Meie Elu = Our life, June 16, 1978

              r.24 (1479) 197§;
«OI
iST
r^äne-Saksamaa
Itina Aafrika val-
)dustamine, mil-tahavad
ennast^
|[i/vastu kaitsta,
li, terrori ja tü-lesandeid
Aafri-štlikud
maad ja
^A^s on Andrew
kerge Moskva
laid Zaire kaits-teiste
maade
Aafrikas lähe-Šomaalimaal
inspekteerida'
l^itegusid. Kuid,
inakudon saa-tri
tagasilööke,
löskva satellii-ja-
Somaalimaa
|istro';ree peal,
Inlased: soorita^
|uhtimisel suu-prbes
Somaali-vastu
ja kuu-
[t.":See rõõmu-
Iskämiseks en-l
Somaalimaa,
i Soorita-;
äjä toetusega.
|iilles; nad tap-.
e ;abessiinlase
[itasid 12 tan-
Ijardilise sõja-loskva
Abes-
. aastal. Hil-iki
ja 27 sOö-
[ J ä r g 3 ) J -
[kihutavad —
5ke pää.
3 d uueks .
linsaS,
kaunim •
lisi rauges—
[on rutt; :
ustad: /
nn^ta...
t'äd armsad •
[ks lennata! /
[ele kogund
erunäod.
I, teiste
xs^vaikind
vaia otsas
Ikuiyad ;
llltr'^, i-;
:u :k$od.. ;
lebe :^
rtprvikud.
[evad:;
kutsutud-võitlust,
-
isvehr, —
|t võitlust,
If leer. •
)otoi>
iumaa... ,
0 loites,
iama. ? '
letsad^;
B\hõng.
rajad
[t • lõng;
"ratsu —
üse ž
oda
^du-loitsid.
iva
lälle
)u san'.
[asid
iteel.
yeel
u —
lumi,
rku
.,Meie Ek"lsir. 24,(1479) 1978 REEBEL, 16. JUUNIL - mBÄY,itJNE 16
ttaaaa
0«
Meie skautluse/galdluse laagrielu
USAs, peamiselt Lakewoodi ümbru­ses
teostus esimesil aastail eestlaste
eramaa-aladel. Samaaegselt ja ka hil­jemgi
kandusid paljud eesti skauti­de/
gaidide ^egevusüritused ka Phila-delphiasse,
Breyeri treeninglaagrisse,
j Nõudis mõned aastad/kuni suude-tr
rajada oma laagriväljak ja hiljem
kä hooneid, arenedes samm-sam-mult,
kandes nüüd „Järvemetsa laag­ri"
nime. Selles arengus on eeskätt
Lakewoodi ja ümbmse eestlased, sa­muti
skaudisõprade ühingud ja abis.
tamisorganisatsioonid USA idaranni­kul
ulatanud mitte üksnes oma abis­tava
käe, v^id ka õige mitmel alal jä
praktilisel teel andnud väga tõhusa
panuse laagri väljaarendamiseks ühi­ses
kpostöös.
Juuii algupoolel eelseisva Koguja
II" maailmalaagrile lähenedes pole
vist mitte ülearune anda sellest aren­gust
veerandsaja aasta kestel dühike
„linnulennuline" ülevaade.
:. ESIMESI SUVILÄÄGREIDy • •
SUURLAÄGERJA
• i TREENmcmAGER :.
Esimene eesti skaudilaager U$Ä-s
:teostusskm.E; saarniidu algatusel
juba 1950, aastal Lakewoodi lähedal
HowelUs, kauase väliseestlase, kana-iarmeri
Valter KoeFi maa-alal
Järgmisel aastal teostus skaudilaa­ger
Jaekson Townshipis Edwärd En­no
maa-alal T. Mägi juhtimisel, mõne
aakrilisel mäekünkal, kus lähedal oli
, ka järv puhta veega. Samal maa-alal
sai teoks ka 1952. a. esimene suurlaä-
; ger „Kalevite kants'' — Eesti skaut-
• luse.40.;a: tähistamisega, 162 osavõt­jaga,
laagri juht H.Michelson. : . :
• Järgmisel — 1953. aasta! teostus
.samas paigas esimene treeninglaa-gef;
kui põhjapanev eriti nooremale
juhtkonnale, kellel tuli ka teoreeti­line
osa sooritada. Treeninglaagri
juhtkonda kuulusid:; V. Keder, H.
vMichelson (laägrijuhO
• Nigol, E. Saarniit, H. Tarmo'j.t.
