1978-06-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
li mmt - FRn>ÄY, JUNE „Meie Elu^' nr. 24 (1479) 1978 «9 • SUVIHARI. 1978, saabumas laupäeval, l.vjuiilil> ootab Jeedrionile tii-: üandeid külalisi lähedalt ja kaugelt. Kontrastina sellele, olid Seednoru va-mvad möödunud näc^alälopul avatud ainult oma tööpanust andvailetal^- Istele. Kõikjal Seedrioru 62^akrilisel maaalal oli elu ja askeldamist, mida täiendas „töömasinate" loodud müra ja kära, sest mängus olid^taa^ Seed-rioru ülesehitanii^ .Jcondiauru meeskonnad", mehed ja naised ja teismelised, kel fedrioru hääolu ja tulevik saan^^ gus ka enam kunstipärase, iseloomuga tegevus Seedrioru vabaõhuteatris. Suviharja õhtuse programmi „Läul suveööl" ansambli üks grupp; — K A L U S T Talgütööde üldkorraldaja Eduard Rebase tööpäev algab kell 6, et olla valmis igale saabujale aega raiskamata tema tööala kätte juhatada. Pika aastaterea kogemused on siin suureks abiks, et igit meest ja naist rakendada „õigele tööle'-. Ja nii siis oli mõne tunni pärast meeskondi tpge-vuses kõikjal ja igal alal..: \ . Vabaõhuteatn. taga olid. ehitüs-rieistrid püstitamas uut permanentse loomuga „näittejäte garderoobi-rnaj a''... Moorte suvekodu • magamis-hoonetes oli käigus kevadine puhastus- ja körrästüstöÖ; Samas tarede vahel olid : naiskonnad kokku rehitse- :inas sügisel ja. talvel sinna kogunenud „lo,oduse ülejäägi". Peahoone ümber toimeiclsid „pintslikunstni-kud", sest hoone vajas välisvärvi. Ka siseniÖöbel ^lugematud lauad vajasid uut värvikatet. : Julgemad, 'kõrgustest heidutamata maalrid and-sid uue hõbekattie lihtsurelikule: aukartustäratavasse kõrgusse, ulaiuvai- . le lipumastidele mälestussamba väljakul. ;Remondi- ja maalri tööd olid käigus ka; „Vanatares", 'mis oli ainsaks eluhooneks Seedrioru östuaas-lal 1955. TÖÖllolila „kraavihalle", et täiendada allikavettlkoguVaid torustikke mälestussamba lähedal. Avarad väljakud ja muud puudevabad alad lõendasidy et ka seal olid suuremad ja vähemad niidumasihad töÖl olnud. Uudseks tööks oli puude kastmine,, selleks $duard; Rebase, poolt' ) eriti konstrueeritud:; veok-masiha; abil. Nimelt rikastus Seedrioru teda •uputada ähvardava ^.kroonu" (Grand River.Conservation Äuthority) lahkel •. kaäsabü 50 uue lehtpuuga avara par-kimisala Servadelj ja et uut vara mit- :ie kaotada hooletuses, käib ülepäeva • ^kibe. kästmistöö. Paralleelselt 'uute puude eest hoolitsemisega, oli jõelä- •hedastel pargialadel käigus vanadusse ; surnud puude nrahavõtmine ja • iauna küttepuudeks saagimine. \ tööde ioendusse kuulubkä virka-de- leidiikkude perenaiste panus köögis, et ühislõunateli uuendada talguliste tõörammu.: V : . Eriti esiletõstmist pälvivad meie noored. Loosungi all i,Nüüd on meie kord, käed külge panna!' 'organiseeris tõüna-OntarioÜliõpila^ dis noorte talgud SeedrioruL Vastu- ' kaja üleskutsele olr vägev. Nädalalõpul 27./28. mail kogunes noori: tälgU- . lisi 27. Suure supel j arve põhi puhastati ,vabaõhuteatri mäenõlvak korrastati ja kodukaunistamist oli mujalgi. Noorte talguliste nimed esinevad üldnimekirjas.:; ?aralle;elselt talgutoödega'oli käi- „Zodiac .tantsijad" — alustas oma harjutustega õigel areenil Ene Rebase juhtimisel, Täiendava informatsioonina suve-iiarja kontsertaktuse osas on märkida, et. vabaõhukontserdi andjatena esinevad koos Hamiltoni Eesti Seltsi Segakopriga omale paari aastaga üldtunnustuse võitnud „Helle,tajäd", osalisel f omaette prograinmiga. Juhatajaks on OlafKopvillem. ,;, Kuni pühapäeva, 4. juuni õhtuni on talguliste nimekirjas (paljud neist korduvalt) järgmised tublid naised ja mehed, reastatult keskuste j ä r g i / • • Hamilton: Valdur . Aasa, Artur Ämohns, Hülar Amolins, Toomas Eichenbaum,. Hilda Kleiner,' Ferdi-nand Koger, Merike Koger, Tarmo Koger, Toomas Koger, Olaf Ropvil-lem, Ants Mälberg, Lembit Nielen-der, Heli Paas, Heino Paluveer, Olga Paluveer, Allan^^eftö'ns, Evi; Pertensj Siina Pertens,.. Anastas Petraska, Hanno Pohl, Ursula Rämmo, Aida Tammer, ArmildeTaminer, "William Tammer,: Karl Tera, Edgar-, Tiilen, Luule. Tiilen, Margus Vist, Raimond .vist.::^ ;/;;::\^^-^ ••• Kitchener;- Helena; Ailisma, Hugo Allisma, Enn Glaaser,: Allan Mess, Kristi Hess, Hillar Jõgi/ Ilmar Jõgi, Virve Jõgi, Albert Kaldre,EdaiKalm, Leena Kalm, Mari Kalm, Eduard