Meie Elu = Our life, December 3, 1987

              TMURSDAY, DEGEMBEI3 „Mei(9 £lu" nr.49 (1969) 19617
EMILIE OLMET
Eesti Sllitkapital
kus surma läbi Emilie Olmet, kes
kodumaal tegutseb haiglaõena
Iniljem trükitehnilise spetsialistina.
Sündinud 1907. a. Tartus, langes
Üema noorusaeg ja kooliaastad aja
järku, mil eestlosed vabastasid e id
vene ülemvõämu alt ja loodi isesei»
sev Eesti Vabariik.
Juba sellest ajast alates oli Emilie
Olmefile alati südamelähedane
eesti rahva ja niaasaatus ning eesti
keele viljelemine ja areng. Huvn
oma vaneniailt päritud keele vasti
oli ka üheks põhjuseks hilisemsi
elukutse valikul. Põgenikutee kui-gesüle
Lääne-Saksamaa ja Inglis­maa
1950. a. Kanadasse.
Tema abikaasa Karl Olmet, kes
eluneb^Torontos, oli kodumaal te­gev
ehitusSehnikuna Tartu Ülikooli
majandusosakonnas, kus tema alla
kuiilusid kõigi j ülikooli hoonete
tehniline järelevalve ja korras­hoid.
Nende harmoonilises abielus ol­di
sügavalt veendunud, et eestlas­kond
globaalses laialipillatuses
saab püsida rahvusena ainult oma
keele katidu. Meie identsuse mää-irajaks
olev eesti keel annab meile
võime pürgida oma rahvuslikku
eneseteostust ja kultuurilist konti-
Etuifeeti.
Nencle ideede tegelikuks raken­damiseks
Karl Olmet asutas Eesti
Sihtkapital Kanadas juurde Emilie
Olmefii nimelise mälestusfondi,
mille aluseks olev kokkulepe hilju­ti
alla kirjutati.
See on järjekordselt märkimist ja
erakorralist tänu vääriv juhtum,
kus isik juba om^ eluajal annab üle
nii hindamisväärse summa oma
laadavalt lahkunud elukaaslase
ii lesialeseks põhi-
Selle permanentse fondi kasvi
kust koos vastava lisasummaga või­dakse
teha annetusii ja anda stipen­diume
eriti noortelt, kes tegelevad
eesti keele õppimise, selle prakti-seerin^
ise ja viljelemise aial. Esi­mesed
rahalised väljamaksud te­hakse
juba sellel aastal Toronto
Ülikooli juurde loodud eesti keele
lektoraadis osalejaile.
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
Eesti Irivaliide Toetav
rohkearvulist- publikut meie moenäi-tusel,
kes kaasa aitasid vigastatud
sõjameestele jõulurõõmu valmista­da.
Täname kaunihäälelist solisti
Monica Zerbe't ja saatjat Einar Med-ri't.
Erilist tänu j^äärib Haifri Kiviloo;
koos poja Alar'iga, kes iahendasid
asjatundlikult valgustuse/probleemi.
Täname Margit yiia't jä Erik Lii-gand'{
t meeldiva muusikalise saate
,eest. Palju tänli ja tunnustust vääri­vad
noored lavadekoraatorid Leena
Kimsto ja Lya He^s kes nii kunsti­päraselt
sügislillede ja riidekangaste-ga
olid lava dekoreerinud. Ka meie
ringi liige Helle Kreem sai kiitust
maitsekalt kaunistatud laudade eest,
mis hästi harmoneeris lavadekorat­siooniga.
Ehete muretsemise ja hea­de
nõuannete eest tuh«t tänu Ene
Migur'ile ja Elva Palo'le. Täname
äride esindajaid Back to Front ja
Estique by Vivi. Palju tänu Aino
Misler'ile soengute eest ja Astra
Rein'ule jumestamisel. Tänu meie
iga-aastasele tublile abilisele Helga
Silla'le ja Gaby Bajin'ile kes, modelle
lava taga abistas. Täname ilusa vati-j
tfeki valmistajat ja annetajat pr. E!
. Ösko't.,Suur tänu naisringi liikmete- •
le, kes annetasid ja küpsetasid koh-vikõrvalise
ja väsimatult töötasid va­rahommikust
õhtuni. Tänu töötoim-kondade
juhatajatele ja nende abi-listelev
Kbögitoimkond Õie Turk' i vi­lunud
juhtimisel jooksis ladusalt.!
