tööjõuga.
.,MEIE ELU" Tel. 466-0951
VAJATAKSE
LAPSEHOIDJAT
i-aastasele lapsele 3—5 hommikut
nädalas meie kodus (Bayview —
Steeles). - Tel. 889-3478
Kahe liikmeline perekond soovib
MAJA KORISTAJAT
Asukoht kesklinnas/hea tasu.
Tel päeval 967-2587.pr. Ots,
õhtuti 221-9220 või 925-9295
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 20, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-08-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810820 |
Description
| Title | 1981-08-20-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,|fieie Ek" mr. 31 (1642). 1981
iiitlBMflvrvC
I
LSI
I, 22. au
VABAÕHU JUMALATEENISTUS Hõ-be
talus Royal Beachis. Kõneleb Allan
Laur. Lauluettekandeid.
Pühapäeval, 23, augustil kell 2 pL
^IIBLIPÄEVADE AVAJÜMALA-ITEENISTUS.
Kõneleb Valdeko
Kangro. Kaastegevad piiblipäevade
külaliskõnelejad. Ehiett-laule: Raul
Pumber ja Ülo Liridström. Segakoor
Charles Kippefi juhatusel
EELTEADE:
Piiblipäevade raamides peetakse
loenguid ja jumalateenistusi järgnevalt:,
Esmaspäeva, 24. augustil kell K^-
12 ei. ja kell l—3 pl. loengud.
Teisipäeval, 25. augustil kell 1(^12
ei ja kell 1-3 pl. loengud. Kell 7.30
õ; JUMALAXEEHISTUS.
Neljapäeval, 27. augustil kell 10—
12 ei. ja kell 1—3 pl. loengud. Kell
' 7.30 õ. JUMALATEENISTUS.
Reedel, 28. augustil kell 10-12 eL
ja kell 1—3 pl..Joengud. Kell 7.30 õ.
laudkonna vestlus. (Vastatakse kirja»
listele küsimustele.)
Laupäeval, 29. augustil kell 10-12
ei. ja kell 1—3 pl. l^^ngud. Kell 7 õ.
JUMALATEENISTUS.
Pühapäeval, 30. augustil kdl 2 pL
JUMALATEENISTUS:-
Piiblipäevade külalisikõnelejäd ja
loengute pidajad: Harry Leesment
Austraaliast, Heino Viikhobn Rootsist,
Valdeko 'Kan^o, Helmut Riid-mik,
Evald Kiil, Henry Smith ja Endel
SiitamUSÄ-st ning Märt Vähiv
Paul Lepik ja Erich Tõkke Kanadast.
Kaastegevad Toronto koguduste pastorid.
Jimialateenistustel esinevad
koguduse kqor, solistid ja lauluansamblid.
1
Toronto M4P 2L1
i . p .
öp. I Oskar FuhsBi
Dlnsilck Cre§., Toronto
: JUMALATEENISTUS: pühapäeval,
23. augustil kell 11 honuniM. Teenib
koguduse õpetaja 0. Puhm.
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
30. augustil kell II hommikul. Teenib
abipraöst T. Nõmmik.
KÕNETUNNID: t©i©i.
keU &M,
Pühapäeval,: 23. awgpstil feell 11
hommikut JUMALATEENISTUS. KüV
laliskõneleja.^ Tiitarlast^ trio. Kell 6
õ. KUULÜTUS^OOSOLEK. K ü »«
kõneleja.
TORONTO EESTI IV. LUT.
: i l f Sh^rboums St., Toroat®
VABAÕHU JUMALATEENISTUS
Simcoe järve ääres hr. Jaan Randsalu
juures on pühapäeval, 23. augustü
kell 12 päeval. Orelil G. lital. Järgneb
koosviibhninekohv^ eine-
.tamisega.-1/ ;
Septembris jätkuvad jumalateenls-tused
esimesel, kolinajlidal ja viieM-dal
pühapäeval Jcellj 130.
kuu teiiol e&masp^val kelk 4—M
Saksamaa eestlaste kauaaegne usuelu
korraldaja praost emer. Max Wa-her
suri 10. juulil Geislingenihaig-las
Sündinud 17. jaan. 1897 Vana-Ote-pääl,
õppis ta Otepää, Pärnu ja Riia
gümnaasiumides. Alustatud õpingud
Tartu ülikoolis katkestas Vabadussõda,
mille vältel töötas Tartus sõ-javäeametnikuna.
Lõpetas Tartu ülikooli
usuteaduskonna 1?24. a. Pidas
prooviaasta Põlva koguduses, õnnistati
õpetajaks 7. juulil 1925 Kambja
kirikus piiskop Kuke poolt. Järgnevalt
oli lühemat aega õpetajaks Avinurmes
ja b^''^>m kuni kodumaall:
lahkumiseni Paistus Viljandimaal.
\ Saksamaal õli alguses tõlgiks ühes
lennukitehases ja pärast sõja lõppu
õpetajaks ' Augsburgis, Oberpfalzis,
ÄIam-Baieris ja Ulmis. Umbes aasta
oli ta õpetajaks Prantsusmaal', teeni"-
des ka eestlaste kogudust Pariisis.
Saabunud Saksamaale organiseeris
M, Waher laagritesse laialipillatud
eestlased, olles eestlaste usuelu
korraldajaks Salcsamäah Emereeri-ti
21. juunü 1974. Pärast seda teostas
M. Waher hoolimata kõrgest vanadusest
eestlaste Usulist teenimist ja
pidas ametitali^usi lähemas ümbruskonnas.
