Meie Elu = Our life, December 3, 1987

              teieBlu" nr.
» I 0
jooksul parlamendiliige Da-bür
andisa Balti ühiskonnale
|e, üteldes: „Kui soovite me
isulite nimede võtmist diplo-
Ise registrisse, paluge oma
Ina kõikidel liikmetel kirjuta-
Imiiiister Joe Clark'iie selles
kes.
[stest olid sellest ajaloolisesi
osa võtmas veel prof. Olev
Sne Kukk-Shewchuk, Adu
|i ja Tormi Heinmaa.
eriti rõhutada Rootsi ja
|ia konsulaaresindajate ko-skut
ja suhtumist. Samuti
mata senaatorite ja parla-cmete
järjekindlat tunnus-
|ti konsulaaresindajatetele.
jb oodata välisminister joe
j lõplikku vastust. Ootame
Eesti, Läti ja IJeedu Vaba-indajad
võetakse diplomaa-ristrisse.
1
ista peakoosolekul Eest"
jicnõukogu Kanadas võttis
js järgnevat resolutsiooni,
iii edasi peaministrile ja
Idiliikmetele.
kesknõukogu K^ha-
[vait oma aasta peakoos-itud
otsusele ja Kanada
I poolt tehtud lubadustele,
ti ja Läti Vabariikide au-ite
nimede võtmist dip-e
registrisse. Selline lii-s
konkreetne näide, et
tunnista Eesti, Läti ja
de okupeerimist Nõuko"
poolt legaalseks. Selli-^
kinnitaks, vaatamata
Liidu protestidele, et
{ub põhimõttesse, et kõt-ei
pn õigus iseseisvuse»
idel rahvastel on õigUs
, Kanada seisukoht
ika kohta on hästi tun»
eisukoht peab kehtima
suhtes. EestlasteKesk-änadas
esitab käesote-
Isioöni kõikide kanada-es,
uskudes et vabadus
indlat kaitsmist ja vai-
I Kesknõukogu Kanadas
inada valitsuse ja eriti
ri Joe Clark'i ja ÜRO
enLewiS'i poole pal-lõikiimis
vähegi võima-
|tada vabadusvõitlejaid
jaEnn Tarto Nõukbgu-iglatest
Selline liigutus
ümalt natuke sisu Mik-ihov'i
„glasno8t'ile."
rsti 4,
tlE- .
• J-
$16.00
.13.Öö
.10.00
.15.00
. 3.00
. 5.00
.4:50
.16.00
.10.00
M2.50
. 6.00
. 4.00
.7.00
.5.00
.12.00
. 4.00
. 3.00
. 3.00
. 5.00
.15.00
. 5.00
. 5.00
.9.50
. 10.00
. 5 . 00
: 3.30
.5.00
. 8.00
, 10.40
. 4.00
saatekulu
intsijatega korralda-ise"
stiilis Aüstraa»
ke õhtu.
•li
I
u
JHeJe Eir,.in --35 (lS9i) 1
vmt
n:
KIRJAN-DUS • KUNST
• KULTUUR -
oo eesti d 0 Torontos
TartuCollege^ispeetiaastaalgul Ringi, Kultuuripärandi Klubi j ^ sid. Meie kultuurivara on praegu
Korraldatud kultuurivaramu kon- Kunstnike Koondise esindajad osa tükeldatud. Ühine hoolekogu peab
vVeprreonnftosiill esitatud mõtete kaalumi­..
Äx—- i.-i.-j > I • IM i , » ,
seks loodud Kuituurivaramu Ko­misjoni
koosolek, kus arutfati jälle-
8i eesti arhiivide ja kultuurimuiu-seumi
küsimusi.
