Meie Elu = Our life, December 3, 1987

              leElu" rir; 49 (1969) 1987 ,,Meie Elu" lar. {mmi imi
cxna f,0EGEMB£R3
lOHISPA^^
re., Toronto,
1.50%
tage
00^3.00
LOO
id sotsialistidest pettif^.
lad eelistavad toetada Le
lavalise vasakpoolse ja
propaganda asemel ka-
'arusaädavaid lööklau-
)akkudes midagi konk-tulebki,
et kutselised
fasakpoolsed poliitikud
lidunud lepingu ühiseks
Ima Rahvusfrondi yasta-
Iks. Teatavasti on prant-ja
parempoolne yalijas-
3lt enam-vähem võrdne,
md poolel on tihti ainult
iiline enamus.
|Le Pen'i partei on väik-lalsest
rakukesest välja
fu president Mitterrandi
iestuspoliitikaliä, par-lugedalS
- 20% hää­lte
vanade suurte partei-
] on hädaoht suur ja nii
Le Pen ' i ebademo-fhise
koostöö tähe all
Igasugust halvustamist
>en'ile tahetakse kaela
III maailmasõja kurite-sel
ajal oli lapseeas),
K arvukad kaebused tu-inlmõigusteeest
võit-misatsioonidest)
jne.
)olelt tehakse survet
^en ei saaks vajalikke
lu 500 rahvasaadikult
vallavanemalt. Need
ijalikud kandideerimi"
|lt püütakse siin demo-teatavalt
osalt hääle-vaba
valimise võima-
|se arusaamise järgi on
rast
KANDmAADID
iikorras võiks pidada
andidaatideks presi-di
(kes veel avalikult
at), tema peaministrit
i, endist peaminišt-
,Barre'i ja sotsialisti
• • • •
llamas kandidaadiks
Indine peaminister ja
Jfessor R. Parre. Prof.
tema ei kuulu ühtegi
jhtyat ainult kaitsta
kapitalistlikku ma­le
vahelised intriigid
it üldse. Ta on senini
|nud eemal tavalisest
md valimiskampaa-lötnud
senini Rahvus-nsukohta.
Kuna siin-
[yalimised toimuvad
teisel järgul jäävad
It kaks esimesel järgul \
lii saanud kandidaati,
|arre'irvaja Rahvus-kjt
saada tulevaseks
[esidendiks. Kõik ole-
3l vahepealsetest tel-
)iemistestialubadus-ie
vahel. LePen,vaa- '
Jtiiyšele populaarsu-lest
järgust osa võtta
|e häälte skoori tõttu,
re'iie heidavad tema
ia liiga häid suhteid
kapitaliga, tema liiga
[spoliitilist program-i'a
üleolevat ja au­list.
.
latide arvu ja parem-rinn^
a omavaheliste
I on praegusel sotsia-li
Mitterrandil, kui ta
Irib, tõsiseid lootusi
[(lest ta võib lugeda
koalitsioonile teisel
•illine uus sotsialist-
|oöks endaga kaasa
ipoolse parlamendi
la uued valimised,
pänud eraettevõtete
imistjasotsialistlik-llaanitsemist
vana
^aiiemad idapõgeni-küjutada,
kuhu sel-plaan
võib juba
majanduse viia,
mtslasel, ja iseränis
rõsal, pole sellest
M ettekujutust. Ser
Ihepealsele viieaas-
|,misPrantsusema -
lalt kohalt maailmas
kohale;..
