Meie Elu = Our life, January 4, 1979

              ,^lele. EM" nr. 1
ÕGENI lil
Ikka püsib silmade ees juutide tohiks ka selge olla, et põgenike olu-laev
Hitleri Saksamaait, millel tu- korra korraldus vajab süstemaatilist
banded otsisid pääsu hävingu eest. ja ettevalmistatud arusaamadel la-
Oküdes maalt maale ja sadamast ühendust. Algalus;, tohiks tulla Liitu-sadamasse,
tõrjuti nad kõikjalt ta- nud Rahvaste Organisatsioonilt, kes
gasi, kuni nad pidid oma sünnimaa- peaks looma ulatusliku põgenike toe­le
tagasi pöörduma vastu terrorile tarnise organisatsiooni, soetama lep-ja
surmale. Nüüd liiguvad sadanded ped vastuvõtvate maadega immi-laevadjä
paadidl Viethamii põgenike- ^ inimeste
gä ja kümned tuhanded neist otsi- majutamise ja esialgse toetamise põ-vad
pääsu punasest terrorist. Osa Maiused, hariduse saamise võimalu-aeist
on vastu Võetud naabermaade- sed koolitöö jätkamiseks ja ümber-le,
üks väike osa leiab peavarjuõppimiseks nmg lõpuks tervishoidl^
USA-s ja Kanadas ja üks osa upub kud vajadused teistega ühisel alusel
tormisel merel teekonnal igavikku. Kuid LJR.O—U.N. on kujunenud ai-
Nende inimeste pärast kaotas USA uiult-": poliitiliseks propagandafooru-lahinguis
Vietkongi vastu 50.000 sõ- miks ja vähem mimõigusi arutlevaks
durit, kuid kaotas ka kümmekond ja organiseerivaks organisatsiooniks,
aastat kestnud lahingu ja tõmbus Sellisena oh ta paigaks, kust ka po-välja
teatud lubadustega vallutatud ffitffiste pagulaste olukorra lahenda-maale
ja rahvale nende julgeoleku mine on küsitav.
Msimustes. Nüüd, kus julgeoleku Poliitilised põgenikud tekivad dik-puudumine
on selge, vaikib USA tar- tatUurimaades ja nende otsingute
gu ja vaikivad ka kõik teised, kelle suund ön demokraatlikud maad. Eu-.
südametunnistuse küsimuseks peaks roopa on üleasustatud, kuid hea taht-olema
inimkonna heaolu. Kuigi Viet- mise juures leiduks siin ruumi näi-nami
sõda on lõppenud ammu, ini- teks Hispaanias ja Portugalis. Hoo-meste
kannatused diktatuurirezhiimi pis avaramat ruumi on USA-s ja eii-all
suurenevad üha. ti Kanadas, kus tohutud maaalad pn
Kuid üks asi ön sõda ja teine asi asustamata ning harimata ja ainult
on inimlikud küsimused. Meie ise koormaks maksumaksjale, kes oma
oleme põgenikud terrori ja diktatuu- sissetulekutest peab hoolitsema mit-ai
eest, kuigi oleme mitukümmend mekesiste ühiskondlike-tehniliste-va^
aastat nautinud vabadust ja inimõi- jaduste eest. Ka Ladina-Ameerika
'•' gusi demokraatlikes maades/Meenu- nmd, Ai^enti^^ ja Brasiilia suu
tarne ainult, et Teine Maailmasõda daks mahutada rohkem inimesi oma
tekitas miljoneid põgenikke palju- loodusvarade ekspluateerimiseks ja
«Sest maadest, kes otsisid olukorrast heakoira loomiseks. Samuti on ruu
väljapääsu, eluaset ja eksistentsi il- mi Aüstraalias> mis ei ole kaugeltki
ma terrori ja ähvardusteta. Kuid üleasustatud,
rahvastiku sunnitud ümberpaigutu- Kui nendel maadel on igal oma ini­mise
protsess kestab ülia, kui arves- migratsiooni poliitika, siis tundub,
tada poliitilisi käärimisi ja surveid et põgenike osas puudub igasugune
mujal. Lõuna-Aafrikä-maadest on toi?.- poliitika täiesti. Neil puudub geopo-ununud
valgete ümberpaigutusi asu- liitiline ja majandusliku potentsiaali
maade likvideerumise tulemusel. Ja territoriaalne kaart ja kavad, mida
kui jätkuvat demokraatiate surved põgenikega teha. Siis puuduvad rä-
Rodeesiale ja Lõuna-Aafrikale, liigu- halised fondid, mis vajalikud põge-vad
sajadtuhanded valged sealt välja nike inimväärse vastuvõtu, paigutu-isute
elupaikade otsinguil. se, majutamise, koolitamise ja elu-
Kõik sundlahkujad leiavad raskusi stardiga. Kõik see, mis on senini toi­la
vastupanu asukoha loovutamisej munüd Kanadas ja USA-s, on vaid
ja jätkavad endist eluviisi katkesta- adhoc tegutsemine vajadusel, nagu
nult, mõned lühemat VÖi pikemat näiteks Ungari põgenike ja nüüd
aega. Meenutame ainult Palestiina Vietnami põgenike vastuvõtt siin.
