1977-09-23-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lr. 38 (1441) 1:977
; l l l ! l ! ^ I ! I I U I U i ! l l ! ! l i : : S , : l I l i .õ
eie Elu" nr. 3ä (1441) 1977 REEDEL, 23. — FRIDÄY, SEPTEMBER 23 5
jm
J . T J . S . l .
tegevuse oi - |
rt>eetri kiriku \
noorte koor |
ikalt esineb, -\
noortekoori?
tlrese kiriku |
ta on ka or- 3
llemäd kaasa f
teater Kana- |
faak on mii- E
daveril meie I
^ertitel ja ki- §
ak on tead- °
leb võita ees- -
nisel. Ta väi- |
>nn?s, kellel *
|id ja ident- f
Ilu ja muga- i
lud ka eesli l
jks kahjuks |
|g\ põhjustab -i
kmist asuko- «
iilastena tu- "
vg viljeleda "
me. See an- -
egeviist j a E
luslikud tra- "
lille kaudu °
Iseerime kui "
tiigele ulata-a
•
Q
oüsib eesti «
.ähemalt 2 •"
CL
| kestel. Ta •
|antilt, kuid -
aktiivsete E
|ü. Kindlas:! ?
...... **
seguse vaba- f
pseÜingades! I
sellele kaa-'?
• * - . 'o.
n
>n peaks te- „
;ku tööd ia °
•vis. Ei tu- ?
tylevik ehi-«
aja oleneb i
1 1 1 1 1 1 1 1 1
|) kolmapäe-tlusel
nende
hine, kus lelu
m aiatee \-
[.aste i;h><:' '
11. Saah.,^-
A C . Maiv'>-;
il 19.00. . '-.
kiriku <aL.
' a h i s t a n - ;
aalis; /kea-
. • ;M-ontrl-a'"i
asta iüu; \ !.
düssõja
Jaani k;::-
• >ödcnäki>- •.'
i ' korralJa--
aktus, Aka-lounide
ühi-
P 8.00:'Jaam
-saalis, kel;
mefsajõuiu-
' iii es; ai gus
ieyaküülide;
Irealis reie--
Lipaeva ak-ita':-
juubel;
Dominion.
[äeva junia-
:imine.
*****
Käi
I E S T I Ä!
USA esindaja Eestis teatas 24. juulil Tallirmast välisministrile Washingtoni,
et teda kutsuti! Eesti välisministeeriumi, kus tehti korraldus — saatkonna
tegevus tuleb [lõpetada umbes 1. augustil ja personaal peab kiiresti
Eestist lahkuma/Leonard oli rääkinud teiste riikide diplomaatiliste esinda
jatega Tallinnas ja kõik tahaks, et vähemalt paar isikut konsulaar-tegevust
jätkaks kui võimalik. Oli ka raskusi arhiivide pakkimisega Eestist välja«
toomiseks ja saatkonna büroo sisustuse müügiga.
Lääneriikide diplomaatilisi esindusi
Balti riikides tahtis Moskva .kõrvaldada
nii kiiresti kui võimalik.
USA esinduste personaal Balti riikides
oli umebs 100 isikut. Esimeseks
tähtpäevaks määrati 7. august 1940.
Seda ei saanud aga tehnilistel põhjustel
läbi viia. Aega pikendati siis
25. augustini. Lääneriigid olid valmis,
diplomaatilist personali ära viima,
piiüti aga konsulaar-esindusi Tallinnasse,
Riiga ja Kaunasesse ametisse
jätta, USA, Briti j.t. riikide varanduste
päästmiseks: USA Suursaatkond
Moskvas teatas 15. augustil
Kremli Välis-Rahvakomlssariaadile
et 1. oktoobri kuupäev oleks sobivam.
19. augustil 1940 Aeting Secre
tary of State, Sumner Welles, esitas
president F. D. Roosevelfile vastu-ettepaneku:
kui Mosjcva Balti riikide
osas ,25; augusti tähtaega ei pikenda,
siis võiks Vene konsulaatide' sulgemist
nõuda New. Yorfgis;' San Franc
i s c o l ja Los Angeles'is. Selle tulemusena
Moskva pikendas aega kiini.
.5. septembrini ja kuni 8. septembrini
saadik Wiley'Ie auto ja mööbli müügiks.
Venelased kontrollisid kõiki
saadetisi Balti riikidest Moskvasse;
suured maksud tuli maksta väljasaadetud
saatkondade sisustuste, eest
•kohalikele okupatsioonivõimudele.