riEJA PARIISIS
I
1
õttevahqtnse Mõrras
an
korras ja mõtteergütu^e huviga To­ronto
Ülikooli Eesti Öppetooli(EÕ)
kphta, mife alustas tegevust möödu-
Esüd aastal Bchool of Graduate
Studies koriralise osana. See oli
suureks ja ka ainulaadseks saavu­tuseks
Välis-Eesti maailmas; ta
kroonis paljude eestlaste kauaaeg­set
tööd ja tõhusat rahalist toetust
Ühiskonnateadlane Tõ|nu Parming
oH eelmise aasta külalisprofesso­riks,
ajaloolane Hain Rebas on kü­lalisprofessoriks
praegusel aastal
Mõlemal on olnud tööd enam kuo
küllalt Lisaks ametlikele eestiala-seile
ülikooli loenguile ja semina­ridele
on nad pi^danud ettekandei'd
eestlaskonnale mitmete'^ürituste
puhul — loenguid, arutlusi, kõne=
sid avaldanud kirjutusi ja palju
muud. Siiski ei kasuta praeguneEÕ
tegevus kaugeltki veel ära EÕ po­tentsiaali
ainsa vaba eesti teadusli­ku
asutusena ja vaba eesti teaduse
loomuliku keskusena, tõhusaks
kaasaaitamiseks eesti rahva säili»
tamisele. Eesti pinna vabastamise­le
ja Eesli ülesehitamisele. Esitan
alamal mõtteid suundadest EÕ po­tentsiaali
täielikumaks rakenda-t
•
Muidugi peab EÕ, oma Kanada
asulcoha ja Kanada valitsuse toetuse
tõttu, oma tegevuses- arvestama ka
Kanada riiklikke sihte. EÕ tegevu­seks
olulistest Kanada riiklikest sih­tidest
oleksid kolm tähtsamat kogu-kultuursus,
iilemaailmselt vägivalla
tõrjumine, ja välisabi.
(a) KOGUKULTUURSUS
(Tarvitan sõna „Kogukultuursus"
parima mõttevastena „Multicultura-lism'ile"
— mõtteks on ilmselt,,kõi­kide"
Kanadas esinevate, mitte ai­nult
„paljude" kultuuride hõlmami'
li^ '• [ • , . • ,
See põhimõte {unnustab, eriti vii­maste
aastakümnete kogemuste põh-al,
et iga Kanadas esindatud rahva
kultuuril (selle sõna kõige laiemas
mõttes — rahvakogu elu avaldusena)
on suur tähtsus Kanada ühiskond­liku
elu parendamisel.
Pärast Teist maailmasõda sisse­rännanud
Euroopa mandri rahvastel
on olnud, juba suuri teeneid. Kanada
elu inimlikumaks muutumisel..Teise
maailmasõja lõpust s.aadik, on Kana-,
da arenenud „ metsiku lääne" iseloo­muga,,
kirjapõlglikust asumaast kõr­gema
tasemega kulttuurrahvani.
(Mõeldagu ainult raamatukaupluste
suurele levikule viimaseil aastaküm­neil!
1951 ja'veel mitu aastat hiljem ei
olnud Torontos (peaaegu 2,000.000
elanikku] ühtegi euroopamõisfelist
(nagu Tallinnas (120.000) jai Tartus
(60.000)] raamatukauplust — raama­tuid
sai osta Eatonist, nurgapoest, ja
bussijaamast).
Kanadal oleks veelgi paljuj kasu
Euroopa, seehulgas Eesti kultuuri
jätkuvast mõjust. Üheks lugematuist
näiteist oleks Kanadal eesti tööeetika
omandamine (Eestis pandi tööpõlgu-rid
sundkorras töölaasritesse tööta­mist
õppima). Kanadal Eesti kultuuri
tundma õppimiseks ja omandami­seks
oleks EÕ-1 täita suur ja tähtis
osa. Eelnenud näidet edasi viies, EÖ
osutaks Kanadale suure teene kui ta
tegeyustägasihoidlikulgi määral vä­hendaks
Kanada tohutuid ,,sotsiaal­hoolekande'*
kulusid.