Samal suvel teostus veel samal
maa-alal suvilaaaer E. Roosaare juh­timisel..
Ka ^aidMel oli Samaaegselt
ömaetti taagler (Reet .tJlper laägri-
, juht).
; 1954.. a. . leidis'l suvilaager aset
Bricktownis, Laurentonis 'kohaliku
elaniku väs tütulekul G. 0. Randvee
juhtimisel — „Kalevi l^odu''. (}aidi-laagri
{juhiks oli Meeta: Liiv. Aasta
hiljem samal maa-alal teostus veel­kordselt
skaudilaager, • juhiks E.
Kiim. •Esmakordselt teostus 1955. a.
gaididel täiesti iseseisev^ laager Ma­rianne
Michelsoni juhatusel.
:,ESGSE.de LHDU RAJAMINE JA-/./^^
OMA LAkGRI MÄÄ-ÄLA • '
SÖETAMiNE;
• Mõnede tõsiste noortesoprade ja
noortejuhtide keskel, elunes- mõte ja
soov; oma laagri väi j aku -Soetamiseks
• j a väljaarendamiseks. See eeldas ka
keskse, 'koöndatü|l- ' organisatsiooni
rajamist.. Pealegi |)li juba Eesti ise­seisvusaegse:
tava 'kohaselt '.rajatud
idatsoonis suuremates eestlaste kes-
'kustes, skaudi-gaidi sõprade seltsid,
New Yorgis, Lakewoodis, Seabroo-kis.'
:
: Meenub üks ilus esimene kohtu­mine.
Treeninglaagris; 1953 augusti
soojal õhtupoohkul. päikse säras is­tudes
oma telgi juures, markides pa­berile
järgmise päeva kavajooni, —
sammuvad minu:juurde.kolm timtud
noortesõpra — A. Prima, P. Valge­mäe
ja R. Panksepp. Ütlevad et nad
on kaalunud ja leidnud hädavajaliku
soetada ja välja arendada noortele
oma laagriväljak ja esijoones selle
teostamiseks rajada skaudi-gaidi
sõprad.e seltside l i i t ; . .See mõte oli
südant soojendav, pealegi On see
Eesti tava taastamise kavatsus, mis
väärib tõsist õnriitlemist ja julgele
^kavatsusele täieliku poolehoiu aval-
•damist...;
Juba 6. septembril 1953 peetigi La­kewoodi
Eesti Majas suuiem nõupi­damine
osavõtjatega Eakewoodist,
N. Yorgist, Philadelphiast, Seabroo-kist,
Washingtonist. Otsustati asuda
eeltöödele skaudisõprade seltside lii­du
rajamisele; peaeesmärgiga noor­tele
laägriväl j aku soetamiseks.
Liidu asutaniiskoosolek teostus
Hew' Yorgis 27. dets. 1953^. Põhikirja
kavand läbi arutatud, rakendati aju­tise
põhikirjana — „Eesti Skaudi ja
(}aidi: Sõprade Seltside Liit USA-s."
Vahti ajutine juhatus ja revisjoni ko­misjon;
Sanias pandi kokku ka-esi­meseks
.sümboolseks hambarahaks
111.00., V; .::]['•:••
Liidit põhikiri võeti lõpHkul kujul
vastu 5;'sept. 1954 Lakewoodi Eesti
Majas. Valiti juhatus, esimeheks A.
Prima. Liidu asukohaks Lakewood,
N. J . — Liidu • üldkoosolekul New
Yorgis 9. 1. -55 volitati juhatust laag-riväljaku
soetäiniseks. Sobiva laagri-väljaku
leidmine nõudis oma aja.
Vaadati mitmeid võimalusi; .peategu­riteks
olid hind, pinnasobivus ja
juurdepääsu teed. Viimaks jäädi
peatuma Jaekson- Township Bennets
Millsis jõhvika-kasvanduse inaä-ala
juurde, 27 aakrit, hind $3400.—;Um^
bes 8 aastat hiljem osteti naabrilt,
sõbralikult kanäfarmerilt suurem
maatükk lisaks $13.000 eest.;
Ostuleping sõlmiti 22. 5. -56. Liit re-,
gistreeriti juriidüise isikuna 7. 5.-56,
rõhutades eesti soost noorte abista­mist
. mlttekasütaotleva organisaisi-oonina.