IEELEMÜM(IB|
Kas Šveitsi jnnstii
hoitakse Šveitsi ^
. p a n i
EKK kunstikogu kurisiatoi:' Juta Ilvee, E K K president Stella KersoE
võtma olid palutud. asuma meie rahvuslikku vara halda-
EKN-i eesti Keskarhiivi juhataja ma ning selle korraldamiseks põhi-
Richard Antik tõstis esile Eesti Rah- aluseid välja töötama. Kui meil on
va Muuseumi kui eeskuju, mille järgi selline kogu olemas, siis on juba selle
me ka siin võõrsil oma kultuurivara ülesandeks edaspidiseid samme as-y.
J . , • - peaksime hoidma ja korraldama, tuda koostöös Kanada asutustega,
Kevadisel nõupidamisel oli op^ Kuigi see on ehk ideaalne, eesmärk ,
misthkke haah Toronto Eesti Maja on tegelikkuses seda mõtet siiski Koosolekul oli kõne all ka USA
muutmiseks kõrgehituseks,^ et eesti raske teostada, toonitasid Eesti Kui- Eesti Arhiivi töömeetod„kus organi-organisatsioonidel
oleks vähem üüri tüuripärandi Klubi esimees Kaljo Ur- satsioonid on aidanud omaalalist ma-maksta
hoones toimuva tegevuse bei. Ajaloo Komisjoni esimees Ermi terjali ühiskonnas leida ja arhiivi pai-eest
Loodeti, et selle suurprojekti Soomet ja teised. Kui aastaüür Eesti gutada. Selle tulemusena on Lake-teostamisega
saaksid Eesti Majja Majas selleks otstarbeks tuleb woodi arhiivis eriti spordi ja sõja-
Kõigepealt tänan neid, kes Keele- Permanentse kodu ka meie kultuuri- $ioo.ooO, kes seda tasub ja eriti veel meeste osa tugev. Praegu on meil
nurka loevad ja on vaevunud (vae- ^^^ade koondamisega seosesolevad tulevikus. Kas peaksime oma raha palju vanu inimesi, kes ka Keskar-vaks
võtma, vaeva nägema) mulle e te võtted. A/S Eesti Maja peakoos- kulutama ehituste ülalpidamiseks hiivi saaksid aidata materjalide kor-kirjutada
või suusõnaliselt mind jul- o^ek andis juhatusele direktiivi kor- või dünaamiliseks tegevuseks? rastamisel, nagu seda Tartu arhiivis
gustada. Ka on küsimusi esitatud, gehituse küsimust edasi arendada ja Tartu College'i Nõukogu esimees tehakse. Neid arutlus* arvesse võttes
Püüan need oma kaardistikus sus detailsem kava osanikele esitada Elmar Tampõld ütles, et kultuuriva- avaldas Kultuurivaramu Komisjon
{„filingcabinet"]ettepooielükkidaja suure otsuse tegemiseks. Vahepeal ramu konverents ja selle järelkomis- oma seisukoha - eestluse üldhuvi-neile
peatselt vastata. ^"^8^ meie ühishöones hinnalisi jon on ka tema peas mÕtW keerlema' des tuleks arhiivid Torontos ühen-
Lõpetan seks korraks keelte käsit- muudatusi tehtud, mis ka uue ehituse pannud korralike arhiiviruumide dada ja et kultuurimuuseumi projekt
luse kõigile meenutades, etkuigirah- saamise lootusi on tublisti vähenda- saamiseks. Ta on revideerinud Tartu ei võtaks oma tegevuskavasse arhii-vuskeeled
kirjutame harilikult lahku ™^A/SE. Maja esimees Osvald Piil College'i võimalusi ja oleks nõus ehi- vimaterjalitle kogumist, küll aga
{..eesti keeles"), kirjutame nad oma- JJ^ub suski, et kõrgehitus kord tuleb. • tuses olevaid kortereid vähendama ühisarhiiviga koos töötamist,
dussõnadena kokku (..eestikeelne-I.J^^^a ruumi soovijad peaksid siiski 3000-4000 ruutjata ulatuses, et arhii- '