Saalitoimkond Ene Paulus'e juhtimi­sel
hoolitses, et kõik külalised said^
kuuma kohvi. Loterii läks sujuvalt
Juta Kübarsepp'a ja Anne Orunuk'i
energilisel juhtimisel. Laekur Eevi
Moks tegi oma parima, et igauks sai
? istekoha täiskiilutud saali.. Täname
meesabi^lisi, eesotsas. tööjuhatajä
Hans Türk'iga ja tema abilisi, härra-^
sid Paulus, Toöts, Laanepv Reinas,
Siig jne.
Veelkord siiras tänu ja tugev käe-
' pigistus kõigile neile, kes kaasa ai­tasid
moenäituse heaks kordamine-
•••kuks. •
EESTI INVALIIDE TOETAV
NAISRING TORONTOS
aanus Ülaveret
mälestades
oktoobri varahommikul lõppes
Sinu maine teekond. Kirstupanekul
oli äta saatmas kirikutäis sõpru ja
tuttavaid, kes hindasid Sinu üllast
idealistlikku vaimsust ning Sinu alati
heatahtlik-sõbralikku iseloomu.
Sa olid väga mitmekülgsete huvi­dega.
ÜS Liivikale saadetud ankeet-iehel
loetlesid oma huvialadeks: po­liitika,
ühiskondlikud ja ajaloolised
küsimused, kirjandus, teater, muusi­ka,
filosoofia. Suusatamine, mägi­ronimine,
matkamine, ujumine.
See on haruldaselt laiaulatuslik
skaala tänapäeva spetsialiseerinud
ühiskonnas, eriti kui ollakse seatud
igapäevase kutsetööga, millel puu­duvad
otsesed kokkupuutekohad hu­vialadega.
Ometi olid Sa kodus kõi­gis
neis alades. Sul oH elav huvi kõige
ümbritseva vastu. Sinu suur erudit­sioon.
Sinu analüüsiv intellekt tegi
Sinust alati huvitava vestluskaaslase
või kardetava vaidlusvastase.
Ilmekalt kajastavad Sinu vaimset
palet juba aastatel 1937-39 peami­selt
„Päevalehes" ilmunud juhtkir­jad
poliitilistel ja'ühiskondIikel aine­tel
või teatri- ning kirjanduskriitili-sed
artiklid.
Märkimisväärne Ipeteldud alade-valikus
-on tasakaal humanitaarsete
huvide ja füüsiliste distsipliinide
vahel. Praegusajal on taolist har­mooniat
leida haruharva, ning ees­kujude
otsimiseks tuli Sul minna ta­gasi
kaugele vanakreeklaste, Sokra-tese
ja tema järglaste juurde - või
Muinas-Rooma, kus soovitavaks
peeti, et oleks ,,mens sana in corpore
sano".
Ühest Sinu traktaadist loeme:Ku­na
vaim ja tundeelu teritavad meie
tõe- ja ilumeelt, põhjeneb neil kogu
meie ellusuhtumine, maailmavaade.
Vaimse elu avardamise teenistuses
seisavad puht-humanitaarsed alad,
ainult nende viljelemine tõstab ini­mese
üles sellest madalast keskpära­sest
ja materialismist, kuhu ta ähvar­dab
uppuda.''
Julgeksin väita, et siia on kätketud
Sinu elukreedo. Sind pole kunagi
huvitanud kutsealane kitsus või pa­lavikuline
rähklemine välise edu
poole.' Küll aga küsiniused, kuidas
elada, mille poole püüda, mis on õieti
elu siht? Tulemuseks oli ülimalt isi­kupärane,
otsiv, mõtlev inimene, kel­lena
unistasid ,,täielikust inimesest
ja täiuslikust ühiskonnast".
Sestap siis pole Sinu maise matka
verstapostid kuigi olulised eslleiõsl-miseks.
Märkigem siiski, et sünni-ajaks
oli 13.:0kt. 1910 ja sünnikohaks
Helme vald Valgamaal, kus isa" Au­gust
Krimm oli kooliõpetajaks. Risti­isadeks
isa kaaslõpetajad.Riia Semi­narist
— Jakob Westholm ja Märt
Raud (Eesti Põlevkivitööstuse raja
•ja)-'.' • • : .,• '-\ -r'' '
Ema Marie oli sündinud Süure-
Jaani köstri Joosep Kapp'i 14. lapse­na.