• Briti sõjaväeline . attashee. Riias,
teatas oma Moskva .suursaatkonnale,
; teel üle Venemaa Londonisse: Sovje-ti
vägesid on'Eestis umbes 150.000
meest; koosseisuga: kuus jalaväe diviisi,
400-lennukit.ja--^00 tanki; Lätis:
.'200,000 meest, 12; diviisi, 1000. tanki,
500 lennukil; Leedus: 200,000 'meest,
1000 tanki s.o. 6 brigaadi, 500 lennu-
• kii ia üks ratsaväe korpus ja lennuväel-
neli pommitajale.ja heli hävita-
, jäte eskaadrit.
(HWY 401 2 bl. -lõunasse)'-. '.
Äri avatud: esmasp., teisip., kesknädalal 10—6,
neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6.
©Äri on läinud uue: omaniku kätte.
© Tulge ja tutvuge hiljuti Skandinaavias^ saabunud
mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad
jne. ',a y -
Hinnad soodsad. Isiklik ja usalduslik teenindus.
Kauaaegse kogemustega sisedekoraator.
Austusega WILLY DAENZER
Kiri inglismaalt
iVÄSIOOl
. GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Varematel aastatel teistest
riikidest tööjõudu palganud Saksamaal on viimase paari aasta kestel tööpuudus
olnud probleemiks nr. 1. Viimaste andmete kohaselt oli registreeritud
972.600 töötut. Samal ajal töötab siin 1,9 miljonit välismaalastest
rändtöölist;
Tööpuuduse kõrvaldamiseks on.
esitatud mitmesuguseid • kavasid;
teostatud on ainult valitsuse toetus
investeerimisteks, 16 mil jardi, marga
suuruses. Kuna umbes 100.000 noort
pole saanud pärast kooli lõpetamist
•SOJA VÕIMALUS. SAKSAMAAGA -.
1.9.40. A. SUVEL ' V
• 25. juulil 1940 USA sõjaväeline
atiashe.e. Moskvas sai oma Briti koi*
Jegilt Moskvas .andmeid, informatsiooni
Londoni War Office'st; et Saksamaa
on koondamas 40: diviisi Ida-
.Preisimaale ja Poola, aladele. Jääb
mulje, et Saksamaa tegi ettevalmistusi.
Vene vägede Balti maadest väljalöömiseks,
kuna Moskval ei olnud
mingit lepingu- kohast luba Balti
maade okupeerimiseks. Kõik toimus
-Stalini tuntud i;ööv-poliitika ia' jär-
. jekordse Hitleriga lepingu murdmisena.
Saksa Kindralstaap tahtis
; Moskva vallutusi ^lääne suunas pidurdada,
kuid Hitler ei lasknud seda
1940. a, teha. Diplomaatilised dokumendid
vihjavad, sellele, kuigi ka
Hitler ei sallinud Moskva vallutusi,
Hillel- kurtis oma arusaamasid oma
sõbrale prints Ottole ja avaldas, et
t. u 11 a k s:e .raudu pan dii 11 t e m a • e l te B e r-tema
ootab vaid päeva, kui Stalin
liini. Alles siis pidi Hitler rahulolu
tundma. Hitler/kirjeldas Stalinit kui
väga labast, toorest ja tema kuritegude
verega määritud kriminaal-roi-marit.
Samal ajal Saksa ajakirjandus
ja Moskva partei-lehed kiitsid
tekkinud diktaatorite sõprust, usaldatavust,
ideoloogiate sarnasust ja
kui suurt diplomaatilist võitu. ,
VENE RÖÖVPOLOTIKA JÄTKUB
Saksamaale ümberasunud baltisakslaste
kinnisvarasid Eestis esialgselt
ei natsionaliseeritud, Moskva oli
ettevaatlik, et Berliini mitte rohkem
häirida. Vallasvarad ja pangaarved I kohta kutseõppimiseks, kavatsetakse
aga konfiskeeriti. 5. novembril algas algkoolides pikendada õppeaega
Balti iseseisvusaegsete rahade vahe- kümnele aastale. K a on kaalumisel
tamine rubladeks. Eesti Kroon vää- meeslöötajate pensioneerimine 60-
ristati 1,25 rublale, Leedu lit arves- aastaselt. Ametiühingute Liit soovitati
võrdavat 90 kopikalef . tas võtta riigi- ja omavalitsuse tee-
-14. detsembril Moskva pakkus [liistusse 300.000 uut jõudu; See kava
Rootsi natsionaliseeritud.varade eest pole leidnud veel lõplikku aktseptee-
10% ' kui maksmist soovitakse ühe rimist, kuna halduse ..vesipea" on
aasta jooksul, 15% kolme ja 25% nagunii üle paisutatud. Edasi on veel
kümne aasta jooksul. Rootsi varasid] kaalumisel 'töönädala lühendamine
Baiti riikides hinnati 11.8 miljoni 35-le tunnile. Välismaalastest ränd-
Rootsi kroonile. Jõuti kokkuleppele, töölisi meelitatakse maalt lahkuma
et Rootsi saab-vaid 20 miljonit Root: rahaliste preemiatega.;: Aga ükski
si krooni kahe aasta jooksul,, kuid neist kavadest pole osutunud patent-
"pidi kohe Moskvale üle andma .18 retseptiks tööpuuduse-; leevendami-miljoni
krooni väärtuses kulda ja seks.