Kaljaste, Hella'Kaljaste, Ruth Kims-to, Elmar Kägu, Linda Lillakas, Valdu Lillakas, Anna-Liisa Luik, Elmar Mullas, Albert; Nigol, /Mervi Polli, Carl Rajamets, Eduard Rebane, Ellen. Rebane, Ene Rebane, Kadri Roman, : Andres Teene, 'Linda .Toop, John Kaini. • ; . •: London: Kalju Äkkerta, Olga Ak-kerta, Fahny Karu, Heints Karu, Asta Loone, Kalju Loone,Effie Purres, Jaak Purres, Harry Pärkma, Helle Reikman, Valdek l^eikmari. Endel Rätsep, Aaro Tönnis, Lembit Tönnis. St. Catharines: Alfred Aasma, Silvia Ahermäe, Kerry Beardsley, Paul Eichenbaum, Otto Jürissbn, Alnja Kurlei, August Knrlei, Alma Kõvaks, Eduard' Miil, Oskar Pint, .Villu Tint, Alex Sepa> Voldemar Tammemägi, Alide Timusk, Evald Timusk, Jaan. Täht, Kalju Varangu- ,Krista Varan-gu, Linda Varangu; Sainiä Varangu. • .Nimekirjas on 93 nime, 'neist vii-' masel. nädalalõpul kirja pandud 77.i Eesti^ skautluse veteran-skaudijuh-te Eestiiseseisvuse algpäevüt oh veel elavate kirjas vähem kui ühel kael sörnai.. Nende hulgast on,nüüd Tahkunud skm." (dr.jur.) Arthur Paal 25. aprillil: Austraalias: {sünd. 11 anr' 1902 Nõos). ^ ' ' \ Olime^ koolivennad Tartu Linna^ koohs (pärast Tartu Kõrgerh algkool) kuni Saksa okupantide tulekuni, Aastat paar tagasi olime pij^emas kirjavahetuses, eriti ka tema hüvist oma/säikmud käsikirjade kirjastamiseks. Kirjavahetusest selgub palju .tema elukäigust. Kirjaga. 17; 12. -75 on ta päris prokurörile omase täpsusega üles tähendanud, oma elukäigu, eriti nooremas eas. Sellest järcrnevalt lühikokkuvõte tema oma sõnadel: „...Kuulusid liord Tartu Linna kooli õpilaste hulga (Jur j evi kõrgem algkool Vene ajal). Sama koolipinkidel istusin ka mma 191^/1918. a. kuni Saksa väeosad Tartu marssisid. Minu kolmes klassis õppimisel oli viimase (IV) klassi koosseisus ka Gustav Kalkun, kes seal rajas ka skau-dirühma „junõje rasyjeciki". See kuulus vist Kommeirtsk. suurema üksuse koosseisu. Skautluse alal olime ^ täiesti erinevais oludes. Sina olid Tartus, lemmikaladeks^port ja skautlus. Mind pillutasid olud siia-sinna; 1918—1920 kevadeni segased õppimise olukorrad, pendeldasin koolipingi ja õppursõduri asukoha vahel, 1920 suvel vä!kese rühmaga 2 -^5 kuul gümn. kursuse tuupimine, lõpetamine toimus eksami komisjo-ni ees- nädalat.-.. Muide olin ksi õhtugümn. õpilasringi juht. Tudengi põlves olin 2 aastat (1922—1924) Elvas algkoöU õpetaja, kus sain siiski organiseerida 2 skaudirühma. Poistest on laagritest: häid mälestusi.' Järgnevad aastad, pärast stuudiumi lõpetmist viisid mu uuele elukutsele kpÜtu alal. Olin Elvas viibimisega õj)petöös maha jäänud, sooritasin ;1924/25a. jooksul 12 eksamit. Kohtu- ala kõrval oHn õhtugümn. õpetajaks, andsin ka eratunde. Kii; jutasin teadusliku töö rähvusvahel. õiguse õppejõule (vene keeles), koos. tašin. esimese eestikeelse statistika sünd. 2. dets. 1961 surn. IL il Lase oma käel olla meie üle, oma vaimul meie sees, • oma rahul meie üniberl sügavas VANEMAD ja-VEND VÄMAVANEMAD.: " ONIJ abikaasaga VANAONU abikaasaga Olin III Eesti Skaut. Kongressil (1925. a.) üks juhatajaid", (Olin hommikupoolel Kongressil, Paal olL juhataja kohal; sama päeva pärast lõu-eenistussc. ;.. .neiuna sünd. i. sept. 1897 Varbola vallas surn. 8. juunil 1978 Tallinnas Puhka rahus! SUGULASED ja SOBRAD Eestis UINUS IGAVESELE UNELE MEIE ÄRMAS^ sügavas leinas Olgu Sulle kerge võõramaa muld! sojavae „Hiliem vanema .Koguja II eesti skautide ja gaidi-; de, ihaailraalaäger^ mis toimub Lake-^ woodis,:^. J.: 7.—16. juuüt k.a., saab endale ajutise ametliku USA. postkontori ning vastav erihoone on sel- ., ieks juba. püstitatud. Koostöös skm. :;L Millese ja :N.: Y. Filatelistide Seltsiga on samas postkontoris ka müügil Koguja II margid Jaak Leino kavandi j ärele jä er ümbrikud .Jüri Kir- •simägi kujundusel. Mõlemate tiraazh .on 5000 iasaadavkl kas ettetellimisel või kbhape^i hinnaga — margid 10 senti ja ümbrikud 15 senti. Briti ; tuleb aga esile tuua jtõika, et on saadud US Postal Service käest lubadus, et nemad kustutavad kõik laagrist väljuvad postisaadetised ametli; ku eritempliga ,>World Jambprce ~r Estonian Boy Scouts and Girl Guides -—Koguja JlStation" ja kuupäev. ESTO '76 oli esimene kord'kus eestlastel oli kasutuiel amethk eri-lempel ja nüüd on esmakordne, et meie skautidele-gaididele on antud sama võiirijalus. / Ettetellimisi ümbriköle ja marki- ' dele võtab vastu Rudolf Hämar, 31 Äddison Terr., Öid. Tappan, N,J. 07675.:Kui soovitakse saada postisaadetist laagri päevilt (7.