araablaste olukorda, kes on vaesuses Kuid ka demokraatlike maade,
Ja ebasariitaarsetes oludel jiles kas- (USA ja Kanada) üldine mentaliteet
vatanud terve uue generatsiooni ini- on selline, et need, kes on siia asu-mesi,
ilma, et nende traagikas mida- nud teistest varem, peavad end maa
gi muutunud oleks. Ainsaks valgu- pärisperemeesteks ja iga juurdetuli-seks
põgenike küsimusesj jääbRöot- ja on vaid sallitav, kui sedagi,
si, kes põgenikud maale (laskis, neid Poliitiline põgenik oma suurte hul-varustas,
töökohad muretses, pani kadega on ülemaailmses ulatuses
riigi kulul ja palgaga keelt õppima kujunenud permanentseks mõisteks
ja andis neile inimväärsed ja endaga ja nähteks. Niikaua kuni maailmapo-võrdsed
elutingimused. Võrratult vä- liitilised olukorrad kulgevad ühest
liem rahuldav oli USA ja Inglismaa kriisist teise, niikaua leidub ka polii-höölitsus
oilsä UNRRA osalt körrup- tilisi kodutuid, kellele tuleb uus ko-tiivse
aparatuuriga. ^Kanada on' polii- du anda. Sest maailm ei ole loodud
tilise põgeniku vastuvõtjana olnud ainult ühedele, vaid kõikidele ini-vähem
inimlik ja rohkem ärimetielik mestele, kes siin eksisteerivad ja see-ja
tema suuremaks teeneks on vaid pärast jääb moraalseks imperatii-sisserännu
viisa andmine ja sedagi viks igale kodutule oma koduvõima-turukonjunktuuride
seisukohalt läh- lüs anda. Rahuldavalt saab seda te-tudes.
;••;..•; ha ainult ette. ja läbimõeldult orga-
Kui on selge, et põgeniku institut- niseeritultl
sloon jääb ka tulevikus püsima, siis V.
liiiiiiiiiiiiiiiiijiiiniiiiiiiiiiiin
LUGEJA KIRJUTAB
ifl imwi
TIIBKLAVERID — PIANIINOD
Bluthner, Forster, J.t.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
house of music Ltd.
553 Queen St. W., Toronto 133, On*
Tel. 363-1966
AKTUAALSEL TEEMAL
PÖ0ENSKIID KEDA KEE6
üks aktuaalsemaid rahvusvahelisi küsimusi on põgenike probleem, kes
pääsevad voi aetakse välja neilt maadelt, mis lähevad või sunnitakse kom­munismi
haardesse. Põgenike küsimus peaks kuuluma Lütunud Rahvaste
Organisatsiooni ülesannetesse, kuid praegune LRO on kommunistlikkude
maade mõju all. LRÜ, KiriloiteMaailmamt ja suured demokraatiad USA
Kanada, Briti j.t. isegi ajavad jä toetavad pomtikat,imlle tagajärjel paljuS
inimesed, kes on elanud oma kodumaadel sajandeid, peavad otsima omale
uut kodupaika. Praegu ollakse hädas põgenikega Indo-Hiina ruumist, sest
Kanada võttis ühelt selliselt põgenikelaevalt alles hiljuti vastu 600 põge*.