Liit inkorporeeriti 21. 5. -56
State Departmendis Trentonis.; Liidu
liikmeteks on skaudi-gaidi sõprade
.seltsid.: Põhiliselt • Eesti tavadel on
ESGSSLiit ainuke selletaoline maa­ilmas.
Eesti Tõlkefondi peakoosolekult Eesti Majas. Istuvad vasakult; J . Ramjalg, A. Truuvert, S. Forgus, S. Kerson,
U. Karuks, J. Järvalt, T. Kirss, L. Krabi, E. Vellner,M.Laansoö, I. Teene (varjatud) ja R. Antik. Seisavad: H.
Haamer, M. Truuvert, Ä. Rammul ja A. Viirlaid. , Foto — 0: Haamer
3
Venelaste
vastusüüdistused
USA saatkonnas avastati elektroo-nihnekuuldesiasteem
korstnast ja ta­bati
KGB spioon kuuldeaparaatide-ga
saatkonna, alt salajasest tunne­list.
Kuid venelased ei ole lasknud
ennast sellest armetust sissekjikkuT
misest^ sugugi ehmatata. Neil 1 jääb
õigust veel ülegi,
Venelased teatasid nüüd avalikult,
et USA Moskva saatkond on lubama­tult
rikkunud nende riiklikku side-süsieemi
ja kimbutanud nende amet­nikke
ametikohuste täitmisel. Nad
väidavad, et korsten, kus olid elekt­roonilise
J' kuuldesüsteemi juhtmed,
kuulus mitte USA-le vaid N. Liidule.
Samuti olnud tunnel, kust N. Liidu
spioon tabati, N. Ludu maa-alal ja
nende arvates polnud USA-1 seal mi­dagi
tegemist. Nad on rikkunud vene
seadusi. Nende elektroonilised apa­raadid
olnud seal selleks, et avastada
spioneerimist USA saatkonna poolt.
Eestikeelsed
aadiosaated Rootsis
Nädalalõpul, 10. ja 11. juunil toi- ti laulu; Leiti, et' meie noored mars-mus
jõekääru suvekodu maaaladel, sivad hästi, tüdrukud veidi paremini
Kiviojal ja samas asuval Toronto kui poisid, mis tingitud -tõenäoseh:
tüdrukute aktiivsest osavõtust mi^
mesuguste võimlemisgruppide tege­vusest..
Õppetegevus gaidliku ja
skautliku metsatarkuse õppimiseks
toimus eraldi mõlemaleesintoüksu-sele.
Pärast õhtusööki Jõekäärul lii;
guti pikas rivis Kiviojale, kus toimu­sid
Ameerikas esitatavate lõkkeette-kannete
harjutused koos orkestriga.
Suurlõkke ettekande pn koostanud
skm. Enn Kiüaspea koos •abilistega
jä seda õpiti Kivioaja suures saalis.
Väljas toimus samaaegselt teiste lõk-keettekännete
harjutamine.
Kalevi lipkonnale kuuluval laa;
jakul maaihnalaager ,J^oguja II"
eellaager nendele Kanada eesti gai­dide
ja skjautide organisatsioonide
liikmeile, kes lähevad Ameerika
ühendriikidesse. Teatavasti toimub
Järvemetsal (endise nimega Lake-vw)
od) 7. kuni 16. juulini eesti skaüt^
like noorte maailmalaager „Koguja
IF nime all, kuhu on oodata 8Ö0 osa­võtjat
Ameerika mandrilt ja üleme-remaadelt,
kusjuures tuumiku moo»
dustavad kolm eesti skautide ja gai­dide
suürmalevat ühendriigest,
Rootsist ja Kanadast.
Et vormida Kanada esindtisüksusi
ühiseks tervikuks enne ülepiiri sõitu,
korraldati eellaager, mis Õnnestus
ülihästi väga soodsa ilmastiku, osa­võtjate
arvu ja meeleolu poolest.