Ema vendadest on tuntumad heli­looja
Artur Kapp ja praost Aleksan­der
Kapp. Siit siis tagapõhi Sinu
muusikahuvi ja - tunnetamise mõist­miseks,
ning armastus klassilise
muusika, eriti Beethoveni, Mozarti,
Bachi jt. vastu.
1939.a. kevadel lõpetasid Tartu
ÜlikooH õigusteaduskonna, töö kõr­valt
õppides, teenides igapäevast lei­ba
Riigi Põlevkivitööstuses raamatu­pidajana
millised põhioskused
omandasid Tartu Kommertsgümnaa­siumis
ja mis. hiljem osutusid kasuli­kuks,
ka paguluses.
Vabariigi aastapäeval 1941 abiel­lusid
Erna Siidam'iga, kellega koos
46 aasta jooksul olete rohkesti rõõmu
kui ka muret jaganud.
Pagulastee viis Sind septembris
1944 Rootsi, sealt mais 1951 Mont­reali,
kus töötasidadvokaadikontoris
kuni pensionile minekuni. Nüüd ava­nes
võimalus täisajaga pühenduda
oma huvialadele, kuni kahjuks
1980.a. veebruaris selle katkestas oo­tamatu
südameatakk, millest Sa näi­liselt
küllaltki hästi kosusid, kuni
nüüd ennatlikult väsisid.
Küllap vist oma lahkumist aimates
valisidviimse soovina saatjaks lauli­ku
sõnad:
,,Kord veel tagasi tahaksin
Leida kodutee,
Kodumullas siis magaksin
Välja kõik silmavee."
Küllap vist teadsid, et seegi soov
jääb täitmatuks unistuseks ja kodu^
mulla asemel katab Sinu sõbraliku
Kanada pind,'
Kallis Jaanus! Sinu lahkumine jät-
.tis asendamatuks tühiku Sinu elu­kaaslase
ellu. Jättis kurvaks Sinu
sõprade pere, eriti Üliõpilasselts
Liivikas, millisesse sõprusringi kuu­lusid
ligemaliB 50 aastat. Mälestus
Sinu soojasüdamlikust sõprusest
jääb meiega alatiseks!
- P u h k a rahus, hea sõber!
: ENN JÄRVEL/
Mälestades
skm. Konsa Leemeta' a
. Armas Konsa, sõber aatekaaslane
ja kodulinna mees.
On raske uskuda, et see oli alles
lühikest aega tagasi, kui Sinuga Kot­kajärvel
hüyasti jätsime. Ei oska veel
aru saada, et Sina — see lüheldane
jässakas naljahammas ja meie ühine
sõber, oled meist igaveseks lahku­nud.
Seepärast luba, et Sinu viimase
teekonna alguses meenutame Sinu
eluraja tähtsamaid kohti.
Sinu lapsepõlve koduks oli Rakve­re
linn — kasvades oma tädi hoole
all, sest kaotasid oma isa ja ema päris
varakult.
Seal sai alguse ka Sinu skaudi-rada,
milliiie nüüd on 61 aastat pikk!
Sa sattusid kohe hästijuhitud Põhja­tähe
Poiste rühma, kus valitses
skautlik vaim ja skautlikud seadu­sed.
Nende varal kasvasid sirgjoo­neliseks
korraarmastajaks jarahvus-likult
hingestatud noormeheks.
Juba noore poisina meeldis sulle
rändamine. Nii võtsid osa kodumaalt
mit,meist skautlaagreist, olles Para-lepas
kuulsa Rahvavouri skautrüh-ma
liige. Noore mehena viis seiklus-himu
Sind isegi Hispaaniasse ja Põh-ja-
Aafrika rannale prantsuse Võõr-leegioni
ridadesse. Sealt naastes
kõndisid jala läbi Euroopa, et kodu­maale
jõuda!
Kui algasid kodumaal rasked sõja-papad,
olid Sina üks esimesi, kes
vabatahtlikult relvaga itta läks. Sealt
pääle mitmeid lahinguid tagasi tul­les,
kandsid idasõja medalit. Spja
lõpposa tegid kaasa Soome mere­väes.
Pagulusaastaid alustasid Root­sis,
ja jõudes Kanadasse tõmbasid
kohe rohelise skaudipluuše selga.
