1987-12-03-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 MELJÄFÄEVÄL,' S. DETSEMBRIL - THURSDÄY, DEGEMBER 3 „Mei8 Elu" nr. 49 (1989) 1Ö87
aua
Impman Eesti Võitlejate Ühing
tähistas laupäeval, 28. nov. Vaba-dussõja
alguse 69. aastapäeva To-ironto
Eesti Majas aktusega perekonnaliikmete
ja sõprade seltsis.
Kohal oli 2 Vabadussõja veterani,
August Nüüd ja Hendrik Kukkur.
Nendele osutati erilist tähelepanu
ling austust
Aktus algas Eesti, Kanada ja Võit-lejateühingu
lippude sissetoomisega,
leitnant Lehkri juhtimisel. Avasõnas
ühingu esimees Ülo Tamre meenutas
raskeid aegu 1918. a. sügisel, kui
sakslased olid maalt lahkumas ja
eestlastel oli punaarmeelastele vastu
saata ainult nõrku vabatahtlike üksusi.
Nende ennastsalgav vaprus
päästis olukorra. Kiirelt formeeriti
uusi väeosasid, vaenlase edasitung
tõkestati ja varsti visati ta välja Eesti >
piiridest. Avaldame siirast tänu nendele,
kes võitlesid Vabadussõjas ja
kindlustasid iseseisvuse Eestile.
VABADUSSÕDA ' ,
Külaliskõ|ieleia Edgar Marten selgitas
olukorda milles teostus Vabadussõda
ja miks see lõppes eestlaste
võiduga. Põhjuseks oli sõjast tüdinenud
punaarmee sõdur,'kes oli sunnitud
minema uuesti sõtta. Ta oli väsinud
ja näljane ning liikus edasi mitte
rohkem kui 4 kuni 6 km päevas.
Enamik aega kulus toitainete ja varade
röövimiseks ning süütute inimeste
, mõrvamiseks^ Eestlased võitlesid otsustavalt
oma\ isademaa nimel.
Vabadussõda algas 28. nov. 1918.
a. kui I maailmasõja kaotanud Saksamaa
viis välja Eestist oma sõjalised
jõud ja venelased üritasid Narva linna
Vallutamist otsese rünnakuga
idast. Nende rünnaku lõid tagasi
eestlased, eestlaste. juhtimisel. See
oli Vabadussõja esimene lahing.
Nõrku ja puuduliku relvastusega
võitlejaid ning organiseerimata rinnet
õli ülekaalukal vaenlasel kerge
tagasi suruda. Enne jõulupühi oli
vaenlane jõudnud Tallinna lähistele.
Seal tõkestati tema edasitung. Mõned
päevad hiljem alustasid Eesti
väeosad üldist vastupealetungi ning
puhastasid Eestimaa vaenlastest Vabariigi
esimeseks aastapäevaks. Eesti
väeosade võitlusindu ja moraali
aitas tõsta soome vabatahtlike jõudmine
Tallinnasse ja Iiigliše sõjalaevade
ilmumine Tallinna reidile.
Suv^^^oli Eesti armee juba küllalt
tugev, et võidelda kahel rindel ja purustada^
vaenulised balti-saksa väeosad
Võnnu lahingus. Need väeosad,
pärast Riia linna valluiamist ei liikunud
edasi ida suunas, võitlema
punaarmee vastu vaid põhja suunas,
eesmärgiga vallutada Eesti ja Tallinnas
moodustada samasugune saksa-sõbralik
nukuvalitsus nagu oli moodust
atud Riias, kirjanik Needra j ühtimisel,
l 1
Idarindel kestsid verised võitlused
kuni 3; jaan. 1920. Siis olid venelased,
raskeid kaotusi kandes jõudnud
otsusele, et nemad eestlasi võita ei
suuda. Algas vaherahu. Rahuleping
Venemaaga kirjutati alla Tartus 20.
jaan. 1920. See kindlustas Eestile
iseseisvuse ja kahjutasuks sai Eesti
15 miljonit vene kuldrubla.
Sõja alguses vene väeosad raevutse-sid
Eestis lühikest aega, kuid selle
ajaga nad mõTvasid arvukalt eestlasi.
Massiliselt mõrvatute haudu avastati
Tartus, Rakveres, Võrus ja mujal.
Nüüd on Eesti okupeeritud venelaste
poolt üle 40 aasta, Eesti rahvas kannatab
tohutult. 1940.a. valitsus alistus
vastupanuta N. Liidu ultimaatumile,
et vereohvreid vältida. Need
kujunesid siiski suuremaks kui kaotused
Vabadussõjas. Miks ei juletud
avaldada vastupanu, sellele ei oska
keegi aipda vastust. Olgu Kõigevägevam
armuline eesti rahvale.
EESKAVA
Meelelahutuseks mängis G. lital
popurrii eesti viisidest ja sõdurilauludest.
Ksv. Reinoja deklameeris Visnapuu
luuletuse, milles kajastusid
eestlaste 1941.a; lootused ja võitlused.
.
Eeskavalise osa lõpul Ado Tooming
tänas ühingu nimel külaliskõ-nelejat,
deklameerijat, muusikut, korraldajaid
ja kõiki, kes olid tulnud
tähistama Vabadussõja alguse 69.
aastapäeva.