nikkU.Jtodnüüdldrjutat ja räägitakse, et 5000 põgenikku Vietnamist
triivivad jälle merel, keda naabermaade politsei ajab ulgumerele tagasi*
Kuid mis juhtub siis, kui Rodeesiast, Namibiast, Lõuna-Aafrikast, Traanist
Ja lõpuks Taiwanist põgenikud ilmuvad vaba maailma riikide immigrat-sooni
asutuste uste taha? Näib, et tänapäeva riigijuhid on pea kaotanud,
Selle küsimuse juurde tuli nädala
algul üks reporter Teheranis, kui ta
andis ülevaate tekkinud olukorrast
Iraanis. Seal on valitsusevastased
demonstratsioonid ja streigid kuju­nenud
igapäevaseiks nähteiks. Need
on nõudnud vereohvreid, kahjusta­nud
riigi majandust ja peagu lõpeta­nud
maaõlitoÖtmise. Valitsuse vastu
on osa intelligentsist, tööliste ühin­gud
ja muhameedlased. Valitsuse
toetajateks on talupojad, sõjavägi jä
politsei. Sellest on kujunenud olu­kord,
kus tõesti on raske .ennustada,
kes nädala lõpul või järgmisel näda­lal
valitseb Iraanis.
Rahutuste põhjustajaiks said shahi
ulatuslikud reformid, millega tema
tahtis, alates 1964. a. teha Traanist
moodne tööstusriik, nagu Jaapan või
Saksamaa. Ta riigistas suurmaapida-o
•
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei iihtu ajalehe se^sukoh"
iadega: Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja: likadooma nimi ja
zm&ress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesobvouEe
korral jätta avaldamata. ,
tunni
Vana aasta viimast.tundi
Lõpu poole veab,
Igaüks, nii; noor kui vana .
Aasta lõpuarvet peab.
Igal ühel tarvis tunda
Oma majapidamist,
Tulud-kulud kõrvu seada
Korraldada elamist. '
Jõuluvanal.1 pole muret
Kingid kõik on jagatud.
Pöialpoisid tema arved
Hästi ritta ajanud.
Peaministril halvem lugu
.Naine jooksnud minema, ;;
Müüd ta ootab imetegu
• Et võiks pukis püsida.
Kanada ei peagi arvet —
Quebec tahab lahkuda, '
Riigikaitseks vanad relvad
Taeva Isa kaitse sa.
Kogu maailm segi aetud,
Tõusnud palju prohveteid.
-.'. Igaüks peab ennast õigeks ;
. Teised käivad valeteid.
ühel paraadiiski loodud — ;
Kremli tornis selle täht,
KGB peab piiril valvet
Väljapääs on sealt üks oht.
Neil ka mitmed asjad sassis.
Mehed hakkama ei saa.
Õnneks tuli naisi appi
Ehk saab asjust asja ka.'
Sellepärast armas rahvas
Täitkem klaasid veiniga.
Joogem tervist täna õhtul
Eesti", .Eesti ela Sa.
tööstust kiiremini arendada. Ta saa­mise
ja jaotas maa talupoegade va­hel.
Ta asutas koole ja tõi maale
kümned tuhanded teadlased, insene­rid,
oskustöölised ja tehnikud, et
tis isegi sõjaväeüksusi maale, et ta­lupoegadele
abiks olla uuenduste lä­biviimisel.
-
See oli liiga palju vanadest tradit­sioonidest
kinnipidavatele muha­meedlastelt
Nad hakkasid tegema
kihutustööd Shahi ja tema reformi­de
vastu. Muhameedlastega liitusid
kiiresti vasakpoolsed radikalistid ja
nende juhtimisel olevad tööliste
unionid. Kihutustöö suunati ka välis­maiste
eriteadlaste vastu, küna nen­dele
makseti suhteliselt kõrgemat
palka kui kohalikele jõududele. Tu­lemuseks
on kõigi välismaalaste,, eri­ti-
ameeriklaste vihkamine ja nende­vastaste
demonstratsioonide korral­damine,
mis on kujunenud otseseks
rünnakuks mõnede isikute vastu.
Ktmi käesoleva ajani ei ole valitsuse
vastased;saanud" oma valdusesse üh­tegi
suurlinna või maakonda. Selle­pärast
on varajane rääkida mässust
või kodusõjast. . .
