Meie Elu = Our life, June 16, 1978

              2 . JUUNIL-ÄII>ÄY, JUNEIS Jieie EW' nr. 24 (1479) im
KaliforMa elanikud hääleta neil kuluvad bürokraadi
päevil seadluse poolt, mis legaUsee- välismaistele konverentsidele, sõidu-ritult
vähendab 57 protsendi Võrra kulu postidele, pooltühjadele kooli-kinnisvaramakse;
Selle rõhuva poo- majadele, laste suvekursustele, tar-leboiuga
bürokraatia poolt peajelao betuile projektidele ja paljule muule,
tud maksukoorma vähendamine nä^ Sellest otsast tuleb kuhitušivähen-tas
,et valitsusašutised on ületanud dada ja jätta tuletõrje ja haiglad ra^
igasuguse tolerantsi piiri maksu- hule.
maksja suhtes. ' Kuid Kalifornia hääletusega ei ole
Eelnenud informatsioonid tõenda- tahetudki teostada drastilisi kärp^
sid, et kinnisvaraomanik oli maksu- misi omavalitsuste eelärveis. Ees-koorma
all sattunud olukorda, küs märgiks on maksukoormuse selline
oma elamu pidamine oli muutumas jaotanüne, et mitte auiult kinnisva-võimatuks,
sest nõuetavaid makse ei raömanik ei kanna omavalitsuste
olnud teatud inimestel kusagilt võt- kõiki kulusid. Näiteks on suureks
ta. See sündis isiklikke elamuid koormuseks koolimaksud, mis tu^
müüma, et edasi eksisteerida või kas leb jaotada tulumaksu korras kõlM-riikliku
vanadekodu korras. dele tulusaajaile nii, et osa kulusid
Meid huvitab eehiimeta kantuks ka nende poolt, kes kinnis-hääletus
sellepärast, et ka Kanadas vara ei oma. KooHmaksud ei ole ai-m
^kinnisvaramaksud ületanud tole- nukeseks omavalitsuste koormuseks
rantsuse piiri ja eriti vanemaid nii- kinnisvaradel. Linnapargid, kanali
n^sl ähvardab oma kodu kaotus, satsioon, veevärgid, transport jne.
Kinnisvaramaksude pidev tõus on on samasugusteks koornmsteksy mis
ülekohtune sellepärast, et eriti isiklt langevad sinna, kust arvatakse võtta
kud elamud moodustavad paljudele olevat. ^
amukese inflatsioonikindla säästu ja Ka elanikkond Kanada suurlmna-edasise
eksistentsi, sest väljamaks- des ägab samasuguselt kmnisvara"
tud isiklik elamu ori odavaim peava- maksude all, nagu Kalifornia. Toron-
4 kõigi seniste Isalkulatsioonide^jär- tö on üheks kallimaks elämisrajoo^
^ niks, kus kinnisvarad hinnalt on
Nüüd on kinnisvaramaksud jõud- sariunumideesrmnas teistest kögu-
Mid nii kõrgele, et nad moodustavad kondadest. See ei tähenda aga seda,
tegelikult üüri oma maja eest. Mida et maksuamet peab kohe majaoma-paremuü
isiklik elamu oh korras niku ukse taga luurama uue hinnan-
Mtud ja ilustatud, seda kõrgemale gutõusuga, sest see hinnatõus on rea-läheb
maks. Mida vähem on elamu liseeritav alles müügi korral,
eest hoolitsetud, võib omanik loota Montreali linnapea raiskas palju
^roimalikule maksu alandamisele, nnljorieid dollareid Expo ja Olüm-
See absurdne seisukoht on väljenda- piäadi elütustele ja puudujääkide
tud isegi revisjonikohtuniku poolt ja katnüsel ägab Montreali majaoma-võtab
ka siit otsast kodanikult õigu- nik veel praegu suurenenud maksu-se
oma eravaranduse eest hoolitseda, koorma all. Kõik sellepärast, et üks
Sest hoolitsemata elamu kõduneb jä linnapea Drapeaü põeb suürusmaa-kaotab
turuväärtuses. Sarnarle seisu- niat ja dütab monumenti iseendale,
koht on legaalne ikomii>tšioon ja Valitsuste ebakompetentsus, hooli-piirab
kodanikuõigusi (oma erava- matus maksumaksja rahadega on
mridusele). ' viinud olukorra ka Kanadas sama-
Ms juhtub edasi Kaüfornias, näi- kaugele, nagu Kalifomias.