Laager avati laupäeva hommikul,
nagu ikka, .lippude heiskamisega ja
esindtisüksüste juhtide' ngdr. Tiia
Kütt'i (gaidid) ja skm. Silver Kask'i
(skaudid) sõnavõttudega. Tervitas
kohalolev eesti peaskäut skm. Jaan
l,epp.. Palvuse pidas ngdr. Juta Nõm-'
mik. ; ,';:
•Kohe läks tööks. Tehti vormide
ülevaatus, et oleks võimalik veel kõr­valdada
puudusi. Treeniti- rivi jä õpi-
0 U 0.,
STOKHOLM („Meie Elu" kaastöö­liselt)
— Rootsi riigipäev kiitis heaks
mdderaatsete riigipäevaliikmete Iiig-rid
Dieseni ja Margäretha äf Uggla-še
ettepaneku baltikeelsete raadio-'
ja TV-saadete võimaldamiseks.
Eesti ja Läti parempoolsed ühin-
; gud esitasid veebruaris Rootsi koiv
servatiivse erakonna, Moderata Sam-lingspartei
Stokholmi Liidu aasta­koosolekule
ettepaneku baltikeelsete
raadio-: ja TV-saadete - küsimuses.
Kriipsutades alla praegust diskrimi­neerivat
olukorda võrreldes emakeel­sete
saadetega Rootsis asuvatele
teistele. minoriteetidele nõuti ettepa­nekus,,
et partei taotleks olemasole^
Videviku tulekul marssis noorte- ya minoriteediprpgrammi raames
ESGSSLiidü juhatusse ori ligemale
veerandsaja aasta jooksul kuulunud
üle 35 noortesõbra. Esimeesteks —
., Priina (1954-1960), 0. -Piirsalu
, ( Algus lk. 2) ;
:; mus tatud;veokit. -Vallutati tagasi ka
Suryasgaaro-linn.
Nüüd on aga esmakordselt NATO
. riikide; konverentsil Washingtonis ja
Pariisis võetud luubi alla Kremli ja
Havanna terroriaktid Aafrikas. Kuid
: lehed kuulutava^ ka, et Queb^i Re­ne
Levesque' saadab. omad iloored
; Mo^ poolt korraldatud Kctamu-nistlikkude
Noorte Maailmäfestivali^
le Kuubale 28. kuni 30. juulini. SeU
leks annab Quebeci valitsus 51.000
dollarit toetust. Seal ;on päevakorras
Aafrika, Ladink-Ameerika ja Araabia
riikide terroristide toetamise küsi-
;mused.
USA-s kavandatakse praegu surve-abinõusid
Kuuba vastu, sest N. Ludu
vastu ön raskem surveabinõusid ra­kendada.'
ÜSA võib jälle rakendada
täieliku majandushku boikoti, võib
keelata kõik türijstide külastused: jä
isegi keelata- nende riikide laevadel
USA sadamate külastuse, millised
viivad kaupu Kuubalb. Kuid niikaua
kui Kuuba on Moskva satelliit ei
sunni need abinõyd veel F. Castrot
oma kuubklasi Aafrikast tagasi too-
.. ma.
Kuubal tuntakse muret nende to­hutute
ohvrite pärast, mis. Kuuba
Aafrikas kannab. Kuid seal surma-
, saanud tähtsamad tegelased tuuakse
Kuubale ja maetakse salaja maha.
See tekitab loomuHkult nurinat, kuid
niikaua kui Moskva toetab 2-miljär-di
dollariga aastas Kuubat, sooritab
Kuuba vastutasuks Kremhmusta-tööd
Aafrikas ja nüüd jõudes otsaga
juba Kanadasse, kus Quebeci sepa-
. ratistlikke noori vaimustatakse Kuu­bal
ÄJK
(1961--1967),;E. Luebik (1968-1970).
ja 197! tänaseni H. Verder.:
Liidu ulatuslikust, tegevusest nen­del
aastatel Suurearvulise noortesop­rade
kaastööl märkigem vaid olulist.
Seoses maa-ala ostmise, tee ja par-cimisega;
tehti pangalaen. Järgnevalt
2500 jala pikune tee, parkimisväljak,
supelbasseini; süvendamine, elektri;
seadeldused,.telefon, maa-ala piiride
mõõtmine nõudsid .uusi., kulutusi.
Alates' 1955 igaaastase mäiballiga
ühenduses ; tuhanded korjanduskir-jad,
malevavanema J. Kaivu ja teis­te
üleskutsed abistamisorganisätsi-oonide
kaudu andsid väärikaid lae­kumisi.