Kuigi valitsusevastased demon­stratsioonid
ja streigid qn põhjusta­nud,
riigi majandusele suurt kahju,
ei ole; .valitsus - oma arvukat, hästi
makstud ja varustatud sõjaväge ka­sutanud
efektiivselt valitsusevastase
kihutustöö ;a streikide lõpetami­seks.
Nähtav sti ei peeta seal sisemi­selt
olukorda tõsiseks ja shah koos
oma abikaasaga .ei. kavatse maalt
lahkuda. •
Kas põhjusega või mitte peetakse
olukorda Ira nis väga tõsiseks. Endi­ne
CIA. direktor Helmsi arvates on
Iraani rahutuste .tekitajate taga
Moskva agendid, kes eduga on suut­nud
kujundada venesõbralikud valit­sused
Afganistanis ja Irakis. Sama
saavutamisega • Iraanis. Vene mõju
kasvaks tohutult Pärsia lahe ja India
ookeani ruumis. Valitsuse vahetus
Iraanis omab tohutult rohkem kui
kohalikku tähtsust.
Senini suudeti põgenikke, kes olid; sellised inimesed, kes vajavad ühis-sunnitüd
kommunistide haardesse! konna toetust. Maised mitmete väi-sattuvatelt
maadelt lahkuma kuidagi kelastega, vanad, ja haiged. On päris
Gaidid tegid
iõuluvörste
Sõitsin, hommikul varakult ühe
gaidi tüdrukute kõdusse. Mulle, oli
teatatud, et üks gaidsalk Põhjala Tü\
tarde lipkonnast. valmistab jõulupro-jektina
vorste. Pidid alustama hom­mikul
vara, et täita tellimisi, mis nei­le
nii oma kui ka sõprade perekonda­de
poolt antud. ; 1 .
Köök oli tüdrukuid täis. Oli käi-r
mas verivorstide tegemine.
• Tundsin end korraga vaga uhkena.
Terve salk oli kohal ja nagu kuulsin,
oli töötatud juba paar tundi. Kõik
paistsid tundvat oma tööd. Sama
salk oli teinud vorste jkiba möödu­nud
aastal ja eks kord õpitud asjad
jää ju-meelde. Pandi mindki kohe
tööle.
Sälgajuht oli peale möödunud aas­tast
vorstide tegemist'kirjutanud sel­lest
oma kanada koolitöös. Sealt läks
see jutt kohalikku ajalehte, tutvusta­des
meie jõulukombeid ja toite. Õpe­tajatel
oli see meeles ja tänavu tuldi
küsima, et kas veel teete ja kas mei­le
ka teete. Eks siis tehtigi. Selle as­ja
nimi on vist rahvuspropaganda,
sest vorstidega koos käib ka teadmi­ne
meie rahvast ja selle saatusest.
Hiljem kuulsin, et tüdrukud olid
teinud jõuluvorste tublisti üle saja
naela. Kuna tellimisi olevat olnud
aga üle kahesaja," siis picfid häd ku­sagilt
enne pühi ühe päeva veel „väl-ja
otsima", et kõiki tellimisi täita.
: Vorštivalmistajad gaidid olid:
Kui generatsioonide yahe toob mõ­tete
erinevusi, siis on see: loomulik.
Aga kui erinevad mõtted lõhuvad pe­rekonna
— siis on see traagiline.
Terves maailmas on vanu ja noori
eestlasi, kuid kusagil pole kujune­nud
vahekord nende vahel nii tera­vaks
kui Vancouveris.
Näiteks töötasid noored sihilikult
Vancouveri Eeäti Seltsi 30-da aasta
juubelipeo õnnestumise vastu, mis
toimus 18. novembril, 1978. Kuigi nad
alul olid lubanud mitte midagi kor
raldada enne seda ammu ette välja­kuulutatud
pidu — nad siiski panid
toime endi „Kalevalä" tantsupeo just
2 nädalat varem. Sellega tõmmates
hulga külastajaid eemale aastapäeva
peost, sest kõik ei suuda käia nii
tihti pidudel, kuna just oli olnud ka
veel laulukoori pidu 2 nädalat varem.