Ka on tähtis teada, et igal rahval on arvestama kõrgeid üüre, tõenäoliselt vile korralikke ruume saada. See
ühiskondlikke rühmi - geograaf iii- dollarit ruutjalalt aastas. Kulud on oleks mõeldav paari aasta pärast. Tu-selt,
elukutselt, ealt - kelle keel suured ja kuskilt peab raha tulema, leb meeles pidada, et korterite arvu
hälbib (kõrvale kalduma) üldisest kir­jakeelest
ehk normikeelest. Neid eri-keeli
ehk žargoone kirjutatakse va­hel
kokku, näit. „ linnakeel, maakeel,
ajalehekeel, kirjakeel, kõnekeel, las­tekeel,
rahvakeel, rahvuskeel ja ema-
A R H I I V I D E Ü H E N D A M I NE
Kultuurivaramu Komisjoni esi­mees
Robert Kreem märkis aruannet
andes, et ta on palunud arhiivide
vähendamine tähendab Tartu CoUe-ge'i
sissetulekute kaunis suurt vähe-
K U L T U U R I M U U S E U M
Kunstide Keskuse president Stella
Kerson märkis, et Vello Hubel on
valmistanud. kultuurimuuseumiks
Eesti Majas skitsi. 5500- ruutjalaline
ühendamise küsimust Eestlaste võiksid.
nemist ning, et me peame tõsiselt jaguneks vastuvõturuumiks,
vaagima kuidas dollarid või ruumid müügikohaks, muuseumiruumiks,
eestlust kõige paremini teenida tööruumiks, liikuva vaheseinaga
keel"; vahel lahku, näit. „arstide kesknõukogus Kanadas, ja Tartu
keel, tänava keel, varaste keel, argi- College'is ja sellega seotud Tartu Ins-päevane
keel"; ja vahel on vist kir- ^^^"^^1 Eesti Õppetooli instantsides
jutajale omavoli jäetud, sest mingit arutusele võtta. EKN-i juhatuse on
üldhaaravat reeglit minu teada ei ole, arhiivide ühendamise küsimuses põ-näit.
kas „ ärikeel" või „ ärinduse himõtteliselt jaatavale seisukohale
keel"? asunud ning oma põhilised.seisuko-.
Jätkan suure ja väikese algustähe edaspidiseks diskussiooniks
kasutamist riikide ja rahvaste suhtes, formuleerinud. Tartu süsteemis alga-
Loeng eesti kunstimiiuseumi küsimustest
Oktoobrikuu kölmaidal kolma­päeval
leidis Tartu Gollege'is aset
kunstiteadlase Rain Rebas'e loeng,
mille korraldajaks oli Eesti Kunsti­de
Keskus. Lektor oli valinud oma
teemaks „Eesti kunstimuuseumi
küsimusif, olles teadlik kohapeal­setest
püüdlustest asutada eesti
"saryukate aastate vältei.
Rain Rebas oli Rootsist kaasa too­nud
aiinetuse praegu loodavale üle­maailmsele
eesti muUseumikollekt-sioonile.
Kunstitöös on Rootsis tun­tud
ja tunnustatud kunstniku Enno
Hallek'i puumaling, mis kujutas vär­vilist
saagi. Kingituse võtsid vastu
EKK president Stella Kerson ja kuns­tikogu
kuraator Juta Ilves.
MUUSEukiD ;
Rain Rebas andis ülevaate muu­seumidest
Rootsis ja Eestis kus liigub
mõte kunstimuuseumi ehitamiseks
Tallinna etnograafiamuuseumi Tar­tus
Raadi mõisa uuesti ülesehitatud
hoonesse, Kõneleja käsitles siis teos­tamata,
jäänud kunstimuuseumiehi-tamist
Aivo Aalto kavandi järgi
1937.a. Maarjamäe küljele, mis ker­kis
1973.a. hoopis Aalborgis Taanis,
ja teisi kunstikogusid Taanis, Prant­susmaal
ja Hispaanias. Lõpetades
Rain Rebas ütles: Paistab, et ükski
paik ei ole mõeldamatu kunstitsent-rumi
asukohana. Kõik oleneb sellest,
kulda* seda kasutada ja millise mee­todiga
ettevõttele läheneda.