(bj ÜLEMAAILMSELT
VÄGIVALLA TÕRJUMINE, JA
VABADUSE, VÕRDSUSE NING
DEMOKRAATIA
SOODUSTAMINE
, Eriti selles suhtes on Kanada riik­likud
sihid, lähemalt nagu jieklaree-ritud,
kooskõlas endastmõistetavate
eesti huvidega.;
c) VÄLISABI •
Inimsuse aatest ja maailmarahu
huyi.s annab Kanada järjekindlat ma­janduslikku
ja hariduslikku abi ma­hajäänud
rahvastele. Aastakümnete­pikkuse
N. Liidu yägivallävalitsuse
ja laastamise tõttu on eesti rahva
elatustase nüüd jõudnud samasse lii­ki
paljude Aafrika, Aasia, ja Kesk- ja
Lõuna-Ameerika rahvastega. Kui
Kanada, lisaks praegustele abisaaja-tele,
laiendaks oma välisabi Eestile
(mis peaks olema Eesti valitsuse
üheks tähtsaimaks ülesandeks, ja ka
võrdsuse nimel Kanada valitsuse
üheks tähtsaimaksäfest^seks), siis
oleks EÖ-l täita suur osa kavanda-miselja
elluviimisel, et saadav välis­abi
oleks mõjus. Sama kehtibka era­organisatsioonidelt
ja eraettevõtetelt
Eiästile saadava abi suhtes.
Kuid EÕ-1 ön.suur,potentsiaal ka
paljude, rohkem eestisuhteliste vaja­duste
täitmiseks. '
maiks ettevõtteiks, näiteks kaasaeg­se
eesti sõnavara järjekindla arenda­mise
ja sõnastikkude kirjastamise ja
levitamisega. Raalitehnoloogia kiire*
arenemise/levimisega võivad varsti
olla elektrooniliseh põhistatud sõ- .
nastikud •kaasaegsemad/täieliku­mad,
kiiremad/hõlpsamad tarvitada,
ja odavamad kui raamatukujulised
sõnastikud.
13. Toronto Ülikooli formaadis il­muva
ingliskeelse eiBsti teadusliku
ajakirja avaldamine. See võiks sisal­dada
algupäraseid uurimusi, vare­mate
muukeelsete uurimuste tõlkeid,
ürikuid, bibliograafiat, registrit,
ülevaateid, mõttevahetust, arvustu­si,
akadeemilisi teateid, jne.
4. Eesti üliõpilaste koondamine
Torontos ja mujal välismaal nende
omavaheliseks haridusliseks suhtle­miseks
ja nende kirjutiste ja uuri­muste
suunamiseks eestialastele ai­netele.
Paljudel õppealadel on üliõpi­lastel
võimalik niimoodi valida tee­mat,
EÕ osa oleks seda mõtet levi­tada,
materjali ja nõuga abistada, ja
võimalikke halduslikke raskusi (näit
ülikoolidega, professoritega, abira-haandjatega]
lahendada. Kaugemaks
ülesandeks oleks õhutada ja soodus­tada
eesti teadlaste järelkasvu prae­gu
Valis- ja Kodu-Eestis ohustatud
teadusaladel.
5J Kodumaal asuvate rahvusmeel-set^
eesti teadlaste ja üliõpilaste töö
ja Õpingute abistamine, eriti nende
Toronto Ja muudes välismaa ülikoo­lides
õppimise soodustamine ja Ees­tis
mittesaadavate õppevahendite
varustamise vahendamine.
See viib üldisema arutluseni suhe­test
Kodu-Eestis teaduse viljeletega.
Kindlasti peaksime püüdma isiklikul
alusel tihedamat koostööd Eestis
asuvate teadlastega, kes ei ole vaen­lase
nõus, ja andma neile kõike või­malikku
abi ja toetust. Aga ei tohiks
põhimõtteliselt olla mingit koostööd
nendega, kes kasutavad antavat abi
kurjasti, nagu okupatsioonivõimu
agendid, olgu need üksikisikud või
organisatsioonid. Üheks näiteks on
„ENSV Teaduste Akadeemia"." Kui
ei teakski midagi enamat sellest ko­gust
juba paljas asiolu, et ta esineb
„ENSV" nimeall, tähistabtedariigi­vastase
organisatsioonina. Eesti Va­bariigi
seadused mis käsitavad riigi­vastaste
elementide abistamist kehti­vad
Eesti kodanike kohta ka välis­maal.