V.E.S. juhatus oli aga olnud suure­meelne
ja andestanud neile ning va­runud
juubeli-peole isegi erilaua kau­nistava
tähisega: „Noorte laud ..—
Teretulemast!" Ei; ilmunud aga ain­satki
noort peole! Väljaarvatud kaks
täiskasvanud nooremat härrat koos
oma perekonnaliikmetega. Üks väl-jaspoolt
Vancouverit peole tulnud
ära .mahutada. Kanada võttis omal
ajal suurel hulgal vastu põgenikke
Ugandast, kui Idi Amin sellel maal
valitsevaks kihiks muutunud India
päritoluga rahva omalt maalt välja
ajas. Kanada näitas ka erilist huvi
eriti nende põgenike vastuvõtmisel,
kes pärast kommunistlikku riigi­pöörde
ebaõnnestumist olid sunnitud
eriti Ladina Ameerika, riikidest lah­kuma.
"-V
Kuid hüüd valmistab palju tüli põ­genike,
küsimus Indo-Hiina ruumist.
Senini suudeti neid kuidagi ära ma­hutada.
Naabermaad Indoneesia,
Austraalia, Filipiinid jt. võtsid neid
Vastu. Tais leidsid varjupaika need
põgenikud, kes pääsesid välja Kam-bodzast,.
Laosest ja Vietnamist. Kuid
nüüd on suur põgenike arv muutu­mas
neile maadele üle j õu käivaks.
See valmistab sisemisi probleeme,
sest ei' soovita oma rahvastikku se­gada
vietnamlastega. - :.
'". Leitakse ka, et need, kes pääsevad
suurtes hulkades välja Vietnamist ei
ole poliitilised põgenikud senises
mõistes. Need on inimesed keda
praegused kommunistlikud, võimud
ajavad välja oma elukohtadest mit­metel
põhjustel.
Kõige suurema grupi nende Hulgas
moodustavad Indo-Hiina . . ruumis,
kuid eriti Vietnamis elavad hiinla­sed.
Need elasid seal sajandeid, kuid
nüüd on nad muutunud ebasoovita­vaks
elemendiks sellepärast, et kaks
kommunistlikku suurvõimu N. Liit'
jä Hiina on omavahel tülis. Kommu­nistlik
Vietnam on praegu Moskva
kommunismi mõju piirkonnas ja
hiinlased ei ole. seal soovitud. Nad te­gelesid
seal peamiselt väikeärimees­tena,
pesumajade, sööklate pidajate­na.
Kommunistid'võõrandasid nende
ettevõtted ja ajasid nad oma kodu­dest
välja. Neid loetakse ligi 2-le mil^
jonile. Üks osi läheb Hiinamaale,
kuid; paljud on kommunismi vasta­sed
ja otsivad kodupaika demokraat­likkudes
maades. Enamik neist on
Kristiina Valter, Pia Kiilaspea, Vivi
Holmberg, Kadri Koop, Cindy Härm,
Tuula Hopp, Karin Meipoom, Linda
Paju ja Ellen Valter. ^ '
Tunnen suurt rõõmu, et tüdrukud
on huvitatud esiemade oskustest ja
tavadest. Meie gaidlus on tugeval
rahvuslikul alusel, kui tüdrukud nii
omaalgatuslikult tahavad õppida va­nu
tarkusi, sest keegi ei sundinud
neid selleks.
Põhjala Tütarde lipkonnal saab
edaspidi kindlasti olema kasu nende
mitmekülgsete gaidide teadmistest
ja ka nende ettevõtlikkusest.
neiu ütles kohe uksest- sisse tulles
„Palun juhatage mind noorte lauda."
Peokorräldajail oli äärmiselt piinjik
tunnistada, et y,meil pole noori".
Küll aga oli näha noortejuhti pii­lumas
tööriietuses peosaali ukse juu­res
— võibolla kontrollimas kas ehk
keegi noor siiski pole ilmunud peole
keeluvastaselt — või lihtsalt uudishi­must.
Riietuse järele otsustades tal
polnud kavatsust peost osa võtta —
ja ei võtnudki. -
Pidu aga õnnestus üle ootušte häs­ti.
Ka noortest hüljatud lauad täitu­sid
hilinenud tulijatega. Kuid kurva
mulje jättis see noorte sihilik eema­le
jäämine siiski.
Mis on selle taga? Kes on huvita­tud
Vancouveri noorte lahutamisest
vanemast põlvest ja seega meie rah­vusgrupi
nõrgendamisest? Kas ainult
koolides ja ülikoolides levitatavad
vasakpoolsed „ismid" — või tuleb
suund ja surve hoopis välismaalt?