—16. juuli), . siis tuleks lisada Warsiralia ning märkida, millisel kuupäeval sooyi-lakse .neid postitada. Puhtaid ümbrikke ja märke saadetakse välja et^ " tetellijaile alates 15. juunist. Tsliekk kirjutada R. Hämara nimele. Ülemaailmse.Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse peakoosolekul, 27. mail, teatas Hamiltoni Eesti Võitlejate .Ühingu esimees A. Jurs, kes. on ka Ülemaailmse Vabadusvõitlejate Keskuse esimees, et tänu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatusele ja esimees U,. Petersoo'le . algatuse .eest ning Seedrioru'juhatuse heatahtlikule vastutulekule, toimub Võidupüha tähistamine sel aastal võidutule süütamisega Seedrioru: Suviharja pidustuste raames i . juulil, : Kokkuleppel Seedrioru sekretäri ja pidustuste: kavandaja H. Pärkraa- 'ga, toimub võidutule süütamine pärast peo.kõnet EKN-u esimehelt U.. Petersoolt. Võidutule toovad kohale Hamiltoni ja Toronto yõitlejate Ühingute esindajad, mälestussamba juurde püstitatud; vastavale tuleasernele. TuU antakse; üle aupeakonsul I Heinsoo'le, kes süütab võidutule vastava lühikese sõnavõtuga. ; ^ See jääb igaaastaseks tseremooniaks Suviharja- pidustustele. Eesti sõjamehed tahavad omapool se panusega kõigitrkaasa aidata nende pidustuste heaks kordaminekuks töötades koos Seedrioru juhatusega. Inglismaal, Gardiffis, ilmus bülle-- tään „Eesti Laevandus",«mis toob naltmekülgset infoi^matsioöni pagu-laslaevandusest ja meremeestest. Bülletään pn tasuta saadaval aadressil :„Eesti Laeva]|idus", 63, Ninian Road, Cardiff CF2 SEL, Great Bri-tain,.. • : • • Kodumaal^ Elvas suri Helmi Sil-vet (sünd. Kurut) süad. 30. nlärtsil 1902. Kadunu oli keeleteadlase J. Sil-veti abikaasa. J. Silvet elab pensionärina Elvas juba mõnda aega, nat siirdusin H . M . ) . : ^ Paal oma kirjas jatitaö: olin .Tartu skaut, maleva papi Paldroki abi, siis kui J. Kõks oli taas maleva, pealik pärast Sinu .esimest aega. • ' • • Nõuetava kohtuniku eksami sooritasin 1926. a. TaUinnas. Töötasin Lõuna-Ees ti linnädes, 1929. aastas t Rakveres 3 aastat".'. L ' Nnpalju temalt. Veel /olulist- lisaks, A; Paal võttis osa. ka Läti s^au-• tide suurlaagrist 1934. a. Pikemat^ aega oli ta Tartu skaut. 4. riihma rover-, klubi vanemaks., vahetevahel ka maleva aukohtu esimees. .30-date aastate n poolel oli ta Tartu Noorkotkas-temaleva pealik; Saksamaal DP laag'- rite aegu oli ta Eesti Skautmästrite Kogu sekretär (V. Sirgo oli juhata-' ja). "Ka Austraalias on ;ta skautluse äial tegev olnud. • Ametalalt töötas .ta prokurörina Tartus, isegi ka Saksa okupatsiooni aegu. Kodumaalt lahkus ta sõdalasena.. ^• . Tema kirjanduslik: tegevus on kui genud teaduslikul kui ka ilukirjanduse alal (luuletused, lühijutud, memuaarid). Trükituna on: ilmunud mõndagi E. V. Tartu üUkooh 50. a. koguteoses Sydneys ja^akadeemik .ajakirjades. ^ r / :„Seadusandluse käik Eesti Vaba^ riigis 1918-1933" käsikiri jäi kodumaale: (K. Ü. ,,LoodUs'0. Tema 150 lk. dr. jur. töö-lubati esitada masinkirjas (saksakeelne), jäi trükkimata. Oma elutöö uurimusliku peateose >,Nporte kuritegevuselt" ja: hiljem ulatuslikuma teose ~ i „Kuritegevust põhjustavaid tegureicjl" kirjastamiseks tegi ta palju pingutusi. Kirjas ta lisab, et olin õnneks oma hoiused jaganud peam. "bma 2 tütrefe xiende perekonriaelu sisseseadmiseks, mis võtnud temalt kirjastamise võimalu^ sed. Mulle, ta saatis selle peateose saatesõna teksti j a sisu kokkuvõtte, mis kõnelevad kõrgest töö väärtusest.: • , Tartu päevüt õn temast veel palju ilusaid mälestusi Juba koolipõlves niangiä ta viimasel kooli lõpupidul näidendis „Vargad" kaubajuudi osa päris meisterlikult, olles ka hea laulumees. : • Suurim tänu kõikidele kes meie armsa-^bikaasa, isa ja vanaisa kirstupanekut Ja viimsele puhkepaigale saatmisest osa võtsid, teda rohkete lillede Ja leinakuulutustega mälestasid. •••• '^v.