Mäletan, et kõnelesid tihti oma ilu­saist
mälestusist pida olid kogund
rahvatantsu lüües, sest olid Kungla
rühma raudvara. Sinu panust rühmas
tunnustati kuldmärgiga. .
Oma igapäevast leiba teenisid Sa
maalrina, jõudes sel. alal erimeistri
tasemele ja otsitavaks tööjõuks omal
alal.
Eesti Maja juhatuslükmena andsid
onia panuse meie ühiskonnale.
Suurimas sõprusringis olid Sa aga
meie skaut- ja gaidperes. Oma tööka­te
kätega aitasid Sa vormida ja ehita­da
Kotkajärve laagrifflasid ja -hoo­neid.
Sa olid kui Kotkajärve haldjas,
valvates meie armsa mängumaa järe-
• le.- • ...
Kotkajärve sai Sulle koduks. Sinu
suvemaja rhõnusid oleme kõik nauti­nud.
Seal olid uksed alati valla oma
sõpradele nii suvel kui talvel, nii
•omadele kui kaugelt tulnutele. Sinu
sõprusring oli globaalne, sest olid
üks vähestest skautjuhtidest, kes on
osa võtnud kõigist maailmalaagreist.
Sinul on häid sõpru USA-s, Rootsis,
Saksamaal ja Austraalias. «
Armas Konsa, olid korraarmastaja
ja töökas mees. Sinu kätetööna on
meil eeskujulik Noorteruum kauni
sisustusega. Sinu silmade läbi näeme
ka tulevikus oma skaudinooruse aja­lugu,
mille Sina nii ettenägelikult
talletasid filmilindile ja fotodele.
Aastapikkuse praktilise nõuand­jana
meie maleva staabis, aitasid aas­taid
meid tõsiste probleemide la­hendamisel
ja skauditöö läbiviimi­sel.
*
Sinu skautlikku tööd on hinnatud
Põhjatähe III, II ja I järgu teene­temärkidega,
'i
Sa olid noorte poolt respekteeritud
ja vanemate juhtide praktiline sõber.
Eesti Skautide Malev Kanadas kao­tas
ühe tugeva töömehe. Sinu sõbrad
nii gaid- kui skautperest aga ühe us­tava
sõbra, kelle mälestus kui ioe
lõke jääb igaveseks leegitsema meie
kõikide südameis...
Puhka rahus armas Konsa!
EGBERTRUNGE
Elmo Piiri
mälestuseks
Elmo Piil lahkus ootamatult iga­vikku
südamerikke tagajärjel 24. okt.
St. Catharines'es. Ärasaatmine toi­mus
kohalikus matusemajas 26. okt.
rohkearvulise sõprade ja töökaas­laste
kohale ilmumisega St. Gathari-nese,
Toronto ja Ottawa piirkonda­dest.
Kanada Keskvalitsuse Põllu­majanduse
katsejaam vVinelandis
katkestas töö ja teenistujad-kaasla­sed
kogunesid a.ustavaks jumalaga­jätmiseks
matusemäjja ja kadunut
saadeti viimsele puhkepaigale
Grimsby kalmistule. Lihtsa ja südam­liku
matuseteenistuse matusemajaks
ja kalmistul pidas õp. 0. Gnaden-teich.
kelle kogudustesse kuulus juba
Pillide perekond Kanadasse saabu­mise
algaastaist.
Elmo Piil sündis 14. sept. 1923. a.
Tallinnas, kus ta sai oma alg- ja
keskhariduse. Ta lõpetas Tallinna
Poeglaste Kommertsgümnaasiumi
1943.a. Lapsepõlve koduks sai aga
männivaiguline ja -lõhnaline Nõm­me
aedlinn. Noore mehena jagas ta
eesti noorsoo saatust: Tema saatüs-tee
viis teda aga Kuramaale 1944.a. ja
läbi katsumiste jõudis ta Schleswig-
Holsteini Saksamaa võimu kokkuva­risemise
lõpp-päevadel 1945.a. ke­vadel.