tab ahiultiulevik. Bürokraatia poolt Kui Kalifornia maksualandus an-on
juba välja toodud vastulöögid ela: tud ulatuses tõeliselt teostatakse, siis
mkele. Ähvarduseks on politseikoos- kannatab adriiinistratšioon ja elariik-seisude,
tuletõrje, haiglale jne. vä- kond. Selleks puudub tõeline vaja-hendamine,
mis vastulöögina lõikab dus, kui mõistetakse olukorra oht^
otse kodaniku luusse ja lihasse. Kuid likkust. Loodame, et Kanada admi-ka
need vastuabinõud on korrüptiiv- nistratsiöonid Kallfõmiast õppust
sed, sest lokaalvalitsustel ei tarvitse võtavad, enda kulusid püraväd, efek-kaugeltki
minna kõige hädalisemate tiivsuse mõõdupuud sisse seavad ja
vajaduste piiramisel^e. Bürokraatia kodanike õigusi eraomandusele se-ei
suvatse sõnagi rääkida suuremast nisest rohkem respekteerivad,
kokkuhoiust ja efektiivsusest admi-
Laönu vajaduse korral kasutase
TORONTO EESTI •
madalaid laenuintresshnäärasid
mVAAlMlTEEm
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on laiitised
% » o . o s a o a o « * o e * o « * o
Persönaallaenud on laenuvõtja surma ja jääc va töövõimetuse
puhul kiiicllustatud 110,000.00 ulatuses. . ; ,
: JOHANNES. KAUP
nistratsiooms. Sest miljonid dollarid
iitiiiiiiiiiiHiiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiJin
LUGEJA KIRJUTAB
1'
,^eie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiiihtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada hohhu^^^^
vÕtlikült ja lisada omamimi ja
imdress. Toimetus jätah md,aU õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Mina esinesin Eestlaste. Kesknõu­kogu
(EKN); koosolekul 5. niail s.a.
ettekandega. 'Selle täielik tekst on li­satud
koosoleku protokolli juurde;
Minu ettekande - tuumaks i oli ühte­hoiu
vajalikkuse rõhutamine meie
rahvuspoliitilises boiakus, et tõhus­tada
meie vabadusvõitlust. On üpris
loomulik, et ajalehes koqsolel^'u kir-
; jeldahiisel ei ole yõimalik avaldada
ettekannet terviklikult. „Meie Elus"
nr. 19, 12. mail on avaldatud ainult
osa sellest-ja kasutatud ^täpselt minu
• • Sõnastust.
Ma ei riivanud vähimalgi määral
seika kas Montreali sümpoosionil 22.
—23. okt. 1977 esinesid ettekannetega
nooremasse või vanemasse põlvkon­da
kuuluvad. Küllap olin ülimalt liu-
' vitatud sellest, missuguseid seisu­kohti
serveeriti meie noortele rah­vuspoliitiliseks
eneseteistuseks.
Võtsin osa isiklikult Trenti Semi-
9. juunil aktsia hind
145 Kuig Street West, Süite
Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
õhtul td. 925-6812
siipide alusel. EKN on sellel viisil
loodud keskorganisatsioon,, kes esin­dab
kogu eestlaskonda Kanadas.
„Ühe tee peale' minek" tähendaks
eesti organisatsioonide liitu. Eesti
Liit Kanadas (ELK) koosseisu kuu­lub
29 organisatsiooni (Ihk. 5). EKN
korraldas Eesti Organisatsioonide
Konverentsi 24. jaan. 1976. Sellest
võttis osa 54 org. 133 esindajaga
Olen isiklikult osavõtnud ELK kõr-geima
organi esinduskogu koosole­kuist
1977 j a 1978. Vähesest osavõt­jaist
/tingituna on olnud raskus
kvoorumi kokkusaamisega („Meie
Elu" nr. 13, L apr: 1977)., ^
Praegune EKN esimees.Udo Peter
soo valiti-sellele kohale 38. a. vanu­selt
ja Läaš. Leivat abiešimeheks ja
ühtlasi välispoliitilise komisjoni esi­meheks
34 a.'vahuselt. Rotatsiooni-körras
kahel viimasel korral on ol­nud
Balti Ludu esimeesteks 36 a. va­nused
EKN liikmed.