Võib oodata vastuväiteid, et Ka­nada
riigisihid ei luba sellist erista­mist
Eesti Vabariigi ja N. Liidu hu­vide
vahel, ja et niiyiisi toimides
oleks EÕ tegevus vastuolus oma.ette­nähtud
funktsioonidega kanada üli­kooli
osana. Siin tuleb vastata Kana­da
sündmustele ja pretsedentidele
viidates. Kanada ühiskonda-avalik
arvamine, valitsus, akadeemilised
ringkonnad, jne. võtab üha kõvemalt
seisukoha, et kõlbelistel kaalutlustel
võib teha,isegi peab tegema^ eran­deid
Kanadas üldiselt kehtivast kau­bandus-,
sõna- jne. vabadustest ja isi­kupuutumatusest,
kui on tegemist
barbaarse, vägivaldse valitsusega.
Näiteid: Kanada valtisus piiras suht­lemist
ja kaubandustegevust Lõuna-
Aafrika; Kanada kohus mõistis Sak­sa
sõjaaegsete sündmuste ja rahvus--
sotsialistlike mõtete kaitsja vangi;
Kõnelema tulnud Lõuna-Aafrika
saadikut katsuti Toronto Ülikoolis
suure nuiaga surnuks lüüa ja Kanada
kohus mõistis katsetaja õigeks. Elole
kahtlust, et samad põhimõtted kuu­luksid
rakendamisele ka palju kuri­tegelikuma
N . Liidu suhtes.
Ülal käsitatud uutest üritustest on
mitmed umbes isemajandatavad, vä­hemalt
pärast alustuskulude katmi-se.
Ka on mitmesugust avalikku abi
saadaval asutus- ja /või tegevusku­ludeks.
Niivõrra kui need üritused
vajaksid pikemaajalist või kestvat
^^.najanduslikku toetust, tuleb jälle vii­data
Eesti kodanikukohuseile, mis
pagulusdludes on ehk vahel keeruli­sed
üksikasjaliselt formuleerida,
kuid mille põhimõte on selge ja kin­del
ja mis õiguslikult ja kõlbeliselt
kehtivad ka välismaal. Senini on neid
kohuseid täitnud (ja hästi täitnud]
peamiselt kitsam eestlaskond. Edas­pidi
peaks saama kõikide tugevat
kaasabi.'
Loodan, et ülalesitatud mõtted er­gutavad
teisi eestlasi omapoolseiks
mõtteavaldusiks sellel alal — poolt
või vastu kirjutades, ülalesitatud
mõtteid edasi viies või hoopis uusi
mõtteid esitades. Peaasi on, et kõik
need mõtted, kaalutult hinnatult ja
kokku pandult viiksi meie väga täht­sa
rahvusliku ürituse edasi.
UNORUUS
PPä:
pst
1» Kx-s >'-';: - V. v:- ~- ''-' ^ -
Štesles
T9l.475-6337|4910178
EUROOPALIKULT ELEGANTNE
MÖÖBLIÄRI
iUUR VAUCt elutoa-, söögitoa-, kirjutustoa-, magamis­toa-,
lastetoamööbleid. Palju muud kodu kaunistamiseks:
lambid, laelambid, stereo-, videokapid, riiulid jm.
Kõik kõrgekvaliteedilisest tiikpuust palisandripuust (ros®-
wöod) või tammepuust. Ka nahkmööbel.
ISMAKLASSILINE
SOODSAD HINNAD
6 päeva nädalas.
{Algus esiküljel)
.1
1. Eestialaste ürikute, kirjavara ja
muukujuliste andmete tõhusam ko­gumine
ja korraldamine. See oleks
sobivaks rakenduseks ülikooli kasu­tuses
olevaile võimetele, menetlus­tele,
ja „database'* ja sarnastele teh­noloogiatele;
1
2. Välismaal ja kodumaal asuvate
eesti teadlaste/haritlaste koodamine
ühisteks, eriti
Teadaanne
Eeslli Gaid- ja SkautmalevatiB
Metsajõulupuu toimub esmaspäe­val,
14. dets. 1987» kell isio Wilket
Creek pargis (Leslie & EglintoE),
samas kohas kus mööduniuid aastal.