Ta abiellus Saksamaal Niina-gal946.
a. ja koos siirduti Belgiasse
1947.a. Elmost sai kaevur. Õppimis-himulisena
kogus ta oskusi maa­mõõtmise
tehnikas kaevanduses ja
1950.a. asus ta Kanadasse, kus ta
juba oli Kirkland Lake'is kullakaevan­duse
maamõõtja ja plaanitseja kuni
1964. aastani. Elmo asus tööle Kana­da
Keskvalitsuse Põllumajanduse
ministeeriumis alguses kaardistaja-na
ja hiljem administraatorina. Ot-tawasse
asumine lõi aluse kindlale
kodule talle ja perekonnale, mis oli
suurenenud sel ajal tütre Ritaga, kes
oli juba kooliealine.
Rahulik elu Kanada pealinna õhk­konnas
kestis kuni 1981. aastani ja
uutele ülesannetele suunamisega
alustas ta tööd administraatorina Vi-nelandis,
elukohaks sai aga.St. Cat-harinese
linnake, kus ta rajas nägusa
kodu järjekordselt.
, Eelkirjeldatud lühielulugu katab ~
ainult^ühte palet Elmo Piili elus.
Väga tasakaaluka ja rahuliku inime-
. sena oli ta elul veel teine külg. Ta oli
järjekindel kündja eesti ühiskondli­kul
hariduspõllul Kanadas. Tema pa­nus
oli suurem kui aktiivse liikmena
kuulumine eesti seltsidesse ja kiriku­te
kogudustesse. Tema elutööks ja
südameasjaks oli eesti noortele
täienduskoolide asutamine ja õpeta­mine.
Koos abikaasaga tegutsesid
nad õpetajatena Kirkland Lake'is
sealses täienduskoolis alates 1950.a.
Sealne koolitöö katkes aga eestlas­konna
laiali valgumisega suurema­tesse
keskustesse. Elmo uues kodu­linnas
Ottawas 1968. aastal äratas ta
ellu Ottawa Eesti Seltsi Täiendus­kooli,
mis oli katkestanud tegevuse
õpilaste puudumise ja vanemate loi­duse
tõttu. Täienduskool elustus 12
õpilasega ja kolme õpetajaga EELK
Pauluse koguduse kirikuruumides ja
erakodudes. Õpilaste hulka kuulus
ka tütar Rita. Neli õpilast said lõpu­tunnistuse
1973.a, Kooli tegevus on
ülevaatlikult kirjeldatud H. Rajamaa
algatatud Eesti Õpetajate Keskühin­gu
pedakoogilises ajakirjas ,,Bülle­tään"
ja „Eestlased Kanadas II".
Kooli elus oli tähelepanu väärivaid
sündmusi ja lapsed tihti esinesid Ot­tawa
eestlaskonna pidulikel sünd­mustel.
Elmol oli aega-ja tahtmist
. osaleda eesti ühiskondlikel tegevus­tel,
kuid täienduskool oli tema elu
kõrgpunkt. Liialdamata peab nenti­ma,
et Elmo oli tubli eestlane, kellele
oli võõras pealetükkiv esinemine ja
„ego" rõhutamine. Ta tegutses kohu­setundlikult,
olles teadlik kohustus­test
ja täites neid hästi ja ausalt oma
..perekonnas ja eesti ühiskonnas.
Elmo surm oli ootamatu. Elurõõm­sana
kavandas ta puhkepaigale siirdu­mist
eeloleval aastal. Tema kaunis
kodus jäid töölauale üksikasjalised
plaanid puhkekodu asutamiseks
Trentoni piirkonnas, kus ta oli juba
alustanud mändide istutamisega ja
tundis rõõmu nende kiirest kasvust.
Seal oleks olnud palju ühist lapse­põlve
koduga Nõmmel. Kuid Suur
Määraja leidis talle viimse puhke­paiga
Grimsby kalmistul vahtra­puude
varjus. Kuid paljudele sõpra­dele
ja leinavaile perekonnaliikmeile
ja vennale kaugel Kodu-Eestis jättis
ta lohutuseks palju häid saavutusi ja
mälestusi.
Tore oli Sind tunda väärika rah­vuskaaslasena
ja hea sõbrana. Puhka
rahus, armas Elmo.
RAIMUND PIIRVEE
Kivioja koolipreili
Hella Leivati juubeliks
Kust loen kiitust Sulle? Küll kivide s ü ü s t -
aatatuhandeid, mida kirjutand tormide rüüst.
Näen õnne, kas paekallaste murdude vööst -
jonnakalt, mida uhtund Narva voogude sööst.
Truudust Sul' tunnistab Läänemere lainte hoov -
mis lõputa, lõputa, üha uuesti loov.