Baiti riikide laevad. Kremlil oli vähe .'"Tööpuuduse põhjused asuvad:sü-laevaruumi.
gavamal. Pidevate palgakõrgenduste
USA saatkonnast Berliinis rapor-' ja kasvavate sötsiaälandamitegu:.töö-.
teeriti, et Moskva käsul Balti, riikides uste heaks on tõusnud tootmiskulud
enne kohalike rahade rubladeks üm-J nii kõrgeks, 'et saksa kaupadel on
bervahetamist tekitati inflatsioon ja raske : konkureerida maailmaturul,
kasutati rööv-poljitikat, et rahva os- Paljud käitised 011 asutanud sõsar-tujõudu
viia; Venemaa tasemele, ettevõtteid Lõuna-Ameerikasse ja
Rangelt salajate telegrammiga Mosk-M Aasiasse,; kus' tööjõud odavam ja vä-vast
Berliini USA saatkonda teatati, henõudlikum. Ka ei kollita seal
et Kremlis kaaluti ka saksa varade kaudne riigistamine tööliste kaasa-
Balti riikides võõrandamist Rootsi rääkimise naol s u u r e t t e v õ t e t e s . .^
varade; eeskujul.- Sakslased aga ei On kujunenud kombeks, et kui
nõustunud sellesa. töölised viivad läbi palgakõrgenduse
1.940. a. lõpul iLondonLVälisminis- ametiühingute . kaudu, ;reageerivad
.teeriüm oli valmis Moskva annektsi-- sellele .tööandjad ratsionalisecrimi-oone
Baltikumis viivitamatult tun- sega, millega läheb kaduma töökoh-nustama
de laeto ja soovis de jure ti. Läinud: .aastal laks pankrotti um-jättaedaspidiseks.'
Londoni tingimu- bes 10.000 väiksemat ja keskmist:otseks
oli, et Moskva lõpetagu oma; tevõtel. Tänavu on esimese poolaas^
propaganda Briti asumaades ja Ing- ta andmete järgi see arv 10 protsendi'
lismaal ja ärgu tungigu Inglismaale võrra kõrgem. Tööpuudust võiks lee-kallale.
Moskva-oli: sellega nõus — vendada palkade ja hindade seisaku-tüüpiline
Moskva tühine lubadus., ga, millest aga kõikvõimsad ameti
Sovjeti; propaganda Briti maailma-1 ühinmid ei taha kuulda
riigi asumaades jätkus endiselt, kuigi
Inglismaal, toimus see rohkem var-1; Hitleri nostalgia eest hoiatas Liidu-jatult.,
inglismaa oli hirmul, ka Vene- vabariiki, juutide..kesknõukogu Sak-maa
ees, Kremlil- oli sõprusleping samaal. Selleks andis tõuke liim
Hitleriga ja Moskva toetas alates L H i t l e r — eine Karriere", mis jook-
1939. a. Hitlerit tohutute sõjavarus- seb suure menuga kinodes. Seerm-tuse
saadetistega, ka USA.-st ja Ing- kirjutis Hitleri kohta ilmub praegu
Jismaalt pettusega ostetud saadetis- tun lud. pildiajakirjas „Quick". Ka se:
tega, mis tihti läbi Balti riikide Ber- riöösne ajakiri ;,DerSpiegel" avaldas
liini suunas liikusid. Alles 8, veebrua- pika kirjutise Hitleri kohta .„Führe-ril
1941 Inglismaa külmütas Balti rii-|iHupildigü: tiitellehel, ,Edela-Saksa; televisioonis
anti edasi, tunniajaline
saade, milles Hitleri omaaegne rci-
COVEMTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — Euroopa Sidegrupi rahvaste
delegatsioonid Londonis toetasid edukalt tshehhi pagulasorganisatsioonide
poolt korraldatud demonstratsiooni Vene ja Tshehhoslovakkia saatkondade
ees. Selleks koguneti laupäeval, 22. augustil kella 5-ksp.l. Tshehhi
Maja ,,Velehradi" juurde, mis asub Notting Hill Gatel allmaajaama lähedal.
Oli näha vabadust nõudvaid ja Tshehhoslovakkia invasiooni hukkamõistvaid
loosungeid ja rahvuslippude rivi.
Eesti sini-must-valge lehvis uhkelt Tal õli: kõrge palavik, nagii oli. pais-suhted
Saksamaa ja Itaalia vahel.