Või okupeeritud kodumaalt?
Massiline külastustaud on viinud
palj,u vancouverlasi Eestisse. Salaja
ja hiilides — ning saabudes tagasi
vaikivana kui sukk ISamuti käib Ees­tist
palju külastajaid siin. <;
Noorte sihilik vastutöötamine ise­oma
põlvenemisele on väga ebaloo­mulik
ja viljab ajupesule. Mis juhtus
900 usklikuga USA mörvadraamas on
näidanud kui kardetavad on igasugu­sed
„ismid".
Lõhe on tekkinud ; viimase 3-me
aasta kestel — ja ka noored vaikivad
kui sukk — kui' esitad neile küsimu­se
— miks? Nad.ei anna mingit se­letust
oma võõrduvale käitumisele.
Arvakenüüd, kes oskab, mis toimub
või kes juhib praegu eestlust — ja
Peagu miljon dollarit maksti taga­si
äriliste ettevõtete poolt möödu­nud
aastal neile tarbijaile keda nen­de
poolt ostetud kaubad või teenin­dus
ei rahuldanud, või polnud selle
väärtusega kui pidi olema. Tarbijate
kaitseseaduše alusel tühistati tuhan­deid
lepinguid. Enamikus aitas seda
läbi Viia „Consumers Service Bu-reaü"
kellel on Ontarios 7 bürood ja
kes lahendas i7.000 kaebust eelmise
aasta 10.000 asemel. Ontaiios on ko­gu
Kanada kohta kõige tihedam
kontroll müüdavate.! esemete ja tee­ninduse
üle.
Samuti kuulub 'selle büroo järel­valve
alla juurdluste ' teg
ön seoses, kaubandusega
aastal toimetati 163 juurdlpst. Juurd­luste
tulemustena tuli kohtus arutu­sele
395 nõudmist, millest
vad uue üüriseadüse rikki
konda. \ . -
Süüdistuste kasv tulenes
lt kõvema kontrolli rakendamisest
autoparanduse, tantsustuudiote,
mööbliäride ja majade parandamise
õi. juurdeehituse äial tegutsevate
ettevõtete tegevuse üle.
Juurdlus ühe Windsoris asuva
-Home Repair" ettevõtte tegevuse
kohta, tõi 5 nõundmist, kuna leiti, et
mõned tööd olid täiesti te gemata ja
osa lõpetamata. Omaniku] e mõisteti
3 kuud vanglakarisfust. Seadused on
küllalt, ranged kuna süüdimõistmisel
on kuni $25.000 karistuse ülemää
raks või 1 aasta vangistunt ja $2000
rahas
• Kuid selle büroo tegevus ei: hõlma.
ainult juurdluste toimetaniist'ja süü­distuste
esitamist, vaid selle korral­dada
on ka lubade andm ne jä ma­janduslik
ning kutse eetika järelval­ve
teatud osas ädalal ja tööstuses!
Sinna kuuluvad: kohtupriistävid,
võlgu sissenõudvad bürood, laenu-bürood;
hüpoteekide muretsemise
Möödunud aastal tehti parandus
kondomiinium korterite ostu-müügi
seaduses, mis peab kaitsma mõlema
poole huvjsid. Nimetatud seadus
selge, et sellised suured põgenikelae-vad
pääsevad merele ainult sealsete
kommunistlikkude valitsuste lõaga
ehk vähemalt teadmisel. Võibolla on
põgenikega üleujutamine nüüd üks
kommunistide taktikaline võte. Tiir
ieb oodata, mis tehakse nende 5000-
de põgenikuga, mis praegu sealsetel
meredel triivivad. Ühel laeval on tek­kinud
erilised raskused. Reisijad on
laeva juhtimise kaptenilt üle võtnud.
Toit, vesi ja arstimid on lõppenud.
Kuid uusi põgenikemasse ori ooda­ta
paljudest maadest, kust nende se­nised
elanikud praeguse maailma­poliitika
tagajärjel peavad lahkuma.
Uganda ja Angoola põgenikud on
kuidagi ära mahutatud. Kuid Aafri­ka
lõuna osas, Rodeesias, Namibias
jä Lõüna-Aafrikas elab üle kolme
miljoni valge ja kui senine sun?e
neile maadele jätkub! siis peavad
need samad mehed, kes toetavad
praegust poliitikat neile ruumi tege­ma.