Sääl hõbekardseid pilvi süstik kuusirbist kudus,
põhjatäht, kui kustus, seisis suurvanker hommikuudus.
Oled kaljuna püsind. Kuš ön Su esivanemate kiik?
Aina neile mõtled, pea langetad. Kus meie Riik?
Selle ehitame taas kõnnumaale. Meil tahet, tugevat kätt!
Tervitame tõusvat päikest! Varjuriigiga varsti on mahajätt.
Kiviojal, hallaküul 1987. a.
LEMBIT KÕVA
Lõuna-Floridast
Lõuna-Florida Eestlaste Koondise
aastakoosolek peeti 1. novembril
Merrel kiriku kõrval saalis Ft. Lau-derdalis.
Halva ilma tõttu oli osavõt­jaid
kogunenud 30 ümber.
Koosoleku avas kauaaegne esi­mees
Harald Hinno, kes andis üle­vaate
koondise möödunud aasta te­gevusest
osas, mis ei olnud päeva­korra
punkti all ette nähtud.
Päevakorra juurde asudes valiti
koosoleku juhatajaks H. Hinno ja
protokollijaks dr. Aino Lukas. Möö­dunud
aasta tegevus oli olnud väga
edukas, nii majanduslikult kui ka te­gevuselt.
Kõige kulukamaks üritu­seks
oli Lakewoodi Teatri siiatoomi-ne.
Kuid sellega tuldi hästi toime.
Toetusi ja annetusi oli antud ligikau­du
samas ulatuses nagu eelmistel
aastatel. 1987-88. esimesel poolaastal
on ette nähtud: 29. novembril 1987
sügis-avapidu Ukraina klubis 2850
Taylor St^ Hollywood. Detsember 13
on koondise jõuluõhtu Merrel kiriku
saalis 3900 State Rd, 7 Ft. Lauder-dale.
Jaanuar 17, 1988, arstiteadus­lik
loeng dr. Juta Võik, Merrell kiriku
saalis. Eesti Vabariigi 70. aastap^ieva
piihitsemine kontsert-aktusega 21.
veebruaril Moose Klubis 1201 N.E. 7
Ave. Ft. Lauderdale.
Valimised läksid üle ootuste suju­valt.
Alguseks H. Hinno keeldus
kandideerimast, kuid kui kedagi teist
ei leitudi oli ta nõus veel ühe aasta
edasi olema. Ta valiti tagasi kõikide
häältega. Seejärgi vana juhatus oli
terves koosseisuses nõus edasi jää­ma,
välja arvatud kauaaegne koondi­se
laekur Erna Luning, kes isiklikel
põhjustel pidi juhatusest välja jääma,
Tema asemele valiti uueks laekuriks
Linda Szeliga. Uue juhatuse koos­seis:
esimees H. Hinno, abiesimees
Alexander Erton, sekretär dr. Aino
Lukas, laekur Linda Szeliga, pere­naine
Edith Erton, abiperenaine dr.
Ester Elias, abilaekur Eugenia Hen-driksson.
Vaike Kittask täidab jooks­vaid
ülesandeid, uue liikmena valiti
juhatusse Endla Komi. Revisjoniko­misjon:
Erna Luning, Edgar Totsas ja
Alide Koppel.
HARALD HINNO
ROYAL LERAGEI =7=
REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKEC^
D 213 Bayview Ave., Toronto,
Ont.M4G2Z8
Esindaja
iVIAI SAARNA
Tal. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
NÄDALA RISTSÕNAD
1 2 3 4 5 1
t 1
13
17
20 21"
14
18
25
27 28 29
33
37
40
43
22
8
15
[23 24
26
30
38
44
46
48 49 50
,55
60
63
|9 10 11 12
16
19
47
51
56 57
61
64
52 53 54
58 59
62
65
Soome ettevõte
V. KANGAS
7 ELROSE ÄVENUE WESTON, OS^TÄRIO 222-7142
2H5
PUUDEGA BCÖETAVAD ja ELEKTRIAH J U 0. Saunäahjusid
valmistanud üle 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja
parimat kvaliteeti, mis saadaval.
KUULUTUSED
palume talitusele anda KUNI
KL 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL, et
kindlustada nende ilmumine järg­mises
lehes.
Kirja teel sissesaadetavad kuu­lutused
palume vigade vältimi­seks
kirjutada TRÜKITÄHTEDE­GA.