Itaalia peaminister annulleeris küllakutse
liidukantsler Schmidtile. Kuna
on tulnud mõrvaähvardusi, on
Kappleri naise elukoht võetud politsei
valve alla. Kappler ise viibib kusagil:
tundmatus paigas. Itaalias on
ähvardatud ka pommiatentaatidegä
Saksa konsulaatide vastu.:
Vahekordade teravnemine äigas
juba mõned nädalad varem, kui saksa
ajakirjanduses hoiatati turiste
•Itaalias.tegutsevate autovaraste ja
tänävaröövlite eest. Tuntud: ajakiri
,,Ber Spiegel" avaldas tiitellehel värvifoto
kausitäiest makaronidest püs
toliga keskel. Itaallased revansheeri
sid fotoga hapukapsatest vorstidega
ja käsigranaadiga keskel ja õllekruu
siga. kõrval. Samal ajal märgiti iroo
niliselt, et turiste hoiatatakse Itaalia
eest seetõttu, et vahepeal;teevad vargapoisid
Saksamaal korteri lagedaks.
Edasi väitsid itaalia ajakirjad, et iga
20. sakslane vajab, psühhiaatri abi.
kide ku 11 a-reservid Londonis.
(Järgneb) vaštusminister Albert Speer, kes istus
sõjaroimarina 20 aastat vangis,
andis ; seletusi. Hitleri: kohta. Kõik
need kirjutised, filmid ja televisioonisaated
pole Hitlerit ülistavad, vaid
selgituseks nooremale generatsioonile,
kes Hitler üldse oli. „Ber Spiegel"
avaldas hiljuti 12—18-aastast'e
Saku ja A. Le. Coq olid suuremad ja populaarsevad õlletehased Eestis I noorte hulgast tehtud ringküsimüse
ning nende toodangut tundis mitu põlvkonda eestlasi. Tartus ilmuv ajaleht Hitleri kohta. Noored teavad Hitleri
„Edasi" avaldas leheküljelise reportaazhi ühenduses A.Le Coqi 150-aastäse ] kohta üllatavalt vähe. Vastused on
juubeliga. Huvitavam osa sellest oli lühiülevaade Õlletehase minevikust,
mille koostanud selle uurija Heino Gustavsön. A. Le Coqilt on 1973. a. võetud
ta nimi ja millegi pärast ümber nimetatud Tartu Eksperimentaalõlle-tehaseks.;.'.'..-
' i -' » .
Aastal 1826 ilmus „Dörptsche Zei-tungis"
1. märtsil kuulutus/ milles.
Justus Reinnold Sehramm. pakkus
müüa oma pruulkoja õlut. Viiskümmend
aastat hiljem laiendati pruul-koda.
ja see kujunes Tartu- suurimaks
õlletehaseks. 1883 läks vabrik
Sehrammide. käest Moritz Friedrichi
omandiks, kes andis sellele nime y,Ti-voii".
Freicirich laskis ehitada esimese
telefoniliini Tartus, mis /oli 1,6
km,pikk ja ühendas teipa villat vabrikuga.
Möödunud sajandi lõpul kerkisid
Tähtvere mäele õlletehase - punasest
telliskivist hooned iseloomuliku torniga,
-'nii"nagu neid mäletab.sajandi
esimese poole genpr-atsioön.' Möödunud
Sajandi lõpul asutati ka osakonnad
Peterburis, Viljandis, Pikasillal,
Oiul j a Ostrovis. ; ' '
Aasta enne Esimest Maailmasõda
ühendati ,,Ti.voli'' rahvusvahelise öl-lekontseimiga
A. Le Coq jn selle ii,-
meks sai „Aktsiaselts ^ Le Coq Tartu
õlle-; mõdu-, porteri- j a peenviinavab-rik".
Peale Eesti- ja Liivimaa ning
Peipsitaguse sai vabriku saadusi osta
ka Peterburis, Moskvas, Kurskis,
Odessas; Jaltas j a isegi Tiflisis.
Pärast Eesti Iseseisvumist lõpetati.
peenv.nna.de tootmine 1921. Kõos Saku
õlletehasega toetati Eesti Sordi-paranduse
Seltsi tegevust hea õlleod-paiguti
amüsantselt naiivsed nagu:
„Hitler oli ise juut", „Hitlcr saatis
oma poliitilised; vastased, keda natsideks
nimetati, gaasikambrisse",
,,Hitler Oli .jaamaülem", „Hitler; oli
Adenaueri sõber", „Ta saavutas vali.
misvõidu Bismareki üle", „Ta on
ra saamiseks nii aretuskatsete kui s i m d i n u d a a s t a l m r j nc
sellekohase propaganda, näol. Mõdu
tootmine lõpetati'kolmanda kümnen- ' . ;. *
Sõjaroimar Herbcrt Kappler 1 va
di keskel selle asemel.hakati valmis- b a s t a m i : s l u 2 U . ü n v i i n u d n u l ] p L i n k t i
tarna jooke •naturaalmahladest..