Kõik malevate liikmed, vanemad ja
sõbrad on kutsutud!
EESTI GAIDIDE MALEV KANADAS
'EESTI SKAUTIDE MALEV
500 külalise ja kus jäid tühjaks vaid
üksikud toolid.,. Välismaalaste" kõr-valieidus
külaliste hulgas ka huiga-liseh
kanadalasi.
AVASÕNA ,
Lühikese avasõna lausus Markus
Hess, kes on ka Kanada Musta Lindi
Päeva Komitee esimees ja idee alga­taja.
Ta kõneles inimõiguslikest va­badustest,
mida võime maitsta siin
Kanadas. ,,Samalaadseid vabadusi
kui meil, on ainult 23 riigil kogu
maailmas, nendest 15 kuuluvad
NATO liikmeskonda. Alates 1949.
aastast on NATO olnud vaba maail­ma
nurgakiviks.'' Viimased kaks
aastat oleme süüdistavalt tähistanud
23, augustit, milRibbentrop ja Molo-tov
sõlmisid mittekallaletungi pakti,
jagasid Euroopa omavahel pooleks ja
alustasid Teise maailmasõja. Möö­dunud
aastal tähistati 23. augustit
esmakordselt mõlemal pool raudset
eesriiet, kus tuhanded eestlased, lät­lased
ja leedulased kogunesid selle­kohaseks
demonstratsiooniks. To­rontos
kogunesid 6000 vabadust­armastavat
kodanikku kuulama Ka-'
nada majandusminister Wilson'i lii­gutavat
kõnet.
Minister Beatty't tutvustas kindral
Brüce Legge.
Kõneleja'hieenutas, kuis ajaloo
kestel Poola jagati kolme riigi vahel,
kuna Poolal puudus oma maa kait­seks
vajaline sõjavägi. Minister Beat-ty
on seadnud eesmärgiks Kanada
kaitsejõudusid tunduvalt suurenda­da,
mispärast kohalik ajakirjandus
{„Star" ja „Globe and Mail") talle
parlamendis tugevaid vaidlusi ja kär-pimisi
ennustavad. Beatty sihiks on
tõsta Kanada sõjajõudude võimeid
Arktika ja Atlandi ookeani Kanada
rannajoone kaitsmiseks. Kavas on ka
suurenjdada maa-, õhu- ja inereväe
reserve.
KOKKUVÕTE MINISTER BEATTY •
KÕNEST
Kõneleja kinnitas, et ta on huviga
jälginud Rahvusvahelise Musta Lin­di
Päeva tegevuse arengut viimase
kahe aasta jooksul. Ülemaailmne
edu ja toetus sellele on märkimis­väärselt
tõstnud selle komitee tege­vuse
rahvusvahelisse tulipunkti. Ta­bavalt
lihtne, kuid jõuline on selle
komitee juhtlause: ,,Rahu koos va­badusega!"
Kanada ühiskonda karakteriseerib
vabadus, vabadus igal ajal. Mitte
kõik rahvused ei naudi samalaadseid
vabadusi, mistõttu tekkivad süstee­mide
lahkhelid ja sõjad, kus Kanada,
ei saa jääda neutraalseks.
Kanadalased on vabaduse nimel
võidelnud Euroopas kahes maailma­sõjas,
kus kaotasid oma elu rohkem
kui iOO.OOO kanadalast: Kuningas
George VI lausus kord: „Ei saa olla
kestvat rahu vabaduseta ega kestvat
vabadust rahuta." Kuuludes
NORAD-sse, ja NATO-sse tõestame
nii Läänele kui ka Idale, et rahvused,
kes hindavad vabadust, on lahutama­tud.,
1949.aastaks venelased olid an­nekteerinud,
või surunud peale oma
tahtmise ja oma nukuvalitsuse, kogu
Ida-Euroopa 92 miljoni elanikuga.