Eesti kunsti ja kultuuri säilitamise
ning tutvustamise huvi[ies väljaspool
kodumaad pole tarvis pürgida sen-satsiooriilistele
lahendustele. Kuid
teatav annus uudset julget mõtlemist
on kindlasti vajalik.
PAGULAŠKULTUOT
Eesti kultuur on terviklik mõiste ja
kui see mitte täna ei näi nii olevat _
mis on siiski pettepilt), siis vähemalt
tulevikus vabaneb meie rahva tõeli­ne
kultuurilooming, mis toimub va­hetpidamata
igasugusest pahnast
ning purukstembeldamisest ida ja
lääne suunas. Mida varem hakkame
sellest aru saama,, seda te^yitatayam
ja parem meile kõikidele. , ,
EDUARD WIIRALTI PÄRAND '
Väliseesti muuseumil on meie oiu-esildades
(esile/ära tooma) järgmise
lühikokkuvõtte üldise juhendina.
Riigid ja geograafilised alad kirjuta­takse
suure algustähega, näit.,. Eesti
Vabariik, Hiina, Kanada, Šveits.
Neist moodustatud omadussõnad,
kui nad rahvast, keelt, liiki, tüüpi,
ühiskondliku elu vormi vms väljen­davad,
kirjutatakse väikese algustä­hega,
näit. „eesti ajalehed" (st eesti­keelsed
ajalehed),,, hiina rahvas" (st
hiinlased), ,,Šveitsi juust" (st teatud
juustuliikj jt. Kui need omadussõ­nad
tegelikult aga riigi omastavat
käänet tähendavad, siis kirjutatakse
nad suure algustähega, näit ,,Eesti
ajalehed" (st Eestis ilmuvad ajale­hed,
ka venekeelsed), „Hiina rahvas"
vad arutlused tõenäoliselt detsem­bris.
Kevadise Kultuurivaramu Ko­misjoni
koosoleku soovitusel on Ees­ti
Kunstide Keskus korraldanud kaks
koosolekut kultuurimuuseumi asjus
milledest ka Eesti Etnograafilise
„Gloria'* sai suure
ovatsiooni osaliseks
kunstigaleriiks, raamatukoguks, ju­hatuse
ruumiks ja kohvikuks. Kah-
KOOSTÖÖ RIIGIGA 1^^^ projekti muud detailid
Uus Komisjoni Hige, Eesti Õppetöö- siiski mitte selged ja puudub majan-li
praegune külalisprofessor dr. Hain ^usplaan sellise suure ruumala kulu-
Rebas, rõhutas et arhiiviküsimust de kandmiseks. Sellepärast soovitas
peaks õieti lahendama koostöös rii- komisjon Kunstide Keskust koos-giga,
nagu Rootsi riigiarhiivi juures ^^ös teiste projektist huvitatud orga-on
Balti Arhiiv, mis oma ülesannet nisatsioonide esindajatega vastused
suurepäraselt täidab. R. Kreem vas- ^^^^a projekti realistlikuks teostami-tas,
et Komisjon on juba kevadel seda
küsimust uurinud. Kä siin on selline Vimaseks päevakorrapunktiks oli
võimalus olemas, kuid meie rahvas ei küsimus, millal Kultuurivaramu Ko­ole
veel valmis kultuurivara käest misjon ise peaks likvideeruma, sest
ära andma. Tartu arhiiv on siin teed ta mandaat on vaid olukordade aru-näidanud
materjalide mikrofilmise- tamine ja soovituste tegemine üld-ga.