'Esimese nõukogude okupatsiooni
ajal õlletehas, natsionaliseeriti, kuid I seitse korda suurem ja plaan.on se-see
oli tegevuses ka saksa oki'.patsi- da veelgi pidevalt suurendada Lõunc
Voorusevöö meestele kombineeris
üks 36-aaslanc abielunaine Nürnbergi
lähedal. Ta mees oli, 12 aastat noorem
ja elukutselt.proovireisija'. Igal
hommikul märkis armukade naine
mehe „ ohtliku .paiga" haavasidemega
ja pitseeris .kirjalakiga; Mees kannatas
seda alandust ainult seitse kuud,
mis järele abielu lahutati ja naine
tunnistati süüdlaseks pooleks; .-•".'
Poksi maailmameister raskekaalus
kolmekümnendate, aastate algul Max
Sellmeiing on avaldanud oma memuaarid,
pealkirja all ,;Mein Leben —
meine. Kämpfe". Väljavõtteid: memuaaridest'on
avaldanud tuntud bul-vaarileht
„Bild". Praegu 72-aastane.
Schmeling tegutseb naaritsa- ja tu-bakakasvatusega
Hamburgi lähedal.
Peale selle on ta Coca-Cola firma
peaesindajaks Põhja-Saksamaal.
Sõja ajal sattus Hitleri ja Goebelsi
soosingus olnud Schmeling põlu alla,
küna ta ei öelnud lahti juudisoost
manedzherist ning oli poseerinud
juudist kujurile. Ta saadeti rindele,
kus võttis langevarjurina: osa Kreeta
saare vallutamisest.
';.:•;; ::; r ' : . : ' v ; ; - . ; ; ;;
Kõvem' lööming poliitgangsterite
ja vangivalvurile vahel leidis aset
Stuttgart-Stammheimi . vangimajas.
;Seal. kinnipeetavatele : terroristidele
on võimaldatud iga päev pikem kokkusaamine
oma seltsimeestega, kusuti
res kongide uksed jäid avatuks.
Seda aega kasutas bande juht Andreas
Baader, et minna kirikhärra
raiskuläinud tütre Gudrun 'Enssliiliga
teki alla. Kui vangivalvurid jaole
said; tekkis.: käsikähmlus kaheksa
bandiidi. ja 20 vangivalvuri vahel.
Pärast seda vahejuhtumit keelati ter-.
roristidel :omavaheline kokkusaamine.
. Seepeale reageerisid' omaarust
poliitvangid näljastreigiga kogu Liiduvabariigil
ulatuses. Neid toidetakse
praegu kunsti i kult. Kogu surn mas
teevad näljastreiki 40 terroristi. Kuna
neil on igas kongis televiisor, raa-dioaparaat,
grammofon ja igaühel
käib kuni 26 mitmesugust ajalehte-ajakirja;,
ön terroristid hästi infor
meeritud, mida teevad 'Seltsimehed
teistes vangimajades.:."'
;-::':-"/.;"-:: -kk
koos teiste lippudega ning eestlased
olid seekord välja tulnud kaunis tugeva
esindusega, peamiselt Noorte
Koondise Londoni liikmeid. Lühike
marshruut lõppes Vene j a Tshehhoslovakkia
saatkondade ühise värava
ees Bäyswater Road'il, kus osa rahvast
ühines demonstrantidega ning
meelitas mööduvaid jalakäijaid.
Valjuhääldaja kaudu peeti kõnesid
tshehhi pagulasesindäjate poolt. Politsei
esindajate saatel anti üle saatkondade
peasissekäikudel vastavad
protesti-noödid, seoses inimõiguste-rakendamise
ja Tshehhoslovakkia
vägivaldse invasiooniga. Samal ajal
koonduti uuesti kolonni ning marsiti
lehvivate lippude all „Velehradi",
Tshehhi Maja juurde tagasi. Demonstratsiooni
hinnati üldiselt Õnnestunuks.;:-
;_" "•;•-'••':
Tshehhoslovakkia invasioon Venemaa
poolt' teatavasti toimus 1968. a.
nädalapäevade jooksul; (21—27. august
il). Tülilõünaks • Venemaa ja
Tshehhoslovakkia vahel oli Alexan-der
Bubceki isik kompartei .sekretäri:
kohal. Ta tahtis rakendada kommunismi
„inimliku näoga".. Sõnaga,
teostada mõningaid liberaalseid reforme
.See aga venelastele ei meeldinud;
Tulemuseks — toodi välja Vene
tankid ja ,,liberaalne" Dubcek kõrvaldati.
Teda asendati järgmise aasta
17. aprillil dr. Gustav Husak'iga, venelaste
sõbraliku tshehhiga. Nägu
ajakiri TIME Jiiljem teatas, Dubcek
elatas end autopargi valvurina. Ka
tookord Lääs, resp. "NATO .vaatas
„Tshehhoisovakkia afääri" tummalt
pealt. Tshehhoslovakia: kuulub nn.