See on eriti tahtis nimede
juures.
''"nri lillini
PÕIKREAD: 1. Allmaaraudtee
(Torontost pärit eestikeelne uudis­sõna).
6. Toiduaine. 9. Elatunud. 13.
Aulasid. 14. T. häälestusega keel- v.
puhkpill. 16. Kitsas. 17. Näoosale.
la! Elund. 19. Ribi. 20. Pinnamõõt
21. Vedel supp. 23; Ühekordset tege-
. vust näitav minevik verbil, gramm.
25. Kala. 26. Alasti naisi, hrL 27.
Palav. 30. Triiton. 33. Vajunud koht
maakoores. 34. Vaga lind. 35. Õõnes-mõõt,
ingl.k. lüh. 37. Kiviviskeva-hend.
38. Tasandad. 29. Pikk aeg. 40.
Proto-, eestikeelne eesliide. 41. Hrl.
kurvad, kuid võivad olla ka lõbusad.
42. Miki-Hiire abikaasa. 43. Sõu-dev.
45. Ahv V. muidu veidrik. 46.
Lihtsas akumulaatoris. 47. Alla- v.
ü l e s . . . 48. Hinnatultvana. 51. Kõn­dida.
52. Pahl, praevarras. 55. Kivi-hunnik.
56. Kartlikud. 58. Võtan nah­ka.
60. Lausa palun. 61. Sadestis. 62.
Keisri v. kuninga käskkiri. 63. Silma
..kardinad". 64. Eesti helilooja. 65.
Udu- V. suitsuviirus.
PÜSTREAD: 1. . . . maila lahing.
2. Mööblieseme. 3. Maroko elanik. 4.
Koha määrsõna. 5. Laevadeki rinna­tis.
6. Pehme riie. 7. Alluv isik. 8.
Nutt, murdes. 9. Taime v. lille osal. 10
Meremeeste hüüd. 11. Kosis. 12.
Kohta. 15. Väiksed komponendid. 22.
Rahvusvaheline ilmakaare lüh. 24.
Tõstuki leiutaja. 25. Täimuna. 26.
Kuuluvad paadi juurde. 27. Rist- v.
muu kandepalk. 28. Jõujaam Eestis,
29. Kuku. 30. Hele, helendav. 31.
Mineviku jäänus. 32. Ilusa. 34. Sit­kes,
jopnakas. 36. Suur plekk. 38.
Hobusekronu, rahvakeeles. 39. Et­nograafiline
muster. 41. Velikije..
tander II maailmasõjas'. 42. Kodu­nev,
roiskuv. 44. .. .ik, raiestik. 45.
Kammi hammas. 47. Kompetentne.
48. Avameelne, otsekohene. 49. E.
Zdla tuntumaid teoseid. 50. Ustav.
51. Varja, ära näita. 52. Asusin. 53.
Viga, puue. 54. Saunamees. 57. Joo-ne,
liini. 59. Sisim osa.
) (Koostanud VLP-3)
(Lahendus järgmises lehes|
EELMISE NÄDALA
mSTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKI: 1. Rei. 4. Kreem. 9. Äke. 12.
Ees. 13. Veatu. 14. Mul. 15. Elevail.
17. IJmbra. 19. Ase. 20. Plärud. 21.
Päris. 24. Laari. 25. Igat, 26. Loeng.
27. UP. 29. Lai. 30. Moone. 31. Ala.
32. UN. 33.Nõtke. 34. Äsja. 35. Eetja.
36. Kraan. 37. Lasila. 39. Out; 40.
Esile, 41. Innukas, 45, Ein. 46, Jooks.
48. Eba, 49. NNE. 50. Akuut, 51. Ets.
PÜSTI: 1. REE. 2. Eel. 3. Ise, 4,
Kvass. 5. Reie. 6. Eal. 7. Et. 8. Muu­lane,
9, Ämbri. 10. Kuru. 11. Elad. 16.
Vait. 18. Märg. 20. Paene. 21. Pilu.
22. Agan, 23. Rai. 24. Looka. 26.
Lotja. 27. Ulja. 28. Paan. 30. Mõtleja.
31. ASA. 33, Neil, 34. Ärtu, 35, Esine.
36. Kunst. 37. Leen. 38. Asin, 39.
Onku. 41. lOU. 42, Kee, 43. Abt. 44,
SAS.45. OK,