Akadeemiliselt kuulus lahkunu Eesti
t)liõpilaste Seltsi. Ta põrm sängid
tati 15. juulil Geislingeni kalmistule.
Matusetalituse pidas praost Toomas
Tallinnas on 29. juimM surnud
omaaegne Tartu Üliõpilaskonna ^mitmekordne
esimeeis ja aktiivne tegelane
muudes ettevõtmistes Hugo Paail-^
man. Ta maeti 1. juulil Pärnamäe
kalmistule.
Kadunu pärines Tallinnasit, kus ta
isa omas trükikoja. Liitunud noore
poisina skautlusega, oli ta ktini Eesti
iseseisvuse katkestamisena^ seotud
selle organisatsiooniga Tallinna Maleva
koosseisus, olles skäutmasterina
osa võtnud rahvusvahelistest jambo-reedešt
jne. Akadeemiliselt kuulus ta
korporatsioon Vironia lükmeskonda.
e a
Käesoleva aasta, 32. aastakäigu esimene
number sisaldab nagu ikka 56
lehekülge ja on mitmekesise sisuga.
Selles leidub algupäraseid luuletusi
(seekord fea. üks luuletõlge) ja mitmesuguseid
artikleid ning kirjutusi
ja kriitikat. Nii on kirjutis A. Mälgu
juubeli puhul, V. Üibopuu huvitav
artikkel K. A. Hindrey viimasest romaanist,
A, Mägi kirjatükk tunasese
Tartu palgest, V. Helki artikkel kahest
vanast reisikirjast Eesti kohta,
R. Avarmaa kirjutab K. L. Marleyst
kui maalijast, E. Kiviranna meie kultuuriloost,
I. Arnes vanast Rootsiaegsest
Saaremaast jne.
,;rulimulia" nr. 2 ön trükis ja i l mub
lähemail päevil. ,,Tulimulla''
aadress on: c/o B. Kangro,
vägeij 1, 222 38 Lun^, Swedieo.
PEREKONNA SAUN
Sünget Beach Rd.. P.Ö. Box 4i
Pühapäeval, 23. augustiH VABAÕHU
JUMALATEENISTUS kell 12 päeval
koguduse nõukogu liikme Elmar Sääse
talus. Vaata fee juhiseid eelmises
lehes., •
Pühapäeval, 30. augustil jumalateenistus
jääb ära. >
septembril JÜMA
cell 11 hom.
.1 •
KOriETUNNID telsipMeJ
yäl j& • neljapäeval ki 5. • kii
Pühapäeval, 6
LATEENISTUS
Tuleks saata
sündinud 5: novembril 1918 Võrus
surnud 7. augustil 1981 Minnesota, USA
sügavas
abikaasa H I L D A Minnesotas -
MEIDÄ ja HERBERT JÜRGMANN Kanadas
AMITÄIÄLU Saksamaal
ELSA,: vend P A U L ja SUGULASED Eestis
toetu
EVV Abistamiskeskuselt Rootsis
saadud andmeil on eriti raskes majanduslikus
olukorras Järgmised va-badusvõtlejad
ja nende perekonna^.
Nendele tuleks korraldada toetus-pakkide
saatmist kas isikükul alusel
või kohaliku maa abistamise toim-konna
kaudu. Toetuspakid tuleks
saata järgmistele isikutfele: Silvi
Kukk (Jüri Kuke lesk), Helle Kalep,
Elviira Madisson, Elfriede Niklus,
Aino Niitsoo, Enn Tarto, Endel Ra-tas,
Erik Udam, Artem Yuskevich,
Mati Kiirend ja Kalju Mätik.
Lähemat informatsiooni nende isikute
olukorra kohta võib saada Abistamise
Toimkonnalt Torontos, tel.
(416) 46S-2219. Toetuspakkide saatmist
teostab ka Abistamise Toimkond.
Toetused nende pakkide saatmiseks
tuleks kanda Abistamise
Toimkonna arvele Toronto Eesti
Ühispangas. Arve nr. 6753.
Juba inimsoo ajaloo algpäevadest
peale on inimesed alati ihaldanud,
hinnanud ja lugupidanud vääriskive.
Neist valmistati nägusaid ehteasju,
ühes teiste väärismetallidega ning
'kasutati nii kaelakeedena, kõrvarõn-gastena,
sõrmustena ehk muul viisil'.
Vaäriskived olid,haruldased, püsiyad
kulumise vastu, ilusa läikega
muunud oma välimust ja värvi, p^al^
muu usuti neil olevat erilisi ime-omandusi
(kaitse- kurja vastu, andis
kiviomanikule tervist, õnne ja edu
elus), selle tõttu on nad ka hinnalt
väga 'kallid ning võisid kuuluda ainult
rikastele.
guid. Enamus väärkkidest on kris-tallse
• ehitusega, omavad (kõrge tih-kusedensiteedi
(suhe aine kaalu j a
mahu vdiel), absorbeerivad kui ka.
reflekteerivad valgust \
Gemmolooiia ehk õpetus väärkivi-dest
jagab kivid oma kõvaduse järele
kolme eriliiki: teemandid kuuluvaid
'Mohs'i kõvaduse tabeli järele
kõige kõrgemasse kõvaduse klassi 10,
teise klassi kuuluvad 7 kuni 10 kõvadusega:
rubiinid, safiirid, siriarag-did,
ber\dlid, topaasid> tsirkoonid,
türmalioonid, granaadid. Kõik teised
'kõvadusega alla 7 nimetatakse nüüdsel
ajal ehtekivideks nagu: tüiikoos,
jäde, lapis ja muud.
Peale teiste mineraalsete kivi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-20-08