Brezhnevi doktriini mõjupiirkonda.
tetanud ja kaebas, et ta ei saa avada
oma silmi. Haiglas talle oli tehtud 70
penitsiliini süstimist ja kolm vere
ülekannet. Arst ütelnud, et ta ei os-ka
seletada .mehe haiguse põhjust.
Samas haiglas ta kohtas üht teist
vangi orjatöölaagrist, kel olid samad
haiguse sümptoomid";jne. — Vaevalt.
Canterbury peapiiskop • räägib Vene
õigeusu kiriku patriarhhiga sel teemal,
kui ta sooritab' Moskvas oma
„diplomaatlikku missiooni?!" —
00ni aastail. Pärast Tartu vallutamist
vene vägede poolt lasti; tehas
1944 jälle käiku ning järgmisel aastal
toodeti kolme sorti õlut; mis olid
tuntud juba iseseisvusajal, 1 imelt
„Pilsen", ,,Tõmmu Hiid"' ia ..Gladiaa.-
tor", milliseid . nimesid reklaami ja
etikettide kaudu mäletab hästi terve
põlvkond eestlasi. : '
Millegipärast need nimetused kaotati
1950 ja nende asemele tulid „Zhi-guli",
„Märfsi" ja „Moskva". Neile
iihandus .hiljem vee] terve rida taolisi
nimesid nagu „Ukraina" ja ..Leningrad'.
Baltikumis lubati siiski kasutada
nimetust „Tartu õlu". Nii on
ka õllepudeli siltidel rakendamist
leidnud Suur-Vene poliitika.
Õlletehase toodang on kogu aja
kasvanud, muidugi Venemaa arvel ja
1958 valmistati juba üle .miljoni .cie-kaliitri
õlut. 1975 oli toodangu maht
Eesti otrade arvel.: Kavas on uue
prpd.uk tsioonihoone; ehi tamine T.äh 1
veresse.; .'- ; '.
Endise A. Le Coq iga 011 ühenda tr.d
endine „Livonia" õlletehas Kalda ;tä-navas,
mis valmistab nüüd karastusjooke.
Samuti on sellele . allutatud
'mineraalvee produktsioon puurkaevudest,
Värskas; kus villitakse mineraalvett
,,Värska", mida olevat saada
Soomeski.
Tartu õllemeistrite poolteist sajandit
vanad kogemused on ilmselt: Venemaa
pool hinnatud väärtus, kuna
mitmelegi töo-ele on antud riiklik
kvaliteedimärk.
;• ,,Edasi". repört<ia>.h.isv ei seföu, mis.
on saanud A...Le Coqi karakteersest
õllepudelist, milline oli kaheksakandiline
ja pätentkorgiga. Viimane õl-leveohobune
on lastud pensionile
1960. (AL K.j.
;Prantsuse Rivieras tulistasid, kaks
maskeeritud mõrvarit Pärsia kuninga
kaksikõde printsess Ashraf Pah-i
ev i au 101, ku s j uu res p rin ts ess i nai s-kaaslane
sai surma, ja autojuht sai
haavata, kuid printsess, ise pääses
eluga. ," - ••
Prin t sess Ash ra f on juh ti nud mitmel
korral Pärsia delegatsioone ja
on 111 n tud; poi ii tiline -tegelane : ning
atendaadikatse toimus ilmselt kättemaksuks.
Printsessi saatis, üks. tuntud
Pärsia-ärimees, kes ka pääses
eluga. Printsessile on varem korraldatud
mitmeid atendaate, kuid tal
on'; ikka õnnestunud eluga pääseda.
Prantsuse politsei.sulges kõik ümbrus
konn a, teed; k u id mõrva rid j äi d
tabamata;-sest prantsuse •politseid
peetakse, võimetuks avastama poliitilisi
mõrvu..; • ."
Canterbury peapiiskop dr, Coggan
jätkab oma apoliitilist missiooni", ta
on külastanud juba paavst Pauli
Roomas ja õkumeenilist pälriarhhi
Dimi trios't Konstantinoopolis. Samuti
Kirikute Maailmanõukogu Genfi
s. Seekorclne.peapiiskopi „missioni-reis"
viib teda 22. septembrist kuni
2. oktoobrini Moskvasse, et külastada
sealeset õigeusu kirikut. Dr. Gog-gani
eesmärgiks olla; anglikaani kirikupeana
„si.lläks" erinevate kristfias-te
vahel, et sel teel teostada kirikule
ühtsust" ja .dialoogi, üheltpoolt
anglikaanide ja rooma katoliiklaste
vahel, teisalt — anglikaanide ja vene
õigeusklike vahel. . - ;;•.''•
Canterbury. peapiiskop ' läheb
Moskvasse Vene õigeusklike patriarhini
Pimeni kutsel, kes on teatavasti
Vene"õigeusu kirikupeaks ja ütleb,
et ta. esindab 20 miljonit vene õige-usulist.