EKN korraldas 5. märtsil s.a. Sõ
nasilla okupeeritud kodumaale. Esi­nejaid
oli 31 isikut, kellede keškmi-
Võib-olla johtub see aastate kasva­vast
arvust,, võib-olla on aga inimloo­muse
üheks põhiomaduseks kalduda
rbmantikasse ja sentimentalismi.
Igal juhul oleme võinud'aastate ek­simatus
järjestuses nii; Eesti Vaba­riigi
aastapäeva aktuskõnedes kui ka
Võidupüha sõnavõttudes ja kirjutis­tes
märgata ülalnimetatud tundevir--
vendustest tulenevat tühjust. Meie
elame nagu ja eksleme.äine minevi­kus,
selles mis kunagi oli, mis kuna­gi
tehti jä saavutati. Olime sangarid,
võitlesime idariudel venelaste • ja
hiinlaste segamasside ning: lõunas
landes vari ja kauddiviisi 'Vastu. Sel-:
les ilutsemises kaob tihti'^ küsimuse
teine Mlg.. ; /'
See teine külg aga ei asetse roosa­de
prillide sõõris. Tarvitseb heita ai­nult
paar' põgusat pilku ajalukku, et
selles" veenduda. Alustagem ühe
Konstantin Pätsi' kirjaga J. Poskale,
milles muuseas seisab:
„Sööme. Tallinnas juba kauemat
aega kaeraleiba, mis kui kuivast sae­purust
tehtud, seepärast ei. ole sõja­väe
hoostele kaeru. anda. Pärnus ja
Narvas on vahel nälg kaes. Ka on
tööpuudus, ehk küll ligi 60.000 meest
on sõjaväe katlal. Põllutöö väljavaa­ted
pole roosilised, hulk mõisaid on
laastatud, puuduvad tööhobussd
seerhned,' inventar, isegi omanikud
E i . saa ka kõike väge liinile saata
puudub varustus, eriti saapad. Väi
as ei võida aimatagi, kui suure põ
nevusegä kogii rahvas, kõik sõjaväg
ust välisdelegatsiooni tegevuse üle
eateid ootab, kuidas see kohe rõõ
must ärevust sünnitab, kui teated
uusi lootusi äratavad. Praegu võide
dakse iseseisvuse aate eest; veel tu
gevam saab vastupanu, kui kinde
eade tuleb, et meie,maa iseseisvaks
on tunnistatud.";'
Ühelt poolt oli jõudnud maad val­utav
vene punavägi 30 kilomeetri
kaugusele Tallinnast, teisel pool sei­sis
ta Võru väravate ees. Vaevalt oli.
rahva ja sõjaväe ühises suures pin­gutuses
suudetud sõjategevus Eesti
piiridest kaugemale viia, kui iähenes
läänest landesvär ja Räuddiviis.
Ei ole päris täpne, kui meil ikka
ja. jälle kinnitatakse, et rahva ürgne
kättemaksüviha uue vaenlase purus­tas.
Isegi Konstantin Päts kahtles
hetkeks. See oli Asutava Kogu 1919.
a. 17. juuni koosolekul, kus sõna võt
tes ta sõja eest' iandesvärigä isegi
Pariisis tounus Prantsusmaa eestvõttel USA, Belgia, Lääne^Saksamaa,
ja Briti Aafrika konverents, et pidurdada Moskva ja Havanna Aafrika val­lutamist.
Kõne all oli Pan Aafrika sõjalise löögiüksuse moodustamine, mil­le
ülesandeks' oleks nende Aafrika riikide abistamme, kes tahavad ennast^
Moskva ja Kuuba kommunistlikkude terroristide rünnaku vastu kaitsta.