Aktus lõppes Eesti hümni laulmisega
ja lippude väljaviimisega. Algas
tants Iltali muusika saatel ja keha
kinnitamine omal valikul. A. Nõmmik
tegi koosviibijatele teatavaks, et
Toronto Ülikoolis, Eesti Õppetooli
töökavas on professor Rebas'ejuhti-rnisel
ajaloolised uurimused, osavõtjate
valikul. Tema koostamisel on
ülevaade Efesti metsavendade ja
omakaitselaste tegevusest 1941.a.
suvel. Aiidmete saamiseks selle kohta,
kuidas metsavendade salgad ja
omakaitse üksused formeeriti, kuidas
nad võitlesid ja nõukogude täitevkomiteed
likvideeriti enne sakslaste
kohale jõudmist, on vajalised
koguda säilinud dokumendid ja osalejate
mälestused.. Nende saamiseks
ta levitas erilist üleskutset, et üksikasjalikke
andmeid saada igast kir
helkonnast ja vallast, kus metsavennad
ja omakaitselased tegutsesid.
Balti konsulid
(Algus esiküljel)
» 0 0
vanu
st osa võtnud Hendrik Kukkur ja August Nüüd. Seisavad
võistlsjaid lilledega vääristanud Ingrid Tooming ja Ülo Tamre.
Foto — S. Preem
MEELDIV KINK JÕULUKS — õigete
Eesti rahvusvärvidega kaelasademed.
100% puhas hiina siid $30.00
100% polYester $20.00
Müügihinnalt 20% hinnaalandust.
Postiteel saadaval: P.O. Box 9413, Stoney Creek,
Ont.L8E4S1. Tel. (416) 664-3757.
• Tshekkvöi rahatäht • Visa või • MasterCard
• Kaardi # . . . . . . . . . . . . . . . . .". •
Aegumiseifähtpäev . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . .
Allkiri ....... . 7 ; V • ^ ^ . . . . . '!
Nimi .:.
Aadress . / . . . . . . . . . . ; . . .
Linn . . . . . . . . . . . . . . . . Prov.
Posti kood . . . . . . . . . .
TÄIDAME TELLIMISED KOHESELT
Balti konsulitest olid kohal EV au-peakonsul
Ilmar Heinsoo ja pr. M.
Heinsoo ja Läti aukonsul dr. Edward
Upenieks ja pr, Upenieks. Leedu
konsulil, onia kõrge vanuse tõttu, ei
olnud võimalik Ottawasse reisida.
Teiste riikide diplomaatilistest edin-dajatest
olid kohal pr. ja hr. Lillie-hook
(Rootsi), J. Lusis (Ühendriigid),
M. Klinger (Lääne-Säksamaa), M.
Connor (Inglismaa) ja L. Blackwell
(Austraalia) ja Vatikani esindaja ning
diplomaatilise korpuse dekaan Ottawas,
monsenjöör Angelo Paimas.
Kanada valitsust esindasid veteranide
minister George Hees abikaasa-^
ga, Hon. W. Rompkey, Hon. G. Wiener,
immigratsiooniminister, senaatorid
J. Neiman, R. Muir ja muidugi
R. Belisle. Parlamendiliikmetest olid
kohal D. Kilgpur, G. Fretz ja E. Epp.
Välisministeeriumist oli kohal Derek.
Fraser, kes on Nõukogude Liidu ja
Ida-Euroopa osakonnast. Hr. Fraser
ütles: „Meie osakond on täielikult
informeerinud välisministrit Balti
riikide ja Balti konsulite olukorrast.
Aga temal võib olla informatsiooni,
millest meie ei ole teadlikud." Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas on viimaste
aastate jooksul pidevalt nõudnud
välisministrilt, hr, Fraser'i ja tema
osakonna kaudu ja isiklike koosolekute
ja märgukirjade kaudu,Balti
konsulite vastavasse nimekirja võtmist.
Praegune Balti Liidu esimees, lätlane
dr. Guntis Silins esitas baltlaste
seisukohta. „Meie seisame selg vastu
seina. Balti rahvaid tahetakse hävitada
venestamise näol. Mittetunnustamise
poliitika vajab konkreetseid
väljendusi, eesotsas Balti konsulite
tunnustamisega." Dr. Silins luges siis
ette Austraalia peaministri Bob
Hawkes'i tervituse balti ühiskonnale
Austraalias küüditamise aastapäeva
puhul, kus ta mh. ütleb:„Austraalia
ei pea Balti riikide okupeerimist legaalseks.
Meie seisukohta kinnitab
see, et meie tunnustame Läti Vabariigi
esindajat Melbourne'is." Dr. Silins
sellega palus kõikidelt Kanada
parlamendiliikmetelt, et nad esitaksid
sarnase seisukoha kirjalikult välisminister
Joe Clark'iie.
' Pärast sõnavõtte, Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas abiesimehed Hans
Lupp ja Walter Pent andsid üle senaator
R. Belisle'ile EKN-i Kuldmär-gi.
Senaator Belisle oli nähtavalt liigutatud.
Ta tänas EKN-i ja avaldas
kiidusõnu yv. Pent'iie, kes on eestlaste
ja baltlaste nimel teinud tõhusat
tööd Ottav^as selgitamaks baltlaste
olukorda."