Esimees Ä. Prima märkis
1955. a. peakoosolekul, et Liit on võl­gadest
vabanenud. •
Järgnesid uued ülesanded, eriti
1967. a. ühenduses ,,Koguja'- slm^
laagriga. Hoonete ehituskulud, eriti
peamaja ehitamine ettevõtj ate suu­rel
kaastööl, supeljärve ja teede
laiendamine, sauna ehitamine ja tei­sed
hooned nõudsid ka; suuri kulutu­si.
Esimehe 0. Piirsalul aegu suuren­dati
maa-ala 82 aakrile. Kuivõrd suu­ri
rahalisi operatsioone see kõik
nõudis, näitab 1967. a. Liidu aruande
bilans f45.000 tasakaalus.
Esimehe E. Luebiku aegu (1968—
70) täiendati inkorporeerimise akti.
Maksude vaUtsus ja kohus vabasta­sid
Liidu 5 aakri maa-alal asuvad
hooned kinnisvaramaksust.
Suuremaid toetusi on saadud dr.
Otto G. Lellepi fondist, 1968 alates
16000.— aastas, viimastel aastatel
Kõik.eesti skäutliküd noored (gai­did
ja skaudid), kes Kanadast võta­vad
osa .Ühendriikides Järvemetsal
(Lakewoodis) juulis s.a. toimuvast
el3sti skautlike noorte maailmalaäs-rist
„Koguja • II'' kogu laagriaja vä -
te! ja 'ön laagri esimesel päeval 18
aastat vanad, või nooremad saavad
vastavalt- Toronto :Eest.i Ühispanga
juhatuse otsusele kingituseks |10.—.
Nimetatud summa deponeeritaks
ühispanga poo.lt kas olemasoleyaie
või avatavale uuele arvele; Uue- arve
.avamise korral saab noor täisõigusli-kuks
.iihispanga. liikmeks, kui arvel
ön vähemalt ' |20.—.'. Ü.hispangalt
|1Ö.^ saamiseks: on vajalik võimali­kult
kohe pärast laagrit ühispangale
esitada laargist osavõtnud noore
poolt allakirjutatud ja esindusiiksus:
te majandusjuhi .poolt kinnitatud
vastav sooviavaldus. •
' Toronto .Eesti Ühispank on. alati
heatahtlikult ja toetavalt suhtunud
noorte tegevusse. Ka juba 1977. ä.
Kanadas toimunud suurlaager „Kot-kajärve
77" .osavõtjaile tehti panga
poolt taoline kingitus.
vägi Kiviojalt Jõekäärul asuvale Ka­levi
lipkonna laägriväl j akule, kus
toimus lõke. Lõkkevanad olid nskm.
Jaak Järve ja gdj; Aime Nurmse.
Ööbiti Jõekääru suvekodu taredes.
Pühapäev tuli kuuma ilmaga, mida
aitas' veidi leevendada parajalt pu­huv
tuul. Korrati Sama, mülega oli
juba alustatud eelmisel päeval, s.t.
rivi, laulu, lökkeettekännete õppimi­ne.
Orkester mürtsus nüüd paremini,
laul läks ladusamalt ja suurlõkke et­tekanne
hakkas „nägu võtma" Li­saks
kõigile tehti sporti ning kasuta­des
ilusat ilma, ujuti Jõekääru pais­järves.
Pühapäeva õhtupoolik oli aga
varutud rahvatantsule, mida j uhatas
ngdr; Linda Valter. : : .
• Kui siis kell jieli pärast lõunat ko­guneti
lipuväljakule,, et arvet teha
kahepäevasest tööst, leiti,. et oleme
valmis kanada eesti skautlikku noo­rust
. esin dama - maairmaf oorumil —
maailmalaagris „Koguja II", ühend­riikidesse
minejate arv oli tõusnud
162-le noorele ja juhile: 78 gaidi' ja 84
skauti. - .
Reedel, 7. juulil alustavad Toronto
Eesti Ma j a j uures t teekonda kaks
bussitäit vormikandväid eestikeelt
kõnelevaid noori, et pärast öist sõitu
jõuda laupäeva;hommikul laagrisse,
Samaaegselt '.Vur-avad Jarvemetsa
suunas kümned autod samuti noor­tega
jä juhtidega. Maailmalaägri äya-mine
on laupäeval ,8.- juulil kell 16.00.