:—- Anglikaani peapiiskoppi
ta Moskva reisil saadavad kaanon
Martin Moore,.peapiiskopi välispoliitiliste
suhete sekretär Patrick Gil-bert.
Kristliku Teaduse Edutamise
ühiskonna esindaja ja veel paarpres-siametnikku.
Üheks päevaprobleeniiks Canterbury
„Moskva missioonis"; on nais-preeslrite
ordineerimise \ küsimus;
Selles küsimuses vene õigeusu kirik,
on absoluutselt vastu. Ühel hiljutisel
kirikukonverentsil Cambridge's anglikaanide
ja vene õigeusu kiriku esindajate;
vahel, eelnimetatud küsimus
ähvardas konverentsi peagu lõpetada.
Samuti on Vene õigeusu kirik huvi
tatud järgniisel .aastal toimuvast
Lämbet hi konverentsist, soovides
saata sellele oma esindajaid Moskvast.
Teatavasti vene ortodoks kirik
pretendeerib end suuremaks Jseseis-vaks"
kirikuks. Kiriku lõhe toimus
11. sajandil, kus see hargnes ida- ja
lääne kirikuteks, .kirikupeade asukohtadega
Roomas ja Konstantinoopolis;
Moskva on ajaloos vahest .'end
nimetanud „kolmandaks Roomaks".
•,: Irooniline külg.dr. Goggani ^Moskva,
missionis";on; et antud iniormat-siooni;
kohaselt üldse pole juttu
„mi.mõiguste" ja vene orjaioöAaagri-
: Hiljuti viibis ajutise reisiloaga iie-li
päeva Londonis Gruusiast pärit-olev
30-aastane nõukogude psühhiaater
dr. Avdandil Papiashvili Tbili sist,
koos abikaasa Evaga (haigla psühholoog).
Nad olid põgenenud esimesel .'•'.
võimalusel . Gruusiast Austriasse.
Sealt nad kavatsevad emmreerida
Ameerikasse. — Londonis antud intervjuus
dr. Papiashv-ili ütles, et on
lõpetanud. Põhja-Kaukaasia; ülikooli;
kus teda hiljem üle viidi psühhiaatria
üurimisinstit.uuti Tbilisi. — Dr. :
P. tõi mitmeid -näiteid, kuidas Vene •
võimud klassifitseerivad poli.ititiseh;
teisitimõtlejaid ..skisofreenia" gruppi
ja asetavad neid vaimuhaiglatesse.
Ta. tõi mõned näited oma praksisest:
Ühel juhul oli tegemist 35-aasta-se
mehaaniku Khajev'iga, kes oli kritiseerinud
nõukogude süsteemi;Mees
kurtis ametivõimudele, et. teda - on
ebaõiglaselt teenistusest vailandatud
ja viis selle ühendusse -korruptiivse
bürokraatliku praktikaga nõukogude
süsteemis. K. interneeriti ametivõimude
poolt xMoskva psühhiaatrilisse .
haiglasse' nr. 7. Hiljem' viidi mees
Grozhi linna' psühhiaatrin-haiglasse
Põhja-Kaukaasiäs. Mees , diagnoosii i;
skisofreenia all kannatajaks, kuigi
tal puudusid selle vaimuhaiguse higi.
tunnused.: - ;. ;
Teine juhtum: 49-aaslane arhiiekt
Zurab 'Kuchavja toodi KGB poo.il
TbiUsi haigia uurimisinsliluuti i973.;
a. detsembris. Teda paigutati: raske- .
te vaimuhaigete patsientide keskele.
Siin taas oji tegemist ülekohtuse -va!-.
Jändamise ja ebaõiglusega, kuna
Kuchava toimis „ises.eisvall mõtleva"'
isikuna. — Kolmandal juhul: 30-
äastane füüsik, nimega Elidashvili.
tuli vabatahtlikulf haiglasse, et uuri-,
da neuroosi .põhjust. Ta jäeti sinna
edasi sunniviisiliselt ja pekseti läbi,
kui tahtis lahkuda haiglast-jne. .