Õhtu jooksul parlamendiliige Da-vid
Kilgour andis Balti ühiskonnale
ülesande, üteldes: ,, Kui soovite me
oma konsulite nimede võtmist diplomaatilisse
registrisse, paluge oma
ühiskonna kõikidel liikmetel kirjuta-da,
välisminister Joe Clark'iie selles
küsimuses."
Eestlastest piid sellest ajaloolisest
üritusest osa võtmas veel prof. Olev
Trass, Ene Kukk-Shev/chuk, Adu
Raudkivi ja Tormi Heinmaa.
Tuleks eriti rõhutada Rootsi ja
Austraalia konsulaaresindajate kohale
tulekut ja suhtumist. Samuti
tuleb hinnata senaatorite ja parlamendiliikmete
järjekindlat tunnustust
Balti konsulaaresindajatetele.
Nüüd tiileb oodata välisminister Joe
Clark'ilt lõplikku vastust. Ootame
teadet, et Eesti, Läti ja Leedu Vabariikide
esindajad võetakse diplomaatilisse
registrisse.
EKN-i resolutsioonid
Oma aasta peakoosolekul Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas võttis
vastu kaks järgnevat resolutsiooni,
mis saadeti edasi peaministrile ja
parlamendiliikmetele.
Eestlaste Kesknõukogu Kanlsi-das,
vastavalt oma aasta peakpos-olekul
tehtud otsusele ja Kanada
valitsuste poolt tehtud lubadustele,
nõuab Eesti ja Läti Vabariikide au-peakonsulite
nimede võtmist diplomaatilisse
registrisse. Selline liigitus
oleks konkreetne näide, et
Kanaema ei tunnista Eesti, Läti ja
Leedu riikide okupeerimist Nõukogude
Liidu poolt legaalseks. Selline
liigitus kinnitaks, vaatamata
Nõukogude Liidu protestidele, et
Kanada usub põhimõttesse, et kõikidel
riikidel on õigus iseseisvusele
ja ^t kõikidel rahvastel on õigus
vabadusele. Kanada seisukoht
Lõuna-Aafrika kohta on hästi tuntud.
Sama seisukoht peab kehtima
Balti riikide suhtes. Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esitab käesolevat
resolutsiooni kõikide kanada-laste
huvides, uskudes et vabadus
vajab järjekindlat kaitsmist ja valvamist.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
pöördub Kanada valitsuse ja eriti
välisministri Joe Clark'i ja ÜRO
saadiku Stephen Lewis'i poole paK
vega, teha kõik mis vähegi võimalik,
et vabastada vabadusvõitlejaid
Mart Niklus ja Enn Tarto Nõukogude
Liidu vanglatest Selline liigutus
annaks vähemalt natuke sisu Mik-hail
Gorbatshov'i „glasnostHle."
m
TEEME
VÄRVIMISTÖÖD
SOODSA HINNAGA
Tol. 756-4654
Protestiv
emonstratsiooi
Gorjbatshovi
viibimise!
Washingtonis
Soomepoiste Klubi esimees Edgar
Marten kõnelemas Eesti Vabadussõja
alguse tähistamiseL
Foto — S. Preem
liiilllllllliillllllllllllllilliliilliiilllllilllllllllliillliliilllllllllllllll
KUHU MINNA?
NEW YORK (ME) - Ühendatud
Balti-Ameerika Komitee, keda sel
aastal presideerib Eesti Rahvuskomitee,
korraldab teisip., 8. dets.
õhtul kl. 6-10 vahel Valge Maja vas°
tas suure protesti-demonstratsi°
t Reedel, 4. ja 5. dets. Anne Rem- ooni N. Liidu valitseja M.S. Gor-meli
akvarellide näitus Baptisti ki- batshovi viibimisel Valges Majas
riku saalis. riiklikul õhtusöögil Diplomaadid
©Laup..5.dets.SoomeiseisuseTO. "»git«gelased, kes kutsutud kü-aastapäeva
tähistamine Ontario
lalistena saabuvad õhtusöögile.
Science Centre'is algusega kl. võivad kergesti naha-kuulda seda
18.30. Pärast seda vastuvõtt Suomi- baltlaste demonstratsiooni.
Kotis Toronto soomlastelOO.a.juM- 7" ^^"l,"^ kutsuvad ^eestlasn,
beli pühitsemiseks. f lätlasi, leedulasi )a nende sopr^
^ osa võtma sellest demonstratsioo-
® Puhap., 6. dets. Meeskoor Pop. ^^^^ Soovitav kaasa võtta tasku=
kontsert Eesti Majas algusR,ga kl. la^bid, laternad või muud vasta-r
vad valguskehad. Teada olevalt on
® Pühap., 6. dets. vaimulik kirjan- organiseeritud mitmest eestlaste
dusõhtu TEBK kirikus, 883 Broad- keskusest eribussidega ühissõiU
view Ave. algusega kL 18.00. Washingtoni, näit Lakewoodist,
© L a u p , 12. dets. prof. Hain Re- N. J., Clevelandist, 0. ja mujalt
base pidulik loeng Eesli Õppetooli
Sihtasutuse tuluõhtuna Hart
HouseMs algusega kl. 18.00.