Kuid sündmused Iraanis arene­vad
sellise kiirusega, et mitte ainult
välismaalased,; kes on põhjustanud
praeguse pineva- olukorra, vaid ka
shahhi rezhiimi pooldaj ad on sunni­tud
sealt lahkuma. Nii nagu omal
ajal "tsaari pooldajad lahkusid Vene­maalt:
Kui see juhtub, siis on järg
teiste Araabia monarhiate Saudi-
Araabia jt. käes.
Kuna üheks tõukejõuks, et Iraanis
sellised mässulised sündmused aset
leidsid; on USA president., J. Carteri
ühekülgne inimõiguste kampaania,
siis on selle rakendamine ann.ud ai­nult
negatiivseid tagajärgi;
Olukord Taiwanis võib kujuneda :
väga keeruliseks. Taiwani tunnusta­misega
kommunistliku Hiinale kuu­luvaks
on ilmne, et ühel päeval tu- '
leb arvestada ka põgenikega Taiwa­nist.
President J. Carteri sõnastuse
järele tuleb Taiwani küsimus lahen­dada
läbirääkimiste teel. See tähen-daks,
ainult seda, et • Taiwan peab
kokku leppima ja laskma mandrilt
kommunistid Taiwanis valitsema ra­hulikul
teel. Nii nagu omal ajal Eesti
kapituleerus kommunistidele Vene­maalt
ilma vastuhakkamiseta. See
tähendab jälle suuri põgenike hulki.
Milline maa peaks need vastu võt­ma?
Kas USA? • • ;:/;.'.:
Kuid mis juhtub siis, kui praegu­ne
raudne eesriie rebeneb, ehk Vene­maal
pääseb võimule selline kommu­nistlik-
kord, et need, kes kommunis­mi
ei talu pääsevad sealt välja. Kui
Helsingi kokkuleppeid Venemaa tun­nustab
ja liikumine üle riigi piiride
läheb vabaks.
jõustus 1. juunil 1978. On aeg tulnud, kus suurtes demo-
Kuna'senini kasutas, iga autofirma1 kraatlikes maades kodanikud peaks
emme mis
Viimasel
122 kuulu­mise
vald-peami-isesugust
müügilepingu vormi ja sõ
nastust, siis nüüdsest peale on kasu­tusel
valtisusc poolt välja töötatud
standardvorm, mis on palju lihtsam
endisest. Sellest lepingust ori võima­lik
aru saada ka isikul, kes õigustear
dvislikku haridust pole saanud.
Samuti pööratakse nüüdsest peale
rohkem tähelepanu autode rooste-kindiaks
tegemise garantiide peale.
Nüüdsest peale ön rooste kindlaks
tehtud autod „kaetud:: 5 aasta või
50.000 miili garantiiga. See ön mak­sev
siinvalmistatud, samuti ka sisse­veetud
masinate kohta.
Kõik eelpool .nimetatud seadused
on rakendatud nii ostja kui müüja
protesteerima valitsuste, vastu, kes
toetavad poliitikat, mille tõttu pal­judelt
maadelt; nagu Aafrika lõuna
osast üks osa selle mandri elanikke
peavad lahkuma. On tulnud aeg, et
rahvas enam ei tohiks valida- selli­seid
mehi parlamenti, nagu on prae-guna
Kanada välisminister Don Ja:
mieson, kes toetab surve avaldamist
praegustele Rodeesia, Namibia ja
Lõuna-Aafrika valitsustele. Kuid
ülim aeg oleks küsida. Kirikute Maa-ilmaliitu
kuuluvatelt kirikujuhtidelt,
miks kirikud on hakanud hävitama
oma suguvendi neil maadel?
Igal juhui näib maailm muutuvat
varsti kitsaks; neile, kes 'pääsevad või
kaitseks ja nende täitmist jälgitakse aetakse välja suurte vaba: maailma
väga täpselt.
kuhu? Kas oleks keegi võimeline sel-! alal ' töötavad firmad, aütomüug
lesse probleemi pisut:selgust tooma? • kompaniid,; ajakirjade niüügi alal
o: tegutsejad ja reisibürood
Hiljuti lõpetati juurdlus, mis' kes­tis
ligemale 2 aastat. See toimus au-tomaattransmissioöni
parandamise
ettevõtete kohta. Selgus: suuremaid
pettusi ja mitmeid vastava ala fir­masid
ootavad karistused.