Dr. Papishvili ütles -pressikonverentsil
Londonis, et korduvad diagnoosid
skisofreenias vene arstide,
poolt, rajanevad teooria baasile; mida
propageerib vene tuntud akadeemik
Andrei Snezhevski. kes praegu
on' Vene psühhiaatrite, delegatsiooni
juhiks Hoiiolulus (Havai saarte pea-''
linnas); kus -toimub psühhiaatrile
kuues maailmakongress, millesi «i-.t
võtab 4000 .delegaati. Kongressil \-.\-
tavasti ameerika- delegaadid esil isid-resolutsiooni,
milles vihjatakse ,.iin.r-setele
tõsiasjadele!.psühhiaairia rakendamisel
poliitiliste; eesmärkidena
Nõukogude Liidus". Selle:, resolutsi-;
ooni esitamisel paljud "rahvuslikud
delegatsioonid" jäid- hääletamisel
erapooletuks. Vana tuntud tõde ütleb
— küülikud .jäävad halvatuks
mao Hüpnotiseeriva pilgu ees.
ARTO;
kui arvatakse
Nato on tugevam kui see pilt, mis
Natost massimeediumides maalitakse,
ütles oma lahkumiskõnes Brüsselis
senine Nato sõjalise komisjoni
1 esimees- admiral JPeter Hill Norton.
On ebarealistlik,' üle hinnata Varssavi
pakti kui äärmiselt efektiivset
organisatsioon|i ning samal ajal pf-dada
Natot mingiks uniseks ja aegla-te
teemal; Samal ajal Nadezhda Vins,; seks kaitseliiduks. -Nato on küllaltki
kelle mees vene baptistide jutlusta- paendlik ja kiire oma reaktsioonides.
j an a viibib j uba aas taid hai ge i n ime-seiia
orjatöölaagris, avaldab ahastava
appihüüde inglise ,,põrandaaluse
evangelismi" ajakirjas (septembris)
„inglise; kristlastele".;Nadezhda Vink
kirjutab ms.: ..Kallid inglise sõbrad,
Vennad j a õed Kristuses. Minu mees
George Vins viibib praegu vanglas.
Ta kannatab külmas orjatöölaasris
Jakuutias (ida-Siberis). Tema ainuke
süüd, et ta usub elavat Jumalat, et
ta; on kristlane. Ta jutlustas-'Jeesus
Kristusest kui' päästjast patustele.
Sellepärast teda on raskesti karistatud".
Proua Vins jätkab: „Ma nägin
viimati teda mais. Ta oli kehaliselt
väga nõrk. Meil oli kahetunniline
vestlus. Mu abikaas ütles,.et teda oli
viidud: veebruaris vangla haiglasse.i omad. (EPL)
Äga briti admiral arvustas asjaolu,
et Nato liikmed kulutavad liiga vahe
raha oma kaitseks. N. Liit paneb
12°/6 oma eelarvest riigikaitsele, Nato
Euroopas asuvad liikmesriigid ainult
3.8%. Admiral Hill Norton on,
reisides ringi Euroopa pealinnades,
küll tähele pannud, et avalik arvamine
on viimasel ajal muutunud Nato-sõbralikumaks
ka selles osas -— võibolla
enamgi kui valitsused.
Nato peab tulevikus tegelema vitaalsete
sõjaliste programmidega.
Eriti tähtis oleks tihe koostöö riikide
vahel ja relvade standardiseerimine.
Kui Euroopa riigid tahavad
müüa USA-le relvi, siis peavad need
relvad' olema paremad kui USA
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 23, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-09-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770923 |
Description
| Title | 1977-09-23-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
lr. 38 (1441) 1:977
; l l l ! l ! ^ I ! I I U I U i ! l l ! ! l i : : S , : l I l i .õ
eie Elu" nr. 3ä (1441) 1977 REEDEL, 23. — FRIDÄY, SEPTEMBER 23 5
jm
J . T J . S . l .
tegevuse oi - |
rt>eetri kiriku \
noorte koor |
ikalt esineb, -\
noortekoori?
tlrese kiriku |
ta on ka or- 3
llemäd kaasa f
teater Kana- |
faak on mii- E
daveril meie I
^ertitel ja ki- §
ak on tead- °
leb võita ees- -
nisel. Ta väi- |
>nn?s, kellel *
|id ja ident- f
Ilu ja muga- i
lud ka eesli l
jks kahjuks |
|g\ põhjustab -i
kmist asuko- «
iilastena tu- "
vg viljeleda "
me. See an- -
egeviist j a E
luslikud tra- "
lille kaudu °
Iseerime kui "
tiigele ulata-a
•
Q
oüsib eesti «
.ähemalt 2 •"
CL
| kestel. Ta •
|antilt, kuid -
aktiivsete E
|ü. Kindlas:! ?
...... **
seguse vaba- f
pseÜingades! I
sellele kaa-'?
• * - . 'o.
n
>n peaks te- „
;ku tööd ia °
•vis. Ei tu- ?
tylevik ehi-«
aja oleneb i
1 1 1 1 1 1 1 1 1
|) kolmapäe-tlusel
nende
hine, kus lelu
m aiatee \-
[.aste i;h><:' '
11. Saah.,^-
A C . Maiv'>-;
il 19.00. . '-.
kiriku |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-23-05