. Toitlustamine Jõekääru . eellaagris
ei olnud, nagu tavaliselt, lasteemade
kätes, vaid selle korraldas gaiderko-gu,.
millega nad tulid suurepäraselt
toime;. • V •;•
Eellaager oli erinev teistest: laagri­test
seepärast, et sealt ei olnud kah­ju
lahkuda. Kõik.teadsid, et see on
alles ühe suure seikluse algus. ,
lo KWKINSURÄNCI
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, I^XDALE,
Ont. M9V 3Y7 - Tel. 7454622
<MM^j»^ y y <M!t» » » » n f» » » »<inp
raadio- ja TV-saateid eestlastele, lät­lastele
|a leedulastele. , ; ; ;
Debatt >Roõtsi raadio küsimuses
toimus riigipäeval mai lõpus. Debati
aluseks oli kultuurkomisjoni ettepa­nek
; Rootsi raadio organisatsiooni
muutmiseks ja raadio- ja TV-saadete
ümberkprraldamiseks. Moderata
Samlingspartei;esindajana võttis esi­mesena
sõna. riigipäevaliige Ingrid
Diesen. ;pma sõnavõtu selles osas,
mis; käsitles tema enda ja Margä­retha
af Uggläse ettepanekut, juhtis
ta kõigepealt riigipäeva tähelepanu
enam kui 30.000 Rootsis: asuva balt­lase
' kultüurihstele vajadustele. Ta
rõhutas, et pikemat aega valitses ar­vamine,
et baltlased on. kohanenud
rootsi ühiskonnaga. See arvamine on;
osutunud valeksBalti minoriteedi-.:
grupp on Rootsis viibimisel teinud
suuri pingutusi oma keelfe ja kui-:
tuuripärandite säilitamiseks, ön, an­tud
välja oma ajalehti ja ajakirju,
on kirjastatud oma : raama tuid,, on
asutatud oma koole. Ainult viimas­tel
aastatel on baltlased saanud; tea­tud
ühiskohdlikku . toetust. Rootsi;
raadio on äga siiani suhtunud täies­t
i ;eit4'alt baltikeelsete raadio^ ja
TV-programmide taotlustesse.' Küna
J A A M A L M E R
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
mqidomanilce
• 0
17 r
Sl
laagreid on teostatud 10 korral. :
Gaididele, alates 1953, on samuti
sitvilaägrid aset leidnud, väljaarva­tud
1956: Ka treeninglaagreid on pi­nud
gaidideki korral, viimati 1974; a.
koos . skaudi juhtidega. Ka mitmed
teised organisatsioonid - on siin laag-
Käliförnia rnajaomanikud otsusta­sid
rahvahääletuse kaudu, et kõrgeid
košukönnamakse tuleb 67% võrra
vähendada; Selle, tulemuseks on,;et
kõik USA osariigid on: järgnemas Ka-lifornia
eeskujule.; . ,
Linnad ja osariigid, talitasid senini
väga lihtsalt. Nad suurendasid, ainult :
kinnisvaramakse, sest see õli kõige
lihtsam ja hõlpsam tee tohutu suuri
sissetulekiAid saada: Ja sotsiaalabi •
summasid suurendada. .Tulemuseks
oli, et häälte A'õitmiseks suurendati
solsiaalabi^summasid' ja kinnisvara-omanikud;
maksid.;
Samasugune olukord valitseb Ka-niadas
ja eriti Torontos. Provints ja
baltlased cn oma kodumaadest lahu- -inn ainult tõstavat kinnisvaramak-tatud
grupiks,.siis on iieil erilisi ras-se. Sellega on eriti raskesse olukorda
kusi oma: kultuuride säilitamisega: 1 asetatud üürimajade ümanikud, kes
Se|leSse gruppi kuuluvatele isoleeri-.-üürikontrolli tõttu ei saa üüre vasta­tud
vanematele inimestele ning teise vait-tõsta.'^ ; ; ' ; / ':
kõlhianda. generatsioom jiikmete-:
tähendab'; emakeelne raadiopro­gramm'
tohutult palju. Ingrid Diesen
märkis,.et on rõõmustav, et kultuur-komisjon
on' nende ettepapekusse
positiivselt suhtunud ja et riigipäev
nüüd teeb vahtsusele teatavaks oma
toetava seisukoha baltikeelsete' raa­dio-
ja! TV-saadete osas.'