Kuuba on muutunud USA suurvõimu tagaaias revolutsiooni, terrori ja tü­lide
tulepesaks, kust kavandatakse ja * viiakse täide KGB ülesandeid Aafri­kas
ja mujal. Kuna Inglismaa, Bonni Saksamaa on sotsialistlikud maad ja
Prantsusmaal on pahempoolsete mõju väga suur iiingUSÄ-s on Andrew
Youngi Aafrika poliitika veel suures aus, siis ei ole Pariisis kerge Moskva
ja Kremli invasioonile vastu astuda. Esialgul pikdutakse vaid Zaire kaits­misega,
kuhu läksid USA transportlehnükitega Maroko ja teiste maade
sõdalased. Vaatleme sellepärast siinkohal Kuuba aktsioone Aafrikas lähe­malt."
hoiatas, pidades võitlust kahel-rindel
Eesti vägedele ülejõu käivaks. Asu­tav.
Kogu, lähtudes selgest pilgust tu­levikku
sel: j uhul^: kui Iandesvärigä
saavutatakse ajutine ' kompromiss;
otsustas teisiti. Konflikt: plahvatas
sõjategevuseks,: K. Pätsüe teada ole­vad
kaugemal seisvad Saksa vaed
aga ei saanud Versailles'i rahulepin­gu
kriisist paigalhoituna rutata lan-desvärile
appi.
Need kaks ajaloo tõde tõusetüvad
meie tänases olukorras esüe erilise
valguse te:ravuses.
Kõigepealt meie ise selle pildi vai:
guses, millise annab Ppskale -eelpool
tsiteeritud K. Pätsi kiri. Kas oleme
Valmis Sööma ka täna kaeraleiba ja
ajama läbi ilma saabasteta, et — va­harist
1-977. Samuti pn minul kasuta­da
MöntreäH sürtipoosibnil jjeetud' seks vanuseks oli pisut alla 30. elu-ettekannete
tekstid.;
Ma tsiteerin. Robert Kreemi ette­kande
Ihk. 6:„EKN on teinud üldvä-
Irniisi. Noored on külmad sellis^ va­limise
vastu. Sellepärast arvan, et
üldvalimisi ei saa enam kaua pidada.
Peame siis kõik ijhe tee peale miiie
• nia
Erich Aseri ettekande Ihk; 13: >,1)
¥anem põlvkond — Eesti Vabariigi
aegne elüt — ei ole senhii süiürt huvi
näidanud nooremate rakendamiseks
meie välisvõitluse kesksetes organi­satsioonides.
2) Neis organisatsioonides valitse-
•vad ranged ja sageli aegunud põhi­mõtted
ei^n noortele olevat
vastuvõetavad.
Noored vajavad tegevuses rohkem
vabadust, laiemaid perspektiive', tun­netavad
tänapäeva poliitUises Õhk­konnas
olukordi erinevalt nmg Ees­timaa
ja eesti rahvas nei­le
üks realiteet"
Avalikud üldvalimised W ju ainu-päämiseks
eelduseks, et ühiskonda
aasta...
Praegusel EKN X- koosseisu vali­mistel
esineb 53 kandidaati ja kesk­mine
vanus on vahein kui 50.
Ma kordan veelkordselt^ mida on
märgitud ka koosoleku kirjeldami­sel,
et praeguses olukorras põlvkon­dade
kontinuiteet teostub päris suju­valt
ja evolutsioonilisel printsiibil.
„Trummipõrinale kaasajooksjad"
pole seega mitte meie noored, vaid
üksikud mehed, kes ei saa eimast
enam noorteks lugeda (R. K. — 55 a.,
E.;A.;--'72a.). '^^^^
, Et minu vastus oleks täielik, siis
ma pean taipama, mis õieti põhjus­tas
E. Aseri kirjutuse. Piltlikult väl­jendades
— tema küsimused mulle
olid nagu see osa jäämäest, mis on
veepmnal nähtav.
Üks üsna vaga vaike osa „liberaal-selt
meelestatud" seltskonna tegela:-
sist näevad rahvuse teostusena pri­maarselt
kultuuri yiljeldamist. Nen­de
arvates on riiklik iseolemine se­kundaarne
või hoopiski mitte vaja­lik.