-^;:; Südamlik tänu õp. Oskar Puhmllematusetalituse ja lohutavate sõnade eest, EELK Peetri kiriku Juhatuse ja nõukogu esindaja h E. Loosberglle järelhüüete eest ja prl. Liina Ptirjele väga liigub • LUDMILLA NAÄRISMÄÄ' perekonnaga Suvemaja EESTI SIHTKAPITAL KANADAS MEIE ÜHISKONNA : . ; TEENISTO^ ; 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 Suure levikuga aja'kirja ,,U.S;. News" uurimise [andmetel on Fort Lauderdale kiirernalt kasvavamaks piirkonnaks mitte üksi Eloridäs vaid kogu Ühendriikides.. Aj akirj a. arvates on põhjuseks see: et n.n. „Gold Goast" . (Miamist;. kuni W; Palm Beachini), on Mimaatiliselt kõige sobivamaks elamispnrkonnaks kogu USA osariikide süsteemis; .päikesepaistelised ilinad, mõõdukas soojus, ka talvel, paras niiskus hoiab ära naha ja ilanahkade higse kuivamise ja suurendab, atmosfääri võimet välja filtreerida nahavähki tekitavaid kuri. -Statistiliselt on olnud võimalik kindlaks teha, et siin pnrkonnas ela'- vad inimesed keskmiselt kümme aastat vanemaks kui mujal osariiki • Vaatamata heale kliimale pn Miami juurdekasv pidurdatud mitmesugustest olukordadest: tingituna milles teatavat osa; mängib ka elanikkonna etnilise koosseisu muutumine. Turistide arv kahaneb, suurhotellid lähevad pankrotti, konventsioonide ga tehtav äri on kokkukuivanud, pai jud ingliskeelt. kõnelejaist: ameeriklastest valguvad Fort Lauderdale ja W. Palm Beachi vahelisse pnrkonda. FEODOR •VESKI Raamaturaastal 1935, a, koostas ta teksti ja lavastuse kirjanduslikule kohtule, -.millineesithis ,>Vaneniui-ses" palju vajalikku elevust tekitas; ta ise oli ka osaline, ; Kõik tema fotod ja raamatud skautluse ja noorte alalt võeti ära läbiotsimisel 1940. a. jõululaupäeval. Kodumaalt lahkus ta sõdalasena. Omas viimases pikas kirjas (2. 5. -76) ta annab ka parooH, just-kui aimates et temalegi lahkumiskutse enam kaugel ei ole: „Meie vanustel ja meist vanemail oh üks olulisemaid ülesandeid,. — kirja panna oma memuaarid. Olen korduvalt oma sõnavõttudes ja kirjades rõhutanud,- et oleme veel n.ii. „rääkiv ajalugu", sest harilikult Õpitakse .mineviku oliikörda ainult endiste kirjade järele''v Puhka Sa rahus, suur rahvuslik töömees ja aatekaaslane. Äga kõigile sellele vaatamata ka Miami kasvab, peamiselt puertoricolas-te, põhjast tagasivalguvate kuubalaste kuid ka Kanada prantslaste ja põhjaosariikidest väherainformeeri-tud uustulnukate arvel. Nii kirjeldab seda ,,11, S.'News"; : : Võiks veel lisada meeleolude- illustratsiooniks suurhotell ,,Americana" ümber käivat ppleemikat, Kuigi see hotell asub N. Miami Beach'is, ta s l hikindlalt hoidub kasutamast öUia kirjavahetuses ja reklaamides sõna ,,Miami", pigemini laseb väljapaista nagu hotell asuks Fort Lauderdales, isegi lennu lõppjaamana, on märgi tud Fort Lauderdale^ See muidugi ei meeldi linnaisadele ja hiljuti Miami TV commentaator ründas „America-na" juhatust õige tugevate sõnadega. Samas TV-s vastas hotelli juhataja, rõhutades et ta hoidub sõnast „Mia-mi" vastava uurimisbüroo-soovitusel. Nemad olevat hiljuti kulutanud 30 milj .dollarit hotelli renoveeriml seks ja nemad ei soovi mitte „Foün-tainblue", „Eden Rock'i" ja teiste Miami Beach'i suurhotelhde saatust jagada. - V ; V--:'•:;•:•^^:E..T.;• Pyhkuse qjd pn YÕimcilik pecatuda üiikdolide Iga uus „ME[E ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. (CANÄpIAN SCENE) _ MorfS;: Gu.ide on reisümeestele väga tarvihk raamat, sest see on ainuke raamatu-turuCkUs on loendatud sajad peata-misvõimalused ülikoolide kämpus-telnü Kanadas kui Ühendriikides. ' Mort's Guide'i nelj äs trükk toob ära kõik ülikoolid ja kolledzhid, kus suvekuudel on pulikusreisijail või-malik tube üürida tagasihoidliku tasu eest üksikisikuil, perekondadel või reisigruppidel. Tubade kõrval on võiinalik üürida kortereid või tuba-dekompiekte kas üheks päevaks, nädalalõpuks või pikemaks ajaks; ü l l köolide kämpused on tavaliselt väga ilusas ja korrastatud ümbruses. Su-vekülalistel on võimalik kasutada tenni^väljaküid, ujumisbasseine, raamatukogusid, muusikaruume ja osa võtta mitmesugustest õhtutest, mis toimuvad ülikooli -kämpustei Suurem osa ülikoole ei sulge oma söök-laid- kohvikuid suvekuudel. Hömmik-eine maksab keskmiselt 1.50 dollarit, lõunaeine 2.— dollarit ja õhtusöök 2.5Ö. MorfsGuide maksab 5.-. doL larit ja seda saab tellida aadressü: Box 630, ' Princeton, ^New Jersev> 08540, USA.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 16, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-06-16 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780616 |