Kui ka Keskarhiiv sama teeks, ühiskondlikust seisukohast, Leiti, et
võiks kahe arhiivi mikrofilmid pai- Komisjoni ei tohiks siiski veel mitte
gutada väikesesse ruumi. Ontario likvideerida. Küsimuseks on, kas
arhiiv on andnud mõista, et provints kultuurivaramute koondamise küsi-ehk
saaks mikrofilmimise kulu kan- mused liiguksid ilma vahendusgrupi-da,
kui originaalid nende kätte lähek- ta.
des rohkesti elulisi ülesandeid ja neid (st Hiinas elunevad inimesed, ka tii-tööprogrammeonpenetreeritudEes-
betlased). Šveitsi pank" (st Šveitsi
ti Kunstide Keskuse poolt hoolikalt
ning väsimatult paljude aastate jook­sul.
Kuid kõige olulisem kõikidest
peaks siiski olema meie rahvk suure
graafiku Eduard Wiiralti pärandi ja
tema loomingu selle osa, mida kodu­maal
ei ole, vastutustundeline säili-
Teisipäeva 24. nov. õhtul, oli To­ronto
Mendelssohni':J<oori 93. hooaja
^davakontsert, kus esitati läti helilobja*
Talivaldis Kenins'i drahiaatilist loo­mingut
viies osas. Teda olid inspi­reerinud
paavst John XXni (1881-
1963), kiri orjastatud baltlanna poolt
Siberist, Martin Luther King (1929-
. i l l,:
•CD-Il
i
YourHostfmel
Agency(1986) LM.
riigis paiknev pank), „Kanada kee­led"
(st inglise, prantsuse jt Kanada
riigis räägitavad keeled — ,,kanada
keelt" pole olemas).
Nagu näha, oleneb palju sisust.
Kerge on anda üldine juhend ja leida
mõned sobivad näited. Tõsielus ole­tamine
ja eksponeerimine. Eduard aga tihti kahevahel — olen käise
Wiiralti kui looja ja inimese ümber- kõrvatagust süganud — võib üht või
oleme võimelised koondama oma teist reeglit kasutada. Kuna ainevald
rahvast armastuse ja huviga ja ka on tõelisi raskusi tekitav ja, põh-kõiki
teisi, kes hindavad kunstiloo- justab palju vigu nii kirjanduses kui Seppa^po^irTAä^varld"'m^
mingut kõrgelt. ajakirjanduses, siis olen sõnaraama- Lilled anti üle koorijuhi Elmerlsele-tuist
ja grammatikaist kogunud hulk solistidele: Faye Robinson,
autoriteetseid" näiteid igast liigist, g^^^^^ ^^^^^^ ^j^gg^,, korjuse
largmmeKeelenurkpühendub neile, abikaasa), Henry Ingram ja Mark
- ^ o n JU eeskuju ikkagi otseseim pedrotti. Elmer Iselertõstis buketi
vahend õigekirjutuse õppimisel. ^les ja juhtis tähelepanu rõdul istu-
Lisanäide: 1483.a möödus 500 a.. vale heliloojale T. Keninsile. kes la-sakslase,
Martin Lutheri sünnist, kel­le
õpetusil luteri usk põhineb ja mida
luteriusulised ehk luterlased sellel
68], viimane osa lõppes Aameniga.
Roy Thomson Hall oli väljamüü­dud,
ning publik elas hingestunult
kaasa iga minutit, eriti oli seda tunda
bahi orja saatuse puhul Siberis. Pä­rast
„Gloriat" oli suur ovatsioon ning
lavale-tulid kolm balti neidu rahva­riides:
Lydia Vanderveen (Eesti),,Eva
Nainaisa (Läti) ja Ruta Girdauskas
(Leedu), kõigil suured roosibuketid,
mis olid annetatud Sel puhul Linda
mm
Eestlasest omanik
{VIIRIAM ISB^RG-ANDERSOiy
Professionaalne ja sõbralik nõuanne igasuguste
puhkuste, gri- või maailmareisude tegemisel.