Niisugune sihiasetus ösaa tervi-kus
on kaugemas perspektiivis „va
basurma" minek.
4. märtsil s.a. toimus Eesti Noore­ma
Põlvkonna Nõupäevad Torontos
Simcoe Hotellis. Selle korraldajaks
oli ELK, kelle kaasabil teostus ka
sümpoosion Montreali?. Seal ei va­litsenud
„ranged. ja sageli aegunud
põhimõtted ja olukordi: nähti erine­valt
ning Eestimaa ja eesti rahvas
kõikjal on neile üks realiteet". Rea­liteedi
mõiste sisaldas neile ka selle
•kontseptsiooni, et okupatsioonivõi­mudega
tuleb suhelda ja eestluse vil­jelemise
mottoks olgu: ubi bena, ibi
patria. Vabadusvõitkise probleeme
ei käsitletud üldse, sest EKL esimees
ütles, et liit ei tegele välisvõitlusega
(„Meie Ehi/' nr. 13,: 1977). Kogu eesti
ajakirjandus avaldas põlglikku imes­tust
ja õigustatud rahulolematust
selle ürituse rkbhta. i
E. A. märgib oma ettekandes, et
„noorem põlvkond on loonud uued
ühiskondlikud vormid/mis taotlevad
meie valisvõithise sihte", üks neist
olevat Metsaülikool Kanadas. Metsa­ülikooli
juhtkond on aga avalikult
deklareeriiiud, et nad ei tegele vaba-dusvõitluslike
probleemidega.
Iga meie kultuurilme ja vaimu loo­minguline
tegevus oma mitmepalge­lisuses
on otseselt või kaudselt seo­tud
meie vabadusvõitlusega. Kui sel­les
kas teadlikult või lühinägelikku-ses
välditakse vabadusvõitlusliku as­pekti
kasutamist, siis killustume,
millest tunneb rõõmu okupatsiooni­võim.
Igale rahvusteadlikule eestlasele
oh see reaUteet, et suveräämje Eesti
Vabariik eksisteerib, mille anasta-mist
suuriigid pole tunnustanud.
Ja lõpuks — kes protesteerib
(„Meie Elu" nr. 22, 2. juuni 1978)?
Kas t^ad seda rahvuslikud tõelised
Montreali noored või loeb 72 aasta;
m Evkk Aser ennast veel nooreks?
bastada onia kodumaad? Kas ei oota
kodumaa orjastuses eesti rahvas
meilt täna sama, mida ta ootas too­na
välisdelegatsiooiiilt? Aga kas
meie oleme kompromissidesse lasku­des
ja öma rahva ajaloo tõest kauge­nedes
võimelised neid lootusi ja oo­tusi
täitma?
On kõige parem kui igaüks' luge­jaist
katstib; Võidupüha mõistega
seoses leida endale tänapäevas ja siit
edasi samuti ühe kindla koha, nagu
see oli olemas igal rahvuslikul ja va­badust
armastaval eestlasel siis, ku
loodi meie jaoks Võidupüha.
Konstantin Päts ei olnud kõhkleja
ega kahtleja. Ainult sügav vastutus
ja armastus oma rahva vastu sundis
teda peidetud suurjõudu tundes ühe
korral hoiatavalt sõna võtma.
• Ajalugu ise kõneleb sellest, kuidas
sündis Võidupüha julge, väljaspoolt
nähtuna lootusetu rünnaku tulemu­sel.
Mitte kaitse tugevus, vaid ülem­juhataja
selgepilguline otsus asuda
kõike kaalule pannes rünnakule, tõi
rahvale võidu jä vabaduse. See oli
sihiteadvuse võit. Oli' • otsustavuse
kindlus. ..
Selles seisab Võidupüha vaim ja
väärtus : tänapäevas, ükskõik siis,
missuguse nime .all esineks ja kus
asuks. meid ründav vaenlane.