]a
4e
El
KOMPROMISSI
KOMMÜNISimEGA
K. Päts - 1918.
raa
i l /
Puliastan keemiliselt (steamcleaning)
Teie diivanid jä toolid, vaibad sei­nast
seina ja lahtised Teie pmä k(i>
.dUS.: —
m Lokbik 447-9834
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
^•:•M4K.•2E6 : • : : .;
Hiina ja; Vene riigipiir 4500 müh
pikk lahtine maapnr ei ole enam ai-reid
pidanud. Ka .aastakoosolekud, H^kens kahe kommunistlikrtnglase
poolevõrra vähem.
•Esimehe H. Verderi aegu on köögi
ja toitlusruume laiendatud, püstita­tud
uus hoone alalisele elanikule
laagris jne.
Ludu -20. tähtaastal 1974 võidi
ESGSSLiidü Inc. varanduse seisu ar-eystada
;|250.000 (veerand-miljoni)
peale.' r
Suvilaagreid skautidele on peetud
Lakewoodi ümbruses 1950. .a; alates
igal suvel; algusega 1956. a. ESGSS­Liidü
maa-alal, nende hulgas 3 suur- käsi on loonud tükikese kodumaad.
mis alguses peeti Philadelphias, sa­muti
ka rohkesti nädalalõpu üritusi
on pärast peamaja ehitamist peaae­gu
kõik toimunud Lakewoodi laag­ris,
nüüd „Järvemetsa laagris". -
• Tõsiseid töömehi ja naisi nii ehita-jaina
kui ka laagrite puhul abistajai­na
on olnud väga palju. Märkigem
vaid laagri väljaehitamisel suuri abi­lisi
just oma praktilise tööga, esile
tõstes noortesõpru: • V. Grimm, L.
-Haus, H. Lane-Lahesalu, Rix Mor­gen,
H. Must & Co., A. Männik In€.,
E. Nurk, L. Paabo (perek,), Fred.
Rikka, A. Ruubas j.t.
Töö ja saavutised kiidavad tegi-,
jäid. Eeskätt Lakewoodi eesti ühis
konna> kuid ka paljude teiste isikute
ja asutuste harukordne soe suhtu­mine
noortesse,'— soe süda ja helde
laagrit (1952, 1959 ja 1967). Treening-' H.Michelson
tüU põhjus. Uus tülide põhjus .on
tekkinud Vietnami ja Hiina, piiril
lõunas. Põhjuseks on asjaolu, et Ha­noi
on alanud võitlusi Kambodzha
piiril, et lõpetada Khmer Rõuge
Kambodzha terroristide rünnakuid
•Vietnami piiriäärsete., piirkondade
vastu
. Kambodzha on aga Hnna kaitse­alune
ja Vietnam on Moskva satel­liit.
Tulemuseks on, at Hanoi vaHt-sus
konfiskeeris Vietnamis hiinlaste
poed ja sajad tuhanded hiinlased
Vietnamis põgenevad Hnnasse. Hiin
lasi on Vietnamis vähemalt 500.000.
Hiinlased on mobiliseerinud vägesid
ja on saatnud neid Vietnami piirüe
On ka teisi tüli põhjusi. Hnnlased
peavad mitmeid saari, mis on prae­gu
Vietnami valduses Hiinale kuulu­vaks.
Hünale ei meeldi, et ameerik­lased'
puurivad õli Vietnamis. V
Eestlaste- ajaleht :„MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi.---Tellige ja lugege ,,MEIE ELU".—Nõudke ,,ME ELU"
proovinumbrdd.,— i,MEIE ELU" tellimishinnad: •
Kanadas:-la. |22.00„ 6 k. |12.00, 3; k. |8.00. USA-sse: 1 a. 23.0Qi 6 k.
$12.50, 3 k. 18.50. Ülemeremaadesse: 1 a. S26.p0, 6 k. $14.50, 3 k. $9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USÄ-s: 1 a. $11.50, 6 k. |5.75.
Ulemeremaadesse: l a . 23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS
958 .Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Ganada
Tellimiskupong: - I >
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: ...„..........:.....
Postiaadress:
BCuupäev
(ÄUkiri).
j;,ni,iiTri'jrvi]-iu.inriiinrnn:iunn"w