298-2160
WoodsiöQ SquareMall, 1571 Sandhurst Cncle
Scarborough: Ontario. Canada M1V1V2 Küsida omanikku.
Huvitavale loengule järgnes elav
küsimuste-vastuste periood ja kohv.
BALTI „KULLA"
E R E V Ä I Ö
(Dlö Coiintrp
#ournietJfoob •Vi
Don Mills Centre-445-1620 Thombliffe Park-421 -4325
Colonnade Gold Jewellery kümnendil (dekaadil, aastakümnel)
Upper Colonnade, 131 Bloor W. ^^^^^^^v^^*
Toronto, Ont. M5S1 R8
Tel. 922-8431
VLP
Ka pole tähtis, et riie oma
desse korjaksime ainult seda, mis
esineb pagulaskultuuri firmamärgi
või nime all. Võib uskuda, et pagu-laskultuur
klii niisugune on siiski
lõppude lõpuks möödaminev nähtus.
Meil ei ole õieti kultuurilises mõttes
mitte kusagile separeeruda. Kõik
see, mida eestlane loob väärtuslikku^
ükskõik kus ta ka ei viibiks, kas
Siberis, Kanadas, Rootsis, Austraa­lias
või kodumaal, on üks ja ainus
autentne'ning lahutamatu osa eesti
kuhuurist, mille teenistuses me sei­same
— igamees nii hästi kui ta
selleks on võimeline.
MÖÜA VÄHETARVITATUD
KERAAMiiyk AHI
Helistada tel. 488-589,5
aanTõnissonl
120. sünnipäeva
tähistamiseks
Meeldiv üllatus šugujasteh
ja sõpradele on teie
ajaleht „ M e i e Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma Illustratsioo­ne,
sõnastust või oma loodud poee­me.,
10. dfitssmbriks.
Tallinna Festival
1987 ja 1988
Neli kuud on möödunud Tallinna
Festival 1987 lõpust. Tahaksin täna­da
kõiki neid kes aitasid kaasa selle
ettevõtte läbiviimisel.
Tänan Eestlaste Kesknõukogu Ka­nadas
nende abi ja nõu eest. Kõiki
annetajaid: dr. T.C. Maimets, Eesti
Kunstnike Koondis Torontos, Eesti
Naisüliõpilaste Selts, Eesti Sihtkapi­tal
Kanadas, Finesse Services Inc.,
Korp! Frat! Tartuensis, Toronto Eesti
Maleklubi, Toronto Eesti Ühispank Eeloleva aasta detsembris mö©=
ja eriti Eesti Maja kes üüri alandas, dub 120 aastal ühe ireie rahvusli-
Tänan kõiki esinejaid - lauljaid, ku suurmehe, jaan TUissoni sün-tantsijaid,
võimlejaid, orkestrit, näit- Seda kavatsetakse tähistada
lejaid ja „Miss" ja ,,Mr; Tallinna" jaan Tõnissoni Fondi algatusel,
kandidaate. Tänan baarimehi, pere- kell® esimehe Robert Kreemi küt-naisi.