® Pühap., 13. dets. Toronto Eesti
Kammerorkestri gala-avakontsert
Eesti Majas algusega kl. 19.00.
® Pühap., 13. dets. Kooli Jõulupuu
Eesti Majas algusega kl. 14.00.
Ball uue hooga
NEW YORKIM.E.) - Uue ilmega
teine Spordihall Põhja-New Jerseys
asuvas sakslaste meelelahu-tuspargi
ballisaalis õnnestus iäi-avatud:
teisipäeval, 22., kolmapäeval, 23. ja
neljapäeval, 24. dets. Suletud 25.-28. dets.
Avatud: teisipäeval, 29., kolmapäeval, 30. ja
31. dets.
Suletud jaanuar 1.-11. 1988.
Avatud jälle teisipäeval, 12. jaanuafil.
® Pühap., 13. dets. ÜRO Inimöi- ""^ nädalalõpul vaatamata väljas-guste
Päeva tähistamine Nathan olnud väga karmile külmale elava
Phillips väljakul kell 13.00. osavõtu ja ka sisulise külje poolest
® Pühap., 13. dets. jõulukontsert " ^ ' ^ Kohal oli umbe. 250^isikut,
Peetri kirikus kt 11.00 ja V^a- ^f^:,"^^"!^. «Po^^^isobrad uhes
Andrese kirikus kl. 16.00 akadeemiliste organisatsioonide
© Neljap., 17. dets. Pensionäride »»kmetega, mõned isikud ka Kana-
Klubi jõulukoosviibimine Eesti
Majas algusega kl. 14.00. Balli avas liidu esimeesdr. Ants
® Reedel, 18. dets. „Kaprikornug- ^a"°P' kes koos mitmete abilistega
jõulupuu" Tartu ColIege'i8 algus®. ° " sooritanud energilise töö selle
ga k l 20.00. traditsioonilise seltskondliku üri-
® Meljap., 31. dets. Majandusklubi arendamise huvides. Ballile
Uusaasta-ball Admiral hotellis ehitusettevõtja R. Morgan anne-
Harbourfront ' tanud loterii peavõiduks 1000 dol-
® Neljap., 31. dets. Uusaasta vas- ia"Vmille võitis rakenduskunstnik
tuvõtu ball Eesti Majas algusega kl ^^^^ ^^"^^^
19 00 moodsate tantsude võistlus, kus
.,10. jaan. 1988 Rein Ran- edukaiks olid abielupaarid Leht-
A. Lindgren KEVAD KÄRAKÜl^S $16.00
A. Lingren MINA TAHAN KA KOOLIS KÄIA 13.00
H. Nõu UUS LUGEMIK I ........ 1000
V. Leo IGAVIKU KALJUSAAR 15.00
S. Raatmaa SINISED ÕUNAD 3.00
S. Raatmaa LUMEKUNINGANNA 5.00
H. Kerstell MINA ISE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 . 50
K. Thornvall ÖHTUJUTUD ANDRESEST-varsti 4 ,.16.00
S. Topelius SAMPO UPPELILL ... 10,00
A. Lingren & i. Wikland VAATA, MADICKEN,
SAJAB 12 50
0. Luts KEVADE I 600
J. Kaup SÜGISE LAUL 4.00
J. Kaup KOLM VÄIKEST SIGA 7.00
J. Kaup KOLM VÄIKEST SIGA-kasett 5.00
V.Kimberg-Kotkas KARJANE LÄKS KARJAGA . . . . . . 12.00
S. Raatmaa JÄNESPOEG LENDAS KUU PEALE . . . . ' . . . 4.00
K. Ristikivi SEMUD • 3 QO
K. Ristikivi MIKS TALLINN VALMIS El SAA 3 00
A. Vaks VALGE KAJAK , 5 oo
H. N ö u P E A S U U . . . . . . . . . . . 15 00
H. Nõu ÕPETA MIND LUGEMA I 5 00
H. Nõu ÕPETA MIND LUGEMA II 5 oO
E. Rink EESTI KEELE LÜHISÕNASTIK . . . . . . . . . . . . . . 9^50
1. Manninen ETNOGRAAFILINE SÕNASTIK . . . . . . . . . 10 00
A. Mägi VALIMIK LUGEMIST NOORTEL . . . . . . . . . ' 5 00
A. Mägi ISAMAALINE MINUT 3 30
A. Mägi MEIE K O D U M A A . . . . . . . . . . . . . . . . . . ''\ 5^00
E. Muuk & H. Rajamaa VÄIKE ÕIGEKEELSUSE
RÕNARAAMAT Q.OO
H. Rajamaa & H. Leivat MEIE EESTI KEEL I . . . . . . . . . . 1040
H. Rajamaa EESTI AABITS ......... 4.OO
Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu
Müügil „ M E I E E L U " tditusei
Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6
ROYAL LEPAGEI
Esindaja: ReBl Estate Sorvices
VICTOR UBE
iU8: 752-3111 1919 Uwr.nc. Avnu. e..t
(70B) 426-9158 ^«««j Scarborough. Önt M1R 2Y6
nap'i klaverikontsert Eesti Maias mäed ja Reialid, ning Tarmo Pallop
algusega •k•l . 17.00. ' oma daamiga. Baltimore-Washing-
II
toni piirkonnast jäi kahjuks suu
rem oodatwd grupp noori ES,
kuna samaaegselt oli pealinnas te eesti rahvatantsijatega korralda-
Austraalia saatkonnas koostöös tud „Open House" stiilis Austraa-
ESTO°88 USA toimkonna ja sealse- 15a tutvwetamise õhta.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 3, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-12-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E871203 |