Vastukaaluks sellele ja Berliini blo­kaadi
järel 1949. aastal 12 Lääneriiki
ühinesid kaitselepingus NATO nime
all, et vajaduse korral ühiselt kaitsta
oma riigipiire.
Minister Beatty selgitas pikemalt
neid põhjusi, miks Kanada ei saa
jääda neutraalseks: meie strateegili­selt
tähtis geograafiline asukoht
USA ja Venemaa vahel, meie rahva­arv
on liiga väike maa-alaliselt väga
suure riigi kaitsmiseks, meie riigi
kaitsekulud, mida praegu jagame
oma liitlastega, tuleksid siis meil ük­sinda
kanda, inis käiks meie majan­dusele
üle jõu.
MKuid kõigi eeltoodu ja muud^
põhjuste kõrval on siiski tähtsaimaks
põhjuseks vabadus, vabadus, mille
eest võitlesime kahes maailmasõjas
ja mille nimel oleme üle 40 aasta
kaasa aidanud, et ehitada stabiilset
maailma ühiskonda.
Kanada neutraliteet oleks Kanada
reaalsuse, ajaloo ja geograafia eita­mine.
VALMISTADES ETTE PÜHADEKS
KÜLASTAGE MEIE ÄRI
Parimad lihatooted, kohandatud
euroopalikule maitsele
Kalkunite suitsutamine
Tellimiste täitmine pühadeks
% i l M% i l
Ästra Meat Products - Delicatessen
2238 BLOOR ST. WEST (Runnymode) TOROWTO, ONT. M6S1 NB
' TEL. 763.1093 '
kaitseministef Pemn
kõnelemas. Foto- S. Preem
KAITSEJÕUD LAOSTUNUD
Enne praegust valitsust olid Kana^
da kaitsejõud laostunud mitme aasta­kümne
kestel. Puudusid riigikaitse
sihid, puudusid sõjariistad ja masi­nad,
puudus ka rahva toetus selleks,-
et olukorda parandada. Praegune va­litsus
on selgelt väljendanud kindlat
otsust varustada meie kaitsejõudusid
sel määral,.et võiksime kaitsta oma
maad ja olla usaldatud partneriks
NATO raamis.
Me oleme otsustanud ehitada üles
kolme ookeani mereväe aatomiall-veelaevadega,
fregattidega, ristleja­tega
ja miinitraaleritega — mereväe,
mis kuuluks 21. sajandisse. Meie
suurendame oma sõjajõudude reser­ve
ligemale kolmekordseks, tõstame
nende vastutust ja parandame nende
relvastust. Tahame olla partneriks
teistele demokraatlikele maadele, aga
mitte nende hoolealuseks.
lärgnvad kuud on Lääne-liitlasile
kriitilised võimaliku aatomirelvade,
arsenali vähendamise tõttu. Täna­päeval
kuuleme muudatustest Nõu­kogude
Liidus, aga neil ön veel väga-pikk
tee käia, enne kui nad jõuavad
vabadusteni, milliseid naudime meie
siin.
Kanada soovib rahvusvahelise
pinge vähenemist, tihedamat dialoo­gi
Ida/Lääne probleemide lahenda­miseks
ja toetab võimalikku Julge­oleku
ja Koostöö Konverentsi Euroo­pas.
Peame vastastikku üksteist res­pekteerima
ja töötama koos ühise
stabiliseerunud maailma loomisel."
KÜSIMUSI JA VASTUSEID
Kõnelejale võis esitada küsimusi
kirjalikult. Selleks leidus igal laual in-deks-
kaarte. Kaartidele kirjapandud
küsimusi luges kaitseministrile Mar­kus
Hess.
Küsimusele, mida teeb Kanada, kui
venelased lendavad Kanada õhuruu­mis?
Sellele vastas minister, et vene
lennukid pole tunginud Kanada õhu­ruumi,
kuigi on lennanud, eriti vii­masel
ajal, õige tihti selle lähedal.