Description
Title | 1978-06-16-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | li mmt - FRn>ÄY, JUNE „Meie Elu^' nr. 24 (1479) 1978 «9 • SUVIHARI. 1978, saabumas laupäeval, l.vjuiilil> ootab Jeedrionile tii-: üandeid külalisi lähedalt ja kaugelt. Kontrastina sellele, olid Seednoru va-mvad möödunud näc^alälopul avatud ainult oma tööpanust andvailetal^- Istele. Kõikjal Seedrioru 62^akrilisel maaalal oli elu ja askeldamist, mida täiendas „töömasinate" loodud müra ja kära, sest mängus olid^taa^ Seed-rioru ülesehitanii^ .Jcondiauru meeskonnad", mehed ja naised ja teismelised, kel fedrioru hääolu ja tulevik saan^^ gus ka enam kunstipärase, iseloomuga tegevus Seedrioru vabaõhuteatris. Suviharja õhtuse programmi „Läul suveööl" ansambli üks grupp; — K A L U S T Talgütööde üldkorraldaja Eduard Rebase tööpäev algab kell 6, et olla valmis igale saabujale aega raiskamata tema tööala kätte juhatada. Pika aastaterea kogemused on siin suureks abiks, et igit meest ja naist rakendada „õigele tööle'-. Ja nii siis oli mõne tunni pärast meeskondi tpge-vuses kõikjal ja igal alal..: \ . Vabaõhuteatn. taga olid. ehitüs-rieistrid püstitamas uut permanentse loomuga „näittejäte garderoobi-rnaj a''... Moorte suvekodu • magamis-hoonetes oli käigus kevadine puhastus- ja körrästüstöÖ; Samas tarede vahel olid : naiskonnad kokku rehitse- :inas sügisel ja. talvel sinna kogunenud „lo,oduse ülejäägi". Peahoone ümber toimeiclsid „pintslikunstni-kud", sest hoone vajas välisvärvi. Ka siseniÖöbel ^lugematud lauad vajasid uut värvikatet. : Julgemad, 'kõrgustest heidutamata maalrid and-sid uue hõbekattie lihtsurelikule: aukartustäratavasse kõrgusse, ulaiuvai- . le lipumastidele mälestussamba väljakul. ;Remondi- ja maalri tööd olid käigus ka; „Vanatares", 'mis oli ainsaks eluhooneks Seedrioru östuaas-lal 1955. TÖÖllolila „kraavihalle", et täiendada allikavettlkoguVaid torustikke mälestussamba lähedal. Avarad väljakud ja muud puudevabad alad lõendasidy et ka seal olid suuremad ja vähemad niidumasihad töÖl olnud. Uudseks tööks oli puude kastmine,, selleks $duard; Rebase, poolt' ) eriti konstrueeritud:; veok-masiha; abil. Nimelt rikastus Seedrioru teda •uputada ähvardava ^.kroonu" (Grand River.Conservation Äuthority) lahkel •. kaäsabü 50 uue lehtpuuga avara par-kimisala Servadelj ja et uut vara mit- :ie kaotada hooletuses, käib ülepäeva • ^kibe. kästmistöö. Paralleelselt 'uute puude eest hoolitsemisega, oli jõelä- •hedastel pargialadel käigus vanadusse ; surnud puude nrahavõtmine ja • iauna küttepuudeks saagimine. \ tööde ioendusse kuulubkä virka-de- leidiikkude perenaiste panus köögis, et ühislõunateli uuendada talguliste tõörammu.: V : . Eriti esiletõstmist pälvivad meie noored. Loosungi all i,Nüüd on meie kord, käed külge panna!' 'organiseeris tõüna-OntarioÜliõpila^ dis noorte talgud SeedrioruL Vastu- ' kaja üleskutsele olr vägev. Nädalalõpul 27./28. mail kogunes noori: tälgU- . lisi 27. Suure supel j arve põhi puhastati ,vabaõhuteatri mäenõlvak korrastati ja kodukaunistamist oli mujalgi. Noorte talguliste nimed esinevad üldnimekirjas.:; ?aralle;elselt talgutoödega'oli käi- „Zodiac .tantsijad" — alustas oma harjutustega õigel areenil Ene Rebase juhtimisel, Täiendava informatsioonina suve-iiarja kontsertaktuse osas on märkida, et. vabaõhukontserdi andjatena esinevad koos Hamiltoni Eesti Seltsi Segakopriga omale paari aastaga üldtunnustuse võitnud „Helle,tajäd", osalisel f omaette prograinmiga. Juhatajaks on OlafKopvillem. ,;, Kuni pühapäeva, 4. juuni õhtuni on talguliste nimekirjas (paljud neist korduvalt) järgmised tublid naised ja mehed, reastatult keskuste j ä r g i / • • Hamilton: Valdur . Aasa, Artur Ämohns, Hülar Amolins, Toomas Eichenbaum,. Hilda Kleiner,' Ferdi-nand Koger, Merike Koger, Tarmo Koger, Toomas Koger, Olaf Ropvil-lem, Ants Mälberg, Lembit Nielen-der, Heli Paas, Heino Paluveer, Olga Paluveer, Allan^^eftö'ns, Evi; Pertensj Siina Pertens,.. Anastas Petraska, Hanno Pohl, Ursula Rämmo, Aida Tammer, ArmildeTaminer, "William Tammer,: Karl Tera, Edgar-, Tiilen, Luule. Tiilen, Margus Vist, Raimond .vist.::^ ;/;;::\^^-^ ••• Kitchener;- Helena; Ailisma, Hugo Allisma, Enn Glaaser,: Allan Mess, Kristi Hess, Hillar Jõgi/ Ilmar Jõgi, Virve Jõgi, Albert Kaldre,EdaiKalm, Leena Kalm, Mari Kalm, Eduard Kaljaste, Hella'Kaljaste, Ruth Kims-to, Elmar Kägu, Linda Lillakas, Valdu Lillakas, Anna-Liisa Luik, Elmar Mullas, Albert; Nigol, /Mervi Polli, Carl Rajamets, Eduard Rebane, Ellen. Rebane, Ene Rebane, Kadri Roman, : Andres Teene, 'Linda .Toop, John Kaini. • ; . •: London: Kalju Äkkerta, Olga Ak-kerta, Fahny Karu, Heints Karu, Asta Loone, Kalju Loone,Effie Purres, Jaak Purres, Harry Pärkma, Helle Reikman, Valdek l^eikmari. Endel Rätsep, Aaro Tönnis, Lembit Tönnis. St. Catharines: Alfred Aasma, Silvia Ahermäe, Kerry Beardsley, Paul Eichenbaum, Otto Jürissbn, Alnja Kurlei, August Knrlei, Alma Kõvaks, Eduard' Miil, Oskar Pint, .Villu Tint, Alex Sepa> Voldemar Tammemägi, Alide Timusk, Evald Timusk, Jaan. Täht, Kalju Varangu- ,Krista Varan-gu, Linda Varangu; Sainiä Varangu. • .Nimekirjas on 93 nime, 'neist vii-' masel. nädalalõpul kirja pandud 77.i Eesti^ skautluse veteran-skaudijuh-te Eestiiseseisvuse algpäevüt oh veel elavate kirjas vähem kui ühel kael sörnai.. Nende hulgast on,nüüd Tahkunud skm." (dr.jur.) Arthur Paal 25. aprillil: Austraalias: {sünd. 11 anr' 1902 Nõos). ^ ' ' \ Olime^ koolivennad Tartu Linna^ koohs (pärast Tartu Kõrgerh algkool) kuni Saksa okupantide tulekuni, Aastat paar tagasi olime pij^emas kirjavahetuses, eriti ka tema hüvist oma/säikmud käsikirjade kirjastamiseks. Kirjavahetusest selgub palju .tema elukäigust. Kirjaga. 17; 12. -75 on ta päris prokurörile omase täpsusega üles tähendanud, oma elukäigu, eriti nooremas eas. Sellest järcrnevalt lühikokkuvõte tema oma sõnadel: „...Kuulusid liord Tartu Linna kooli õpilaste hulga (Jur j evi kõrgem algkool Vene ajal). Sama koolipinkidel istusin ka mma 191^/1918. a. kuni Saksa väeosad Tartu marssisid. Minu kolmes klassis õppimisel oli viimase (IV) klassi koosseisus ka Gustav Kalkun, kes seal rajas ka skau-dirühma „junõje rasyjeciki". See kuulus vist Kommeirtsk. suurema üksuse koosseisu. Skautluse alal olime ^ täiesti erinevais oludes. Sina olid Tartus, lemmikaladeks^port ja skautlus. Mind pillutasid olud siia-sinna; 1918—1920 kevadeni segased õppimise olukorrad, pendeldasin koolipingi ja õppursõduri asukoha vahel, 1920 suvel vä!kese rühmaga 2 -^5 kuul gümn. kursuse tuupimine, lõpetamine toimus eksami komisjo-ni ees- nädalat.-.. Muide olin ksi õhtugümn. õpilasringi juht. Tudengi põlves olin 2 aastat (1922—1924) Elvas algkoöU õpetaja, kus sain siiski organiseerida 2 skaudirühma. Poistest on laagritest: häid mälestusi.' Järgnevad aastad, pärast stuudiumi lõpetmist viisid mu uuele elukutsele kpÜtu alal. Olin Elvas viibimisega õj)petöös maha jäänud, sooritasin ;1924/25a. jooksul 12 eksamit. Kohtu- ala kõrval oHn õhtugümn. õpetajaks, andsin ka eratunde. Kii; jutasin teadusliku töö rähvusvahel. õiguse õppejõule (vene keeles), koos. tašin. esimese eestikeelse statistika sünd. 2. dets. 1961 surn. IL il Lase oma käel olla meie üle, oma vaimul meie sees, • oma rahul meie üniberl sügavas VANEMAD ja-VEND VÄMAVANEMAD.: " ONIJ abikaasaga VANAONU abikaasaga Olin III Eesti Skaut. Kongressil (1925. a.) üks juhatajaid", (Olin hommikupoolel Kongressil, Paal olL juhataja kohal; sama päeva pärast lõu-eenistussc. ;.. .neiuna sünd. i. sept. 1897 Varbola vallas surn. 8. juunil 1978 Tallinnas Puhka rahus! SUGULASED ja SOBRAD Eestis UINUS IGAVESELE UNELE MEIE ÄRMAS^ sügavas leinas Olgu Sulle kerge võõramaa muld! sojavae „Hiliem vanema .Koguja II eesti skautide ja gaidi-; de, ihaailraalaäger^ mis toimub Lake-^ woodis,:^. J.: 7.—16. juuüt k.a., saab endale ajutise ametliku USA. postkontori ning vastav erihoone on sel- ., ieks juba. püstitatud. Koostöös skm. :;L Millese ja :N.: Y. Filatelistide Seltsiga on samas postkontoris ka müügil Koguja II margid Jaak Leino kavandi j ärele jä er ümbrikud .Jüri Kir- •simägi kujundusel. Mõlemate tiraazh .on 5000 iasaadavkl kas ettetellimisel või kbhape^i hinnaga — margid 10 senti ja ümbrikud 15 senti. Briti ; tuleb aga esile tuua jtõika, et on saadud US Postal Service käest lubadus, et nemad kustutavad kõik laagrist väljuvad postisaadetised ametli; ku eritempliga ,>World Jambprce ~r Estonian Boy Scouts and Girl Guides -—Koguja JlStation" ja kuupäev. ESTO '76 oli esimene kord'kus eestlastel oli kasutuiel amethk eri-lempel ja nüüd on esmakordne, et meie skautidele-gaididele on antud sama võiirijalus. / Ettetellimisi ümbriköle ja marki- ' dele võtab vastu Rudolf Hämar, 31 Äddison Terr., Öid. Tappan, N,J. 07675.:Kui soovitakse saada postisaadetist laagri päevilt (7.