Description
| Title | 1987-12-03-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 4 MELJÄFÄEVÄL,' S. DETSEMBRIL - THURSDÄY, DEGEMBER 3 „Mei8 Elu" nr. 49 (1989) 1Ö87 aua Impman Eesti Võitlejate Ühing tähistas laupäeval, 28. nov. Vaba-dussõja alguse 69. aastapäeva To-ironto Eesti Majas aktusega perekonnaliikmete ja sõprade seltsis. Kohal oli 2 Vabadussõja veterani, August Nüüd ja Hendrik Kukkur. Nendele osutati erilist tähelepanu ling austust Aktus algas Eesti, Kanada ja Võit-lejateühingu lippude sissetoomisega, leitnant Lehkri juhtimisel. Avasõnas ühingu esimees Ülo Tamre meenutas raskeid aegu 1918. a. sügisel, kui sakslased olid maalt lahkumas ja eestlastel oli punaarmeelastele vastu saata ainult nõrku vabatahtlike üksusi. Nende ennastsalgav vaprus päästis olukorra. Kiirelt formeeriti uusi väeosasid, vaenlase edasitung tõkestati ja varsti visati ta välja Eesti > piiridest. Avaldame siirast tänu nendele, kes võitlesid Vabadussõjas ja kindlustasid iseseisvuse Eestile. VABADUSSÕDA ' , Külaliskõ|ieleia Edgar Marten selgitas olukorda milles teostus Vabadussõda ja miks see lõppes eestlaste võiduga. Põhjuseks oli sõjast tüdinenud punaarmee sõdur,'kes oli sunnitud minema uuesti sõtta. Ta oli väsinud ja näljane ning liikus edasi mitte rohkem kui 4 kuni 6 km päevas. Enamik aega kulus toitainete ja varade röövimiseks ning süütute inimeste , mõrvamiseks^ Eestlased võitlesid otsustavalt oma\ isademaa nimel. Vabadussõda algas 28. nov. 1918. a. kui I maailmasõja kaotanud Saksamaa viis välja Eestist oma sõjalised jõud ja venelased üritasid Narva linna Vallutamist otsese rünnakuga idast. Nende rünnaku lõid tagasi eestlased, eestlaste. juhtimisel. See oli Vabadussõja esimene lahing. Nõrku ja puuduliku relvastusega võitlejaid ning organiseerimata rinnet õli ülekaalukal vaenlasel kerge tagasi suruda. Enne jõulupühi oli vaenlane jõudnud Tallinna lähistele. Seal tõkestati tema edasitung. Mõned päevad hiljem alustasid Eesti väeosad üldist vastupealetungi ning puhastasid Eestimaa vaenlastest Vabariigi esimeseks aastapäevaks. Eesti väeosade võitlusindu ja moraali aitas tõsta soome vabatahtlike jõudmine Tallinnasse ja Iiigliše sõjalaevade ilmumine Tallinna reidile. Suv^^^oli Eesti armee juba küllalt tugev, et võidelda kahel rindel ja purustada^ vaenulised balti-saksa väeosad Võnnu lahingus. Need väeosad, pärast Riia linna valluiamist ei liikunud edasi ida suunas, võitlema punaarmee vastu vaid põhja suunas, eesmärgiga vallutada Eesti ja Tallinnas moodustada samasugune saksa-sõbralik nukuvalitsus nagu oli moodust atud Riias, kirjanik Needra j ühtimisel, l 1 Idarindel kestsid verised võitlused kuni 3; jaan. 1920. Siis olid venelased, raskeid kaotusi kandes jõudnud otsusele, et nemad eestlasi võita ei suuda. Algas vaherahu. Rahuleping Venemaaga kirjutati alla Tartus 20. jaan. 1920. See kindlustas Eestile iseseisvuse ja kahjutasuks sai Eesti 15 miljonit vene kuldrubla. Sõja alguses vene väeosad raevutse-sid Eestis lühikest aega, kuid selle ajaga nad mõTvasid arvukalt eestlasi. Massiliselt mõrvatute haudu avastati Tartus, Rakveres, Võrus ja mujal. Nüüd on Eesti okupeeritud venelaste poolt üle 40 aasta, Eesti rahvas kannatab tohutult. 1940.a. valitsus alistus vastupanuta N. Liidu ultimaatumile, et vereohvreid vältida. Need kujunesid siiski suuremaks kui kaotused Vabadussõjas. Miks ei juletud avaldada vastupanu, sellele ei oska keegi aipda vastust. Olgu Kõigevägevam armuline eesti rahvale. EESKAVA Meelelahutuseks mängis G. lital popurrii eesti viisidest ja sõdurilauludest. Ksv. Reinoja deklameeris Visnapuu luuletuse, milles kajastusid eestlaste 1941.a; lootused ja võitlused. . Eeskavalise osa lõpul Ado Tooming tänas ühingu nimel külaliskõ-nelejat, deklameerijat, muusikut, korraldajaid ja kõiki, kes olid tulnud tähistama Vabadussõja alguse 