See vaenlane- on teinud ümber ko­gu
Eesti ajaloo ja levitab seda mit­mesugustes
keeltes üle kogu maail­ma
nõnda, et selles ei leidu enam
ühtki sõna eesti rahva õigustest, tah­test
ja pürgimustest vabadusele,
enesemääramisele ja/ sõltumatusele.
Umbes 25 miljonit rubla oli omal
ajal Eesti aastane kasum Vene tsaa­ririigile.
Praeguse indusrealiseerimi-se
ja viimistletud väijakurnamisteh-nika
juures tohiks olla see igaaasta­ne
summa 20—50-kordne — fakt, mis
meie kodumaa sõjalisele tähtsusele
lisaks selgitab juba iseendast puna­se
polüübi haarde lakkaniatust selle
ala suhtes.. ::' . •
Seda tõika ühelt poolt tundes, pea­me
ometi oma mugavustes paljuks
tõmmata isegi vahejoont meie ja
vaenlaste vahel. Korraldame veriste
kätega maa okupeeri j aile luksuslik­ke
vastuvõttusid oma vaba maa kül­luslikes
kodudes, sõidutame neid rin­gi
autodes — ja nimetame endid rah-
Kuuba omab ainult 9,6 miljonit
elanikku, kuid arendab nii- öelda ot­se
USA tagaõue kapsaaias revolutsi­oonilist
tegevust ja terrorit ning vä­givalda,
mis vapustab praegu kogu
maailma.» Fidel Castro Kuuba on
muutunud Kremli kuulekaks tööriis-aks,
kes sooritab kõik Moskva mus-a4
ja^verised teod kuulekalt. ;
Kuuba on lammutanud täielikult
kuulsa USA presidendi James Mön-roe
doktriini (1823), et Washington
ei talu ühegi Euroopa riigi sekku­mist
ci Põhja- Kesk-, ega Ladina
Ameerikas ja võtab sekkumisi neisse
piirkondadesse, kui otsest rünnakut
USA vastu. Nüüd on N. Lnt sekku­nud
oma revolutsioonilise ja terro­rit
levitava tegevusega kõikjal Amee­rika
mandril ja USA on võimetu mi­dagi
/selle vastu ettevõtma. Kuuba
rakettide kriisi ajal president J. F.
Kennedy isegi andis pühaliku luba­duse,
et -USA ei võta midagi ette F.
Castro kommunistliku rezhiimi ku­kutamiseks
Kuubal.
Selle taustal N. Liidu. relvade, nõu­andjate
ja Kuuba sõdurite ühistööl
kuubalased on peremehe seisundis
juba paljudes Aafrika riiges. Mosk­va
ähvardab äralõigata USA-d ja Eu­roopa
riike m-itte ainult Aafrika toor­ainetest,
vaid ta sulgeb ka'Pärsia la­he
õliteed Euroopasse ja USÄ-sse.
Praegu on Aafrikas vähemalt
42.000 Kuuab sõdurit ja rohkesti tsi-viilisikuid,
kooliõpetajaid, arste, teh­nikuid
jne. Kuubalast oh 14 Aafrika
riigis ja väike Kuuba on kujunenud
Aafrika uuskolonialiseerijaks. F.
Castro seiklused Aafrikas on niisa­ma
vanad kui FidelXastrorezhiim.
Kohe kui F. Castro oli saanud või­mule/
saatis ta 1964. a; kuubalased
Alzheeriasse, kes võitlesid Älzheeria
jä Maroko vahelises piirisõjas. Kuu­ba
terroristid kukutasid 1964—65
du Angoolas, Liibüas, Somaalimaal
ja. mujal Aafrikas, et inspekteerida
oma terroristide vägitegusid. Kuid :
N. Liidu ja Kuuba. rünnakud on saa­nud
Aafrikas ka suuri tagasilööke.
Nii ei ole oma-aegf ed Moskva satellii­did
Egiptus, Sudaan ja Somaalimaa
enam KremU ja F. Castro ree peal.