Toronto päevaleht „Star" saatis
oma reporteri autoga mille transmis-sioonile
oli tehtud vaike: viga, mit­messe
paranduskohta. Osad ja pa­randus,
mille hind oli vastavate as­jatundjate
poolt kindlaks määratud,
oli $12.00 ümber. Kui aga masin töö­kotta
paranduseks viidi, selgus, et
selle eest nõuti palju rohkem.: Hin­nad
ei olnud ühtlased ja töötasu hin­damise
vahed väga suured. Selgus,
et osal. Kanadas töötavatel suurtel
transmissiooni paranduse, firmadel
on juba mõnedes ÜSA .osariikides
töötamine keelatud ja nende osakon­nad
suletud.
Lähemal aja! toimub see ka siin.
Juurdluse tagajärgedest ön selgu­nud,
et eriti palju pettusi, on toimü-töbedate
poliitikute, rumaluse pärast
oma kodupaikadest, et teha ruumi
kommunistidele.
Kõikideks kindlustusteks
n nsurance^
1482 Bathurst St.,
Toronto, MSP 3HI
.: 653-7815 ja 653-7816
oo » eo eo oo © o o ©© © « e 60949 0 00 CD
nud. Mr. Transmissioni ja AAMCO
parandustöökodade poolt. ; :
t Ontario „Consumer and Commer-cial
Relations" minister esines televi­sioonis
ja raadios 'seletusega ja pa­lub
kõiki kellel on nii hindamise kui
ka tööhinna suhtes parandustööko-dadega
arusaamatusi, telefoneerida
963-1111.
Hans Kivi
f:
„Mete Elu" nrJ
Kiri Ingli
„KGB Kl
COVENTR1
nev eesti kirjai
muuseas kirjut^
~„kGBcallinj
selt niivõrd õi
maid trükikoda
oma selle aastal
3. novembril,
pagulaspressi tl
kus Inglismaa
mees ja „Eesti
no Pärtel selle
kis: „See tipplal
ga raamat ilmii
munismi olemil
teid meie rahval
õõnestustööks
vastu. IngliskcH
dokumentaal.teol
leidma oma ak|
sega soovitud
raamatu ilmuml
möödunud rida I
tu temaatika
kust, sest KGB
ristide osas pol<j
ni on raamatu ;
risrrii elavnemijj
ha, üha kasvams
tatud ka lühiülej
loost läbi sajani
on hädavajalik, I
ti üldiselt kuil
, „Raamatu kinki)
kõneievaile' mi
ühtlasi teena kai
tatnisele '• .Läänesl
„Boreas" ašüt|
tembril 1939 j aj
giks seati meie -il
ri ja rahva tutvi
rast sõda ilmus
teoseid inglise
kõik väljaandedl
dusliku puudu j 1|
ten Evald Jakob
talist. Viimastel
jutanu jätkanucj
tustegevust,. .kui
• majanduslike
muude resurssic
liitud katma OITK[
na kirjastuskuhl
tatel mitmekord
; „KGB calling 11
seotud väljamiiu
peaaegu '-.summi
mõnel pool majal
Inglismaal, Bn
kar.Kriisa pühi
aastast sünnipäej
dis 19. novembri
„Matsi" talu pur|
sena.
Lõpetades Ari.i|
kooli, töötas isal
. laseks saamiseni!
1 teadmisi põlluml
ta Abja Põllut(|
kohale, töötades
rili Vene sõja väi
masõda nõudis jj
ke. Ta viibis väil
kust saadeti poikj
teatavaks, et "fõi
rahvusväeosasid,|
: on võimalus üle
Oskar Kriisast
asukohaga Tartul
Rindelt kaasatc
pikemaks ajaks lj
tunnistas arstlik
tuks.
Kohe, kui fonr|
ilmus sinna 'ka
' rati kui rivita poi
Algas Vabadus j
te ridadesse il mi
Rivitüna määrati!
ne vangide laagr|
ajajaks.
Vabadussõja kl
des sõjaväe teen isi
FINN K<
SA
Isiklik!
täidel
Eesl
Ont.Gov. Rej