69. aastapäeva. Aktus lõppes Eesti hümni laulmisega ja lippude väljaviimisega. Algas tants Iltali muusika saatel ja keha kinnitamine omal valikul. A. Nõmmik tegi koosviibijatele teatavaks, et Toronto Ülikoolis, Eesti Õppetooli töökavas on professor Rebas'ejuhti-rnisel ajaloolised uurimused, osavõtjate valikul. Tema koostamisel on ülevaade Efesti metsavendade ja omakaitselaste tegevusest 1941.a. suvel. Aiidmete saamiseks selle kohta, kuidas metsavendade salgad ja omakaitse üksused formeeriti, kuidas nad võitlesid ja nõukogude täitevkomiteed likvideeriti enne sakslaste kohale jõudmist, on vajalised koguda säilinud dokumendid ja osalejate mälestused.. Nende saamiseks ta levitas erilist üleskutset, et üksikasjalikke andmeid saada igast kir helkonnast ja vallast, kus metsavennad ja omakaitselased tegutsesid. Balti konsulid (Algus esiküljel) » 0 0 vanu st osa võtnud Hendrik Kukkur ja August Nüüd. Seisavad võistlsjaid lilledega vääristanud Ingrid Tooming ja Ülo Tamre. Foto — S. Preem MEELDIV KINK JÕULUKS — õigete Eesti rahvusvärvidega kaelasademed. 100% puhas hiina siid $30.00 100% polYester $20.00 Müügihinnalt 20% hinnaalandust. Postiteel saadaval: P.O. Box 9413, Stoney Creek, Ont.L8E4S1. Tel. (416) 664-3757. • Tshekkvöi rahatäht • Visa või • MasterCard • Kaardi # . . . . . . . . . . . . . . . . .". • Aegumiseifähtpäev . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . Allkiri ....... . 7 ; V • ^ ^ . . . . . '! Nimi .:. Aadress . / . . . . . . . . . . ; . . . Linn . . . . . . . . . . . . . . . . Prov. Posti kood . . . . . . . . . . TÄIDAME TELLIMISED KOHESELT Balti konsulitest olid kohal EV au-peakonsul Ilmar Heinsoo ja pr. M. Heinsoo ja Läti aukonsul dr. Edward Upenieks ja pr, Upenieks. Leedu konsulil, onia kõrge vanuse tõttu, ei olnud võimalik Ottawasse reisida. Teiste riikide diplomaatilistest edin-dajatest olid kohal pr. ja hr. Lillie-hook (Rootsi), J. Lusis (Ühendriigid), M. Klinger (Lääne-Säksamaa), M. Connor (Inglismaa) ja L. Blackwell (Austraalia) ja Vatikani esindaja ning diplomaatilise korpuse dekaan Ottawas, monsenjöör Angelo Paimas. Kanada valitsust esindasid veteranide minister George Hees abikaasa-^ ga, Hon. W. Rompkey, Hon. G. Wiener, immigratsiooniminister, senaatorid J. Neiman, R. Muir ja muidugi R. Belisle. Parlamendiliikmetest olid kohal D. Kilgpur, G. Fretz ja E. Epp. Välisministeeriumist oli kohal Derek. Fraser, kes on Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa osakonnast. Hr. Fraser ütles: „Meie osakond on täielikult informeerinud välisministrit Balti riikide ja Balti konsulite olukorrast. Aga temal võib olla informatsiooni, millest meie ei ole teadlikud." Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on viimaste aastate jooksul pidevalt nõudnud välisministrilt, hr, Fraser'i ja tema osakonna kaudu ja isiklike koosolekute ja märgukirjade kaudu,Balti konsulite vastavasse nimekirja võtmist. Praegune Balti Liidu esimees, lätlane dr. Guntis Silins esitas baltlaste seisukohta. „Meie seisame selg vastu seina. Balti rahvaid tahetakse hävitada venestamise näol. Mittetunnustamise poliitika vajab konkreetseid väljendusi, eesotsas Balti konsulite tunnustamisega." Dr. Silins luges siis ette Austraalia peaministri Bob Hawkes'i tervituse balti ühiskonnale Austraalias küüditamise aastapäeva puhul, kus ta mh. ütleb:„Austraalia ei pea Balti riikide okupeerimist legaalseks. Meie seisukohta kinnitab see, et meie tunnustame Läti Vabariigi esindajat Melbourne'is." Dr. Silins sellega palus kõikidelt Kanada parlamendiliikmetelt, et nad esitaksid sarnase seisukoha kirjalikult välisminister Joe Clark'iie. ' Pärast sõnavõtte, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abiesimehed Hans Lupp ja Walter Pent andsid üle senaator R. Belisle'ile EKN-i Kuldmär-gi. Senaator Belisle oli nähtavalt liigutatud. Ta tänas