Rajaleidjaid ja teisi vabataht- §el toimus pühapäeval Peetri kiri-likke
abilisi ku ruumes organisatsioonide esin-
Lõpuks tahaksin aga eriti tänada dajate koosolek, kes võiksid olla
kõiki Kungla noori ja meie sõpru sellest huvitatud. Nõupidamisel
kelleta tallinna Festival 1987 ei otsustati küsimus põhimõtteliselt
oleks toime tulnud. valiti vastav korraldav komitee
Ma arvan, et nende noortega Tal- koosselsMs: Robert Kreem (esi-linna
Festival 1988 tuleb sama hästi mees), ablpraost Edgät Heinsoo,
või isegi paremini toime kui 1987. Eesti Liit Kanadas esimees Vello
Tallinna Festival. 1988 a.ettevalmis- Hubel, Eesti Ühispanga -abiesi^
tavad koosolekud on juba alanud la mees Eino Kuris, dr. Karl Aun,
kui kellelgi on küsimusi, nõu anda, Koolikomitee esimees Hans Lupp,
voi tahavad kaasa aidata, siis palun EKN-i esimees laasleivat ja Eesti
helistage: Ilmar Kütt, teL(416) 731- Üliõpilaste Seltsi Toronto Koondi-
3414. Tallinn Festival 1988 toimub se esimees Mark Saar. Kavas on
16.-19. juuml 1988. korraldada aktusi, meenutada täh^
ILMAR-KÜTT • "päeva
NEILE, KES SOOVIVAD
PARIM AT
SUURES VALIKUS SAADAVAL
Värsked lihatooted, pardid, haned, kalkunid, suitsu­vorstid,
-singid, -lihad, kondiitri- ja pagarisaadused
jõulustollenit, piparkoogid, jöulushokolaadid,
infiporteeritud jõulu- ja muud shokolaadid
ja maiustused ja palju muud.
vale ei tulnud sel momendil, kuid te­male
anti bukett üle vastuvõtul hil­jem.
Sponsoriks oli Benjamini Labora­toorium
ja vastuvõtu korraldajaks
Balti Muusika Kanada Foorumi Ko­mitee.
Sinna kuulusid dr. ja pr. E.
Upenieks, pr. Benjamin,dr. Arstikai-tis,
Maiki Andre-Lupp, Mai Järve ja
Herta Lejins. /
Aupatroonideks olid kindralku-berner
Maurice Sauve, Ontario ase­kuberner
Lincoln M. Alexander, mi­nister
Lily Munrö, C. Dennys Flynn
ja Toronto linnapea Arthur C. Eggle-ton.
Lincoln Alexandert ja tema abi­kaasat
austati auvalvega.
Enne programmi algust mängiti
„God Save the Queen" ja „ 0 Cana-da".
Sellele järgnes ,,Music's Prai-se"
ja „Gloria". Pärast vaheaega esi­tati
Carl Orffi (1895-1981) „Carmina
Burana'', mis samuti oli väga mõjuva
ja sai suure ovatsiooni.
Publik austas neljakordse ovat­siooniga,
senini üks suuremaid tähe­lepanusid.
E . V . aupeakonsul I. Heinsoo abi­kaasaga
ja palju teisi kutsutud küla­lisi
võtsid osa kinnisest vastuvõtust
Rohelises Ruumis, hiljem oli ka vas­tuvõtt
põhjaloode fuajees. E K N -i
esindajat Maiki Andre-Luppi (rah­vuskultuur)
esindas sel õhtul Mai
Järve.
Tulevikus on plaanis esitada ka
teiste Balti päritoluga heliloojate
loomingut. Suurim tänu„Aärdvar-ki"
lilleärile, Linda Seppale kelle
lillekorv kaunistas saali ja kelle roo­sibuketid
rõõmustasid esinejaid.
Suur tänu ka perekond Benjami-nile,
dr. ja pr. E. Upenieksile kor­ralduse
eest ja E K N - i l e toetuse eest.
(Täpsem arvustus leidub Toronto
Staris^ Wm. Little poolt 25. nov. Q^^^^^.^^^^j^^^^
numbris.) MAIJÄRVE Thomson Halli» vastuvõtul pärast Talivaldis Keninsi ,,Gloria" ette-
Balti Muusika Kanada Foorumi kannet Vasakult: Eva Nainaisa (läti^, asekuberner Lincoln M. Alexan-
Komitee liige (ä®ffrl!!t®Girdau9k®0O®0du), Lydia Vanderveen (eesti). Foto--M. Järv®