Kuubalased ja abessiinlased soorita­sid
küll vene kindrali juhtimisel suu­re
rünnaku Ogadeni kõrbes Somaali­maa
vabadusvõitlejate vastu ja kuu­lutasid
suurest võidust. See rõõmit-šõnum
osutusi ^ga hõiskamiseks en­ne
õhtut. Nüüd teatas Somaalimaa,
et Ogadeni vabadusvõitlejad soorita­sid
ilmselt USA relvade' ja toetusega
suure vasturünnaku, milles nad tap­sid
k:(}^uni üle ' 1000-de abessiinlase
ja kuubalase. Nad hävitasid 12 tan­ki,
mis kuulus ühe miljardilise sõ j a-relvastusc
hulka, mis Moskva Abes-siiniasse
saatis alles sel aastal. Hil­jem
hävitati veel 26 tanki ja 27 soo-
• (Järg lk. 3)
r /W «
vuslikeks haritlasteks! Ehk mäletab
mõni neist „rahvuslastest", mida kõ­neleb
ajalugu K. Pätsi elulaadist aju­tise
valitsuse juhina. See kõlab nõn­da:
.'; • \ -.
„Ise elas Päts kõige lihtsamat elu.
Käis anietis jala — niisugust luksust
nagu auto Eesti peaminister endale
siis lubada ei saanud,. Liikus täna­vail
kaitseta k,a suurima ärevuse päe­vadel
ja ajas tuttavatega juttu, kes
teda teel peatasid, pärides kuidas as­jad
lähevad. Kandis oma venna pali­tut,
sest oma korteri oli ta tallinna
naastes leidnud varaste poolt pal­jaks
tehtud olevat Vahel kadus oo­tamatult
rindele, sus ei teadnud ko­dused
päevade kaupa temast midagi.
Šäihtas optimismi ka kõige raske-mais
olukordades ja nakatas sellega
kaastöölisi." : • "
Rahvas, kelle vabadust ja jõukuse
muretust nautiv haritud noorus ei
suuda leida rahvuslikku nägu iseen­dale,
ei suuda nakatada ega juhtida
teisi, — selline rahvas on muutumas
õnnetuks rahvaks jä sammumas vas­tu
oma kadumisele.
Meid ei suuda aidata sentimenta­lism
ja unelev mineviku meenutami­ne,
mis andis kord võidu nii vene pu-namasside
kui ka landesväri üle. Või
dupiiha vaimuks ei ole pillav jõukus,
vaenlasega mehkeldamine, enda näo
kaotamine ega Lembitu-aeigade mee
nutamine. Võidupüha loojaks oli
Zanzibari valitsuse ja see on nüüd
üks osa marksistlikust Tanzaniast.
1964. a.Guevarra ässitas mässu Kon-'
go Kinshasas, mis nüüd kuulub Žai-rešse.
Kuuba väed mängisid peamist
rolli kommunistliku rezhiimi kchti-mapänekul
Kongo-Brazzivilles, mis
nüüd moodustab marksistliku . Kon­go.
Kõik Rodeesia terroristid on
kuubalaste treenitud ja juhitud.
1968. a. alanud Eritrea separatistide
võitlus Abessiinia vastu on kuubalas­te
algatatud, juhitud ja sealsed ge-riljad
nende treenitud. Kuid sellega
juhtus nii, et Abessnnias õnnestus
Kremlil võimule upitada Moskva
meelne kommunistlik valitsus ja
nüüd võitlevad kuubalased Eritreas
nende endi poolt treenitud separatis­tide
vastu. Kuna Eritrea rahvas on
moslemi usku, siis toetavad Eritrea
separatiste mitte' ainult Saudi Araa­bia
jt. Pärsia lahe õliriigid vaid ka
Moskva senine kuulekas satelliit
Iraak. Viimane on nüüd vangistanud
Moskva kommunistliku: partei juht­konna,
sest: praegused võimumehed
on avastanud, et Kreml taotleb sa­masugust
veresauna' Bagdadis, nagu
toimus Afganistanis äsja.
F. Castro saades 1977.' a. teada, et
N. Liidu peaminister Kossõgin tuuri­tab
Aafrikas, sooritas ka ise rinssõi-
Ratsudena mälestused kihutavad —
läbi südame ja mureraske pää. •
Ammumöödund elamused uueks
saavad, j
elu tundub jälle imekerge hää.