EKN-i ja avaldas kiidusõnu yv. Pent'iie, kes on eestlaste ja baltlaste nimel teinud tõhusat tööd Ottav^as selgitamaks baltlaste olukorda." Õhtu jooksul parlamendiliige Da-vid Kilgour andis Balti ühiskonnale ülesande, üteldes: ,, Kui soovite me oma konsulite nimede võtmist diplomaatilisse registrisse, paluge oma ühiskonna kõikidel liikmetel kirjuta-da, välisminister Joe Clark'iie selles küsimuses." Eestlastest piid sellest ajaloolisest üritusest osa võtmas veel prof. Olev Trass, Ene Kukk-Shev/chuk, Adu Raudkivi ja Tormi Heinmaa. Tuleks eriti rõhutada Rootsi ja Austraalia konsulaaresindajate kohale tulekut ja suhtumist. Samuti tuleb hinnata senaatorite ja parlamendiliikmete järjekindlat tunnustust Balti konsulaaresindajatetele. Nüüd tiileb oodata välisminister Joe Clark'ilt lõplikku vastust. Ootame teadet, et Eesti, Läti ja Leedu Vabariikide esindajad võetakse diplomaatilisse registrisse. EKN-i resolutsioonid Oma aasta peakoosolekul Eestlaste Kesknõukogu Kanadas võttis vastu kaks järgnevat resolutsiooni, mis saadeti edasi peaministrile ja parlamendiliikmetele. Eestlaste Kesknõukogu Kanlsi-das, vastavalt oma aasta peakpos-olekul tehtud otsusele ja Kanada valitsuste poolt tehtud lubadustele, nõuab Eesti ja Läti Vabariikide au-peakonsulite nimede võtmist diplomaatilisse registrisse. Selline liigitus oleks konkreetne näide, et Kanaema ei tunnista Eesti, Läti ja Leedu riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt legaalseks. Selline liigitus kinnitaks, vaatamata Nõukogude Liidu protestidele, et Kanada usub põhimõttesse, et kõikidel riikidel on õigus iseseisvusele ja ^t kõikidel rahvastel on õigus vabadusele. Kanada seisukoht Lõuna-Aafrika kohta on hästi tuntud. Sama seisukoht peab kehtima Balti riikide suhtes. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esitab käesolevat resolutsiooni kõikide kanada-laste huvides, uskudes et vabadus vajab järjekindlat kaitsmist ja valvamist. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas pöördub Kanada valitsuse ja eriti välisministri Joe Clark'i ja ÜRO saadiku Stephen Lewis'i poole paK vega, teha kõik mis vähegi võimalik, et vabastada vabadusvõitlejaid Mart Niklus ja Enn Tarto Nõukogude Liidu vanglatest Selline liigutus annaks vähemalt natuke sisu Mik-hail Gorbatshov'i „glasnostHle." m TEEME VÄRVIMISTÖÖD SOODSA HINNAGA Tol. 756-4654 Protestiv emonstratsiooi Gorjbatshovi viibimise! Washingtonis Soomepoiste Klubi esimees Edgar Marten kõnelemas Eesti Vabadussõja alguse tähistamiseL Foto — S. Preem liiilllllllliillllllllllllllilliliilliiilllllilllllllllliillliliilllllllllllllll KUHU MINNA? NEW YORK (ME) - Ühendatud Balti-Ameerika Komitee, keda sel aastal presideerib Eesti Rahvuskomitee, korraldab teisip., 8. dets. õhtul kl. 6-10 vahel Valge Maja vas° tas suure protesti-demonstratsi° t Reedel, 4. ja 5. dets. Anne Rem- ooni N. Liidu valitseja M.S. Gor-meli akvarellide näitus Baptisti ki- batshovi viibimisel Valges Majas riku saalis. riiklikul õhtusöögil Diplomaadid ©Laup..5.dets.SoomeiseisuseTO. "»git«gelased, kes kutsutud kü-aastapäeva tähistamine Ontario lalistena saabuvad õhtusöögile. Science Centre'is algusega kl. võivad kergesti naha-kuulda seda 18.30. Pärast seda vastuvõtt Suomi- baltlaste demonstratsiooni. Kotis Toronto soomlastelOO.a.juM- 7" ^^"l,"^ kutsuvad ^eestlasn, beli pühitsemiseks. f lätlasi, leedulasi )a nende sopr^ ^ osa võtma sellest demonstratsioo- ® Puhap., 6. dets. Meeskoor Pop. ^^^^ Soovitav kaasa võtta tasku= kontsert Eesti Majas algusR,ga kl. la^bid, laternad või muud vasta-r vad valguskehad. Teada olevalt on ® Pühap., 6. dets. vaimulik kirjan- organiseeritud mitmest eestlaste dusõhtu TEBK kirikus, 883 Broad- keskusest eribussidega ühissõiU view Ave. algusega kL 18.00. Washingtoni, näit Lakewoodist, © L a u p , 12. dets. prof. Hain Re- N. J., Clevelandist, 0. ja mujalt base pidulik loeng Eesli Õppetooli Sihtasutuse tuluõhtuna Hart HouseMs algusega kl. 18.00. ® Pühap., 13. dets. Toronto Eesti Kammerorkestri gala-avakontsert Eesti Majas algusega kl. 19.00. ® Pühap., 13. dets. Kooli Jõulupuu Eesti Majas algusega kl. 14.00. Ball uue hooga NEW YORKIM.E.) - Uue ilmega teine Spordihall Põhja-New Jerseys asuvas sakslaste meelelahu-tuspargi ballisaalis õnnestus iäi-avatud: teisipäeval, 22., kolmapäeval, 23. ja neljapäeval, 24. dets. Suletud 25.