—16. juuli), . siis tuleks lisada Warsiralia ning märkida, millisel kuupäeval sooyi-lakse .neid postitada. Puhtaid ümbrikke ja märke saadetakse välja et^ " tetellijaile alates 15. juunist. Tsliekk kirjutada R. Hämara nimele. Ülemaailmse.Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse peakoosolekul, 27. mail, teatas Hamiltoni Eesti Võitlejate .Ühingu esimees A. Jurs, kes. on ka Ülemaailmse Vabadusvõitlejate Keskuse esimees, et tänu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatusele ja esimees U,. Petersoo'le . algatuse .eest ning Seedrioru'juhatuse heatahtlikule vastutulekule, toimub Võidupüha tähistamine sel aastal võidutule süütamisega Seedrioru: Suviharja pidustuste raames i . juulil, : Kokkuleppel Seedrioru sekretäri ja pidustuste: kavandaja H. Pärkraa- 'ga, toimub võidutule süütamine pärast peo.kõnet EKN-u esimehelt U.. Petersoolt. Võidutule toovad kohale Hamiltoni ja Toronto yõitlejate Ühingute esindajad, mälestussamba juurde püstitatud; vastavale tuleasernele. TuU antakse; üle aupeakonsul I Heinsoo'le, kes süütab võidutule vastava lühikese sõnavõtuga. ; ^ See jääb igaaastaseks tseremooniaks Suviharja- pidustustele. Eesti sõjamehed tahavad omapool se panusega kõigitrkaasa aidata nende pidustuste heaks kordaminekuks töötades koos Seedrioru juhatusega. Inglismaal, Gardiffis, ilmus bülle-- tään „Eesti Laevandus",«mis toob naltmekülgset infoi^matsioöni pagu-laslaevandusest ja meremeestest. Bülletään pn tasuta saadaval aadressil :„Eesti Laeva]|idus", 63, Ninian Road, Cardiff CF2 SEL, Great Bri-tain,.. • : • • Kodumaal^ Elvas suri Helmi Sil-vet (sünd. Kurut) süad. 30. nlärtsil 1902. Kadunu oli keeleteadlase J. Sil-veti abikaasa. J. Silvet elab pensionärina Elvas juba mõnda aega, nat siirdusin H . M . ) . : ^ Paal oma kirjas jatitaö: olin .Tartu skaut, maleva papi Paldroki abi, siis kui J. Kõks oli taas maleva, pealik pärast Sinu .esimest aega. • ' • • Nõuetava kohtuniku eksami sooritasin 1926. a. TaUinnas. Töötasin Lõuna-Ees ti linnädes, 1929. aastas t Rakveres 3 aastat".'. L ' Nnpalju temalt. Veel /olulist- lisaks, A; Paal võttis osa. ka Läti s^au-• tide suurlaagrist 1934. a. Pikemat^ aega oli ta Tartu skaut. 4. riihma rover-, klubi vanemaks., vahetevahel ka maleva aukohtu esimees. .30-date aastate n poolel oli ta Tartu Noorkotkas-temaleva pealik; Saksamaal DP laag'- rite aegu oli ta Eesti Skautmästrite Kogu sekretär (V. Sirgo oli juhata-' ja). "Ka Austraalias on ;ta skautluse äial tegev olnud. • Ametalalt töötas .ta prokurörina Tartus, isegi ka Saksa okupatsiooni aegu. Kodumaalt lahkus ta sõdalasena.. ^• . Tema kirjanduslik: tegevus on kui genud teaduslikul kui ka ilukirjanduse alal (luuletused, lühijutud, memuaarid). Trükituna on: ilmunud mõndagi E. V. Tartu üUkooh 50. a. koguteoses Sydneys ja^akadeemik .ajakirjades. ^ r / :„Seadusandluse käik Eesti Vaba^ riigis 1918-1933" käsikiri jäi kodumaale: (K. Ü. ,,LoodUs'0. Tema 150 lk. dr. jur. töö-lubati esitada masinkirjas (saksakeelne), jäi trükkimata. Oma elutöö uurimusliku peateose >,Nporte kuritegevuselt" ja: hiljem ulatuslikuma teose ~ i „Kuritegevust põhjustavaid tegureicjl" kirjastamiseks tegi ta palju pingutusi. Kirjas ta lisab, et olin õnneks oma hoiused jaganud peam. "bma 2 tütrefe xiende perekonriaelu sisseseadmiseks, mis võtnud temalt kirjastamise võimalu^ sed. Mulle, ta saatis selle peateose saatesõna teksti j a sisu kokkuvõtte, mis kõnelevad kõrgest töö väärtusest.: • , Tartu päevüt õn temast veel palju ilusaid mälestusi Juba koolipõlves niangiä ta viimasel kooli lõpupidul näidendis „Vargad" kaubajuudi osa päris meisterlikult, olles ka hea laulumees. : • Suurim tänu kõikidele kes meie armsa-^bikaasa, isa ja vanaisa kirstupanekut Ja viimsele puhkepaigale saatmisest osa võtsid, teda rohkete lillede Ja leinakuulutustega mälestasid. •••• '^v.