Selle südasuve õhtus ainsas,
kauges,
meeles mis, kui kõigekaunim
' muinasjutt.
Tänapäeva valu aegamisi rauges —
mineviku sõrmimisegä on rutt. ''
Sulen silmad, kaovad mustad
, mäetipud, .
enam oru sügavus ei lämmata ...
Kuskil varrastesse tõusvad armsad
lipud —
Kolmevärvilised, — tahaks lennata!
Viirastub, — näen mäele kogund
rahva hulka — :
elevus ja õnneUkud naerunäod.
Astun märkamata vari, teiste
hulka —
õhtütunml, mil ju metsas vaikind
Tõrvatünn on kõrgel pika vaia otsas
maha hunnikusse laotud kuivad
haod. ^
Sõnajala õis löÖb varsti lahti
metsas, —
sesse kõigisse kui unenäkku kaod.
Suures linnas auväärt mehe .
käsi kindel
loidab lossieelsel platsil tõrvikud.
: Kaugel, kaugel võitluspäevad ^
lõunarindel, —
olgu rahvameelde jälle kutsutud.
Mäletage rahvapojad rasket võitlust,
purustati pääletungiv landesvehr, •—
pühitsege võidurikast verist' võitlust,
hävitaU surmavaenlase,suur leer.
Kümned uljad mehed mootor­rattal
sõites>
kihutavad kiirelt läbi kodumaa.
Leegitseva tõrvikutel kõrgel loites,
kalli läkitusega peab ruttama.
Vuhisevad mööda tulbad; metsad,
meele- ja tahtekindlus, viletsuse ja
nälja talumine; sihiteadlikkus,, ohv­rimeel
ja endast lugupidamine ini­mesena
jä rahvana, oma õiguste jää­gitu
tunnetamine ja nende teostami­ne.
V;".
Kui meenutame nüüd toonaseid
olukordi Võidupüha alusena, siis va­jame
mitte mälestusi, vaid neid
vaimseid omadusi; ja teeviitasid tä­napäevas
ja edasi. Rohkem kui kord
on. arftud meüe viimasel ajal väi j as-poolt
kindla sõnaga mõista: ärge
unistage, almutsege ega haletsege!
Tõuske, sirutage selg, ühinege jõuks,
rakendage sihikindel tahe ja nõudke!
- Ehk saabub ükskord Võidupüha ja
moodustub selliste kirja- ja sõna­meeste
kaader, kes läheb välja sel­gitama
ja viib seniselt t^ed juhtiva
suure ning elava sõna rahva sekka,
äratades seda nooremate juhtimisel
tegudele, mis kehastavad Võidupüha
võltsimatut ja võidule viivat vaimu.
Ehk muutub koguni seekordnegi
Võidupüha kõnede osa tühjast sõna­de
tulevärgist mõnevõrra juhenda­valt
reaalsemaks, elulähedasemaks
ja tegudele õhutavamaks. Aidaku sel­leks
kaasa kõik meie ajaloo head vai­mud!
See ühendaks meid kindla sihi
ümber ja juhiks otsustavamasse või-durünnakusse.
ninna hoovab õitsva jasmiini hõng.
Seljataha kaovad jäbisõidet rajad
valge, siletee kui ema kedrat lõng.
Veere, veere, lenda mootorratsu —
tead, et vnme uhket vabaduse
tuld.
Kõigist, kõigist kiirelt, mööda
jõuda katsu
tunned Sa, kuis kutsub kodu
lõhnab muld.
Varsti võidutuled kinkutel ju loitsid,
pidutsedes laulis rõõmus rahva
: • parv. '
Kuni hominiktaeva kaared jälle
köitsid,
puhus viimaks niidult peo lõpu sarv.
Tütarlaste roosipalged õhetasid —
Võidutule peolt tulles koduteel
Poisid viimseid pillilugusid veel
lasid —
päike tõusis metsatagant nende
eel
Pühin une silmilt, oli ainult uni
veetlev, — meelespüsiv, —
kadund muinasjutt...
Hetkeline õnn kaob nagu sulav lumi,
kustund kõik, r~ on kurb ja kurku
tõuseb nutt.