-28. dets. Avatud: teisipäeval, 29., kolmapäeval, 30. ja 31. dets. Suletud jaanuar 1.-11. 1988. Avatud jälle teisipäeval, 12. jaanuafil. ® Pühap., 13. dets. ÜRO Inimöi- ""^ nädalalõpul vaatamata väljas-guste Päeva tähistamine Nathan olnud väga karmile külmale elava Phillips väljakul kell 13.00. osavõtu ja ka sisulise külje poolest ® Pühap., 13. dets. jõulukontsert " ^ ' ^ Kohal oli umbe. 250^isikut, Peetri kirikus kt 11.00 ja V^a- ^f^:,"^^"!^. «Po^^^isobrad uhes Andrese kirikus kl. 16.00 akadeemiliste organisatsioonide © Neljap., 17. dets. Pensionäride »»kmetega, mõned isikud ka Kana- Klubi jõulukoosviibimine Eesti Majas algusega kl. 14.00. Balli avas liidu esimeesdr. Ants ® Reedel, 18. dets. „Kaprikornug- ^a"°P' kes koos mitmete abilistega jõulupuu" Tartu ColIege'i8 algus®. ° " sooritanud energilise töö selle ga k l 20.00. traditsioonilise seltskondliku üri- ® Meljap., 31. dets. Majandusklubi arendamise huvides. Ballile Uusaasta-ball Admiral hotellis ehitusettevõtja R. Morgan anne- Harbourfront ' tanud loterii peavõiduks 1000 dol- ® Neljap., 31. dets. Uusaasta vas- ia"Vmille võitis rakenduskunstnik tuvõtu ball Eesti Majas algusega kl ^^^^ ^^"^^^ 19 00 moodsate tantsude võistlus, kus .,10. jaan. 1988 Rein Ran- edukaiks olid abielupaarid Leht- A. Lindgren KEVAD KÄRAKÜl^S $16.00 A. Lingren MINA TAHAN KA KOOLIS KÄIA 13.00 H. Nõu UUS LUGEMIK I ........ 1000 V. Leo IGAVIKU KALJUSAAR 15.00 S. Raatmaa SINISED ÕUNAD 3.00 S. Raatmaa LUMEKUNINGANNA 5.00 H. Kerstell MINA ISE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 . 50 K. Thornvall ÖHTUJUTUD ANDRESEST-varsti 4 ,.16.00 S. Topelius SAMPO UPPELILL ... 10,00 A. Lingren & i. Wikland VAATA, MADICKEN, SAJAB 12 50 0. Luts KEVADE I 600 J. Kaup SÜGISE LAUL 4.00 J. Kaup KOLM VÄIKEST SIGA 7.00 J. Kaup KOLM VÄIKEST SIGA-kasett 5.00 V.Kimberg-Kotkas KARJANE LÄKS KARJAGA . . . . . . 12.00 S. Raatmaa JÄNESPOEG LENDAS KUU PEALE . . . . ' . . . 4.00 K. Ristikivi SEMUD • 3 QO K. Ristikivi MIKS TALLINN VALMIS El SAA 3 00 A. Vaks VALGE KAJAK , 5 oo H. N ö u P E A S U U . . . . . . . . . . . 15 00 H. Nõu ÕPETA MIND LUGEMA I 5 00 H. Nõu ÕPETA MIND LUGEMA II 5 oO E. Rink EESTI KEELE LÜHISÕNASTIK . . . . . . . . . . . . . . 9^50 1. Manninen ETNOGRAAFILINE SÕNASTIK . . . . . . . . . 10 00 A. Mägi VALIMIK LUGEMIST NOORTEL . . . . . . . . . ' 5 00 A. Mägi ISAMAALINE MINUT 3 30 A. Mägi MEIE K O D U M A A . . . . . . . . . . . . . . . . . . ''\ 5^00 E. Muuk & H. Rajamaa VÄIKE ÕIGEKEELSUSE RÕNARAAMAT Q.OO H. Rajamaa & H. Leivat MEIE EESTI KEEL I . . . . . . . . . . 1040 H. Rajamaa EESTI AABITS ......... 4.OO Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu Müügil „ M E I E E L U " tditusei Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 ROYAL LEPAGEI Esindaja: ReBl Estate Sorvices VICTOR UBE iU8: 752-3111 1919 Uwr.nc. Avnu. e..t (70B) 426-9158 ^«««j Scarborough. Önt M1R 2Y6 nap'i klaverikontsert Eesti Maias mäed ja Reialid, ning Tarmo Pallop algusega •k•l . 17.00. ' oma daamiga. Baltimore-Washing- II toni piirkonnast jäi kahjuks suu rem oodatwd grupp noori ES, kuna samaaegselt oli pealinnas te eesti rahvatantsijatega korralda- Austraalia saatkonnas koostöös tud „Open House" stiilis Austraa- ESTO°88 USA toimkonna ja sealse- 15a tutvwetamise õhta. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-03-04