-^;:; Südamlik tänu õp. Oskar Puhmllematusetalituse ja lohutavate sõnade eest, EELK Peetri kiriku Juhatuse ja nõukogu esindaja h E. Loosberglle järelhüüete eest ja prl. Liina Ptirjele väga liigub • LUDMILLA NAÄRISMÄÄ' perekonnaga Suvemaja EESTI SIHTKAPITAL KANADAS MEIE ÜHISKONNA : . ; TEENISTO^ ; 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 Suure levikuga aja'kirja ,,U.S;. News" uurimise [andmetel on Fort Lauderdale kiirernalt kasvavamaks piirkonnaks mitte üksi Eloridäs vaid kogu Ühendriikides.. Aj akirj a. arvates on põhjuseks see: et n.n. „Gold Goast" . (Miamist;. kuni W; Palm Beachini), on Mimaatiliselt kõige sobivamaks elamispnrkonnaks kogu USA osariikide süsteemis; .päikesepaistelised ilinad, mõõdukas soojus, ka talvel, paras niiskus hoiab ära naha ja ilanahkade higse kuivamise ja suurendab, atmosfääri võimet välja filtreerida nahavähki tekitavaid kuri. -Statistiliselt on olnud võimalik kindlaks teha, et siin pnrkonnas ela'- vad inimesed keskmiselt kümme aastat vanemaks kui mujal osariiki • Vaatamata heale kliimale pn Miami juurdekasv pidurdatud mitmesugustest olukordadest: tingituna milles teatavat osa; mängib ka elanikkonna etnilise koosseisu muutumine. Turistide arv kahaneb, suurhotellid lähevad pankrotti, konventsioonide ga tehtav äri on kokkukuivanud, pai jud ingliskeelt. kõnelejaist: ameeriklastest valguvad Fort Lauderdale ja W. Palm Beachi vahelisse pnrkonda. FEODOR •VESKI Raamaturaastal 1935, a, koostas ta teksti ja lavastuse kirjanduslikule kohtule, -.millineesithis ,>Vaneniui-ses" palju vajalikku elevust tekitas; ta ise oli ka osaline, ; Kõik tema fotod ja raamatud skautluse ja noorte alalt võeti ära läbiotsimisel 1940. a. jõululaupäeval. Kodumaalt lahkus ta sõdalasena. Omas viimases pikas kirjas (2. 5. -76) ta annab ka parooH, just-kui aimates et temalegi lahkumiskutse enam kaugel ei ole: „Meie vanustel ja meist vanemail oh üks olulisemaid ülesandeid,. — kirja panna oma memuaarid. Olen korduvalt oma sõnavõttudes ja kirjades rõhutanud,- et oleme veel n.ii. „rääkiv ajalugu", sest harilikult Õpitakse .mineviku oliikörda ainult endiste kirjade järele''v Puhka Sa rahus, suur rahvuslik töömees ja aatekaaslane. Äga kõigile sellele vaatamata ka Miami kasvab, peamiselt puertoricolas-te, põhjast tagasivalguvate kuubalaste kuid ka Kanada prantslaste ja põhjaosariikidest väherainformeeri-tud uustulnukate arvel. Nii kirjeldab seda ,,11, S.'News"; : : Võiks veel lisada meeleolude- illustratsiooniks suurhotell ,,Americana" ümber käivat ppleemikat, Kuigi see hotell asub N. Miami Beach'is, ta s l hikindlalt hoidub kasutamast öUia kirjavahetuses ja reklaamides sõna ,,Miami", pigemini laseb väljapaista nagu hotell asuks Fort Lauderdales, isegi lennu lõppjaamana, on märgi tud Fort Lauderdale^ See muidugi ei meeldi linnaisadele ja hiljuti Miami TV commentaator ründas „America-na" juhatust õige tugevate sõnadega. Samas TV-s vastas hotelli juhataja, rõhutades et ta hoidub sõnast „Mia-mi" vastava uurimisbüroo-soovitusel. Nemad olevat hiljuti kulutanud 30 milj .dollarit hotelli renoveeriml seks ja nemad ei soovi mitte „Foün-tainblue", „Eden Rock'i" ja teiste Miami Beach'i suurhotelhde saatust jagada. - V ; V--:'•:;•:•^^:E..T.;• Pyhkuse qjd pn YÕimcilik pecatuda üiikdolide Iga uus „ME[E ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. (CANÄpIAN SCENE) _ MorfS;: Gu.ide on reisümeestele väga tarvihk raamat, sest see on ainuke raamatu-turuCkUs on loendatud sajad peata-misvõimalused ülikoolide kämpus-telnü Kanadas kui Ühendriikides. ' Mort's Guide'i nelj äs trükk toob ära kõik ülikoolid ja kolledzhid, kus suvekuudel on pulikusreisijail või-malik tube üürida tagasihoidliku tasu eest üksikisikuil, perekondadel või reisigruppidel. Tubade kõrval on võiinalik üürida kortereid või tuba-dekompiekte kas üheks päevaks, nädalalõpuks või pikemaks ajaks; ü l l köolide kämpused on tavaliselt väga ilusas ja korrastatud ümbruses. Su-vekülalistel on võimalik kasutada tenni^väljaküid, ujumisbasseine, raamatukogusid, muusikaruume ja osa võtta mitmesugustest õhtutest, mis toimuvad ülikooli -kämpustei Suurem osa ülikoole ei sulge oma söök-laid- kohvikuid suvekuudel. Hömmik-eine maksab keskmiselt 1.50 dollarit, lõunaeine 2.— dollarit ja õhtusöök 2.5Ö. MorfsGuide maksab 5.-. doL larit ja seda saab tellida aadressü: Box 630, ' Princeton, ^New Jersev> 08540, USA. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-16-06