Neile on alati vastu lennanud meie
. jahilennukid. Ameeriklaste poolt
ehitatud radarjaamad, kuigi, aegu­nud,
annavad alati õigeaegselt teada
vene lennukite lähenemisest. Praegu
need radarjaamad ajakohastatakse
ameeriklaste poolt ning järgmise sa­jandi
alul viiakse radarjaamad ka
maailmaruumi.
Küsimusele, kas ministri arvates
Gorbatshovi „glasnosf' on tõeline ja
aus, või on see mõeldud Läänemaail-ina
uinutamiseks, vastas minister, et
seda on praegu võimatu öelda. Pilt
oleks selgeni, kui Nõukogude Vene
tõmbaks oma väed Afganistanist väl­ja
ning lubaks oma maal rahuliiku-mi.
sel samalaadselt areneda, kui see
toimub siin, siis oleks see tõeline
..glasnost".
Küsimusele, kui suure osa Kanada
JÕULULAUALE ostke meil«
martšipan-joulutorte (käbikujulisi)
ploomikoogikesi (tarts); kardemoni-saiu,
kringleid jne.
verivorsti, sinki, juustu, konserve jm.
Soome pagarsibri
HILLSIDE BAKERY
2^51 Lawrence Ave. E. (Brimley) Scarboro
Tel. 261-2238
Omanik Ake M. Saarinen
JÕULUD LÄHENEVAD KIIRESTI
Tellige ^fi^mkult suitsusinki-, kalkunit
jõululaual©.
VERIVORSTID JA VALGED '
TANGUVORSTID
Uus saadetis islandi heeringaid ja heeringatileesld
Meil on suures valikus soome j.m. skandinaayisi
toiduaineid ja delikatesse.
Skandinaavia jõulujook JULGLÖGG
Eooneeme ja Parkway Bakery pagarisaadusl
Helistage 425-0450
ÄRI LAHTIOLEKU AJAD PÜHADENÄDALÄL:
21., 22. ja 23. dets. 8-8
24. dets. 8-1
suletud 25. ja 26. dets.
31. dets. 8-1, avatud laup. 2. jaan.
VIKING FOODS & IMPORTS
133 Laird Dr., Toronto, M4S 3V5 — Telefon 425-0450
oma GNP-st kulutab riigikaitse pea­le,
vastas minister, et ainult kaks
(Lääne) riiki kulutavad suhteliselt
vähem kui Kanada. Need on: Island,
kellel pole üldse sõjaväge ja Luxem­bourg.
Praegune valitsus püüab riigi­kaitse
kulutusi 2,2%-lt tõsta 2,7%-le.
Küsimusele, kui palju lähevad aa-tomiallveelaevad
tegelikult maksma,
vastas minister, et 10 kuni 12 allvee­laeva
hinnaks on 5 miljardit dollarit.
Sellele summale tuleb lisada umbes 3
miljardit dollarit laevade varustu­seks
ja meeskondade treeninguks.
Kokku seega 8 miljardit 27 aasta
jooksul, mis teeks umbes 300 miljo­nit
aasta kohta,
Lõpuks tähendas minister Beatty
veel, et sõjaline tugevus ei garan­teeri
alati rahu, kuid nõrkus garan­teerib
alati sõja.
Markus Hess tänas kaitseministrit
sisuka kõne ja küsimustele vastami­se
eest. Ta Tänas ka mitmeid komi­tee
liikmeid, kes olid aidanud seda
pidulikku õhtusööki korraldada.
liiliiililliillillllilllliilliiillllililllliillllllllllllllllllliilllltlltltl
Naine otsib naissoost
REISIKAASLAST
Kariibi mere reisile
märts 2-12
Helistada 769-5782
fliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9»!n
Eesti arst valvekorras
5. ja 6. detsembril
dr. M. Leesment...... 481-6834
J2. ja 13. detsembril
dr. T. Maimets 469-1^22
19. ja 20. detsembril
<i dr. H. Tari 224-0402
25., 26. ja 27. detsembril
dr. R. Vanaselja . . . . . . 921-7777